[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 55 artiklit
aega1 `aega Sa Mih Hää Kad Vil, `ai- Kuu Lüg Jõh Vai Kam Rõu Vas Se; -`aega VNg Juu Amb ajal, aegu minugi `pulma `aiga õli `niisuke mies, kedä `õitsiti Lüg; sönnigu vädamise `aega `tehti ölut; mis sa öö `aega `konnad Ans; kis `ristimise `aega vaderiks on, see on riste ema Khk; see oli isa ema `aega Kaa; sis nad tulid `õhta ämariku `aega Jaa; limbi suppi keedeti pulma `aega Pöi; laaritsapää `aega oli `kange toŕm Kad; minu `aiga olliva raud vigla Kam; täl es olõ˽tu̬u̬d `aiga hobõst es midägi Rõu; tu̬u̬l`aiga, ku ma lat́s oĺli; vanal`aiga oĺl sussõ paĺlo; ma˽ka‿i˽tiiäʔ, kual`aiga ma saa mennäʔ Vas; varahitsi kartohkit või jo `piitrepääväl`aiga süvväʔ; rehelisõʔ tuliʔ jo poolõü̬ü̬l`aiga üless; pühil `aiga Se; seda aega 1. sel ajal, siis kodu old sidä `aiga `kennegi laps `ouess Kuu; ma tulen tagasi sedä `aiga Lüg; Eile me olime seda `aega juba kodu Pöi; kas ma olen seda `aega jo surd VMr 2. selleks ajaks ju seda `aega jövad `valmis Khk 3. seni, selle aja jooksul veri mage ei seeśa, `su̬u̬la `ulka, seda `aega seeśab küll [kuni vorsti tehakse] Pal Vrd aegu1
haugas (h)augas(s) V(-śs Rõu Vas Se; haagaśs Räp), g `(h)auka
1. (kana)kull haugass om vähämb kuĺl; Hauka pesähn saa õi kanapoiga; Mine hauka käest veel kanna otsma Rõu; Hauka pesä veere pääl lää ei kanase; `taiva all `laugõlõija võt́t `valgusõ`tu̬u̬ja kińni = haugass sei kikka arʔ Vas; `hauka kanno kandvaʔ Se; kägo `pääle jaanipäävä pereverńo·t̀́sa muust tsirgust, haugass saa Lut
2. teat liikumismäng (mängijad – kanad – seisavad reas üksteise taga, neist esimene on kikas. Eraldi olev mängija – haugas – hakkab püüdma kanu, keda kikas kaitseb. Mängitakse, kuni kõik kanad ja kikas on kinni püütud `hauḱil tańdsmisõ ilo; `hauḱil `tańdsma; tandse nii `teŕve õtag haugastõl Se
eksima `eksima, (ma) eksi(n) eP, `eksi(n) RId Hää; `eksimä Kod, (ma) eksi Vig, `eksin Lüg Vai KJn; `essimä, essi(n) Hel hajusalt T(-śs-); `eksümä, (ta) `eksüb Khn; `essümä, -śs- Kam Ote V(-mmä; `ešš, `eš́š́-, `ješ́š́ümä, `ješ́mä Lei), -me Krk San Krl, (ma) essü, eśsü
1. teed või suunda kaotama, hälbima, valesti minema `ütlesivad et `eksisivad vel `vällä, ei `õskaned `tulla Jõh; loomad `eksind teistest εε Khk; on `kangesti sadand ja `tuiskand, obu on teeld ära läind ~ `eksind Rei; Ma `kartsi ää `eksimest, läksi ikka metsa `äärtsi mööda Han; Mia `eksüsi `üese `põldõssõ ää Khn; kui `aĺgja `jäĺgede `peale `metsas astud, siis eksid ära JMd; ei ole `eksi sial kuhugi VMr; ennää meie õmad `eksinud ärä. õman kodon eksi ärä; `eksimine on üks imelik asi, kes suda vedab Kod; uduga eksib `kergest ära Lai; ärä sa ärä `essüde. sääl mitu ti̬i̬aru, võip `keŕgest äe `essüde; karjatse `õikav [kureparvele]: `essü ärä kureke! ku ärä `essünü om, sõss `õikav jälle: ti̬i̬ teele kureke Krk; lätsi ti̬i̬ld kõrvale, `essü ärä Kam; kuiss sa sinnä ni˽harva mõtsa ala vällä saat `essüdä Har; miis oĺl `mõtsa ar `essünüʔ Vas; tah saat kuŕa `jäĺgi pääle, ni `arki eśsüdeʔ Se Vrd öksümä
2. valesti toimima a. viga tegema, vääralt talitama; segi minema; väärarvamusel olema obone `eksi `neljald jalald, `saadig siis inimene üheld sanald VNg; [mõisas] Kui `juhtusid vähe `eksima, `anti oort oma paar kümmend [vitsahoopi] `vastu perset Kaa; inime eksib õige sagedaste oma jutuga Mär; tema nõnna ette vist kui ma‿i eksi, ei näind Kad; minu kiel nüüd küll `eksis VJg; kui midägi lähäb alvass, `ütled et, si̬i̬ oo `eksimise läbi `süńdinud; jokotaja nagu eksib õma jutu juuren; obene `eksib jala piält, nõnna inimesed sõna piält Kod; tu˽raha ańd tagasi, üteĺ et, ma‿lõ `eśsenu San; mul `essü ärʔ silmäkodamine (kindakudumine) Urv; muʔ arvada mina ei essü ütegi jutuga; lat́s om unõ päält vällä `vaeldunu, `essünü Har; raha lugõmine lät́s sombussõhe, ärʔ `essü Plv; mi `eśsü är śjo tü̬ü̬ päält; inemine essü üi nu sõ̭nast – hobõnõ `essüss neläst jalast; inemine om umast meelest `essünü; ka ku är `eśsü täl (lesel) tä elo Se b. üldkehtivaid tavasid või moraalinõudeid rikkuma `eksind `tütrik. kie läks `litsest Lüg; me oleme oma elu sees kõik `eksijad Muh; kui sa oled `eksind (saanud vallaslapsed), võta aga ilusti äbi põlve peale, naera sind `keegi `ühti Mär; `eksind ~ lapsega tüdrek PJg; neid `eksinuisi (vallasemasid) tämä (pastor) lugi - - `tehti palvet ja `tioteti neid `piälegi; `eksinud tüdrik ei `tõhtnud `valged riiet egä leierid pähä `panna [laulatusel] Kod; lase mul sulle vi̬i̬l lugede, kelle `vastu ma ole `essin kurjaste Hel; [vanasti] `eśsünülat́s, noʔ üldäss vällänpu̬u̬ĺ abielu Har; `tüt́rigu ka `esś `kuigina siss, `peśti kerigu tulbah Vas
Vrd eksuma
3. nisurdõst `aŕstva vanemba naiste`rahva, ku mõni su̬u̬ń oĺl ärä `essünü (veninud) Ote; taa naanõ om küll mihess lu̬u̬d, a˽naasõss om `essünü (sattunud) Har
eksitama eksitama hajusalt eP(-d- Emm Rei), -ämä Kod KJn; `eksitam(m)a RId(-tä- Vai); essitämä Puh Nõo Kam; essütäm(m)ä Har VId(eśs-), -eme Krk Krl; eśsüteme San Krl/-mme/; essit- Hel
1. eksima panema a. (õigelt) teelt või liikumissuunalt kõrvale viima `vaimud `eksitavadki - - ega [nad] minu `üksi `eksita, keik inimised `eksitavad säl `kruusi`augul VNg; jänis `viskab `aaki, `püiäb `kueri `eksitä `jälgide päält Lüg; mets `eksitab, `viimast ei `õska `kuidagi `tulla lagedalla Jõh; udu eksidab merel εε Khk; jänes teeb aasa, eksidab ennast `koerdest εε Emm; teed eksitast ää Mar; aljad, need on eksitajad vaimud Pai; kured lähväd ridamiisi, parven. lapsed segäväd: segämine, segämine, pudrupada, pudrupada, sõõlapõhi, sõõla põhi, `vaata kuda lapsed eksitäväd `linda Kod; vana tuńt iks käü, inemiisi essüten Rõu; meil säl (soos) `väega eśsütedäs noih kotussih inemiise; timä `tahtsõ minno ar essütäʔ suurõ mõtsa `sisse Se b. (halvale teole) ahvatlema; võrgutama mies pagan juo `eksita `naisi VNg; poiss eksitas tüdreku ää, tegi lapse PJg; `varga poiss eksitab teist `varguse `sisse ja purjutama Kos; tõene eksitän tõiss kuŕja ti̬i̬ `piäle Kod; poisi moĺo käve essüt́ inne tütärlast, es võtaʔ ärʔ Plv
2. segi ajama; segama, häirima sie one `mitmes kohas elanu ja oma `kiele `eksitanu; käi juduga `siia ja `sinne, `jusku jänis `eksita `jälgi VNg; tule ää, mis sa eksitad teist töö `juures Khk; mud́o tuleb eksitama `eese jutoga sii Mar; tõine tule vahel, essüts me jutu ärä. tulli meid essüteme Krk; sa essität oma jutuga miu ärä Nõo; ku˽mihiläne `poiga laśk, siis `võeti vikati ja˽pańni kätte ja˽`peśti pääle et suuŕ helü oĺl, siss essütäss ti̬i̬vedäjä helü välläʔ Har; ta essüt́ mu ärʔ tüü mant Plv
eksuma `eksuma, (ta) `eksub Kuu Khn; `eśsuma, (ma) `eśsu M(-e) T(eśsu Nõo), pr (ta) eśsuss Krk Lei
1. teed või suunda kaotama Udu oli, `eksusime vähä `kumbasind ei old `paadis Kuu; teesed mehed `näütäväd `õlgõdõga tuld, ei mies ää ei `eksu Khn; kure om är `eśsunu (lennurivi segi ajanud); talleke ärä `eśsunu Krk; ega siin `õiget ti̬i̬d ei ole, võõras eśsup `väega ruttu ärä; vanast lingupoesi visanuva karva pääld, kivi ei ole `eśsenu mitte üits täṕp; temä läits ti̬i̬d `kaema, aga `eśsusi ärä Nõo; `eśsenuva ärä, ei oleva enämp `omma kodu egä kotust `tunnuva Kam
2. valesti toimima a. viga tegema, vääralt talitama; segi minema inemine on `eksuja Kuu; obene `eśsub neĺlä jala pääl, sõss inimene ei `eśsu sõna pääl Trv; oben(e) eśsuss nellä jala päält, inimene üte keele päält ei või siss `eśsude Krk; obene `eśsup nellä jala pääl, ammu siss vi̬i̬l inimene oma kate jala pääl Nõo b. üldkehtivaid tavasid või moraalinõudeid rikkuma Eks neid `eksund inimisi (vallasemasid) ole küll igal puol `nüüdisel ajal Kuu; si̬i̬ om jo `eśsunu tüdruk, kes latse tu̬u̬ Krk; kui `tüt́rik `oĺli `eśsenu, pidi opetaja manu mińemä `andis `pallema, ja oma patu temäle üless tunnistama Kam
Vrd eksima
eksus ?segi Ta on omadega `eksus IisR Vrd eksis
irra-arra irra arra Kaa Krk segi, risti-rästi oksa visat irra-arra maha; irra arra aet puu `ahju Krk Vrd hiroh-haroh, hirru-harru, irsa-arsa
irsa-arsa irsa-arsa Saa Kod Hls Krk segi, risti-rästi ta visas puud sülest irsa-arsa läve ette maha Saa; [kalad] `pańti vakka nagu kõdra irsa-arsa; kellel `amba irsa arsa (puseriti) kasvave, sellest tulevet nõid Hls; `juuse irsa-arsa pähän, suiu `juuse ärä Krk Vrd irra-arra
jahune jahu|ne g -se R eP(jaho- L, jähu- Emm), g -tse spor L(-tsõ Khn), M TLä; n -nõ g -dsõ V, g -tsõ San; jauhu|nõ, jahva|nõ g -dsõ Se
1. a. jahuga koos, kaetud jahune `justkui `veskilt tuld Lüg; jöki selg sugend jahuseks Khk; [leib] pannakse jahuse labidaga `ahju Mär; jahune nagu `möldre mat́s Vig; käe om jahutse Krk; `pi̬i̬nü `su̬u̬rma omma `väega jahudsõʔ Har b. jahurikas, jahu sisaldav [hobusel] suu ühnä soriseb jahosest veest Mar; tei `põrssilõ hää jahudsõ söögi Plv; jauhunõ ju̬u̬ḱ Se || fig peast segi Sa oled ka jahune; Ma oli nii jahune, et äi `oskand metsast tee `pεεle `tulla Kaa
2. mure, pehme [kartul]; tuhkjas [lumi, tee] jahone ea magos õun Mar; Vesitse aaga oo vesitsed `tuhlid, aga tanav`aasta oo jahutsed Han; `siĺmiga `kartohli omma ka `väega jahudsõʔ ja magusaʔ Har; jahunõ tii Se Vrd jahujas, jahukas, jahuline
1. a. jahuga koos, kaetud jahune `justkui `veskilt tuld Lüg; jöki selg sugend jahuseks Khk; [leib] pannakse jahuse labidaga `ahju Mär; jahune nagu `möldre mat́s Vig; käe om jahutse Krk; `pi̬i̬nü `su̬u̬rma omma `väega jahudsõʔ Har b. jahurikas, jahu sisaldav [hobusel] suu ühnä soriseb jahosest veest Mar; tei `põrssilõ hää jahudsõ söögi Plv; jauhunõ ju̬u̬ḱ Se || fig peast segi Sa oled ka jahune; Ma oli nii jahune, et äi `oskand metsast tee `pεεle `tulla Kaa
2. mure, pehme [kartul]; tuhkjas [lumi, tee] jahone ea magos õun Mar; Vesitse aaga oo vesitsed `tuhlid, aga tanav`aasta oo jahutsed Han; `siĺmiga `kartohli omma ka `väega jahudsõʔ ja magusaʔ Har; jahunõ tii Se Vrd jahujas, jahukas, jahuline
jampsitama jampsi|tama Hää, jamsi- Mar, jämpsi- Kse jampsima; sonima; segi ajama meie Liine jamsitas tää pea ää Mar; mis sa jämpsitad seal Kse
jautsma jaut́sma, jaut́šma, (ma) jaut́ši, `d́aut́š(i)ma, (ma) d́aut́ši segama, segi ajama; sonima sõss sõkl `kõlksõ poja munu, jaut́šiti un olõʔ `pońti `kõlksõdõ; `d́aut́šińu kiil (segakeel); leiv un kiviʔ om segi d́aut́šit; oin om `d́aut́šmin (heina on vaja segada) Lei
jenniga jeńniga ~ jeniga; jenigu enne kui; seni tu̬u̬ `võidav š́ieńniga `taaš́ti jeńniga `ku̬u̬ldav; š́eniga-jeniga `saava `äiäʔ; š́enigu äĺlu jenigu `uińdži; jenigu saa `vaĺmist Lei
julgõndama julgõndama Urv Vas Se halvasti tegema, pusima, jändama; segi ajama, ära rikkuma; mõttetusi kõnelema julgõndas `tüüga; julgõndase inne, ei tiiʔ midägi Urv; Nakkas juttu julgõndama, kuuldõh kõrvaʔ väsüse Vas; tiit siss tii kõ̭rralikult, massa‿i· julgõndaʔ; `arki julgõnd́ ta aśa Se Vrd jukerdama
jääne `jää|ne g -se Vai Khk Rei Var Kos Amb Kõp Hls Krk, g -tse T Kan/jääne/; `ea|ne g -se Kse Plt; `iä|ne g -tse, -dse Nõo San(iäne) V(ia|ne g -dsõ Lei); ekäne ~ eḱäne g iädse Har
1. jäätunud, jääkorraga kattunud `riided `onvad `jääsed, kuluks `tuua tuba sulama Vai; `toori küĺjed oo `jääsed Khk; regi ööritab, kui kõle `jääne tee oo Var; iäne ti̬i̬ San; treṕp om iäne Krl; `karhõ om tii ku om külmänu vai ekäne Har; `iäne lumi Plv; sulagaʔ om `võtnuʔ lumõ iätsest; `iädseʔ kalaʔ iät́üḱü śeeh müvväss `iät́sit kallo Se
2. jääkülm, jäätükkidega segi `eane vesi Plt; ega iäst `piimä ei või juvva, `aigess jääd Nõo
3. fig libe nii iäne ja kisk (heast pirrupuust) Krl
Vrd jäine
1. jäätunud, jääkorraga kattunud `riided `onvad `jääsed, kuluks `tuua tuba sulama Vai; `toori küĺjed oo `jääsed Khk; regi ööritab, kui kõle `jääne tee oo Var; iäne ti̬i̬ San; treṕp om iäne Krl; `karhõ om tii ku om külmänu vai ekäne Har; `iäne lumi Plv; sulagaʔ om `võtnuʔ lumõ iätsest; `iädseʔ kalaʔ iät́üḱü śeeh müvväss `iät́sit kallo Se
2. jääkülm, jäätükkidega segi `eane vesi Plt; ega iäst `piimä ei või juvva, `aigess jääd Nõo
3. fig libe nii iäne ja kisk (heast pirrupuust) Krl
Vrd jäine
kaamutama `kaamu|tama, (ma) -dan segi ajama Sa nüüd `kaamudid kaik minu `asjad `kohvris segamiste Kuu
kaapima `kaa|pima R, eP(-oa-, -ua-), `kaap|ma Vig Var(koäp-) Mih Tõs Kod/-ua-/ KJn T Krl/-mõ/ Har Plv; `kaaṕ|ma M(-me) Rõn spor V; (ma) kaabi(n) eP eL, `kaabin R
I. kaabitsema a. mingi esemega hõõrudes, kraapides milleltki pealispinda eemaldama; õõnestama, uuristama `tarvis `kaapida `astja `puhtast ja teha `kaapekakkust Lüg; akkan `kartoli `kaapima, saab `kartoli suppi `keitä Vai; Noaga koabitakse porgandi pealt ja süüakse Pöi; puu peält saab kaabitud `mähkä Vig; minu ema `kaapis talbe koa `kartuli küĺlest koort ää, ei `koorind Mih; ma kaabin oma abeme juśu ka maha Saa; lusika kahaga suab pada `kaapida JMd; kaabiti ka ikke rahade pialt, rahasi [elitingi peale] VMr; kui `tärklist `tehti, siis `kaapisime kardulid Iis; nüriperäne raud õli, kellega kuap [nahaparkimisel]; puu `vuagnad õlid lepä puuss. kuabitud kõmmeldigä sidess `õõnsess Kod; kaabi jala `puhtase porist Trv; ku jagu es saa kaalist muidu, siss kaabiti; kaabiti väidsege soolikit, sõ̭ss tule maha libeve tahm Krk; kala tulõva ärä `kaapi - -, `kaapsit väedsega vai riiviga, soomuss ärä Ran; väedsega kaabiti kammar `puhtass kõ̭ik Puh; aga mõni es kaabigina `mõhke, jät́t mõheküĺle `kaapmada Nõo; Perän paku pääl kaabitas vana vikatiga [nahk] `puhtas Rõn; väitsega `kaapih naa (soolikad) es˽saava˽nii `puhtaʔ Plv || fig paa `põhja `kaapima (pulmas isamehe kutse lapulistele) Lüg b. (linu) sugema; kupardama voda `kolgispuu ja akka linu `kaapima, `kaabi luud `vällä Vai; ei sitad kõik mõesta linu `kammi `ühti, mõni kaabib na samuti Vig; siis saivad nied lina `kuprad - - nugade vahel ära kaabitud Koe; `kuapsid su̬u̬re luu ärä linal Kod; oĺli niisugune rat́s, kellega sa `kuprad otsast ära kaavid SJn
II. kraapima, kratsima, hõõruma, terava esemega kriipima a. kokku kraapima, rehitsema, riisuma; pühkima Justku sida pääld `kaabitud (kahvatust inimesest) Kuu; Kaabime toa korra luuaga üle; Kaabime niid nobesti see natukse eina kogu, siis saab öhtale Kaa; ma kaabi [laua] ära Pha; `loogu ma ikka natukse kaabi Vll; siis akati `eina üless `koapima Muh; Jusku kaśs kaabib tuult (öeld, kui keegi lohakalt riisub, rehitseb või pühib) Hää; kuabi ja kuabi nõnnagu `kõõma (lühikesest heinast), ei ulata rehä `piäle Kod; kaśs mulla `sisse kuseb, siss kaabip peräst mulla `pääle Nõo; siss `laotedi tu tuhk laeale sinnä maa `pääle, ja‿ss rihaga kaabiti sinnä `siśse Ote || fig ahnitsema; varandust kokku ajama; varastama igalt poolt `valmis `kaapima, `kaapija `sörmedega mees Vll; si̬i̬ kaaṕ kust ta saa, iki `eńde poole Krk; ta püünd ja kaaṕ taad varandust egalt pu̬u̬lt kokku, kost kätte saa Har b. kriipima; kratsima; sügama, silitama Küll ta koabib ennast kiskuda Pöi; mis sa oma ihu kaabid Muh; kuer kaabib ennast, kirbud `küĺges või Mih; Andja, võtja, kassi persse kaapija PJg; koer koabib ukse taga Juu; poiss - - tahnd sügädä. kui ülesse tõust, `kaapind ühest kohast ja teesest kohast KJn; pää valut́s, lasi pääd `kaapi, - - siss läit́s vähä lahepess; suga kaaṕ kangast, suga akkass kangast `kaaṕme ~ kuluteme Krk; miä `ütli vanainimesele sõna ette, temäl `olli ää mi̬i̬l, kaap miu Puh; ni̬i̬ kirbu ike söövä penid, ega ta muedu ei kaabissi ennäst; peni aap `kirpe, istup maha, siss kaabip ennäst nigu `oitku; ku suga paks om `kangale, siss suga kaabip kõ̭iḱ langa puha tuṕpi; kaabip langa kõ̭ik `katski, puusua olliva kareda, nu̬u̬ `kaapseva Nõo; mi‿sa kaabidõʔ, kas sa kärnäh olõt; haiguśs saanu `küĺge, ni jovva ai mant kaabida arʔ Se; kintsu ~ põlvi kaapima meeldida tahtma; paluma kui `saksald midagi `asja `läksid paluma, siis pidid täma `põlvi `kaapima. siis ikke `asja sai, kui `põlvi `kaapisid Lüg; tä `olle `sakste `kintsu `kaapind Mar c. kraapima, siblima; pealispinda segi ajama; kobestama `Leimuda vähä kanu, `lähteväd `piendru neh `kaapima Kuu; `kaapis `kääga mulla tasaseks, `kaapis rohud segamini Khk; [põldkanad] `Koapivad pöhu `kuhjade `ääres Pöi; tä (kana) kaabib taeme ülesse Kul; karuse päeval `äestasid `enne kesa `põldu, siis uśsi pesad pidid `saama kõik laiale kaabitud; kanad `tahtvad `kaapida Aud; kana `kaapis piinre üless Hää; nüid om miu kurgi lännuva, kassi om ärä `kaapnuva Puh; kana pimedä `kaapsiva kõ̭ik [lilli ju̬u̬re] `väĺlä. nüid om `uibu ju̬u̬re ka `väĺlä kaabitu Nõo; `poigega kana, tu̬u̬ om kõ̭ge ullemb `kaapma Kam d. auku kraapima, õõnestama obosed kohe `kaapivad Vai; `Talve [põldkanad] `koapivad augud lume `alla Pöi; `tuhle aŕgiga kaabits `tuhle vagu `lahti Lih; suured `irmsad pullid oln sii, mis müran ja `kaapin ja Tõs; põder oleva suu ranna piäl augu kaapnd KJn; koer pist nõna iire `urgu, siss akkass `kaaṕme Krk; neli `musta täkku ollive ihen. ni̬i̬ `irnseve ja `kaapseve ihen Hel; siss soe tullu kü̬ü̬ni saena `taade, sääl `kaapnuva ja `kiunnuva ku jäĺe Puh; karu `kaapna inimesel tolle künnäpä säĺlä sehest `väĺlä; si̬i̬ peni `ommegi ull `kaapma, vahel `oĺli viĺlä `sisse `lännu ja kurivõrk viĺlä mulla `alla `kaapnu Nõo; ma kaabi kartoliid mulla seest Krl e. fig kaapida saama petta saama; kahju kannatama Juhtub ikka vahest ka kaapi saama; Sai mihesti kaapi Emm; sain kaapida Vig; sa `tahtsid minu perset küll `kaapida, aga ei soand Trm; minu nooren põlven olliva kulla, viielise ja `kümnelise, olliva `väikse, `tüḱsevä ärä kaduma, rahvass saeva `kaapi Ran || peksma ma kaabin so perset KJn
III. intensiivselt midagi tegema Akkas `kaapima `mennä Kuu; Riidu pani äkisti kodu `poole `kaapima; Mis te veel oodate, pange ka `kaapima; Kus te nönda `kaapides lähete Kaa; Liini koabib vana luua töngiga tuba pühkida Pöi; kes seal `kaapides tulavad Muh; läks üksi `kaapides Rid; lähän `kaapides `senna Kul; pani `kaapima, taheti `peksa `anda, aga sai `kaapima, sai eest ära `kaapida Lai; `mitme mehega kaabime (sõuame) iki ärä sinna küll, ku paĺalt aeru ei `murdu Ran
Vrd kaapama, kapatama, kõõpima
I. kaabitsema a. mingi esemega hõõrudes, kraapides milleltki pealispinda eemaldama; õõnestama, uuristama `tarvis `kaapida `astja `puhtast ja teha `kaapekakkust Lüg; akkan `kartoli `kaapima, saab `kartoli suppi `keitä Vai; Noaga koabitakse porgandi pealt ja süüakse Pöi; puu peält saab kaabitud `mähkä Vig; minu ema `kaapis talbe koa `kartuli küĺlest koort ää, ei `koorind Mih; ma kaabin oma abeme juśu ka maha Saa; lusika kahaga suab pada `kaapida JMd; kaabiti ka ikke rahade pialt, rahasi [elitingi peale] VMr; kui `tärklist `tehti, siis `kaapisime kardulid Iis; nüriperäne raud õli, kellega kuap [nahaparkimisel]; puu `vuagnad õlid lepä puuss. kuabitud kõmmeldigä sidess `õõnsess Kod; kaabi jala `puhtase porist Trv; ku jagu es saa kaalist muidu, siss kaabiti; kaabiti väidsege soolikit, sõ̭ss tule maha libeve tahm Krk; kala tulõva ärä `kaapi - -, `kaapsit väedsega vai riiviga, soomuss ärä Ran; väedsega kaabiti kammar `puhtass kõ̭ik Puh; aga mõni es kaabigina `mõhke, jät́t mõheküĺle `kaapmada Nõo; Perän paku pääl kaabitas vana vikatiga [nahk] `puhtas Rõn; väitsega `kaapih naa (soolikad) es˽saava˽nii `puhtaʔ Plv || fig paa `põhja `kaapima (pulmas isamehe kutse lapulistele) Lüg b. (linu) sugema; kupardama voda `kolgispuu ja akka linu `kaapima, `kaabi luud `vällä Vai; ei sitad kõik mõesta linu `kammi `ühti, mõni kaabib na samuti Vig; siis saivad nied lina `kuprad - - nugade vahel ära kaabitud Koe; `kuapsid su̬u̬re luu ärä linal Kod; oĺli niisugune rat́s, kellega sa `kuprad otsast ära kaavid SJn
II. kraapima, kratsima, hõõruma, terava esemega kriipima a. kokku kraapima, rehitsema, riisuma; pühkima Justku sida pääld `kaabitud (kahvatust inimesest) Kuu; Kaabime toa korra luuaga üle; Kaabime niid nobesti see natukse eina kogu, siis saab öhtale Kaa; ma kaabi [laua] ära Pha; `loogu ma ikka natukse kaabi Vll; siis akati `eina üless `koapima Muh; Jusku kaśs kaabib tuult (öeld, kui keegi lohakalt riisub, rehitseb või pühib) Hää; kuabi ja kuabi nõnnagu `kõõma (lühikesest heinast), ei ulata rehä `piäle Kod; kaśs mulla `sisse kuseb, siss kaabip peräst mulla `pääle Nõo; siss `laotedi tu tuhk laeale sinnä maa `pääle, ja‿ss rihaga kaabiti sinnä `siśse Ote || fig ahnitsema; varandust kokku ajama; varastama igalt poolt `valmis `kaapima, `kaapija `sörmedega mees Vll; si̬i̬ kaaṕ kust ta saa, iki `eńde poole Krk; ta püünd ja kaaṕ taad varandust egalt pu̬u̬lt kokku, kost kätte saa Har b. kriipima; kratsima; sügama, silitama Küll ta koabib ennast kiskuda Pöi; mis sa oma ihu kaabid Muh; kuer kaabib ennast, kirbud `küĺges või Mih; Andja, võtja, kassi persse kaapija PJg; koer koabib ukse taga Juu; poiss - - tahnd sügädä. kui ülesse tõust, `kaapind ühest kohast ja teesest kohast KJn; pää valut́s, lasi pääd `kaapi, - - siss läit́s vähä lahepess; suga kaaṕ kangast, suga akkass kangast `kaaṕme ~ kuluteme Krk; miä `ütli vanainimesele sõna ette, temäl `olli ää mi̬i̬l, kaap miu Puh; ni̬i̬ kirbu ike söövä penid, ega ta muedu ei kaabissi ennäst; peni aap `kirpe, istup maha, siss kaabip ennäst nigu `oitku; ku suga paks om `kangale, siss suga kaabip kõ̭iḱ langa puha tuṕpi; kaabip langa kõ̭ik `katski, puusua olliva kareda, nu̬u̬ `kaapseva Nõo; mi‿sa kaabidõʔ, kas sa kärnäh olõt; haiguśs saanu `küĺge, ni jovva ai mant kaabida arʔ Se; kintsu ~ põlvi kaapima meeldida tahtma; paluma kui `saksald midagi `asja `läksid paluma, siis pidid täma `põlvi `kaapima. siis ikke `asja sai, kui `põlvi `kaapisid Lüg; tä `olle `sakste `kintsu `kaapind Mar c. kraapima, siblima; pealispinda segi ajama; kobestama `Leimuda vähä kanu, `lähteväd `piendru neh `kaapima Kuu; `kaapis `kääga mulla tasaseks, `kaapis rohud segamini Khk; [põldkanad] `Koapivad pöhu `kuhjade `ääres Pöi; tä (kana) kaabib taeme ülesse Kul; karuse päeval `äestasid `enne kesa `põldu, siis uśsi pesad pidid `saama kõik laiale kaabitud; kanad `tahtvad `kaapida Aud; kana `kaapis piinre üless Hää; nüid om miu kurgi lännuva, kassi om ärä `kaapnuva Puh; kana pimedä `kaapsiva kõ̭ik [lilli ju̬u̬re] `väĺlä. nüid om `uibu ju̬u̬re ka `väĺlä kaabitu Nõo; `poigega kana, tu̬u̬ om kõ̭ge ullemb `kaapma Kam d. auku kraapima, õõnestama obosed kohe `kaapivad Vai; `Talve [põldkanad] `koapivad augud lume `alla Pöi; `tuhle aŕgiga kaabits `tuhle vagu `lahti Lih; suured `irmsad pullid oln sii, mis müran ja `kaapin ja Tõs; põder oleva suu ranna piäl augu kaapnd KJn; koer pist nõna iire `urgu, siss akkass `kaaṕme Krk; neli `musta täkku ollive ihen. ni̬i̬ `irnseve ja `kaapseve ihen Hel; siss soe tullu kü̬ü̬ni saena `taade, sääl `kaapnuva ja `kiunnuva ku jäĺe Puh; karu `kaapna inimesel tolle künnäpä säĺlä sehest `väĺlä; si̬i̬ peni `ommegi ull `kaapma, vahel `oĺli viĺlä `sisse `lännu ja kurivõrk viĺlä mulla `alla `kaapnu Nõo; ma kaabi kartoliid mulla seest Krl e. fig kaapida saama petta saama; kahju kannatama Juhtub ikka vahest ka kaapi saama; Sai mihesti kaapi Emm; sain kaapida Vig; sa `tahtsid minu perset küll `kaapida, aga ei soand Trm; minu nooren põlven olliva kulla, viielise ja `kümnelise, olliva `väikse, `tüḱsevä ärä kaduma, rahvass saeva `kaapi Ran || peksma ma kaabin so perset KJn
III. intensiivselt midagi tegema Akkas `kaapima `mennä Kuu; Riidu pani äkisti kodu `poole `kaapima; Mis te veel oodate, pange ka `kaapima; Kus te nönda `kaapides lähete Kaa; Liini koabib vana luua töngiga tuba pühkida Pöi; kes seal `kaapides tulavad Muh; läks üksi `kaapides Rid; lähän `kaapides `senna Kul; pani `kaapima, taheti `peksa `anda, aga sai `kaapima, sai eest ära `kaapida Lai; `mitme mehega kaabime (sõuame) iki ärä sinna küll, ku paĺalt aeru ei `murdu Ran
Vrd kaapama, kapatama, kõõpima
kaarutama1 kaaru|tama eP(-ua-, -oa-; -dama Emm Rei), -teme Krk; `kaaruta|ma RId(-mma Lüg)
1. segama, pöörama a. heinakaari, loogu, viljaladet rehaga pöörama, kergitama või laiali ajama `kaarutame `einad ülesse Jõh; me `riisusime eina mätaste `peale, siis akkasime kaarutama; kolm neli `korda kaarutati sase reht, siis sai peksanduse vilja käde Kär; `vihma saand ein kaarutati oomiku üless ja `löunast aketi `vetma Kaa; eenad tulevad vist veel kord kaarutada, ega nad mud́u kuevaks saa `ühti Mär; `lautame eenad `kuima ja siss kaarutame `rinki Kir; mei kaarutasime ko eile, muidu ei `sündin [loogu] võtta Kse; kaarutage ein kerevile Han; me kaarutame einad `lahti Amb; [hein] riisuti `ümber`ringi kokku - - ehk kaarutati `ringi rehadega Rak; kui vihm `piale tuli, sai ein kieritisse `pandud ja kaarutatud nii kaua kui kuivaks sai Sim; vaja kuarutata `lu̬u̬gu tõiss ja kolmat kõrd, siis oo küps Kod; [kui] paks ein oli, sai vikati löö otsaga üles kaarutata Pal; kaarutan eenad ülesse Plt || lähen `kaeru kaarutama (niitma), panen `õhta kärbikusse Kos b. segama, liigutama kaarutas [värvimise ajal] `villa, `töstis teisiti ning teisiti; ahi löi nönda `umpseks, kaaruda natuse, siis puud akkavad pölema; tuber oo küll mellega kaarudasse [õlle] `mesked segamini Khk; Levalabjakaga sai leib säädmise ajal segamini kaarutatud; Kaaruta korra ahjuorgiga ahjuperse tagaotsas, et tükid kenasti ää pöleksid Kaa || toŕm kaarutab laiald mere ääres Hää c. sassi, segi ajama ta on aga `jälle keik segamini kaarutand, ammuks ma koristasi Khk; Asema päiluts puhas pahupidi `kistud, mis sii kallal kaarutamas `keidud on Kaa; laps otsib midad ema `järgi, ta kaarutab, sodib, `pürgeb Vll
2. kumeraks tegema, koolutama kuarutet ehk paenotet lavvad; `venne lavvad kuarutatse Kod
Vrd kaaretama1, kargutama, karutama1
1. segama, pöörama a. heinakaari, loogu, viljaladet rehaga pöörama, kergitama või laiali ajama `kaarutame `einad ülesse Jõh; me `riisusime eina mätaste `peale, siis akkasime kaarutama; kolm neli `korda kaarutati sase reht, siis sai peksanduse vilja käde Kär; `vihma saand ein kaarutati oomiku üless ja `löunast aketi `vetma Kaa; eenad tulevad vist veel kord kaarutada, ega nad mud́u kuevaks saa `ühti Mär; `lautame eenad `kuima ja siss kaarutame `rinki Kir; mei kaarutasime ko eile, muidu ei `sündin [loogu] võtta Kse; kaarutage ein kerevile Han; me kaarutame einad `lahti Amb; [hein] riisuti `ümber`ringi kokku - - ehk kaarutati `ringi rehadega Rak; kui vihm `piale tuli, sai ein kieritisse `pandud ja kaarutatud nii kaua kui kuivaks sai Sim; vaja kuarutata `lu̬u̬gu tõiss ja kolmat kõrd, siis oo küps Kod; [kui] paks ein oli, sai vikati löö otsaga üles kaarutata Pal; kaarutan eenad ülesse Plt || lähen `kaeru kaarutama (niitma), panen `õhta kärbikusse Kos b. segama, liigutama kaarutas [värvimise ajal] `villa, `töstis teisiti ning teisiti; ahi löi nönda `umpseks, kaaruda natuse, siis puud akkavad pölema; tuber oo küll mellega kaarudasse [õlle] `mesked segamini Khk; Levalabjakaga sai leib säädmise ajal segamini kaarutatud; Kaaruta korra ahjuorgiga ahjuperse tagaotsas, et tükid kenasti ää pöleksid Kaa || toŕm kaarutab laiald mere ääres Hää c. sassi, segi ajama ta on aga `jälle keik segamini kaarutand, ammuks ma koristasi Khk; Asema päiluts puhas pahupidi `kistud, mis sii kallal kaarutamas `keidud on Kaa; laps otsib midad ema `järgi, ta kaarutab, sodib, `pürgeb Vll
2. kumeraks tegema, koolutama kuarutet ehk paenotet lavvad; `venne lavvad kuarutatse Kod
Vrd kaaretama1, kargutama, karutama1
kampalas segi, sassis `kõnnib `juuksed `kampalas ja sarikas Lüg
kannu|poiss
1. pruudipoiss vanaaegses pulmas kannu poiss tegi ruudile suure `uhke kannu, kirikann oli; kannupoiss istub peiu `körvas, kis annab pulmalistele ölut Khk; kannupoiss tuleb, jo tä ikke õlut toob Tõs Vrd kannapoiss
2. teener; sabarakk tal `õlgu `kannupoiss ies ja taga Vai; vanasti olid `mõisas kannupoesid. kannupoesid olid igal pool taga `aada Kos; kui mõni vähem mõne suurema mehe järele `tahtis teha, siis oli selle kannupoiss Lai; vanast mõisnikõl `olliʔ kannupoisiʔ Krl || semu, sõber – Muh
1. pruudipoiss vanaaegses pulmas kannu poiss tegi ruudile suure `uhke kannu, kirikann oli; kannupoiss istub peiu `körvas, kis annab pulmalistele ölut Khk; kannupoiss tuleb, jo tä ikke õlut toob Tõs Vrd kannapoiss
2. teener; sabarakk tal `õlgu `kannupoiss ies ja taga Vai; vanasti olid `mõisas kannupoesid. kannupoesid olid igal pool taga `aada Kos; kui mõni vähem mõne suurema mehe järele `tahtis teha, siis oli selle kannupoiss Lai; vanast mõisnikõl `olliʔ kannupoisiʔ Krl || semu, sõber – Muh
karutama karu|tama, (ma) -dan Jõe Kuu Hlj VNg, (ma) -ta Jäm, (ma) -da Khk; karo|tam(m)a, (ma) -dan Vai
1. segama, pöörama a. (heina, vilja) kaarutama `vihma sajuga karutadi `einad `ringi, `muidu lähäb maa `küllest `kollaseks ja mädanema Jõe; mina lähän karutama `luogu Kuu; siis karutasima `einad `kuivama ja akkasima `saatu tegema VNg; mie akkan `eini karotamma Vai b. liigutama, korraldama ahju aŕk, see millega tukkisid karudati; mis sa karudad, teed nii pailu `kirgi; `tuhlid karudasse ka kui nad märjad on Khk c. laiali, segi ajama Tein tua `kerda, nüüd `poissid `jälle käünd siin karutamas; Ku kabist `etsid midägi, valada et sa ei karuda segamiste `kaiki `asju `jälle, ma vast sättisin ilusasti Kuu Vrd kaarutama
2. põldu enne kündmist vedruäkkega äestama vedruga karudati ennem `mulda, `kisti segamini Khk
1. segama, pöörama a. (heina, vilja) kaarutama `vihma sajuga karutadi `einad `ringi, `muidu lähäb maa `küllest `kollaseks ja mädanema Jõe; mina lähän karutama `luogu Kuu; siis karutasima `einad `kuivama ja akkasima `saatu tegema VNg; mie akkan `eini karotamma Vai b. liigutama, korraldama ahju aŕk, see millega tukkisid karudati; mis sa karudad, teed nii pailu `kirgi; `tuhlid karudasse ka kui nad märjad on Khk c. laiali, segi ajama Tein tua `kerda, nüüd `poissid `jälle käünd siin karutamas; Ku kabist `etsid midägi, valada et sa ei karuda segamiste `kaiki `asju `jälle, ma vast sättisin ilusasti Kuu Vrd kaarutama
2. põldu enne kündmist vedruäkkega äestama vedruga karudati ennem `mulda, `kisti segamini Khk
kraapima `kraapima R(-ie Lüg ), Jäm Ans Hi(r- Rei) Noa Mär u Han Lih Tor, Hää spor K(-ae-, -oa-, -ua-), Iis Trm, `kraapma Mar Tõs/-ae-/ Khn Kod/-ua-/ T, `kraaṕma V(-õ Krl), (ma) kraabi(n), kroabi- Juu, `kraabin R; `raapima Sa(-oa-, -ua-) Mär Kse Han Tõs Aud PJg Tor Plt/-ua-/, `raapma KJn,`raaṕma Saa, -e M, (ma) raabi(n); `roapma, (ma) roabi Pöi; (sa) kruavi Kad, imps kraaviti Mar
1. kraapimisvahendiga töötamaa. (kaapides, hõõrudes, nühkides) pealispinda eemaldama `Raske oli küll [pargitavalt nahalt] `rasva maha `kraapida IisR; `kraabita `veitsega [sea]`arjaksed `vällä Vai; Aŋŋeril piab nuaga lima pεεlt ää raapima; `raapisi vana maali pεεlt maha Khk; [laeva põhi] raabitse raap`raudadega `puhtaks ning `törva `pεεle Mus; Raabime leike ning kaapsa jäad rohust puhtaks Kaa; massin (teehöövel) raabib nüid `silda (maanteed) Muh; raua roostet ikka kraaviti; kardulisi kraabitasse Mar; kraabi jalad `puhtaks Ris; kui ma võtan leeväd künäst `väĺlä, siis ma kroabin leevä künä `puhtaks Juu; poiss kroabib nuaga `mähke Kad; kruabivad kala piält suamuss Kod; ua `kraapisin kaks `korda läbi Pal; tüdrukil ütelti: `raaṕke pada `puhtess, sõ̭ss saat iluse musta abentege mehe Krk; miul enämb seräst `jõudu ei ole, et mia kraabiga saa `kraaṕi Nõo; taro kondsast kraabitass vaha prügü ja `lõpnoʔ `meh́tse `väĺlä Räpb. linu kupardama; sugema; linapunda kammima `Neie `piide piält `kraabiti lina pihu üle, `ninda `kauva kui õli `luiest peri puhas Lüg; kui ju roogitud olid, siis olid lina arjad - - kellega sai ää kraabitud Lih; lena raabiti, et `kuprad otst ää tulid Han; `Peale `raapimist akati [linu] `auku `viima Tõs; lina `siemned kraabitasse otsast ää JMd; mehed akasid `kraapima `kuprid Trm; kui paned [linad] leisikasse, siiss kraabid siledast Lai; raabitasse linu, mud́u ei saa kubarid otst kätte kui ei raabi KJn; ku linnu `säeti, siss kah `kraapligõ kraabiti nu̬u̬ leḿmige `vällä Krl; ma oĺli täl mitu `päivä linno `kraaṕmah Plvc. (kokku) riisuma; pühkima `Kraabi vade kaik [heina]`korred `huolega ärä Kuu; Ma raapisi öue ka luuaga püsut üle Kaa; `raapisi luuaga [rehetoa] lae ää Vll; võta va kraapsluud, mene kraabi ta (tuba) korra üle Mar; No ma‿i ei tea mis sa sest õuest peaks alati raapima PJg; pehme luud lääp purudest üle nigu vuhin, a `luvvakands, tu̬u̬ kraabip kõ̭ik `puhtass Nõo
2. küünistama, kriipima; kratsima, sügama `kassi `kraapi ja `naugu Vai; vötab äkist pεεd `katsuma, [nõutult] körva tagant `raapima Khk; Koer akkas ukse taga `raapima, `tahtas `sisse `tulla Kaa; tantsuga raabitase parand ää Tor; niisutadi lihiga [lõimelõngu], et suga ei `kraapin Ris; kas ned olivad suured koiliblikad või olivad nahkiired, `kraapisivad `akna taga JJn; kaśs kraabib tuult VMr; kui seĺg sügeleb, mis sa ikke muud tied kui kruabi aga `pialegi Kad; Mis sa ennast kraabid kogu aeg Iis; ära raabi `siäri KJn; muudku küüstege raaṕ `pääle pää `nahka Krk; mul `oĺli nii suur päävalu, et `kraapse küśtega `saina Nõo; kaśs `naksi säńgü `otsa `kraaṕma, no õks hommõń säält pu̬u̬lt tuuĺ saa Har; Nu̬u̬ʔ (ohakad) oĺliʔ mud́o hääʔ süvvä˽külh, ku `veekese jo vanõmbast oĺliva˽lännüʔ sõ̭ss nu̬u̬ʔ `oht́ja nõgla˽kraabõva˽`kurko Räp || fig (kintsukaapimisest) läind ilusast palund, ja `kraapis `püksa ja VMr || pakitsema, kripeldama Mul seest kisk ja˽päält kraaṕ, `õigõt hallu olõ õi˽`końgi Rõu
3. siblima, pealispinda segi ajama; kobestama, kohevaks tegema kasuga `karvad `kraabin `lahti, siis on soemb Vai; kanad `tahtsid `peendrid `raaṕma minna Saa; kana ikki kroabib kapsaste seas Juu; mul olid siin villad nii `puĺtsind - - kõik `kroapsin näpuga `lahkeks Juu
4. auku tegema, õõnestama obu kraabib maad Ans; Rotid on kõik seina alused segamine `roapind ja ää ajand Pöi; va loomad `kraapvad maa `lõhki Mar; koer kraabib kardulid vau siest `väilla VJg; mägra - - kraabib maa `sisse augu Äks; [puuäke] kraabib seda `põldu küll kat́ti Plt; Pini om paĺlu mügrä mütüśsid `vällä `kraaṕnuʔ Urv; pini lätt rõugu asõmallõ ja kraaṕ `hirmsadõ nuid hiire`urgõ Har
5. fig ahnitsema, koguma Sie on varandust küll kokku `kraapind IisR; Sai kraapimesega püsti rikkaks Emm; ära kraabi teise eest ära Phl; `kruapis omale neid maid ja majasi kätte VMr; koŕjas omale ikke varandust, `kööpis ja `kraapis kust sai Plt; mi̬i̬s es saa `õngu tagasi tõmmata, kõ̭ik aig pidi `kriipmä ja `kraapma varandust kokku Nõo; ta om taad varandust kokku `kraapinu küländ, a˽noʔ om kõ̭iḱ `häädünüʔ Har
6. intensiivselt midagi tegema Siis kui `möisa metsad läksid inimeste käde, siis akkas oort ka nende maha raapimene (mahavõtmine) Kaa; `Roapides läks kohe sood Pöi; mine `raapides Liivale, siis‿o `õhta käe Muh; Kraabib toda tüüd tetä nigu küitse veritse Nõo
7. Musta`soostra pöösas jo nenda ää raabit (sasitud, lõhutud) et Rei; marjad siĺmas, `tohtred `piavad ära `kraapima Kad; lehe raabi `käege küĺlest ärä Krk
1. kraapimisvahendiga töötamaa. (kaapides, hõõrudes, nühkides) pealispinda eemaldama `Raske oli küll [pargitavalt nahalt] `rasva maha `kraapida IisR; `kraabita `veitsega [sea]`arjaksed `vällä Vai; Aŋŋeril piab nuaga lima pεεlt ää raapima; `raapisi vana maali pεεlt maha Khk; [laeva põhi] raabitse raap`raudadega `puhtaks ning `törva `pεεle Mus; Raabime leike ning kaapsa jäad rohust puhtaks Kaa; massin (teehöövel) raabib nüid `silda (maanteed) Muh; raua roostet ikka kraaviti; kardulisi kraabitasse Mar; kraabi jalad `puhtaks Ris; kui ma võtan leeväd künäst `väĺlä, siis ma kroabin leevä künä `puhtaks Juu; poiss kroabib nuaga `mähke Kad; kruabivad kala piält suamuss Kod; ua `kraapisin kaks `korda läbi Pal; tüdrukil ütelti: `raaṕke pada `puhtess, sõ̭ss saat iluse musta abentege mehe Krk; miul enämb seräst `jõudu ei ole, et mia kraabiga saa `kraaṕi Nõo; taro kondsast kraabitass vaha prügü ja `lõpnoʔ `meh́tse `väĺlä Räpb. linu kupardama; sugema; linapunda kammima `Neie `piide piält `kraabiti lina pihu üle, `ninda `kauva kui õli `luiest peri puhas Lüg; kui ju roogitud olid, siis olid lina arjad - - kellega sai ää kraabitud Lih; lena raabiti, et `kuprad otst ää tulid Han; `Peale `raapimist akati [linu] `auku `viima Tõs; lina `siemned kraabitasse otsast ää JMd; mehed akasid `kraapima `kuprid Trm; kui paned [linad] leisikasse, siiss kraabid siledast Lai; raabitasse linu, mud́u ei saa kubarid otst kätte kui ei raabi KJn; ku linnu `säeti, siss kah `kraapligõ kraabiti nu̬u̬ leḿmige `vällä Krl; ma oĺli täl mitu `päivä linno `kraaṕmah Plvc. (kokku) riisuma; pühkima `Kraabi vade kaik [heina]`korred `huolega ärä Kuu; Ma raapisi öue ka luuaga püsut üle Kaa; `raapisi luuaga [rehetoa] lae ää Vll; võta va kraapsluud, mene kraabi ta (tuba) korra üle Mar; No ma‿i ei tea mis sa sest õuest peaks alati raapima PJg; pehme luud lääp purudest üle nigu vuhin, a `luvvakands, tu̬u̬ kraabip kõ̭ik `puhtass Nõo
2. küünistama, kriipima; kratsima, sügama `kassi `kraapi ja `naugu Vai; vötab äkist pεεd `katsuma, [nõutult] körva tagant `raapima Khk; Koer akkas ukse taga `raapima, `tahtas `sisse `tulla Kaa; tantsuga raabitase parand ää Tor; niisutadi lihiga [lõimelõngu], et suga ei `kraapin Ris; kas ned olivad suured koiliblikad või olivad nahkiired, `kraapisivad `akna taga JJn; kaśs kraabib tuult VMr; kui seĺg sügeleb, mis sa ikke muud tied kui kruabi aga `pialegi Kad; Mis sa ennast kraabid kogu aeg Iis; ära raabi `siäri KJn; muudku küüstege raaṕ `pääle pää `nahka Krk; mul `oĺli nii suur päävalu, et `kraapse küśtega `saina Nõo; kaśs `naksi säńgü `otsa `kraaṕma, no õks hommõń säält pu̬u̬lt tuuĺ saa Har; Nu̬u̬ʔ (ohakad) oĺliʔ mud́o hääʔ süvvä˽külh, ku `veekese jo vanõmbast oĺliva˽lännüʔ sõ̭ss nu̬u̬ʔ `oht́ja nõgla˽kraabõva˽`kurko Räp || fig (kintsukaapimisest) läind ilusast palund, ja `kraapis `püksa ja VMr || pakitsema, kripeldama Mul seest kisk ja˽päält kraaṕ, `õigõt hallu olõ õi˽`końgi Rõu
3. siblima, pealispinda segi ajama; kobestama, kohevaks tegema kasuga `karvad `kraabin `lahti, siis on soemb Vai; kanad `tahtsid `peendrid `raaṕma minna Saa; kana ikki kroabib kapsaste seas Juu; mul olid siin villad nii `puĺtsind - - kõik `kroapsin näpuga `lahkeks Juu
4. auku tegema, õõnestama obu kraabib maad Ans; Rotid on kõik seina alused segamine `roapind ja ää ajand Pöi; va loomad `kraapvad maa `lõhki Mar; koer kraabib kardulid vau siest `väilla VJg; mägra - - kraabib maa `sisse augu Äks; [puuäke] kraabib seda `põldu küll kat́ti Plt; Pini om paĺlu mügrä mütüśsid `vällä `kraaṕnuʔ Urv; pini lätt rõugu asõmallõ ja kraaṕ `hirmsadõ nuid hiire`urgõ Har
5. fig ahnitsema, koguma Sie on varandust küll kokku `kraapind IisR; Sai kraapimesega püsti rikkaks Emm; ära kraabi teise eest ära Phl; `kruapis omale neid maid ja majasi kätte VMr; koŕjas omale ikke varandust, `kööpis ja `kraapis kust sai Plt; mi̬i̬s es saa `õngu tagasi tõmmata, kõ̭ik aig pidi `kriipmä ja `kraapma varandust kokku Nõo; ta om taad varandust kokku `kraapinu küländ, a˽noʔ om kõ̭iḱ `häädünüʔ Har
6. intensiivselt midagi tegema Siis kui `möisa metsad läksid inimeste käde, siis akkas oort ka nende maha raapimene (mahavõtmine) Kaa; `Roapides läks kohe sood Pöi; mine `raapides Liivale, siis‿o `õhta käe Muh; Kraabib toda tüüd tetä nigu küitse veritse Nõo
7. Musta`soostra pöösas jo nenda ää raabit (sasitud, lõhutud) et Rei; marjad siĺmas, `tohtred `piavad ära `kraapima Kad; lehe raabi `käege küĺlest ärä Krk
kräbluse kräbluse sassi, segi Mes moodi sa kurat tεda (nööripundart) arutad, ta on ju kuradi kräbluse läind Ans
krössimä `krössimä lokkima, krussima `Tütrigud `läksid `aeva `Loksale `hiuksi `krössimä Kuu || keerama, ajama (segi) pusasse midägi ajab ehk `krössib segämiste; `ümbär kive oli käünd, `krössind, oli `kierdänd `hendäs vähekive `ümbär (juuksekarvast) Kuu
kut kut S kui
1. võrdlev sidesõna niid pead sa nenda `rookima kut sa vähegid jouad; siga kut kurivaim; öhune supp kut liŕr; Nii `vaikne kut jää Jäm; silma `ambad on teist `moodi kut muud; es lähegid `rohkem kut üks pool `tundi `aega; sellega ma `viitsi `rohkem kut pääva ära Ans; loĺl kut lammas; teine on nobem kut teine; mettel (meil) kevade üks siig oli änam kut kolm `naela Khk; `paergus ela na kut müt́t, ole vaid Kär; `lustjas kasvab rugi sees nönda pitk kut kaer; ahvenal arjas `püsti `seĺgas kut suured porgad Mus; Pεε kut uhakatut́t; Tuba pala kut saun; Poiss naatkut piibuoŕk, aga nää kui terane Kaa; rottisi on `kahte `liiki, ühed suured kut kassid, teised vähiksed Krj; ema on `rohkem `orjust näind kut ma Pha; lihab `linna‿bole kut tigu Vll; `vaaplased on suuremad kut erilased Jaa; ta on ikka täitsamees, pole `seike kut mõni teine; Kut sea jalg sööma sihes (inimesest, kes topib ennast igale poole); üks `mõistmata mees äi raiu nõnda puud mette `kervega kut see mees kivi `raius Pöi; raudnõgessed o ullemad kut emanõgessed; ma nii sama kirssus kut se nuga oo; ennemini olgu müia kut `osta; seal `olli nii palju rahvast kut `pilvi ja `panka Muh; tösi kut törva vesi Emm; ta ni norust `moodi kut `aige oleks olad Rei; nõnda kut võrdlev sidesõna nönda kut vasetud; Nönda kut ane selga vesi; Metssead tegid pool `tuhli`pöldu `puhtaks, nönda kut oless kooguga `vöötud Jäm
2. aega väljendav sidesõna ooda sönni kut ma tule Jäm; kut nad `öhta läksid, akkas kohe sadama; see oli siis, kut ma `karjas keisi Khk; ole sönni sii kut me tuleme Mus; see `olli juba enne kut ma mäletama akkasi; nisud tehasse pärast kut rukid; ma tuleta teit nii kava `meele kut ma ela Muh; Kut ma noor mees oli, mool oli `rammu küll Rei; niikaua kut kuni, seni kui sa oled niikaua sii kut linnast `ostja tuleb Pha; nii kaua kut surmani Vll; küll te `jääte magama ja makate niikaua kut ominguni (kui unilauku sööte) Muh; nõnda kut niipea kui Nönda kut ta mind märkas, nönda ta uksest välja pani; Nönda kut ma ukse püsut pautasi, oli ta sehes Kaa
3. niipalju kut määra väljendav sidesõna iga üks sõi niipalju kut `tahtis Muh; tää (tea) see sennepärast `ühti niipalju kut see räägib Rei
4. ühendav sidesõna, seob koondlause kaht rööpliiget siis oli ju tööd nii pailu meestel kut naistel Kär; Vanast sai seda maatööd - - orjatud oomikust öhtani, sui kut talve Kaa; see on [nii] pitk kut jäme Vll; Eluaja ta on Peetril `kööpind ööd kut päävad, pühabed kut argibed, pole seda suurt rikkust näha `kuskil; Mees nii lai kut pitk; Koti `riidest püksid `jalgas, suid kut `talved käis nendega Pöi
1. võrdlev sidesõna niid pead sa nenda `rookima kut sa vähegid jouad; siga kut kurivaim; öhune supp kut liŕr; Nii `vaikne kut jää Jäm; silma `ambad on teist `moodi kut muud; es lähegid `rohkem kut üks pool `tundi `aega; sellega ma `viitsi `rohkem kut pääva ära Ans; loĺl kut lammas; teine on nobem kut teine; mettel (meil) kevade üks siig oli änam kut kolm `naela Khk; `paergus ela na kut müt́t, ole vaid Kär; `lustjas kasvab rugi sees nönda pitk kut kaer; ahvenal arjas `püsti `seĺgas kut suured porgad Mus; Pεε kut uhakatut́t; Tuba pala kut saun; Poiss naatkut piibuoŕk, aga nää kui terane Kaa; rottisi on `kahte `liiki, ühed suured kut kassid, teised vähiksed Krj; ema on `rohkem `orjust näind kut ma Pha; lihab `linna‿bole kut tigu Vll; `vaaplased on suuremad kut erilased Jaa; ta on ikka täitsamees, pole `seike kut mõni teine; Kut sea jalg sööma sihes (inimesest, kes topib ennast igale poole); üks `mõistmata mees äi raiu nõnda puud mette `kervega kut see mees kivi `raius Pöi; raudnõgessed o ullemad kut emanõgessed; ma nii sama kirssus kut se nuga oo; ennemini olgu müia kut `osta; seal `olli nii palju rahvast kut `pilvi ja `panka Muh; tösi kut törva vesi Emm; ta ni norust `moodi kut `aige oleks olad Rei; nõnda kut võrdlev sidesõna nönda kut vasetud; Nönda kut ane selga vesi; Metssead tegid pool `tuhli`pöldu `puhtaks, nönda kut oless kooguga `vöötud Jäm
2. aega väljendav sidesõna ooda sönni kut ma tule Jäm; kut nad `öhta läksid, akkas kohe sadama; see oli siis, kut ma `karjas keisi Khk; ole sönni sii kut me tuleme Mus; see `olli juba enne kut ma mäletama akkasi; nisud tehasse pärast kut rukid; ma tuleta teit nii kava `meele kut ma ela Muh; Kut ma noor mees oli, mool oli `rammu küll Rei; niikaua kut kuni, seni kui sa oled niikaua sii kut linnast `ostja tuleb Pha; nii kaua kut surmani Vll; küll te `jääte magama ja makate niikaua kut ominguni (kui unilauku sööte) Muh; nõnda kut niipea kui Nönda kut ta mind märkas, nönda ta uksest välja pani; Nönda kut ma ukse püsut pautasi, oli ta sehes Kaa
3. niipalju kut määra väljendav sidesõna iga üks sõi niipalju kut `tahtis Muh; tää (tea) see sennepärast `ühti niipalju kut see räägib Rei
4. ühendav sidesõna, seob koondlause kaht rööpliiget siis oli ju tööd nii pailu meestel kut naistel Kär; Vanast sai seda maatööd - - orjatud oomikust öhtani, sui kut talve Kaa; see on [nii] pitk kut jäme Vll; Eluaja ta on Peetril `kööpind ööd kut päävad, pühabed kut argibed, pole seda suurt rikkust näha `kuskil; Mees nii lai kut pitk; Koti `riidest püksid `jalgas, suid kut `talved käis nendega Pöi
käkkämällä käkkämällä sassi(s), seg(amin)i Vanames tuli, ai kaik minu `vergu käkkämällä ja pani ise menemä; Nüüd oo kogu pilt sul käkkämällä (määrdunud, soditud); Kaik o tänä tuas kohe käkkämällä, et ei `pääse `uksest sise; Oled ajand kaik `jälle minu `asjad kabiss kaik käkkämällä Kuu
käänama `käänama, käänata Vll Pöi Emm spor Lä, Mih Vän K(-ea-, -ia-) Iis Trm/-ia-/, `käänada R(-ta Hlj); `kiänämä, kiänätä Juu; `käänämä, `käänädä Kuu Vai/-ndämä/; `käänma, käända Jäm Khk Vll L(käänta Saa), `käända Rei; `kiänmä, kiäntä Kod; `keanma Juu; ipf (ta) `kianis Muh; `käänmä Vig, käändä VlPõ M(-me, -dme, -tme Krk) T(ḱ- San; kääntä Kam Ote), käändäʔ Kan Plv Se; `kään|dmä, -(d)me, käändä San V(ḱ- Har Se Lei; `kääńdmä Rõu Vas; kääntäʔ Se)
1. asendit muutma (kohalt lahkumata) a. (seoses inimese või olendiga) `käändägä `ümber `toine `külge `pääle Vai; `käänis teese küĺle Tor; ku ma natuke tahan pöörda või käända, siis nõnda ku kõrvetab siin puusade sees Hää; `küinlapäävä aal karu kiänäb tõiss `külge Kod; tõine `räuskab ja vannub ärä, käänäb seĺlä ümmer ja ää jälle; tõene naene ei kiänä `silmigi tämä piäle Krk; kudass ma maka ütsindä, käänän küĺle, lövvä küĺmä, käänän säĺlä, lövvä saena Ran; susi ei saana `kaala `käändä Puh; näet kos kurivaim, käänäp `perse ette, ei lasegi `mü̬ü̬dä; Käänä suu söögi poole - - lase söögil ää maitsta; ritsik, kui ta `lumme satap, siss käänäb `õkva sälite Nõo; poiss `oĺle säädse nädälit - - nii `aige, et rõõvastega kääneti `ümbre Võn; Sa kääni˽vi̬i̬l tõist `külge, ku ma jo˽tü̬ü̬l `oĺli Rõu; `kääbripäiv käänd kahr tõõsõ käpä `pääle, `küündle päiv tõõsõ küle `pääle; ma˽kääni är˽`suugi˽saina poolõ Vas; tu̬u̬ (tüdruk) äi `käänä `kõrva kah (ei vaata võõraid poisse) Lei || (pikaliheitmisest) kiänäb aga `uudess magama; vaja kiäntä pitkile õlile Kod; ka ma jälle `sängi käänä Krk; vahel `oĺli ahju`kurru `endä laṕpi `käännu - - siss magas Ran; Temä `olle ärä `sängi `käännu ja magas kui kott Nõo || euf (suremisest) kui keväde tuleb, siis lammas kiänäb kobjad Kod; `viidu `sinna tu lehm, et nüssetäss `vaśkile `piimä, aga [lehm] `käännu kota `taiva `poole Nõo; tiä kah põdõ, ei˽tiiä˽kunass täna˽käńgä˽käänd Kan b. midagi teise asendisse, kummuli või pahupidi pöörama `käänsin `toori kummuli, las taheneb natuke Vän; aga see turval piab ilusti kummuli `käänma (kündes); `käendi teisipidi [linavihk], vaadeti kas sehest on kah ilus Hää; mamma käänab koogi teise küĺle pääl Saa; ikki teene küĺg käänetse einäl, reha varrega Kõp; käpäga käänetass tapand ümmer Trv; siga tapeti, kääneti kummali; [vanker] käänd kõik neli ratast `taiva poole Ran; `kühvliga `käändi `kesvi `ümbre jälle ja sekäti; siss `käändi lade `ümbre, jälle obese `pääle; kui sooliku pääld `puhtass saeva, siss kääneti na ümbre ja jälle `mõsti `mitmast vi̬i̬st läbi Puh; saksamaa ader käänäp maa pahupäädi; ku leib ahjun `olli, siss kääneti mõhk krae `pääle kummali ja `panti koheki kõrvale Nõo; maa `kõrdamine om et käänetäss maa jälle tõisildõ - - tetäss `pi̬i̬nüss Har; adra nõ̭na lätt i̬i̬h, leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõ Plv; puu vidä, luu t́saga, vanaäde käänd aia takah `ümbreʔ = söömine Vas; Jüvämise `aigo käänete `vaihõl ladõt `kühvlega `ümbrõ; Pääväkäändeh käänetäss külvivakk kummalõ (pööripäev lõpetab külviaja) Räp; riha pidimidõga käänät `ümbre `vaalu Se || (lamandumisest) ku rügä enne `äitsnemist om maha `käänden, sis ei tule terä Krk; kui `oĺli tugev vili, [tuul] `oĺli käännu pöörissede temä, siss kud́agi es `oska `niita Ran || fig segi ajama; üles sonkima nüid ta om kikk lauda pahupidi `käänden Krk; kaa ku mütt käänd üles Hel; ku joonu om, siss käänäp kõ̭ik pahupäädi Nõo; muru `olli nigu üits asu unik, `ümbre käänetu Rõn; t́siga om paha segi `käändnü Rõu || maailma suure - - käänävä `terve ilma pahupidi (saadavad hävingusse) Rõn
2. midagi keskpunkti või telje ümber liikuma panema a. kruttima, kruvima; keerutama `käänas ukse lukku Mär; Ku kruisi tehtaks, käändaks keńdid sisse Hää; Käänan raani `kińni Saa; `vankri `mutrid tahavad kiäntä Kod; lõng jääb vedelast, siis kruuvist `kääna (vokki) Äks; käänä ruvi `valla; lukk om är käänet, ei taha ääp käändä Krk; käänäd `pulka [tõrrel], jooseb taar kui kolin `väĺlä; vinnaga sael `olli i̬i̬n leht ja taga nü̬ü̬r, pulgaga käänid kõvõmbass Ran; mina lätsi pöörä `pulka `kinni `käänmä; kruvvile kääneti `mut́re `otsa; ku ta viis minutit oherdiga käänd, siss `olli sõrmesüḱü mulk valmiss; mes `väikene lavvakell, sedä piäp üless `käänmä kruvvist Nõo; käänä no uśs ka vallalõ Vas; edepoolõ kääntä vaja [kella] Se; [uks] `ḱäänäde kini `võt́mega Lei || fig pööritama süä akkas `kääntme Krk b. pöördenurka muutma sai natuke kääntud [üht haspliharu], viht läks pealt ära Vll; siis seda `pööra `käendi ja tõmmati lõngad sealt sihest läbi Hää; lekutipuu vahelt lantspuu annab keanata Amb; uvvel vikatil kiänetässe `kanda Kod; pada oĺl koogu otsan, tuud `saie `vällä käändä müürü‿sest Har
3. a. kahekorra või rulli keerama Äär `kääńdi kahekorra `sisse (riide palistamisel); [võeti] leva tainas, räemed `pańti `piale, `käendi ääred kokku ja `pańti `ahju `küpsema Hää; meestel oli lai kaelus, käänati kahekorra Lai; käänä käis üless Krk; [tainale] `panti kańepi kõrutuss `pääle, siss kääneti `rulli Ran; `käänsi kotisuu katõkõrra Puh; niidse `kisti talvess `valmiss, kääneti `katsa; ku mina nakassi nägemä, siss `olli `ammel mahakäänetu `kaaltagunõ Nõo; mul `olli `uńdrik üless käänetu, siss es saa poriga Rõn; `käüse käänät üless, nakat `leibä kastma Har; mis sa paheldõ kisut [seelikut], käänä tagasi Rõu; niidse˽kääneti `katsa, `aeti kabla `perrä ja, `pańti kuiuma Vas; verevä nööräʔ oĺlivaʔ `ki̬i̬rdo käänetö `puusõ `pääle Räp; käänä˽kaabu veereʔ üless; kääntäss vi̬i̬rt (riide palistamisel) Se || fig pead looma ku pääle pööripävä `kapstit istutad, et [siis] kapst ei käänä pääd Nõo; kääńd jo `päähä, `kapstakasõ `päähä käänd; kapstass ḱäänd pääd, kui jo nakass kasuma Se || (ümber) keerduma virn ain `käänäb ümbre `kartuli Nõo || fig murdma käänsin kukekaala katekerra Saa; ma tahan su kaela suoned keanata Koe; küll ma su kaala käänä Krk; `käändse [tüdruku] nigu käänispääga väedse kokku ja pańd `karmani Nõo b. painutama, koolutama `vitso käänatasse Mar; need (ree sugarad) oo sedasi käänatud, koolutamise koht autati Mih; [ree] arangad oĺlid auru sees käänetud Hää; [kirves] kaalast ärä käänet; juhi kääneti ümmer kiha Krk; niidse otsa kääneti [viisu] talla `alla tagasi Nõo; Juh́t `kääńti kuusõ vitsast Rõu || (saehammastest) es ole `ambit käänetu, es ole viilitu, es saa lõigate Krk; sae `ambit käändäss `rihtjägä Ran; ku `hambõid ei olõʔ käänet, sõ̭ss ei saaʔ lõigadaʔ Har c. (pesu) väänama kääna pesu `väĺlä Kse; `tüt́rigu minge `käänge `rõiva `väĺlä Nõo; Saʔ olõ hüä lats, käänä seost viist ar mõsu vällä Se d. (liigest) nikastama, välja väänama läind `maadlema, käänund jala ää Vll; Tee on nii konarlik, kas kääna jalad ää Pöi; olen oma käe ärä käänd KJn; jalg om ärä `käändän Trv; temä `oĺli põlve keeri kudagi jakust väĺlä `käännu, põlve ki̬i̬r `oĺli `aige Nõo; jalg om vällä˽käänet; käe om jakust `ussõ `käändänüʔ Har; ar˽kääńd käe, mindäss tasoja mano Se
4. keerutades või sidudes ühendamaa. (vihuks, tuustiks) köitma; (sidemega) kinnitama tut́t `pańdi [rukki] vihu `alla ja käänati `kinni Mih; pulgaga käänati siss `ümber, ni‿et ta kõvast läks juba (heinatuust) Äks; kui [lina] luu `valla oli, sõss kääneti äräde Trv; maan kääneti rästässvihud valmiss; kääneti luvva `vitsu sugarade; pikä õle käänäti kuppu Ran; õlest tetti side, kellega kubu `kinni kääneti; terve `lamba täis `villu `käändi pükki Puh; kõrdlat́t kääneti ka vitsaga `sinna roovilati `küĺge `kinni; ku linnu `suiti, siss puistati `pakla ja kääneti `ku̬u̬dslide; rügä om maha põemetu, nakame `vihku `käänmä; juuss `olli käänetu ants`kuplide (krunni) Nõo; võsu `raoti maha, ao kääneti kuppu; ega lühikesi `ainu küll es saa `lońti käändä Kam; tuustike `õlgi kääneti nigu `kursti ja tsusati `nüśku `tilla Ote; rüä˽`kääńti `vihku Urv; siihn om hagu ni‿samadõ vallalõ, ei olõ kuppu käänet; vitsa käänät `ümbre `saiba Har; äǵli lavva˽`kääńti `kaustõ `küĺge kõo `vitsugaʔ Rõu; oĺlivaʔ hauʔ kuppo käänetüväʔ Plv; Kes perämädse viho käänd, tu̬u̬ käänd tulõv`aśta kah Räp || fig Ku esä tulõ, tu̬u̬ su jala˽`sõlmõ käänd Rõu b. midagi punudes või kokku keerates valmistama truadiss `kiäńsid priĺlid ette Kod; meeśte `ü̬ü̬ke kääneti kõladege Krk; kudass käsi käänäb, nõnda piht piäb (merätse langa ti̬i̬d, nii ta sul kannatab) Ran; vikati looguss oĺli pajo vitsast käänetu; tollest kolmest niidsest mes üless `veeti, kääneti viisu nõ̭na, kääneti nigu silmusse Nõo; uma käsi käänd, uma kaal kand Vas; tu̬u̬ sai tetä `hammõ ola kirä `langa, kel oĺli˽hüä˽ńapuʔ, õga ńapp es käänä˽tu̬u̬d tü̬ü̬d `vällä Se; kääneti kańepist `kaplu Lei
5. kangast üles panema vaja kangass üless käändä Nõo; nakati kangast üless `käänmä - - nakati `võlla `pääle `käänmä Kam; Omma˽`kanga kodamise peeleʔ, sinnä˽käändäss kangas pääle - - ku är om käänt, `naatas `nitsele `pandma Urv; [ta] `kutsõ minnu appi kangast `käändmä; kas sul käänipuud ka om, minga `kanga üless käänät Har
6. pöörduma, enda kulgemissuunda muutma a. teises suunas liikuma hakkama (elusolendist) `Este on vaja `käänada paremale Jõh; `käänis `ümmer nuka ja kohe `miule `otsa Vän; `Kiana nüid vesi`kuarde Jür; kiänin siit õvvess ärä Kod; ärä käändä kõrvalisi `ti̬i̬sit Krk; su̬u̬ päält `käännu siss kodu tulema Ran; käänd läve pääld tagasi, es tule `sissegi; obene om `pimme, ei oia `õiget ti̬i̬d, käänäp ti̬i̬ päält kõrvale Nõo; käänä sa ääd kätt Ote; ḱäänämi tõsep̀ole, sääl om korem ti̬i̬ San; kääni iks ma˽`sisse kah, `õkva `müüdä lävve lät́si Vas; kohe poolõ taht käändäʔ sõss sinnäʔ poolõ käänd Räp; śääl tulõ ar kääntäʔ Se; käänä seia `pu̬u̬lde Lei; teed käänama teed andma kiänäd ti̬i̬d, annad puale ti̬i̬d tõesele Kod; piat toolõ tii `käändmä, kiä `ku̬u̬rmaga lätt Har b. (maastikuobjektist) otsesuunast kõrvale kalduma küll `käänab [jõgi], tieb `suure kõveruse Hlj; sääld `käändä sedä kätt tie Vai; ti̬i̬ käänd `mitmade `argu Nõo; suurõ kuusõ mant käänäp ti̬i̬ mäkke Ote; egi siss `käänäss ja `väänäss Har c. (tuulest, pilvedest) liikumissuunda vahetama tuul `käänäs `toise `kanti Vai; kuspoole tuuĺ ennast käänab Mih; tuul kiänd eelä ärä, nüid on päävä `lu̬u̬jamineki pu̬u̬lt; [pilv] kiänd kõrvale, ei tullud `seie Kod; tuuĺ om ommukus `käänden Hel; ku tuul `olli ärä käännu, siss pidi jälle `veśket `tuuldõ `pü̬ü̬rmä Ran; ku peri `päivä käänäp tuul `ümbre, siss nakap `vihma sadama Nõo; tuul om ärä `tõiste käännu joba Kam; tuuĺ om käändänü õdagu `põhja Har d. (päikese liikumisest keskpäeval või pööripäevade ajal) päe (päike) om `õhtsepoolikuss är `käänden jo - - üle kate`tõisku om - - päe akkas är `kääntme jo Krk; enne jaani`päivi kääneti, no˽nakass päiv lühembäss minemä; ü̬ü̬ lätt jo˽sulastõ poolõ ja˽päiv käänd no˽perremihe poolõ (talvisest pööripäevast); [kui] päävä käänäg tulõ, üldäss et päiv käänetäss `ümbre Har; päiv käändäss `ümbre Plv e. fig meelt muutma nüid ta miil on ärä käänetud KJn; ehk saa si̬i̬ mi̬i̬ĺ vi̬i̬l ärä käändä `õigele `ti̬i̬le Hel; ku sa `ümbre ei˽käänäʔ, siss ei˽saa sinust muud ku˽varass ja `rü̬ü̬veĺ Har f. fig (olukorra-, seisundi- või ilmamuutusest) `aiguss om juba `käänden tõisiti joh Krk; ega ta (ilm) - - likege `põuda ei käänä Hel; mi˽pernaasõl nakass ta `haiguss ka õks parembalõ käändmä; ilm käänd nätä vehma poolõ Har
7. kellelegi või millelegi teist suunda andma a. teise suunda juhtima senest rattast `kieredä `tüüri, kuhu `puole taheda `laiva `käändä; `käänä obone `ümber Vai; kääna obuse pεε teissele Khk; pukktuulikud, seda `käändasse sabast [tuulde] Lih; Obest käänetse ohjadest Saa; labidaga kiäneti [varga] jälg `ümber - - siis varas `tu̬u̬va kraami tagasi Kod; käänä obest vähä `kõrva Trv; kui tuul `väike, `tuĺli puri üless tõmmata, `tuulde `käändä Ran; käänd obese `ümbre ja tõi miu latsega kodu Nõo; käänä saʔ uma hopõń kõrvalõ Har; [peni] haaŕd [vasikat] nõ̭nast, kääńd tagasi, es lasõ˽kavvõndahe minnäʔ Vas; käänetäss puŕoht kah jäĺ tuulõ `perrä Räp; katõ siiboga mõrd, tu̬u̬d piät `kääńmä (kalade liikumise järgi) Se; karja käänama karja ajama kaŕuss käänd `kaŕja; mine˽käänä är kari Lut b. fig juhtunut või öeldut jutus moonutama või oma kasuks tõlgendama `käänab ja `väänab `neie sõnudega, ei `räägi `õete Lüg; `käänäs juttu `toise `kaula Vai; käänab ja väänab peale oma jutuga Tor; kahe otsaga jutt on puha vale, seda saab käänta, kud́as tahad Saa; keanab ja veanab oma sõnu Trm; jutt on teeśepidi käänetud KJn; käänäb jutu tõise asja `pääle Trv; ta esi kõnel, nüid om miu `pääle `käänden; käänt ja väänt ütsipidi ja tõisipidi, aru ei saa, mis ta kõneless Krk; mes sa käänäd sõnast `ümbre Puh; temä ei kõnele toda mes `õige om, temä käänäp üsna `tõiste `tolle asja Nõo; ta om sääräne lobi`suuga inemine, ta käänd ega sõna `ümbre tõisildõ, mia sa `ütlät Har; timä kääńd är ki tõisildõ jutu Se || nime või nimetust muutma riśsipäev kiäneti ärä pühäbäss Kod; seo külä kutsutõss Kakulaanõ, poisi˽`käändi˽kül Patuküläss San; nimä kääni tõõsõ nimegi, kogoni jo `tõisdõ Se || tõde jalule seadma ma kääni `õigut hindä poolõ kah, es lasõʔ `hindä pettäʔ Se
8. fig (intensiivsest tegevusest) a. suurt tükki lõikama `Leiba murrab - - käänab suure käntsu `väĺla Hää; küll om nüid `käändän omale `kriikame Hel; ku ma `küllä lätsi, siss `käändse oma pu̬u̬l `pät́si kõrutuss`leibä iks kodu tuvva Rõn b. lööma ku ma selle `vemla võta [ja] mõne tulise käänä Hää; si̬i̬ kes vällast `sisse tulli, `kääńdse piidsage pähä selle Muhumaa mihele Hel; [nui] nööriga [koodi] varrõ küĺlen, et sai `liiku, kui ta tolle plaksu `käändse Kam c. ohtralt sööma see käänab keik `kinni Khk; Terve liua täüe magust sööki käänsiv kinni Hls; kül käänäv `sissi, nõnda‿t üle seĺlä täis Krk; Küll käänäb endäle sisse, nüid om nigu lehm lataka maoga Nõo; [ta] Kääńd süĺti ku vändäga `sisse Rõu d. rasket kandamit tõstma kui `rohkem peret, laud kiäneti kõhe `väĺjä Kod; sel om ää kidam `seĺgä käänet Krk; käänd ää `jõhkami [vikki] `säĺgä, tõi lehmäle ette Ran; timä oĺl üt́s katõssa ütessä `puuta mi̬i̬ss rassõ, timä käänime `mitmõ mehega `laiva Võn
Vrd käändümä
1. asendit muutma (kohalt lahkumata) a. (seoses inimese või olendiga) `käändägä `ümber `toine `külge `pääle Vai; `käänis teese küĺle Tor; ku ma natuke tahan pöörda või käända, siis nõnda ku kõrvetab siin puusade sees Hää; `küinlapäävä aal karu kiänäb tõiss `külge Kod; tõine `räuskab ja vannub ärä, käänäb seĺlä ümmer ja ää jälle; tõene naene ei kiänä `silmigi tämä piäle Krk; kudass ma maka ütsindä, käänän küĺle, lövvä küĺmä, käänän säĺlä, lövvä saena Ran; susi ei saana `kaala `käändä Puh; näet kos kurivaim, käänäp `perse ette, ei lasegi `mü̬ü̬dä; Käänä suu söögi poole - - lase söögil ää maitsta; ritsik, kui ta `lumme satap, siss käänäb `õkva sälite Nõo; poiss `oĺle säädse nädälit - - nii `aige, et rõõvastega kääneti `ümbre Võn; Sa kääni˽vi̬i̬l tõist `külge, ku ma jo˽tü̬ü̬l `oĺli Rõu; `kääbripäiv käänd kahr tõõsõ käpä `pääle, `küündle päiv tõõsõ küle `pääle; ma˽kääni är˽`suugi˽saina poolõ Vas; tu̬u̬ (tüdruk) äi `käänä `kõrva kah (ei vaata võõraid poisse) Lei || (pikaliheitmisest) kiänäb aga `uudess magama; vaja kiäntä pitkile õlile Kod; ka ma jälle `sängi käänä Krk; vahel `oĺli ahju`kurru `endä laṕpi `käännu - - siss magas Ran; Temä `olle ärä `sängi `käännu ja magas kui kott Nõo || euf (suremisest) kui keväde tuleb, siis lammas kiänäb kobjad Kod; `viidu `sinna tu lehm, et nüssetäss `vaśkile `piimä, aga [lehm] `käännu kota `taiva `poole Nõo; tiä kah põdõ, ei˽tiiä˽kunass täna˽käńgä˽käänd Kan b. midagi teise asendisse, kummuli või pahupidi pöörama `käänsin `toori kummuli, las taheneb natuke Vän; aga see turval piab ilusti kummuli `käänma (kündes); `käendi teisipidi [linavihk], vaadeti kas sehest on kah ilus Hää; mamma käänab koogi teise küĺle pääl Saa; ikki teene küĺg käänetse einäl, reha varrega Kõp; käpäga käänetass tapand ümmer Trv; siga tapeti, kääneti kummali; [vanker] käänd kõik neli ratast `taiva poole Ran; `kühvliga `käändi `kesvi `ümbre jälle ja sekäti; siss `käändi lade `ümbre, jälle obese `pääle; kui sooliku pääld `puhtass saeva, siss kääneti na ümbre ja jälle `mõsti `mitmast vi̬i̬st läbi Puh; saksamaa ader käänäp maa pahupäädi; ku leib ahjun `olli, siss kääneti mõhk krae `pääle kummali ja `panti koheki kõrvale Nõo; maa `kõrdamine om et käänetäss maa jälle tõisildõ - - tetäss `pi̬i̬nüss Har; adra nõ̭na lätt i̬i̬h, leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõ Plv; puu vidä, luu t́saga, vanaäde käänd aia takah `ümbreʔ = söömine Vas; Jüvämise `aigo käänete `vaihõl ladõt `kühvlega `ümbrõ; Pääväkäändeh käänetäss külvivakk kummalõ (pööripäev lõpetab külviaja) Räp; riha pidimidõga käänät `ümbre `vaalu Se || (lamandumisest) ku rügä enne `äitsnemist om maha `käänden, sis ei tule terä Krk; kui `oĺli tugev vili, [tuul] `oĺli käännu pöörissede temä, siss kud́agi es `oska `niita Ran || fig segi ajama; üles sonkima nüid ta om kikk lauda pahupidi `käänden Krk; kaa ku mütt käänd üles Hel; ku joonu om, siss käänäp kõ̭ik pahupäädi Nõo; muru `olli nigu üits asu unik, `ümbre käänetu Rõn; t́siga om paha segi `käändnü Rõu || maailma suure - - käänävä `terve ilma pahupidi (saadavad hävingusse) Rõn
2. midagi keskpunkti või telje ümber liikuma panema a. kruttima, kruvima; keerutama `käänas ukse lukku Mär; Ku kruisi tehtaks, käändaks keńdid sisse Hää; Käänan raani `kińni Saa; `vankri `mutrid tahavad kiäntä Kod; lõng jääb vedelast, siis kruuvist `kääna (vokki) Äks; käänä ruvi `valla; lukk om är käänet, ei taha ääp käändä Krk; käänäd `pulka [tõrrel], jooseb taar kui kolin `väĺlä; vinnaga sael `olli i̬i̬n leht ja taga nü̬ü̬r, pulgaga käänid kõvõmbass Ran; mina lätsi pöörä `pulka `kinni `käänmä; kruvvile kääneti `mut́re `otsa; ku ta viis minutit oherdiga käänd, siss `olli sõrmesüḱü mulk valmiss; mes `väikene lavvakell, sedä piäp üless `käänmä kruvvist Nõo; käänä no uśs ka vallalõ Vas; edepoolõ kääntä vaja [kella] Se; [uks] `ḱäänäde kini `võt́mega Lei || fig pööritama süä akkas `kääntme Krk b. pöördenurka muutma sai natuke kääntud [üht haspliharu], viht läks pealt ära Vll; siis seda `pööra `käendi ja tõmmati lõngad sealt sihest läbi Hää; lekutipuu vahelt lantspuu annab keanata Amb; uvvel vikatil kiänetässe `kanda Kod; pada oĺl koogu otsan, tuud `saie `vällä käändä müürü‿sest Har
3. a. kahekorra või rulli keerama Äär `kääńdi kahekorra `sisse (riide palistamisel); [võeti] leva tainas, räemed `pańti `piale, `käendi ääred kokku ja `pańti `ahju `küpsema Hää; meestel oli lai kaelus, käänati kahekorra Lai; käänä käis üless Krk; [tainale] `panti kańepi kõrutuss `pääle, siss kääneti `rulli Ran; `käänsi kotisuu katõkõrra Puh; niidse `kisti talvess `valmiss, kääneti `katsa; ku mina nakassi nägemä, siss `olli `ammel mahakäänetu `kaaltagunõ Nõo; mul `olli `uńdrik üless käänetu, siss es saa poriga Rõn; `käüse käänät üless, nakat `leibä kastma Har; mis sa paheldõ kisut [seelikut], käänä tagasi Rõu; niidse˽kääneti `katsa, `aeti kabla `perrä ja, `pańti kuiuma Vas; verevä nööräʔ oĺlivaʔ `ki̬i̬rdo käänetö `puusõ `pääle Räp; käänä˽kaabu veereʔ üless; kääntäss vi̬i̬rt (riide palistamisel) Se || fig pead looma ku pääle pööripävä `kapstit istutad, et [siis] kapst ei käänä pääd Nõo; kääńd jo `päähä, `kapstakasõ `päähä käänd; kapstass ḱäänd pääd, kui jo nakass kasuma Se || (ümber) keerduma virn ain `käänäb ümbre `kartuli Nõo || fig murdma käänsin kukekaala katekerra Saa; ma tahan su kaela suoned keanata Koe; küll ma su kaala käänä Krk; `käändse [tüdruku] nigu käänispääga väedse kokku ja pańd `karmani Nõo b. painutama, koolutama `vitso käänatasse Mar; need (ree sugarad) oo sedasi käänatud, koolutamise koht autati Mih; [ree] arangad oĺlid auru sees käänetud Hää; [kirves] kaalast ärä käänet; juhi kääneti ümmer kiha Krk; niidse otsa kääneti [viisu] talla `alla tagasi Nõo; Juh́t `kääńti kuusõ vitsast Rõu || (saehammastest) es ole `ambit käänetu, es ole viilitu, es saa lõigate Krk; sae `ambit käändäss `rihtjägä Ran; ku `hambõid ei olõʔ käänet, sõ̭ss ei saaʔ lõigadaʔ Har c. (pesu) väänama kääna pesu `väĺlä Kse; `tüt́rigu minge `käänge `rõiva `väĺlä Nõo; Saʔ olõ hüä lats, käänä seost viist ar mõsu vällä Se d. (liigest) nikastama, välja väänama läind `maadlema, käänund jala ää Vll; Tee on nii konarlik, kas kääna jalad ää Pöi; olen oma käe ärä käänd KJn; jalg om ärä `käändän Trv; temä `oĺli põlve keeri kudagi jakust väĺlä `käännu, põlve ki̬i̬r `oĺli `aige Nõo; jalg om vällä˽käänet; käe om jakust `ussõ `käändänüʔ Har; ar˽kääńd käe, mindäss tasoja mano Se
4. keerutades või sidudes ühendamaa. (vihuks, tuustiks) köitma; (sidemega) kinnitama tut́t `pańdi [rukki] vihu `alla ja käänati `kinni Mih; pulgaga käänati siss `ümber, ni‿et ta kõvast läks juba (heinatuust) Äks; kui [lina] luu `valla oli, sõss kääneti äräde Trv; maan kääneti rästässvihud valmiss; kääneti luvva `vitsu sugarade; pikä õle käänäti kuppu Ran; õlest tetti side, kellega kubu `kinni kääneti; terve `lamba täis `villu `käändi pükki Puh; kõrdlat́t kääneti ka vitsaga `sinna roovilati `küĺge `kinni; ku linnu `suiti, siss puistati `pakla ja kääneti `ku̬u̬dslide; rügä om maha põemetu, nakame `vihku `käänmä; juuss `olli käänetu ants`kuplide (krunni) Nõo; võsu `raoti maha, ao kääneti kuppu; ega lühikesi `ainu küll es saa `lońti käändä Kam; tuustike `õlgi kääneti nigu `kursti ja tsusati `nüśku `tilla Ote; rüä˽`kääńti `vihku Urv; siihn om hagu ni‿samadõ vallalõ, ei olõ kuppu käänet; vitsa käänät `ümbre `saiba Har; äǵli lavva˽`kääńti `kaustõ `küĺge kõo `vitsugaʔ Rõu; oĺlivaʔ hauʔ kuppo käänetüväʔ Plv; Kes perämädse viho käänd, tu̬u̬ käänd tulõv`aśta kah Räp || fig Ku esä tulõ, tu̬u̬ su jala˽`sõlmõ käänd Rõu b. midagi punudes või kokku keerates valmistama truadiss `kiäńsid priĺlid ette Kod; meeśte `ü̬ü̬ke kääneti kõladege Krk; kudass käsi käänäb, nõnda piht piäb (merätse langa ti̬i̬d, nii ta sul kannatab) Ran; vikati looguss oĺli pajo vitsast käänetu; tollest kolmest niidsest mes üless `veeti, kääneti viisu nõ̭na, kääneti nigu silmusse Nõo; uma käsi käänd, uma kaal kand Vas; tu̬u̬ sai tetä `hammõ ola kirä `langa, kel oĺli˽hüä˽ńapuʔ, õga ńapp es käänä˽tu̬u̬d tü̬ü̬d `vällä Se; kääneti kańepist `kaplu Lei
5. kangast üles panema vaja kangass üless käändä Nõo; nakati kangast üless `käänmä - - nakati `võlla `pääle `käänmä Kam; Omma˽`kanga kodamise peeleʔ, sinnä˽käändäss kangas pääle - - ku är om käänt, `naatas `nitsele `pandma Urv; [ta] `kutsõ minnu appi kangast `käändmä; kas sul käänipuud ka om, minga `kanga üless käänät Har
6. pöörduma, enda kulgemissuunda muutma a. teises suunas liikuma hakkama (elusolendist) `Este on vaja `käänada paremale Jõh; `käänis `ümmer nuka ja kohe `miule `otsa Vän; `Kiana nüid vesi`kuarde Jür; kiänin siit õvvess ärä Kod; ärä käändä kõrvalisi `ti̬i̬sit Krk; su̬u̬ päält `käännu siss kodu tulema Ran; käänd läve pääld tagasi, es tule `sissegi; obene om `pimme, ei oia `õiget ti̬i̬d, käänäp ti̬i̬ päält kõrvale Nõo; käänä sa ääd kätt Ote; ḱäänämi tõsep̀ole, sääl om korem ti̬i̬ San; kääni iks ma˽`sisse kah, `õkva `müüdä lävve lät́si Vas; kohe poolõ taht käändäʔ sõss sinnäʔ poolõ käänd Räp; śääl tulõ ar kääntäʔ Se; käänä seia `pu̬u̬lde Lei; teed käänama teed andma kiänäd ti̬i̬d, annad puale ti̬i̬d tõesele Kod; piat toolõ tii `käändmä, kiä `ku̬u̬rmaga lätt Har b. (maastikuobjektist) otsesuunast kõrvale kalduma küll `käänab [jõgi], tieb `suure kõveruse Hlj; sääld `käändä sedä kätt tie Vai; ti̬i̬ käänd `mitmade `argu Nõo; suurõ kuusõ mant käänäp ti̬i̬ mäkke Ote; egi siss `käänäss ja `väänäss Har c. (tuulest, pilvedest) liikumissuunda vahetama tuul `käänäs `toise `kanti Vai; kuspoole tuuĺ ennast käänab Mih; tuul kiänd eelä ärä, nüid on päävä `lu̬u̬jamineki pu̬u̬lt; [pilv] kiänd kõrvale, ei tullud `seie Kod; tuuĺ om ommukus `käänden Hel; ku tuul `olli ärä käännu, siss pidi jälle `veśket `tuuldõ `pü̬ü̬rmä Ran; ku peri `päivä käänäp tuul `ümbre, siss nakap `vihma sadama Nõo; tuul om ärä `tõiste käännu joba Kam; tuuĺ om käändänü õdagu `põhja Har d. (päikese liikumisest keskpäeval või pööripäevade ajal) päe (päike) om `õhtsepoolikuss är `käänden jo - - üle kate`tõisku om - - päe akkas är `kääntme jo Krk; enne jaani`päivi kääneti, no˽nakass päiv lühembäss minemä; ü̬ü̬ lätt jo˽sulastõ poolõ ja˽päiv käänd no˽perremihe poolõ (talvisest pööripäevast); [kui] päävä käänäg tulõ, üldäss et päiv käänetäss `ümbre Har; päiv käändäss `ümbre Plv e. fig meelt muutma nüid ta miil on ärä käänetud KJn; ehk saa si̬i̬ mi̬i̬ĺ vi̬i̬l ärä käändä `õigele `ti̬i̬le Hel; ku sa `ümbre ei˽käänäʔ, siss ei˽saa sinust muud ku˽varass ja `rü̬ü̬veĺ Har f. fig (olukorra-, seisundi- või ilmamuutusest) `aiguss om juba `käänden tõisiti joh Krk; ega ta (ilm) - - likege `põuda ei käänä Hel; mi˽pernaasõl nakass ta `haiguss ka õks parembalõ käändmä; ilm käänd nätä vehma poolõ Har
7. kellelegi või millelegi teist suunda andma a. teise suunda juhtima senest rattast `kieredä `tüüri, kuhu `puole taheda `laiva `käändä; `käänä obone `ümber Vai; kääna obuse pεε teissele Khk; pukktuulikud, seda `käändasse sabast [tuulde] Lih; Obest käänetse ohjadest Saa; labidaga kiäneti [varga] jälg `ümber - - siis varas `tu̬u̬va kraami tagasi Kod; käänä obest vähä `kõrva Trv; kui tuul `väike, `tuĺli puri üless tõmmata, `tuulde `käändä Ran; käänd obese `ümbre ja tõi miu latsega kodu Nõo; käänä saʔ uma hopõń kõrvalõ Har; [peni] haaŕd [vasikat] nõ̭nast, kääńd tagasi, es lasõ˽kavvõndahe minnäʔ Vas; käänetäss puŕoht kah jäĺ tuulõ `perrä Räp; katõ siiboga mõrd, tu̬u̬d piät `kääńmä (kalade liikumise järgi) Se; karja käänama karja ajama kaŕuss käänd `kaŕja; mine˽käänä är kari Lut b. fig juhtunut või öeldut jutus moonutama või oma kasuks tõlgendama `käänab ja `väänab `neie sõnudega, ei `räägi `õete Lüg; `käänäs juttu `toise `kaula Vai; käänab ja väänab peale oma jutuga Tor; kahe otsaga jutt on puha vale, seda saab käänta, kud́as tahad Saa; keanab ja veanab oma sõnu Trm; jutt on teeśepidi käänetud KJn; käänäb jutu tõise asja `pääle Trv; ta esi kõnel, nüid om miu `pääle `käänden; käänt ja väänt ütsipidi ja tõisipidi, aru ei saa, mis ta kõneless Krk; mes sa käänäd sõnast `ümbre Puh; temä ei kõnele toda mes `õige om, temä käänäp üsna `tõiste `tolle asja Nõo; ta om sääräne lobi`suuga inemine, ta käänd ega sõna `ümbre tõisildõ, mia sa `ütlät Har; timä kääńd är ki tõisildõ jutu Se || nime või nimetust muutma riśsipäev kiäneti ärä pühäbäss Kod; seo külä kutsutõss Kakulaanõ, poisi˽`käändi˽kül Patuküläss San; nimä kääni tõõsõ nimegi, kogoni jo `tõisdõ Se || tõde jalule seadma ma kääni `õigut hindä poolõ kah, es lasõʔ `hindä pettäʔ Se
8. fig (intensiivsest tegevusest) a. suurt tükki lõikama `Leiba murrab - - käänab suure käntsu `väĺla Hää; küll om nüid `käändän omale `kriikame Hel; ku ma `küllä lätsi, siss `käändse oma pu̬u̬l `pät́si kõrutuss`leibä iks kodu tuvva Rõn b. lööma ku ma selle `vemla võta [ja] mõne tulise käänä Hää; si̬i̬ kes vällast `sisse tulli, `kääńdse piidsage pähä selle Muhumaa mihele Hel; [nui] nööriga [koodi] varrõ küĺlen, et sai `liiku, kui ta tolle plaksu `käändse Kam c. ohtralt sööma see käänab keik `kinni Khk; Terve liua täüe magust sööki käänsiv kinni Hls; kül käänäv `sissi, nõnda‿t üle seĺlä täis Krk; Küll käänäb endäle sisse, nüid om nigu lehm lataka maoga Nõo; [ta] Kääńd süĺti ku vändäga `sisse Rõu d. rasket kandamit tõstma kui `rohkem peret, laud kiäneti kõhe `väĺjä Kod; sel om ää kidam `seĺgä käänet Krk; käänd ää `jõhkami [vikki] `säĺgä, tõi lehmäle ette Ran; timä oĺl üt́s katõssa ütessä `puuta mi̬i̬ss rassõ, timä käänime `mitmõ mehega `laiva Võn
Vrd käändümä
lagas, lagas(s)e lagas spor L, Jür, lagase Pöi Khn/-õ/, lagass Mih, lagasse Nis Jür laiali, koristamata, segi `Õhta tuli käde, läksid ää, kõik jähi lagase `jälle Pöi; mets on lagas maas Vig; vili oo lagas maas (lamandunud), kui sadu maha paneb Lih; rugid kõik lagas maas, sidumata Tõs; Ää jättüg oma `riidi lagasõ maha; Kõik aśjad lagas muas Khn; nopitud sai põld puhas, ega sis lagasse maha ei `jäätud Nis; Kõik on lagas segi, taśsid, tadrekud, nuad; Ajad `rohkem lagasse kui `korda paned Jür
lants2 lants Emm Hls/-ń-/, g lantsa Han, lansi Tõs; n, g `lantsa VNg Lüg
1. lahke, sõbralik; sõber, semu küll sie on `lantsa inime VNg; `seltsis `käisima, üväst `saima läbi, `lantsad `poisid õlima Lüg; Mool on `lantsu igas pool; Lantsad `kutsvad mind võerusil Han || tutvuskond; suguselts suur sugu ja lai lants; igavene lai lants kui `palju suguleisi on Emm
2. pej (logelejast) tä oo üks lansi poiss, ei tee kedägi tööd, ulgub `piäle Tõs; ega mea üit́s lańts poiśs ei ole Hls Vrd lantsipoiss
Vrd lantsman
1. lahke, sõbralik; sõber, semu küll sie on `lantsa inime VNg; `seltsis `käisima, üväst `saima läbi, `lantsad `poisid õlima Lüg; Mool on `lantsu igas pool; Lantsad `kutsvad mind võerusil Han || tutvuskond; suguselts suur sugu ja lai lants; igavene lai lants kui `palju suguleisi on Emm
2. pej (logelejast) tä oo üks lansi poiss, ei tee kedägi tööd, ulgub `piäle Tõs; ega mea üit́s lańts poiśs ei ole Hls Vrd lantsipoiss
Vrd lantsman
lantsman `lantsman Khk Han Trm KJn Krk Räp, g -i Vai; `lantsma|ń(n) Krk, g -ńni Mär JMd Plv Räp, -nni Kaa Muh Kse Han Tõs Trv, -ni Pil Kan; `lants|mann Krl, g -manni Khk Kaa Vll Pöi Vig Plv, -ma·nni Kuu(`lans-); `lansma|ńn Trv, g -nni Plt; `lansma|ń g -ni Hls; `lanssma|n Iis, `lanssma|nn Khk Hää/-ńn/, g -nni; n, g `lansma·nni VNg
1. sõber, semu; lahke, sõbralik (inimene) Kui sais mone `lantsma·nniga `kambas menemä Kuu; sie oli `miule täüs `lantsman Vai; [nad] Olid `lantsmannid, nendega said keik kenasti läbi Kaa; Olid sured lantsmanni mehed, äga nüüd läind nukki (tülli) Pöi; Temaga saab asja ajada, ta on lantsmann mees Vig; See oli lantsman igaühega Han; need oo kaheksi koos nagu `lantsmannid Kse; nied on nõnna `lantsmańnid JMd; See pidi sepaga ikke nii lantsman õlema, kes sedasi sepa kallal auku võis Trm; see minu `lantsmańn Pil || härrasmees – KJn
2. pej (lohakast, upsakast, rumalast inimesest) lansmań, et ta ennast kõrran ei pea Hls; `lantsmańn, ken laisa mooduge; ku va `lantsman kõńd, ei ole `rõõvitigi seĺlän Krk; mis sa no `lantsmanilõ kõ̭nõlõt, egaʔ tä nigu nii [aru ei saa]; kaʔ kos mul õgõ `lantsmann, pedä ennäst `uhkõss Krl; ta om `väega `lantsmańn mi̬i̬ss, ta tõistõga ei ühendä `hindä; `lantsmańn - - kellest luku pitä ei saaʔ; Egä mä lantsman mi̬i̬s (maamats) ei olõ Räp
Vrd lants2, lantsipoiss, lantsu
1. sõber, semu; lahke, sõbralik (inimene) Kui sais mone `lantsma·nniga `kambas menemä Kuu; sie oli `miule täüs `lantsman Vai; [nad] Olid `lantsmannid, nendega said keik kenasti läbi Kaa; Olid sured lantsmanni mehed, äga nüüd läind nukki (tülli) Pöi; Temaga saab asja ajada, ta on lantsmann mees Vig; See oli lantsman igaühega Han; need oo kaheksi koos nagu `lantsmannid Kse; nied on nõnna `lantsmańnid JMd; See pidi sepaga ikke nii lantsman õlema, kes sedasi sepa kallal auku võis Trm; see minu `lantsmańn Pil || härrasmees – KJn
2. pej (lohakast, upsakast, rumalast inimesest) lansmań, et ta ennast kõrran ei pea Hls; `lantsmańn, ken laisa mooduge; ku va `lantsman kõńd, ei ole `rõõvitigi seĺlän Krk; mis sa no `lantsmanilõ kõ̭nõlõt, egaʔ tä nigu nii [aru ei saa]; kaʔ kos mul õgõ `lantsmann, pedä ennäst `uhkõss Krl; ta om `väega `lantsmańn mi̬i̬ss, ta tõistõga ei ühendä `hindä; `lantsmańn - - kellest luku pitä ei saaʔ; Egä mä lantsman mi̬i̬s (maamats) ei olõ Räp
Vrd lants2, lantsipoiss, lantsu
*lantsu landsu Krk Har; g lansu Pöi; pl `lantsud Vll
1. sõber, semu `söpru `üitakse ka `lantsudeks Vll
2. (korratust inimesest) [ta] ku igäven landsu kõńd, nööbi `valla puha Krk
Vrd lantsman
1. sõber, semu `söpru `üitakse ka `lantsudeks Vll
2. (korratust inimesest) [ta] ku igäven landsu kõńd, nööbi `valla puha Krk
Vrd lantsman
laokil, laokile `laoki|l Mär KJn Krk Vas, -le Mär Kod Trv San Krl/-lõ/ Vas, -lle Vai JMd Kod Plt KJn; `lauki|l Pöi Vil, -lle JMd VMr Trm korratuses(se), lohakil(e); laiali, segi; järelvalveta `aśsad `laokille Vai; Kõik on nii `laukil, `korda pole seal `mingi sugust Pöi; ei ole peremest, kõik talu asi `laokile Mär; vihud jäid `laukille väilale JMd; kõik kraam on `laukille Trm; majad `laokile ja põld - - kõik jääb `laokile Kod; loomad oiavad `ühte kokko, ei ole `laokil KJn; õige `laokile oma `asjega Trv; sa olet oma `tü̬ü̬ge `laokil, kesä `pääle jäänu (hilinenud) Krk; `rõiva omma `laokilõ; aina omma laokilõ Krl || ise õleta ilma piäl `laokille, ei muad egä maja Kod Vrd laoka(l)la, laokeli, laokili, laokilla, laoksil, laokuli, laokulla, laokulõ, laokvala, laokõlla
matrama `matrama Jõe Kuu segi ajama tuul `matrab `vergod segamisi Jõe
molistama molist|ama Saa KJn, -amma Rõu, -em Krk, -õmmõ Krl; `moĺstama Se mulistama siga ikki molistab moĺlis, `siĺmest saantik söögi sees, ot́sib kardule tükke põhjast; lapsed vahel molistavad söögi kallal, kui ei ole ää (valivast söömisest) Saa; molistev ja solistev vi̮i̮ man Krk; eläje molistõsõ joogi man Krl; parts molistass veen Rõu || segama, segi kloppima mis ti olt ar `moĺstanu piimä - - `moĺstagu‿i arʔ Se
*molstuma (ta) Molstus segi loksuma Molstus ar [piim] Se
muttuma mut́tuma Vas Se eksima, (peast) segi minema Meelest mut́tunuʔ Vas; langa lugõmine, lätsivä segi, ma mut́tu ärʔ; ma˽mut́tu sõnnogaʔ arʔ, sa‿s ni üldä, ku `tahtsõ; sa olt `veit́kese mut́tunu meelest; ar mut́tu tuu `tüt́rik ka uma elogaʔ Se
mältsama `mältsama Jäm Ans Mus Kaa Krj Vll, da-inf mältsata Pöi
1. pudrutama Midagid [ta] `mältsas, aga kedagid pole aru saand Kaa; mis sa `mältsad, räägi `selgest; kut ta `purju jääb, `mältsab `peale, ep‿sa aru, mis ta räägib Vll; [väike laps] `mältsab muidu Pöi || loba ajama Mes sa oma suuga muidu `mältsad, see asi pole sugugid sedasi olnd Ans
2. a. sassi ajama Niid ta oo see asja jälle ää mältsand Kaa b. peast segi minema Inimesel `keerab ära, `mältsab ära `möistuse Krj c. ebamõistlikult tegutsema On üks mältsamine, muud ühti Kaa
mältsus mältsus Kaa, mäĺsus Pöi (segi ajajast, unustajast) Meite va vana oo ju seike mältsus Kaa; No on ikka mäĺsus, et täma midagi `meeles peaks, mitte Pöi
mämmeldämä `mämmeldämä
1. a. lohakalt tegema tie `säälisest, mes sa sidäsi `mämmeldäd Kuu b. segi tuuseldama Vähikased `lapsed alade `mämmeldä kaik segamiste Kuu
2. nämmutama (ka isutult sööma) Süö jo `kiiremmi, mes sa nii `kaua `mämmeldäd; Mes sul hädä on, et `süömist `mämmeldäd; Mes sa `mämmeldäd, ega sel subil ole hädä midägi Kuu
möörama `möörama Aud PJg; `mü̬ü̬räm(e), da-inf mööräde, -te Krk; (ta) `möörab Hää Trm, `mööräb Tõs
1. mürgeldama; segi paiskama ull, `mööräb naa, et kole kohe Tõs; me `möllasime ja `möörasime, naa et aur oli taga Aud; [kodukäija] lõhub ja `möörab elus maeas (elumajas) Hää; sa olet kiḱk segämin mööränu Krk
2. marutsema, tormama (ilmast) küll nüid ilm `mü̬ü̬räp vällän; tuisaśs ütte ilmast `ilma - - küll ilm `mü̬ü̬räss Krk
3. jändama ta `mü̬ü̬räss selle `kohtuge mitu `aastet Krk
4. ligi ajama; seksima Mis sa `miuge `mü̬ü̬rät; sa olet esästege mööränu; kunass mia sut mööränü ole Krk
müüskämä `müüskämä segi ajama Midäs siin `müüskäd, kaik tuba pahem`päidi Kuu
nahkum `nahkum Kos, `nahkomm Lüg, g -i sõber, semu; abiline nied `onvad `kahekesta `jälle `ninda `nahkommid Lüg; isa olnd mõesa `rehtes tüöleste `ulkas, juost `ringi, süöt oboseid - - mis poesike `jaksas teha - - oli `nahkumiks Kos
nii|kaugele niikaua, seni nad `kiskusid nii `kaugele, et ing jäi `kińni Juu; siis akkas jälle obune [pahmast tallama] nii`kaugele, kui olid `kõlkad kõik `otsas Pee; poesi naarava - - nii`kaugele, kui vanami̬i̬s vihastab Ran
pahem|pitte pahem- Hlj Jõh, pahemb- VNg
1. a. sisemine pool väljapoole `Suali puhasteti seda`muadi, et `tõmmeti sual pahempitte ja `pandi ühä `laua `päälä ja `nuaga `kaabiti `puhtast Jõh b. (kudumisviisist) [soki] `luomus `tehti `pääle, muist pahempitte, muist parempitte, jäi `suoniline Hlj
2. sassis, segi meri [tormiga] on pahembpitte kaik VNg
pea1 pea, peä, pia, piä hajusalt R, uus SaLä, SaId Muh Rei L K I, pää R Hää Saa Vil eL, pee, pεε SaLä Kaa Hi; sisseü piha Sa Rei, `pääh(h)ä VId; seesü pään T V(pääh, päähn), pähän M
1. a. inimese kehaosa On `uhkust täüs, käüb pää `seljäss Kuu; nüüd on tädä üle `päägi (väga palju); Pikka `pääga, pää ku `putrunui `õtsas Lüg; luges `lehte, pia `kongos; `Tõmmas `kõrvad ligi piad ja pani ajama piltl Jõh; Kedagi `räekida ei `mõista, `istub pia maas IisR; Pεε kεib otsas kut tuulelipp (ringivaatajast) Jäm; rätik on `nuutis pεεs Ans; poiss `seisis pee peel Khk; Kukk `lendas kohe piha Krj; Inimese `kohta natuke suur pea; Poiss `olla ennast rattaga öle pea ajand (oli kukkunud) Pöi; kes‿o abieluse `astun, peab oma pead `varjama Muh; `tervist `vastu vöttes noogudab `pεεga Käi; pruudil olli tanu pεεs Phl; jooseb pea `seĺges, ei taal `aega põle Mär; ega `tohtind pead `tõstagi Kir; raputab piäd Tõs; `juused piast ää tulnd PJg; Inimene on väga `väikseks jäänud, siis `öeldaks, et tal on kivi pää `pääle jäänud Hää; noore inimese elu on ju et `torma ku ull, pia `püśti `seĺgas Hag; seal oli paelu rahvast, pea oli pea `küĺgis `kińni Juu; `veikse `piaga inimene on visa õppima Rak; piä õlaluie vahel, lühike mi̬i̬s Kod; pia on `norgus, kas on kedagi muret või; sii ei tunnista, võta või pia maha Ksi; kes pia ette `poole käis - - siis [öeldi:] käib pia `jalgade vahel Lai; pia nigu põhu `sööjal suur Plt; täkk lü̬ü̬nd pähä KJn; kańds `korvi pää pääl Hls; sirk lennaśs pää kottal Hel; suur pää ja peenike kaal, siss nigu kaal juuriku otsan; sügisene päiv om nigu lühike inimene, pää ja perse ku̬u̬n Ran; pääd ei saa jo otst ärä lõegata, valluss nakap; lähäb pikäli, kisub põlle üle pää ja makab Nõo; süńnitämine `oĺle külländ rasse, latse pää `oĺle suur Võn; lätsi `pääga `vasta `saina, lei otsa `katski Ote; kui sa varõste pesä taat ärä äävitädä, `õkva pää pääle `kargava Rõn; sa oled ku `ütsä `pääge kurat San; alasi tal pää maan, maha vahiss ütte `puhku Krl; perremiiss is `ütle˽mullõ sõ̭nna kah, muud ku˽nõrgut́ pääd Har; uma pää `perrä ka `passõ kübäriid, a pakk oĺl paŕõmb; kõ̭igil oĺl iks uma tano päähn ja rät́t ka päähn Rõu; mu˽pää om `ümbre˽`tsõ̭õ̭ri kõ̭iḱ är˽pest Vas; linikeʔ oĺliva˽pääh, pikäʔ ilosa `väega Räp; pää säläh, rind `pistü, ḱäu umma `uhkuist Se b. (sisekohakäänetes:) rõhutab millegi pea juurde kuulumist Ega mul `kassi `silmi pääss ole (ma ei näe pimedas) Kuu; teräsed `silmäd nagu nugissel pääs Lüg; `Vahtis `juures suu vesine pias, küll tal võis `õlla kõht tühü Jõh; `Vuhmib `süia, nii et silm `valge pias IisR; ons ta suu soo pεεs, et sa teise eest räägid Jäm; jälle silmad kirjud pees (purjus) Ans; ma ole `eese silmad pεεst ää nuttand Khk; pane sind muidu ebuldama, siis‿o `ambad laiali pees Mus; Akkas riidlema, silmad olid püsti peas Pha; Vahib peale `nurkas, mokk ripakil peas, äi mõista minema akata; Omal silm aĺl peas, aga ikka ajaks veel [viina] `sisse Pöi; reagib `ühte `inge, suu `koprab peas Muh; Tuli suure joosuga, nägu lökendab pεεs Emm; lapsed `naarvad ikka suud laiali pεεs Käi; mehed karjuvad, suud `lahti pias Lih; mis sa oled tein, kas sool `silmi piäs ei ole või Tõs; mokad toppis peas, on naa vihane PJg; laps vahib suu ammuli pääs; `Siĺmi põle pääs sital `minna, aga `teisi näeb Hää; pale `iilgas piäs nagu juudi tuop Juu; Omal juba silm sinine pias, ikka veel norib tüli Jür; reagib na‿t suu vahutab pias Koe; tal oli kohe nisuke aus nägu pias VMr; ma vahin õma rahvass kas silmad piäss Kod; silmad pahempidi pias, vist vihane oli Lai; poisikse noĺk, `endal nina tat́ine pias, aga tuleb õpetama Plt; sellel om järest `amba `irvi, lõvva laiali pähän Hls; vahib siĺmä `punni pään Ran; nii `kange küĺm, et ärä `tahtse nõ̭na pääst võtta; ei tiiä, mes täl ädä `olli, iku nägu `olli pään; ilma kassita ei saa, roti söövä siĺmä pääst ärä, niipaĺlu rot́te om nalj Nõo; siss me `puhksime nigu meil siĺmät `tahtseva pääst `väĺlä tulla TMr; ti̬i̬ tõde nägu `pääde Ote; Nõ̭na ka leemetäss pään ütte `mu̬u̬du, taast nohust ei˽`saaki inäp vallalõ Urv; `tütrel oĺli silmä˽ku pooli˽pääh, a no om pümme Vas || (esemetest) se `veske ka alles `püśti, tiivad peas Lih; kaks `kõrva `toobrel peas Juu; kibu oli kapa `moodi, kõrv peas Amb c. pea juustega kaetud osa; juuksed, soeng pea `kohmab, niisukest prügi tuleb `lahti `juuste alt `kammides Jõe; `palja `pääga `jusku kanavarass; Pää `otsas `nindagu kadaja `piesas (sassis) Kuu; ma lasin `lõikada oma pää `vällä Lüg; pia lähäb `kõhma - - piab sugema `vällä Jõh; Käib pia sasis nigu varesse pesa; `Laste `piasi ei `tohtind `kauvast `otsimata jätta, täid tulivad IisR; Koolis pidi alati pεε kenasti soetud olema Khk; Pea on nõnda `tolmu täis, ma pea `eese pead korra pesema Pöi; nüid põlegid lastel εnam `valgid päid Muh; Mu pea `kihtleb, otsi mu pead Rei; ilus kähära `peaga tüdrik Mar; mo pea tahab lõegata Mär; küll sel‿o paelu `täidä piäs Tõs; Pää ku ma‿ilma sakard, ta on vanunu, `saśsis, `tolkus kõik Hää; pia paĺlas `juskui kullassepa alasi JõeK; nõiakollad, kui täiad kipuvad pähe, kohe selle `veega `pesta Ann; sul on vist süedikud peas VJg; mõnel naiste `rahval oli kahur pia Sim; õt́si piäd, piä `täiu täis Kod; pia õige sile - - nagu lakutud, nagu akkaks kuhugi pugema Lai; kus sa lääd nõnna karvase `piaga Plt; `käega silus mend pääst vi̬i̬l Vil; pää sasine ku `pakla kootsel Trv; latsel täi pähän Hls; mis neist päiest ütte`puhku suiude; miu om mure võttan pää juba alliss Krk; keśet pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l; pää `oĺli `paĺlass `pöetu Ran; sul pää ei kõõmeta, sul om nii puhass pää; siss na lätsivä tolle säbärä `pääga poesiga; sa aad toda `kuiva `uhkust taka, pää om ka ärä kruvvitu (lokid tehtud) Nõo; aĺl pää om tol ka joba otsan Võn; `väiksen mul olli ollu tsäpär pää Rõn; sul om pää `vaśsunu nigu kahru perse Har; vanast `pöeti soldańel pää `puhtast Plv; taal verrev pää nigu tulõkah́o Vas; Ko˽pää oĺl jo˽`veiga täeh, siss ot́site pääd Se d. (peas avalduvatest seisunditest) Pää kuum `otsas `nindagu `sauna keris Kuu; mu pää ei `kannata [kõrgust], pää akkab `ümber `käimä Lüg; Pia `raske nagu tina tükk `õtsas; `Tõinekõrd on pia `ninda ell, et ärä `astu Jõh; Las magab pia `selgest IisR; pääd `öüräsiväd vaid `otsas `suure `tantsuga Vai; ölut akab piha Jäm; kui pεε soe on (purjus), siis on `julgust küll Khk; pεε valutas, päris sańt`aige Mus; Taal akab vahel pεε `ümber `keima Kaa; Pea lõhub nõnda valuta; Juua täis `peaga oli `akna `sisse löönd Pöi; pεε nii `aige et Käi; viin akkas pähä Mär; pea `laaris ää Var; Piäss üsä nagu `nuaga törgib Khn; Eit ei tule sängist `väĺla, `ütleb, et pia piab valutama Tor; pea `kirju, ku vaest pea segane on Kei; pähä lõi valu JMd; `kaines `piaga on kena taadi JJn; `selge `piaga kaudatakse nüüd kot́t riest ää, keś seda `enne on kuuld VMr; purjen `piägä eks tä rumalid sõnu aja `väĺjä Kod; kui pääd joba natuke `auravad, sis `lü̬ü̬däs langud kokku Vil; temä üteĺ `ju̬u̬bnest pääst nõnda Hls; pää valut́s - - et kikk `juuse karva valu täüss Krk; `vasta tuuld kisu toda rege nigu pää vatutab Ran; näiss, kas õge surm nakap tulema, et pää seräne segäne Puh; sõ̭saral `oĺli kasujass pään; ma‿i või urvikeli olla, pää lääb ulluss; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä Nõo; sa pidit tedä kivvega `kloṕma, nii et sul pää otsan like (püti küürimisest) Ote; küll si̬i̬ ilma elu om ukan, `õkva pää lätt kiriväss mõtelden Rõn; pää om urril, esi pohmelusõn vi̬i̬l Urv; lahk pää seen ja `undass, ei kuulõʔ midägi Krl; timäl is olõ `ellu `jäämisega juttugi, ta oĺl pääst läbi rabat; mi niidi `täämbä kõvastõ `haina, nii et pää otsan lät́s `hämmess Har; mu pää lätt `ümbre Rõu; no sai puhadaʔ, sai `päägi˽paŕõmb Vas
2. muu elusolendi vastav kehaosa (ka toiduainena) Pää `püüdäjälle, saba `saajale, keskpaik omale (kalurite ütlus); `Augi pää ja ane pää, sia pää ja `siia pää on ühe `väärilised Kuu; obuse suu `kangisi pole `norga `piaga obusel vaja VNg; sarv tuli pääst `vällä, `paljas tolo jäi järele Jõh; pane oboselle `päitsed pähä Vai; kammid - - on `seukeste karuste `selgadega lestad, nendel on ka peede sehes seda `viiki Ans; mis ülal `pεεga on, `eetase söidu obu olad, maas `pεεga, see äi söida mette Khk; Vana ärja pea, see annab `keeta; Kes äi söö kala pead ja kala `ända, sest äi soa kalameest Pöi; ma pane ahvena päid killa tuhliste sekka Muh; Ilus obu, käib pea `selgas Rei; `küindlabast `peetakse suurd lugu, keedetakse pool sea pεεd Phl; loomad `kaeblevad sarbed maha peast Mar; `Ülge vee all ei saa engätä - - siis ta aab piä `vällä Var; vasika piäd-jalad keedetse süldise Tõs; meriärjä piä sünnü kusagilõ, änd ikka `aitab Khn; kõva `piaga oli teene, ei jõua täda `kinni ka oeda (lehmast) Aud; must loom ja `valge pea Hag; `jõuluks ta kõrvetas `lamba päid-`jalgu JJn; pani obesel piä jala `külge - - siis seesäb paegal Kod; pane oboselle peakot́t pähä Plt; lud́u `piäga kana, põle tuttu KJn; `mõisa `ärgil `panti puha pää jala `külgi, kui neid laadalt `tu̬u̬di; ei ole sääl obest ollagi, paĺt pää ja jala Krk; `väiksit `kiissu `sü̬ü̬di kõege päiega; uśs ai pää `püśti nigu üits tikk Ran; `lamba pää lahuti katess tükiss ja `panti patta `ki̬i̬mä Nõo; avvõl suur pää Võn; tõńnispäävä oĺl `oh́vrikivi pääle vi̬i̬d siss pu̬u̬ĺ t́sia pääd Rõu; hobõnõ põdõ pääd, aaśe tat́ti `vällä ja periss kõvastõ˽köhi Plv
3. piltl pea psüühhiliste protsesside asupaigana a. (selge) mõistus, mõtlemisvõime; mõttemaailm; arusaamine, taibukus juob `miele pääst ärä Kuu; saa `ninda `palju `peksa, et akkab pääst poruma Hlj; mida kuol`meister tegema akka `neie kova `päiega VNg; `mõtles omast pääst `vällä ja tegi `valmis Lüg; `Kõrra sai rumala `piaga sie temp `tehtud; `Püüdäs `ennast `kualitada, et saaks vai `piaga `leiba `tienida Jõh; Pane pia ka `tüöle, ära `perset `üksi `vaeva; Pia pudru täis, ei siis `aita õppimine ega kedagi IisR; Taal pεε pahna täis (rumal) Jäm; rumalast peest tegi tüki ää Khk; täma pees pole mihe meelt äga mihe `oidu Mus; Et́s on meil üks - - peaga poiss Kaa; Taal ju pea kaldub metsa poole Pha; Pole pealt näha nii loĺl koa, aga nääd sa, pea äi jäga mitte Pöi; ta reagib omast peast Muh; Senel pεε seedib ainuld tatti (mõtleb ainult rumalusi välja) Emm; kõba pea, ei saa lugemist kätte Mar; nendel lastel põle valitsust `ühti, `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad, kus `tahtes Mär; Na `tarku `piasid ma põle veel enne näin Han; pea ei `tööta änam; kes oo peast segane - - kes oo jalust vigane, `tervi mehi `rätsepi ei `olle Var; mool ei ole änam piad selle `vasta; poesid läin juhmist piast seda `miini `lahti `kiskma Tõs; sel oo ea oiu peas, see tiab paĺlu PJg; küll sellel on alles pea `otsas Kei; targa `piägä poiss Juu; pia mehi (tarku mehi) oli ennem kua küll, kes [ehitada] `oskasid JJn; targast piast meil ei old sõna vahetamest Ann; nääd nüüd, mis inimesele vahest pähä tuleb VMr; tuema `piägä inimeselu̬u̬m, ei aka `ükski asi tälle pähä; minä tahan õma piä perält elämä akada Kod; ära sa nurise kedagi oma pia üle, sul isegi ia pia Ksi; sai loĺli `piaga ~ loĺlist piast `tehtud; laulab omast piast kui kukk Lai; kes koolis `lahtise `piaga, sellel õppimine on nigu naĺla asi Plt; sa oled üits ilma `pääta inimene (rumal) Trv; `kange `pääge, ei võta `kinni, ei akka pähä; temä mõist küll neid jutte säädä omast pääst Krk; tal ei ole `tuhkagi pähän, aru `raasugi Hel; serände mõte `viska pääst `väĺlä Ran; toda `taidu täl pähä ei tule, et mes peräst saap, ku vanass jääp; pää om mõt́tid täis nigu ratta rumm kõdarit Nõo; võtab omast pääst ja keerutab `sulle ette ja sina usu Rõn; `varbavalu võtt meele pääst ja `ambavalu võtt mudsu pääst Krl; mi poisil om kah kõva pää - - taad ei massa `ku̬u̬li `saatagi Har; rumalast pääst ti̬i̬t paĺlogit́ `hullõ tükkä, midä targast pääst es tennüʔ Rõu; umma pääd piat `toitma, taa om su leib Vas; tä uma pää `perrä taht elläʔ; ei mõistaʔ midäge uma `pääga tetäʔ Räp b. pea teadmiste talletuskohana; mälu, meelespidamine mul one `santi pää, ei sie pia `kinni midagi VNg; `piibli lugud pidid puha pääs õlema `kaanest `kaaneni Lüg; `Tõinekõrd on pia `ninda tühü nagu pühütud; Kui pia ei jaga, `anna `jalgudele valu Jõh; Ega täma pia ka `suuremat `tarkust kedagi `vasta pole võtt; Vana pia on nigu sõel `otsas IisR; kas sia, poiss, pääst et tia Vai; vana pεε nii lameks jäänd Khk; piast ää läind, kui vilets se elu oli Pöi; Ega ikka lapsele kulbiga tarkust pähe ei pane piltl Rei; raamat ei akka pähä Mar; ma võisin peast kõik ülesse ütelda, põlnd raamatust vaadata `tarvis `ühti Mär; Mõnel inimesel põle `ühtegi laulu`salmi pias Han; midagist `meeles ei seisn‿ja, pea oli sańt Var; õppis salmi pähä Tõs; miul oĺlid sõnad pääs juba, sain kohe kodu Saa; ma ei määleta `eilest `päävagi - - ma olen `piata inime HMd; mul ei seisa enam midagi pias JJn; ega minu pia ei pia enam `iaśti `kińni VMr; mul‿o nõnna sõre piä, ei pidä enäm miälen; si̬i̬ on minu piäss ammu kadund Kod; kui pole pias, siis piab jalus olema, kui unustad kedagi ära, piad uuest minema Lai; piä jäeb `veikses, põle meeles KJn; mi‿sa lõõrit, kas sul tüki pään om Puh; tu̬u̬ poiss mõist pääst `äste rehkendädä; lugemine `oĺli mul `seĺge, aga laolu pähä es jää Nõo; mul `oĺle noorõlt ni˽paĺlo `väŕsse päähn Rõu; mu˽pää om sääne nigu vett vala˽`sõkla, kõ̭iḱ ju̬u̬sk läbi ärʔ; naa˽Võromaa `kihkunna omma˽ka iks mul pää siseh Vas
4. inimene või loom a. (hulga märkimisel) kuus `lehma `olli - - üks pea `andis `ämbritäve `piima Muh; mitu pead teid laua `ääre tulemas oo Mär; mõesa kari oli mõni sada kakskümend pead suur Mih; mitu piäd sul `lu̬u̬mi one Kod; vahetime [hobuseid]- - pääd pääd `vastu Pst; temäl‿o katese pääd laudan Krk; ku˽pää `päägä vahendat, siss vahendammi, muidu ei˽vahendaʔ Har; Vanast `maśti pääraha päie päält Rõu b. keegi ise (seotud kellegi asukohaga) kuhu pää `pista, `sinne `päivä `vietä VNg; tämäl ei ole `kohta, kuhu tämä pää voib `panna Vai; pista vahel pää mede pu̬u̬l kah Hää; pole `kohta, kos piad `panna Lai; tsirgõl omma pesäʔ, rebäseil uruʔ, inemiisil ei olõ kohegi pääd `piśtä Har c. elu ilm pääldä ilmahki lää äi iǵä `alla (jääminek nõuab iga kord mõne ohvri) Se d. piltl juht, valitseja; eestvedaja; ninamees üks loom, kes teiste pεε on Kär; Juri olnd `metsas `eese `sellidega, tää olnd `sellide pea Mar; juhataja, si on si pää Hää; issämi̬i̬s õli pulma piä, si̬i̬ läks eden alate Kod; si̬i̬ `loeti karja pää, kes kige ehen käüś Krk; kroonitu pää˽tuĺliva kokko Räp || paravośs, mis‿tu i̬i̬h‿tu pää sõit, tu maśsina pää Se
5. miski kujult, asendilt, ülesandelt pead meenutav a. taime ülaosa; tõusme ots; õis, vili kes läks `õtri `külvämä, sie pidi sia sava `süömä, siis `kasvavad `õtrile pikkad pääd; `ärjäbä pää viel ei kukketa Lüg; mis säl rukkil on, et - - kõik piad on külite maas Jõh; `pääle `pärteli `päivä kabusta pää akka `kierdämä Vai; sui rugid peenema `pεεga Jäm; `koplis on ju musta `pεεga `rohtusid iganes pailu Khk; Oder ei saand `ültse pεεd `otsa, nii külm `aasta oli Mus; vili akkab `pεεle `valmima Kaa; Ussid juba piade sihes (kapsastest) Pöi; kaeral‿o agad, odral ja rukil‿o pead Muh; ruki akkab jo `peasi `vällä ajama Mar; punase `peaga ja `valge `peaga ärjapea Kir; `kuurme lehed tulavad [kapsal] `enne, päräst kasvab piä Tõs; Lips on pikk ja libe ein, kasteeina `mu̬u̬di pää kasub `otsa; Kanepisi `oĺli `kahte jagu, ühed on päriskanepid, mis päid kasvatavad, teistel `öeldi koerused (isakanep) Hää; kaniste ea vili, pia on jüst pia `küĺgis `kińni Juu; nüid ei ole veel kapsastel `piasi Ann; timuti ein on niisuke pika `piaga, kõva kui teras kohe VMr; kapsas akkab piad `käärima, siis akkab pia `kasvama IisK; `enne on [vili] putkel, siis on pia `loomine ja pärast on piad väĺjas Trm; riśsik`einä nääd ei taha `enne ajada, ku pähä lähäb Kod; maru lõi piad maha, paĺlu `tühji päid on Äks; nõgitsit päid om nisul sian, periss pooless tõiste päidege, `muste päid ja nõgitsit päid; lilli pää, `äitsne küĺlen Krk; üits pää `uikab tõist pääd, säält ei ole midägi saia (viletsast viljast); mustpää kasvab su̬u̬n, jäme ain musta `pääga Ran; kütissmaal `kasvi teräne ja suure `pääga kesi; kapust laaritsapäeväl laotab `lehti ja `pärtlespäeväl pöörab pääd Puh; rügä nigu suur müüri tüḱk, kõ̭iḱ nu̬u̬ pää olliva üte pikutse; `kapsta om tinavu kõ̭iḱ assakuss lännuva, ei ole ütte pääd Nõo; lät́sime rõogu `alla ja‿ss `nopseme sält kesvä päid TMr; nisu lääp `pääde (kasvatab päid) Kam; kańepil olliva `pikliku pää otsan, `kirvega `raoti pää maha Ote; `kuuśku all kasvava `kõŕske, ku om `sände mullane maa, siss pistävä pää `väĺlä Rõn; `kapsta ommaʔ joʔ `pääle kasunuʔ Krl; ku˽vanal jakaṕääväl `kapsta vi̬i̬l päil ei olõ, siss ei saa˽päid Har; nisul, kesväl um pää, a kaaral um püörüss Lut || pl peksmata vili, viljavihud mul om pää kodu `veetu Nõo; tulep päie `ku̬u̬rmaga Kam; `Mińti jälʔ `nurmõ päie `perrä Krl b. hari, tipp; pealmine osa `kuhja piad teha paremb, kui `piened `einad on VNg; rukki akkjalal käis ka pää pääl; Mõnel ajasivad `tissi pääd `mustast kõhe `kandamise ajal Lüg; üks pudeli pää `paista, ottan üles, `piiridust täis Vai; `pεεga tuuligul pεε keerab `otsas Ans; `laine pεε `valkab, akkab tuuleseks minema Khk; jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre‿pεle (võrgu ülaservast) Pha; Kuhja pea einad `jääti `õue maha, nee olid mädad; Piirituse pudel oli enne punase peaga Pöi; kõegil nabradel es ole päid peal; `paisel‿o suur kikkis pea `otsas Muh; merel on `valged pεεd Emm; kui oli kueha peä iloste `pandud, siis vett `sisse ei läind Mär; koeranael - - `piske kollane pia tuleb `otsa Mih; akid on `vaĺmis ja pääd on `otses Hää; `veśki pia, see annab keerata Nis; tegin kuhjale ea terava pea Juu; sai nabra `lautud, `jälle suur pea `peale, et vihm teda ei riku Pai; mul akkab kuera nael `aama, lüeb mäda pia `otsa VMr; kui piad `tehti, `lüödi angu varrega `kuomale Sim; aki pia õli üks suur vihk; Neid pööratava piaga lampisid nimetati piaga lambid Trm; iil‿o piä õtsan, ääl‿o kaks piäd (kirjatähe täppidest) Kod; `veike paise, üks `veike pia otsas kah; kihla sõrmuss on `piaga (kiviga) sõrmuss Ksi; kuhja piä vaeond `viltu KJn; vaja aḱkel pää `pääle panna Krk; kuhja pää piäb teräv olema Ran; siiva lätse [veskil] päält ärä ja pää om purust Võn; kuhilik `panti ülevält pu̬u̬ld nigu kokkupoole, pää `panti `otsa Ote; suuŕ paisõ, kolm pääd oĺl `otsa kasunu San; kohja pää pääle `pańti sääntse `oslikatsõ ossaʔ Har; laǵa kuh́a pää jäi Se; kerigu pää (torn) Lut c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa rie - - pää, sie kõver, mis üless tuleb Lüg; ta `soudand laeva pias, laeva peremees [oli] taga Jäm; `körge `peaga regi Vll; mene paadi piha Pöi; ree peä eest‿o jalassed kõberad ja taka `sirged Vig; vene pea on terävam, takka tömbim Kir; kui järsu `peaga regi, siis lüiatse mõni laud ette Kse; saani kolju oo ees piä piäl, et obu lund `piäle ei pillu Var; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Khn; lumi pakkis kuni ree `pääni `kińni vahel Saa; ärja regi oli madala `piaga Nis; rie pia läks `vasta `kuotisid [hobusele], akkas `lõhkuma JJn; regedel on sõba vitsad, mis ies oiavad pia `püśti Kad; [vene] piä on liiass õhun Kod; kui ree `koorem pia pääl on, siis tema lähäb `ümber Äks; `tuĺli suur tule juga, piä pu̬u̬lt jäme ja saba peenike, `tuĺli `mü̬ü̬dä `taeva alust KJn; ri̬i̬ pää om ärä `õigunu Hls; jassikul `olli pää ka ja kõrval serätse siiva Puh; palmitsedi [ree] pää paeo `vitsuga ärä Ote; `tõmpsi `inde ri̬i̬ pää pääle˽`küürä Urv; tohk (pära) om laemb ja pää om `kitsamp Räp d. (pikliku) eseme jämedam või laiem ots Pane sellele naelale paar äsadust pee pihta Kaa; Rui pea läks luhki; [Tuuliku] võĺv `tehti koa kõik moas `valmis, pia tahuti kenast teras`kanti `välja, kaks suurt kandelist `auku raiuti piast `risti läbi Pöi; senel naalal on suur lai pεε Käi; [Laeva] vjõnna piä piäb tugõvast puust olõma Khn; kańdiline `mutre pia; kui tikud tulid, sis nad olid nisuksed punase `peadega Kos; sel naelal põle piad ots (otsas) VMr; saabastel vaja uvve pää (labaosad) panna Krk; na (sepad) teevä eńge `naklu, kellega usse eńged `lü̬ü̬di usse `külge, ni nagla olliva `päädegä Ran; nii suur, ku ri̬i̬ paenatuse mulk `olli, nii jämedäss tetti kõdara pää Nõo; Tu̬u̬l pera`võllal om tõnõ ots jämme, tu̬u̬d kutsuti `võlla pää Urv; mul om üt́s illus piip, tu̬u̬l om `kipsine pää Har; Esiʔ um nigu˽nü̬ü̬pnõgla pää, a˽lask `ümbre nigu˽pü̬ü̬rhäĺl Rõu e. käepide `Sirbi pia õli `tehtu `jälle tohust Lüg; `pöiklid - - puust pεε `keikidel `otsas Ans; too mo pika `pεεga rui`pender Khk; luisu pεε oli änamast ümarguseks `reitud Kär; Puśsnoa tegi küla sepp, pea tegid ise taha Pöi; piä oo pius, kui sa pussitad Var; [Linaropsimise] mõõk, puust lai ja ümmargune pea ka `järgi Tõs; `noaskle pia Koe; minä oosin `kińni sae piäss Kod; mõni siŕp olli tohe `pääge Krk; liimeis̀ter `olli kate `päägä, pikk raud - - pääd katel pu̬u̬l otsan Ran; adra pää om tu tagumane jagu, kos käe küĺlen Kam; kuld päiege `kahvlid San; Mugu˽tuĺl nurmõ pääle, võtsõ adra pää peiu ja˽nakaśs õ̭õ̭lit ajama Urv; ma˽pööri aida ust, lät́s võt́i `kat́ski, pää jäi ennedä `piiu Har; pää um puinõ, mink pit́ih `põimja `tsiŕpi pidä Lut f. tööriista detail, kuhu midagi kinnitatakse uherd õli pää sies - - sääl õli pulk `küljes, `kellega sai `kierädä Lüg; Reha pia oli sie, `kelle `sisse `pulgad `lüödi Jõh; oki pεε `lahti, ep saa kedrada enam, tuleb `vaiu vahele tappada Khk; kuuse varredest oli `tehtud [reha] vaŕss ja, aga saarest on ikka pea Noa; piigerti pää sees oĺli neĺlakańdiline auk, kus‿si puur `pańti Saa; minu mies tegi kõverad [reha] piad JõeK; vanal uherdil käis piast pulk läbi Äks; vingeldil `olli kah pää, vingeldigä `lasti vähämbit `mulke Ran g. (muud juhud) Molema `otsa `külgi `pandi `paksust plegist teräväd - - pääd, `hiljemb `tehti torpièdud vade ühe `päägä (piiritusevedamise torujatest nõudest) Kuu; Madrus puhastas kumpassi vasest pεε nenda puhtaks, et see lousa iilas vastu Emm; Edäläst `tõusvad müristämise piäd üles (äikesepilvest) Khn; Sukurtki, ma mäletan, kus `tuadi `terve pia korraga koju Amb
6. millegi algusots Tugeva `vuoga vois libu rivi `umbe otta, kui pää `otsass tugevi `potskaid ei old `pandud (võrgujadast) Kuu; koidu esimine ots on vara, see on pääva pea Pha; See oli aja pea, kust `aida tegema aketi Pöi; võtame vau pead `lahti Kse; Levä pää, si̬i̬ `anti tüdrikul, et sis kasuva suured muksid põvve Hää; aea pia, kus uus aed akkab teesep̀idi minema Nis; kes tahab leiva pead `saada Kei; mes kuradi asi si̬i̬‿m ollu, sel ei ole pääd ei perset (ei ole algust ega lõppu) Nõo
7. seestütlevas käändes kasut seisundi märkimiseks; nii ja niisugusena `Tuhli`putru `täüdüb `süüä alade kohe tulisest pääst Kuu; `juobunest pääst tiä, midä `räägib, sel juttul ei õle äärt ei `õtsa Lüg; Kasetohust `tehtud `asjad `võisid `uuvest piast ka kigiseda IisR; poig suri `lapsest pääst Vai; See loom käis juba `vassigust pεεst `aidu Jäm; näĺjasest peest söi ta oma köhu nii täis Khk; ma `tõusi ühna `aigest peast maast üles Muh; mo eest on leiges `toorest pεεst jüst keige param Käi; surnd peast nägin, ega ma teda `inges peast änam `näindki Mär; see oli uiest peäst ike üsnä ilos Vig; Poesiksõst piäst sai järjest `kjõtsu mängetüd Khn; ära `viska rät́ikud likest pääst `nurka, `määndad ära Saa; tiht kangas on, kui ta jεεb kojotust piast tiht Ris; ma olen kõik tükid läbi teind ja nüid vanast piast, nüid kas sure `näĺga Hag; `piima sõeme sedasi apust piast niipaelu, kui me isi `tahtsime Rap; punased kardulid olid küpsetud peast na ead `süia et Juu; naesest piast ka sain `kostnaga majasse Amb; `pungast piast on ta [lumepallipõõsas] ka ilus JJn; ta `poissmest `piastki võt́tis `viina Ann; varsast piast `juoksis mitu `korda `traati, `kiskus jalad purust VMr; niesuke sama jopakas oli ta ju nuorest piast Sim; Ahvena kala - - keenust peast söödi Trm; kaśk põleb `tu̬u̬rvess piäss küll Kod; kis `ahtrast piast lüpsab, on rammusam piim Plt; igisest piäst ei tohi `küĺma `juua KJn; sinitse karduli om tahempe, külmäst pääst õige ää Hls; si põrss elävast pääst küll `sü̬ü̬mä ei naka Ran; kui kangass ärä `kuivi, siss mähiti kuevast pääst `trulli Puh; `kapla ti̬i̬ ma pimedäst pääst (pimesi), ega kablategemise jaoss `silmi vaja ei ole; lesäst pääst siss tei tolle - - Karlaga `sehvtit ja sai `tütre tollega Nõo; ta süü näĺlätsest pääst puuʔ ja luu˽kokku Har; kiä är˽harinõss, tu̬u̬ eläss pümmest pääst kah Vas
8. (väljendites, ültemistes) Pää juo `kolmane kere `otsas (üle keskea), vade `tembud `jusku `poisikasel; Ega pääst `luukama jää (öeld pea ära lööjale); Ei `pääse päist ega `joua jalust (aeglasest inimesest) Kuu; pääst `perseni (üleni) `kangust täis Hlj; Tieb, tieb, aga edasi ei `jõua piast ei `persest Jõh; Küll see mees paneb tale `päitsed piha (teeb taltsaks) Jäm; se töö mu käe kut kuke pεε (lihtne) Khk; Paneb pea tiiva alla (jääb magama); Selle eest pead ei silitata (kiita ei saa) Kaa; Pane pea `vastu `seina ja ole vaid (öeld toiduga pirtsutajale) Pöi; `õhtaks `ollid koeral käpad pea all (surnud) Muh; Ma voi oma töö eest pεε anda (olen oma töö kvaliteedis kindel) Emm; ei see ei saa päist ega jalust edesi, kis `niukene kohmits inimene on Mär; Ei pakata pääst ega `persest, ei räägi teistega Hää; teine on süüd tehend, aga meie pea peab `kanma (meie peame vastutama) VJg; `õmbleb ivake ja jälle pia kahe käpa vahel (on nõutu) Lai; siu pää saa `mitme kere `otsa panna, et ta tark om; si̬i̬ om kadunu nõnda‿t luud ega pääd ei ole nännu `kennigi Krk; Mitu pääd üte mütsü alla ei mahu (üks peab juht olema) Hel; pańd kõrva pää `alla (suri ära) Ran; temä ei pääse pääst, ei `argne jalust, ei saa edesi, ei tagasi Nõo; tal om pää i̬i̬st tü̬ü̬d (väga palju) San; Ma joht `hindel pää otsan `tańdsi ei˽lasõʔ (ei lase endale ülekohut teha) Rõu; Ju̬u̬mist ei jätä inne maaha ku pää kangla all (joob kuni surmani) Räp; no sai timä ka ar jo pää paku ala (sai mehele) Se
9. (püsiühendites) heast peast niisama, ilma põhjuseta Täis mies - - iast piast parisniku käest obust `ostama ei akka IisR; `Andis kohe east peast [koha] ää Pöi; Akkas εεst pεεst pröökama Emm; `Joonud mehed saavad iast piast kurjas Han; ääst pääst võtab kätte ja vihastab Hää; läheb east peast tese kallale Ris; akkas kohe iast piast `nutma Koe; inimen võtt ääst pääst üte mõtte pähä ja pand minem mud́u Krk; ääst pääst nakass `sõimama Ran; kui ~ nagu peata kana (nõutust, otsustusvõimetust inimesest) `Miski kättä ei akka, `ulgub nagu `piata kana `ringi Jõh; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada, kei `ümber kut `pεεta kana Khk; ennem - - oole`kandaja ees, nüid nagu `peata kana (mees suri ära) Var; [vanemad surid ära, lapsed] jäive ku ilma `pääte kanase maha Krk; käü kui pääldäʔ kana Rõu; oma pead toitma end elatama, ülal pidama midä `asjaga tämä oma pääd `toidab ka, tüöl ei käi Lüg; ta piab isi oma piad `toitma, et ta teśte abi ei nõua Juu; teeb `luudasid ja mõne koŕvi, näed kuda `viisi ta toidab oma piad Lai; kül ta‿ks uma pää är toit Rõu; pead hoidma ~ pidama söömisel-joomisel mõõtu pidama, mõõdukas olema si mi̬i̬s ei pia sugugi piad Ksi; tu mi̬i̬s ei piä pääd - - ju̬u̬b ja Ran; inemine piat õks pääd kah `hoitmadõ, ku `viina võtt Har; Na˽noorõ˽poisi˽piä ei˽`hindel pääd eiʔ, mu˽`paŕkva `hinde täüś ku˽sit́ige Rõu; pead-jalad koos 1. väga kitsikult Säel tuaubrikus nad kudagi elavad piad-jalad kuos IisR; Nendel on seal nii kitsas, pead-jalad koos, kui lapsed ka kodu on Pöi; see tuba on peris puudik, pääd-jalad koos, ei mahu `käimagi Saa 2. kõveras, küürus Piad-jalad koos, kõberas nagu kaelkook Han; ma käin piad-jalad koos Ann; pead kaotama otsustusvõimet, enesekontrolli minetama Inimene kudagi on kahju suanud - - ega siis sellepärast maksa pead kautada Trm; noor poiss `kaotas pia ikke tüdruku pärast Lai; pead murdma pingsalt mõtlema; lahendada püüdma küll sie `murdab pääd `selle `asja `kallal Hlj; Need `rehnukid `anvad ikka piad murda Han; küll ma `muŕtsin piad, aga `miele ei tulnd JMd; sellegä on piä `muŕmiss kua Kod; ma ole küll pääd `murdan selle asja man, aga ma jagu temäst ei saa Hel; sa `ütli `säärtse mõistatusõ, kas ma vi̬i̬l umma vanna pääd `taaga `murdma naka Har; pead parandama pohmeluse leevenduseks uuesti alkoholi tavitama peremehed tulid `ommiku pääd parandamma Lüg; Täna juob, `omme parandab piad IisR; läks `körtsi peed parandama Khk; Haigõ pää om vaja ärʔ parandada Räp; pead tulle pistma ~ peaga tulle jooksma mõttetult riskima, end ohtu seadma Ei mina lähe sinna pead tulle pistma Tõs; ära jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem Kei; kõhe miälegä pissäb peris piä `tulle Kod; pea laiali (otsas) hajameelselt, mitte midagi tähele panemata `Nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jättada IisR; Mõne inimesel põle aru `ühti, jooseb pial pia laial ots Han; mul on pia laiali, ma ei saa arvata Lai; Jooseb pää laiali otsan, mis sest kasu om Trv; pea peale kukkunud ~ sadanud lollakas, segane Ega ma pia `piale kukkund ole, et lähen tämaga IisR; Oled sa pea `peale kukkund, et sa `lainad nendele raha Pöi; Ta on päris pea peale kukkunud, et ostis nii kalli asja Pär; egä ma piä `piäle põle kuknd, et sedä`viisi ti̬i̬n KJn; kas sa oled pää `pääle sadanu Ran; pea peale pöörama segi paiskama Kodu olid keik asjad pεε pεεle pöörtud Jäm; Mis siin on juhtunud, kõik on pea peale pööratud Trm; pea pulki täis keegi on segaduses, erutavatest mõtetest hajevil pää `pulki täis, ei `oska midagi teha Hlj; Pia on `ninda `pulki täis, mis`muadi ma nied torud kokku `juodan IisR; Pea on nii `pulki täis, äi ta tää änam, mis ta teeb vöi mis ta räägib Rei; Käib `ringi, omal pia `pulki täis, ei tia kust otsast `piale akata Jür; Noʔ um kül˽pää `pulkõ täüś, tiia˽kas no˽mehele minnä˽vai eiʔ, joodigu tüḱk um Rõu; peast jalatallani ~ jalgu ~ jaluni üleni, täies ulatuses on pääst jala `tallani ias `riides Lüg; emä - - vańd, et temä om poja koolitanu ja pääst `jalgu `rõivile pannu; Puu olliva pääst jaluni ärmätanu Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust täüs Krl; üle pea (ja kaela) 1. kiiresti; hooletult tegi üle pää ja `kaula Vai; ta `jooksis üle pee ning kaela minema Khk; üle piä ja kaala ti̬i̬d, si‿o üks rabelemine, suab rutto käess ärä Kod; meil üle pia tööd ei `tehtud Plt; si̬i̬ om üle pää ja kaala tettu, nigu ossenduss Ran; sul om rutulõni minek, saʔ lääd üle pää ja kaala Krl 2. täielikult, üleni on juond `jälle üle pää enese täis Lüg; üle pea kasvama ~ minema kuuletumast lakkama, sõnakuulmatuks muutuma `Lapsed on üle pia `kasvand, enamb `kellegi sõna ei `kuule IisR; Poiss oo vanadel nönda üle pee kasvand, äi isa-ema söna tähenda sellele änam midagit Kaa; sa˽last taal latsõl üle pää minnäʔ, ku sa tedä nii paĺlu hellätädeʔ Urv
podras segi, sassis kella `lüemine on nõnna podras, et tuleb `õigest ajada Iis
polma `poĺm(m)a, (ma) poĺmi (-l-) San Urv Har Rõu Plv Vas Se
1. a. sõlmima, siduma Sa olõt tsuua kabla˽nii kinni˽`poĺmnu Har; täl um taa plet́i ots nii ärä˽poĺmit - - ma `kuigi ei˽saa˽tedä vallalõ Plv b. põimima, punuma Poĺmitu aid oĺl kolmõ latiga, kolm rood́mast oĺl `saibõidõ küĺlen ja sinna˽poĺmiti kuusõ ossa˽vahelõ Har; `polmsõ tan üte hürsü `vaĺmiss Rõu
2. kortsima, lohakalt nõeluma taa lagusi är ta rät́t, ma iks `poĺmsõ vi̬i̬l kokku San; vilä koti˽kah, kui `hüäste ei˽olõ paigaduʔ, ummaʔ polmiduʔ Rõu; poĺmi no kokko õ̭nnõ, taa vana tüḱk Plv
3. sassi, segi ajama Kes naaʔ uh́aʔ nii ar um `poĺmnuʔ Har; lat́s kõik langa `polmõ arʔ Se
pudra-padra 1. segi, sassis olek puhas pudra-padra Ris; aśjad kõik pudra-padra Koe
2. loba, lora ajab suust pudra-padra `välja ning loriseb änam kui `tarbis Vll
puiskima `puiskima tuhlama, segi paiskama `Etsis siin oma veduku (labakuid), `puiskis kaik kugerpal̀lu Kuu
puistama `puista|ma R eP/`puissama Kod/ Trv T V(-mma), -me San, -mõ Krl, `puistme Hls Krk; da-inf puistata (pue-) hajusalt eP(poe- Juu), T, puistadaʔ V, puśtata Trv, `puistada R Khk Kär Vll; nud-kesks puistan Pst
1. midagi langeda laskma, raputama, saputama, kallama `viati [võrgud] `paati ja `mendi `maale `puistama, `vergu siest `välja kalad ja Jõe; `puistab lund kõhe kui kotti `suust Lüg; `Puista kanadelle teri; Lund `puistab kui kottiga IisR; ku sai `pestust, siis `puisteti oled `permandolle Vai; `puistas oma `riided tolmust ee Khk; `Kerpusi oli nii pailu, et `õhtati `käidi `kerpusi `puistamas [voodiriietest] Pöi; liiv `puistatse `välja leespugu sehest Muh; `aśtasse puistata jahod, mes näd kottide sees tegevad Mar; `puistas siis vanaisa tubakalauale oma raha Kul; ku lapse kupped `audund ollid, sis puistati koipuru vahele Vän; nüid on kot́id tühjas puistatud ja ära lopitud Saa; mua nii kuiv, piibust ei tohi kua `tuhka maha puistata Pai; kana puist `sulgi, kanal‿o sule `puhtess puistet joba Krk; toomel om lühikene `äitsemine, kaits kolm `päivä, siss joba `puistab maha Ran; emä `pandse piimä länikude, puistaśs leiväraasukese ka sinnä `sisse ja latse seivä kõ̭iḱ ärä Ote; sõ̭ss võt́i ńapugõ säält terri, `puistsi kanulõ Krl; vanast `puistõdi tu̬u̬d koipurru saina vahelt, ku latsõl kindsuʔ ärä oĺli `hõõrdunuʔ Har; ma‿la `puista neo˽raasakõsõ moro pääle t́siŕgukõistõlõ Plv; tuhhpääväh - - puistatass `tuhkõ, rahvass pandass põĺvilõ, śjonds lätt ni puistass `kõrda pit́ih Lut
2. viljaladet viimaste terade kättesaamiseks läbi raputama või põhku eraldama varid `pekseti läbi kaks `kerda, siis `puistetti `reierehaga VNg; kui sai `peksetust, siis akkasivad neid `õlgi `puistama ja kubu siduma Lüg; `Puistamas pidivad õlema `täiäd inimesed, `lapsi `puistama ei `lastud Jõh; mineval `aastal ma olin koa ikke rehelene veel, kõik `puistasin Mär; `puistasime saed ää ja sidusime `kinni Tõs; põhud tahavad puistata, sop-sop-sop terad `väĺla Hää; kui `peeneks said tallatud, sis poestati Juu; rukki `rehte peab käsitsi `puistama HJn; reie rehadega suab puistatud `kõlkad `väĺla JMd; akatasse pahmast `puistama Koe; siis `kierasime teise puole ahuksel ja siis akkasime põlve pial `puistama VMr; `enne oli `pahmamine - - siis puistati odra põhud pialt ära Sim; lähän ahust `puistama, ahus tahab maha `lassa ja ära puistata Iis; obosed sõkuvad, sina `puistad KJn; kait́s `puistjet olliv vi̬i̬l - - kes põhu läbi puistive Krk; terri om vähä saanu, ei ole `väĺlä puestatu Puh; mis vihu olli `vasta `peńki ärä rabatu, siss puistati `sõŕmiga läbi, et `puhta õle jäevä Kam; naistõ`rahva˽puisti, et mõni terä ei jääss olõ `sisse Har; Unikuhe `pantu˽rüä olõ˽puistati˽vi̬i̬l kõrd läbi Rõu; mõ̭nikõrd oĺl kuus mi̬i̬st rüki rapamah ja niipaĺlo `naisi takah `oĺgi `puistamah Räp; olõʔ puistatass terist `puhtast Se
3. a. tuuseldama, segi pöörama; läbi otsima Minu `asjad kõik segamine `puistatud; Sääl majas old juo kaks `puistamist, kedagi ole `leitud IisR; siga akkab maad `puistama Ris; ma puisti naa kiḱk läbi, ma `kustigelt es lövvä Krk; ta tõi obese siiä nigu `varju, ega meid es puestata Nõo b. paiskama, pilduma tuul `puistab öled laiali Khk; `Puistas einad ninaga laiali ja jähi nende `otsa `vahtima Pöi; tuulispask - - võtab vilja kärbisti, tõstab `kõrgelle `taeva `alla ja viib sial edasi tüki muad, siis `puistab müeda muad laiali Kad; sie obune on üks kääń, ei sellega saa `naisi kuhugi `lassa, `puistab nad kohe ää Sim; ärg `puistab sarra kallal, `puistab sarra puha laiali KJn; mis sa `mü̬ü̬rät, sa olet kiḱk laiali `puisten; oben olli temät `puisten ärä, `raavi visanu Krk; `kärbläisi kost vanakurat naid om `ussõ puistanu Har c. puskima; lööma lehmale sai laud `siĺme ette `pandud, et ta ei näind `aedu puistata Nis; [ta] kardab `puĺli pärast seda, kui ta [naabreid] nende õuel `puistas JJn; ärg `puistas karjatse ää VJg; puĺl om temä ärä puśtanu Trv; ma tahass teil - - `ambit lõvvaluu si̬i̬st `vällä `puista Krk
4. lahedaks tegema (takkudest) takkud `puisteti ka - - `niske `puistamise `varras, `ästi sile, et ta takku `külge‿i vottand VNg; Takud puistati orgi pääl läbi, `lahtised luud `väĺla, siśs `kääńdi `ku̬u̬nlas Hää; takku puestatakse lahedaks, aga `villu kroasitakse lahedaks Juu; `pakla tahave ärä puśtata ja `ku̬u̬tlese käändä Trv; `paklit puistets, siss om `pakle puistetev varrass. ku pikep varrass, siss om parep `puiste Krk; rabasime sügise linnu, nüid oless vaja `pakla ärä puestata Nõo; ot́sk`pakla `puistat ärä, tokiga `puistat, om säräne pulk tettu Kam; Ku˽kõ̭iḱ lina˽harvõmbast haŕast är˽sai˽`suituss, sõ̭ss puistati puu `vardaga˽nu̬u̬˽`pakla ärʔ ja˽`kääńti `ku̬u̬t́slilõ Rõu
5. tahmast puhastama reheste aaks tahab keris `puista Muh; keris oo `tahma täis, siis puistatasse, et tahm tuleb kibide küĺlest ää Mar; ahi on `puistamata - - ei `tõmma äm, tahab puestata `saada Mär; kui kerist puestatakse, `aetakse kerise kibid `väĺla, miaritakse ahju võlbed sauega ää - - siis pannakse kerise kibid tagasi `jälle Nis; `tarvis kerist puestata, kroabin kibid luuaga `puhteks ja ajan kerisele tagasi `jälle Juu; iga `oasta sai ruki`rehtede ies keris puistatud Kos; kerikse `puistamine on alati `enne `juani JMd; `puistasid kerist, aasid kerise pialt `väĺla, tegid `puhtaks ja aasid `jälle tagasi Tür
6. piltl a. (välja rääkimisest, enda avamisest) `Viimast `tüütad oma saladuste `puistamisega `teise ära IisR; sai oma südant `puistada Khk; pia sa oma kähen, ärä ilma ette `puista; nüid ta sai `vällä `puista, mis ta tääś Krk; ma olõ sääne ava`mi̬i̬lne inemine, ma˽`puista kõ̭iḱ `vällä Rõu b. (aborditegemisest) `treias `lapse ja `puisti `lapse `vällä Vai; `puistas lapse ää enese küĺlest Koe; juba `puistmen `jälle linnan käinu Krk; edimätse puhutävve puistass ärä - - aga peräst laśk tulla, nüid om neli last Nõo; tuĺl liinast ku̬u̬ʔ, noʔ oĺl latsõ liinan maha `puistanuʔ Har; ärʔ om puistõdu mant Plv c. (roojamisest) koiraviga on see, lεheb sööma kallald εε ennast `puistama Khk; läks `püksa `puistama PJg; läheb ennast `puistama Ris
pusama1 pusama Kuu JõeK segi, pusasse ajama Sa pusasid sen `laŋŋavihi ärä Kuu; kala on vergu ära pusand JõeK
pööra `pööra Saa, `pü̬ü̬rä Nõo Har Rõu Vas tülli, vastuollu; segi kui loomad seda (koerapöörirohtu) `juhtuvad `sööma, siss lähvad `pööra Saa; ta om serände tühjäjutu kot́t, aab inimesi nii `pü̬ü̬rä, et ei või üitsütte nätä; tu̬u̬ `oĺli nii alb inimene, tu̬u̬ ai kõ̭ik näede elu `pü̬ü̬rä Nõo; ku˽tal medägi `vällä˽kaoss ja˽nii˽ruttu kätte ei˽saa, ku˽taht, siss pand kõ̭gõ maja `pü̬ü̬rä Har; Uma `kaibamisega pand kõ̭õ̭ ilma `pü̬ü̬rä Rõu; `lätväʔ `pü̬ü̬rä Vas
pöörama `pöörama (-üö-, -üe-), da-inf pöörata (-üö-, -üe-) Kul Mär K I(ma-inf -ü̬ü̬-); `pü̬ü̬rämä, da-inf pöörätä KJn; `püörama (-ämä), da-inf `püörada (-ädä) R; `püördä|mä, da-inf -dä Kuu; `pöörma S L(-mä), `pü̬ü̬rma Tõs Hää, da-inf pöörda (-dä); `pü̬ü̬rmä, da-inf pöördä Kõp M(ma-inf -me) T, püärtä Kod; `püermä, da-inf püerdä Khn; `pü̬ü̬rdmä (`pü̬ü̬ŕmä), da-inf pöördäʔ V(püö- Lut)
1. a. midagi keskpunkti või telje ümber liikuma panema, selles suunas nihutama `köied `saavad `pandu puu `külge, siis `püöräd `luoma üless, siis saab `suoled `vällä `lasta; `tarvis `mennä `kaŋŋast `püörama `käärbudele Lüg; Käärpuid on vaja `püörada peri`päivä Jõh; pöörratta pεεl tuulik keerab, kui ta `tuule `pöörtakse Ans; tuuligut pöörtasse `tuule Khk; vardad `pöörsid omingo `poole, siis akkas koit tulema Mar; pöörtsi `kartsal teise otsa üles Kse; piab kera `pöörma `ühte lugu, kui pööretse, tuleb ilusti (lõngakera kerimisest) Tõs; Püerä lae `rohkõm `tuulõ Khn; ollandi `veske - - pea oo `pöördav, köib `ringi Aud; Pöörand `silmadega loomus on ia loomus, ta ei veni `väĺla Amb; püärämä `veski `tuulde, `niske kelk on, raud toed vassan Kod; Sootaguse `mõisas oli vana tuulik, pööratigi alt, kõege kerega käis Äks; `vińtide pidi pööretse rui `sisse KJn; pü̬ü̬rd pulgage nina `kinni, et ta (siga) liigute ei saa; tõene lähäp lootsiku manu ja akkave sõss mõlempe `pü̬ü̬rmä, pööräve ärä üits kolmkümmend `süldä `nü̬ü̬ri pööräle [noota välja tõmmates] Trv; kui tuul `oĺli ärä `käännü, siss pidi jälle `veśket `tuulde `pü̬ü̬rmä, `mölder `pü̬ü̬rd Ran; pööretu `vehmre saesiva ri̬i̬l taĺv läbi, aga keedetu (köidetud) `vehmre tulli alati `väĺlä; `kańga pu̬u̬m om, kangass pööretäss pulgaga poomi pääle Nõo; vedelät `putru iks paan pöörissega pööreti Rõn; tarõ uśs kińni˽pööret; Pööräʔ aidavõtind kat́s `ki̬i̬rdu Har; Ku˽lammast `naati püǵämä, sõ̭ss `pü̬ü̬ŕti timä kohe `puhta põhu pääleʔ mahaʔ Rõu; pööräʔ kirstu kaaś kińniʔ; pü̬ü̬rd ussõ lukust `valla Plv; noorik oĺl nõrgahhanuʔ lavva `taadõ arʔ, ni˽kõvastõ oĺl linik `päähhä pü̬ü̬rt Vas; `kellä pöörä üless; kaivost vett pööretäss Se b. keerdu ajama, painutama, punuma vms köit `püöräti, õlivad `köie `püöräd ja `pulgad Lüg; portu sõĺm‿o alvaste pöördud köie sõĺm; kui - - vask`raati tõid, siis `jälle `pöörtsid kahekorra (juuksenõeltest) Aud; vikati tera pöörab, akkab `pöörma [kui liiga õhukeseks on käiatud] PJg; mo vanaisa on kasvatand kanepid ja pöörand ise köied kokku Kos; `kapsal ju `kuulmed `pöördud Lai; `poiskõsõ pöördävä pedäjäst `püśsä; roovigu vitsaʔ `tu̬u̬ralt pööreti `pääle Har; kõo vits um `vindsõ, tu̬u̬ pöördäss `ki̬i̬rdu, siss um tä sääne pehmelik, ei˽`murduʔ Rõu; tu̬u̬ samadsõ viho päält `võeti sidõ - - `pü̬ü̬ŕdi ilostõ `sõlmõ jaʔ oĺl vihk käen Plv; paio `vitsogaʔ pööretäss `aida Räp; timä nakass `vahru `pü̬ü̬rdmä; vöid vaia püördäʔ, `säändseʔ lavvakõsõʔ, lavvakõsõl neli mulgukeist Lut c. käiama läits kirvest `pü̬ü̬rmä Nõo; ma‿lä pöörä väidse terävess San; Igumisega ei˽saa˽kirvõst teräväss, taad tulõ iks pöördäʔ Urv; ku sa `vaiba väist tahat, siss piat `pü̬ü̬rmä, enne na ei saa vaavass Har; mi `rahval ka omma pööräʔ, kirvõst pöörtäʔ Se || treima nüśsikul `oĺle sääne pedäjä puust `vällä pööretö piip külepääl, säält kurnat́e `piimä Räp d. midagi kahekorra seadma palistus, [riide] alumine äär veel natine ala pöördud Jäm; kolm siidirätikut `seoti ikka mool pähe kirikus, aga nende `eari es pöörata mette Muh; [Teki] äär `pü̬ü̬rdi palistusega Tõs; nied akati juo kraeks `üidma, mis sedasi püöratud oli KuuK; vanaste oĺlid särgi kaeltagused `välla maha pööretud SJn || väänama vaja mõsk `vällä pöördäʔ Se
2. (seoses inimese vm olendi asendi muutumisega:) käänama, keerama siga `püörab `pahnas ja muda`augus, `suojaga on `kange `püörama Lüg; `püöra `toisele `küljele Vai; Pööris selja kohe ning es räägi Khk; Pööra korra pea eest ää Pöi; see pöörab oma `silmadega nenna et; `matsabe ussid pöörn teise külje Muh; `pööras mulle selja kohe Käi; `Piśke laps kaub `kergeste kääst ää, kui sa silma pöörad, juba kadun Han; kõhu alune ennem niideti [lambal] ää ja siis - - pöörsid teese küĺle piale, siis pööreti `jälle naakauas, ku oli niidetud Tõs; ärg `pööris `mulle sarved `pihta Tor; kui ma natuke tahan pöörda või käända, siis nõnda ku kõrvetab siin puusade sees Hää; siga `püörab alati mudas VJg; `siĺmi ei sua ärä püärtä, muko vahin Kod; tahab ennast varjata, pöörab näo ära Plt; Kuuma ilmage tsia pü̬ü̬rvä ennast muaaugun Hel; poiss tõmmanu [tüdruku] `ümbrekihä `kinni ja mugu `sängi `pü̬ü̬rmä Nõo; t́siaʔ `pü̬ü̬rvä `hindä poriga kokko Plv
3. a. midagi teistpidi, teisele küljele keerama saside `püöramine oli `reie rehaga, `püördi `vasta `jalga `toine puol `pääle VNg; `Püöra kasukas pahempidi IisR; `toombäst - - mehed `pöörtsid oma laevad kummuli, siis‿s lähe änam mere Jäm; pöörame palgile teise kandi `pεεle; taarist rehi `ümber pöörda, `angudega pöörti rehi `ümber Khk; ma `pöörtsi [piimanõu] nii, et ta oli küliti Vll; siis pöördasse pahmas teisi pidi, et vili `välja tuleb; nüid ta pöörab selle va mere põhja ületsi Muh; kui sandid ilmad, siis `eina `pöördaks mütu `korda Käi; äkine tuuletükk `pööris kaks `paati `ümber Rid; selle varrega pööräti `jälle vorsti soolikud Mar; `pöörsin `einu sii teese küĺle `peäle, siss koevab paramini Vig; ma või oma leidi ko `rinki pöörda Kse; Pöörä `õues üks siamoĺd kummuli Var; `pöördi need laed `ümmer ja `anti veel teene kord (rehepeksmisest) Tõs; püerdässe puu küliti Khn; Teenekord `oĺli seenevańn `ümber `pöördud Hää; kaks inimest tulevad järel, rukki ladema `püöravad teisipidi Kei; lähme linu `püörama JMd; kaks `korda pekseti ühed puoled, siis püerati lade Sim; kui tä (ader) üväss ei `pü̬ü̬rä mätäss, si̬i̬ tahab sepäle viädä Kod; `mitmele korrale ma olen teda (loogu) `ümber pööranud, `jälle tuleb sadu `piale Pal; üitskõrd olli kubjass - - ütelnu: ma tahass teil kõrva`juuri pahupidi pöörda ja `ambit lõvvaluu si̬i̬st `vällä `puista, et rõuk olevet alvast tett ollu Krk; kui ain olli alt like, siss pöörime `ümbre, sai ain kujuma Puh; `sõ̬õ̬rd `paĺli ku hubisass, siss `naati tedä `saibidõga˽`pü̬ü̬rdmä, et kõ̭iḱ üteliste är˽palass Rõu b. segi ajama, tuhnima siad `lahti, nied - - `püöravad maa purust puha Lüg; taal oli aud segamini `pöördud Kaa; Siga oli `tuhlid segamine pöörnd Pöi; soost pole medaged kasu, sa oled va segamisi `pöörja Käi; sea tõngerma, kus sead oo maa `kangeste ää pöörand Kul; seal‿o keik pea `peale `pöördud Kse; ta `pööräs läbi kõik kohad, aga ei leind Juu; neid (vargaid) pidi ikka kaks olema, tene käis ja `püöras - - ja tene `paśsis JJn; tuba kõik pahupidi `pöördud Äks; t́sial `oĺli ussaid kõ̭ik pahupidi pööretu Rõn; `taiva ja maa oĺl ussõn kokku `pü̬ü̬rdänü Har c. (kündmisest) saha olm `püörab vagu `ümber Jõe; see saha‿p pööra kenasti `mulda Khk; sahaga pöörda sönik maa sise Rei; `pööris sõniku liig sügavasse Mär; sahk `pöörab kare mättad `ümmer Lih; adra kuĺp‿o aŕk adral, see mulla `pööraja Aud; saha tiiv - - kui ta `roostes on, ta siis ei taha pöörata Ris; adra pagi - - sie siis `püöras seda muad `rohkemb seilali Kad; obese `oĺliva tugeva, maa pöörivä üless Ran
4. oma suunda muutma a. (liikumisel) tuul `püöra tänä `siie ja `sinne VNg; ajasin siga taga, aga siga `püöras `ümber ja pani menema Lüg; vanad ärjad kεind nii kenasti, `pöörtsid nii kenasti Khk; Ma `tahtsi tagatsi pöörda, aga rahvast nii pailu, tee keik täis Kaa; Mõni `ütles, et kaśs kisub tuult, kui ta seda`viiti küündega kisub, et tuul pidade siis `pöörma; Vana nägi, et teised pole tulnd, `pööris koa `ömber ja läks koju tagasi Pöi; lehmad `pöörsid tänavale Muh; obu ei taha mette pöörda Käi; pimedas võib `õlpsasti tee pealt `kõrva pöörata Mär; näd `pöörsid surnu`aeda Vig; `pöörge sealt pahemale Tõs; `Kiegi taha tie piält `kõrva lumõssõ püerdä Khn; tuul `pööras põhja poolt idasse Kei; `pü̬ü̬rä paremad kätt Kod; tüdruk `pöörab `ümmer, tuleb tagasi Kõp; tuul om `pü̬ü̬rnu joba `lõunede, nüid nakkab vaest `vihma sadama Nõo b. (ilma liikumiseta) tee pöörab ala Kär; vesi kui ta pöörab, siis pöörukohast sööb `rohkem [kallast] Vll; siit pöörab tee `alla Aud; kulm, si̬i̬, mis äkitselt `pöörab Ksi; ku te lähäte, siis `pü̬ü̬räte siit `sinna `alla Viĺländi `poole; `pü̬ü̬rämese kohad katussel on kelbäd KJn; kõ̭ik kari pööräb `järve `sisse, kõ̭ik paneva üle järve minemä Ran; no˽pü̬ü̬rd ta `õigõ ti̬i̬ päält välläʔ Har; tuuĺ om `pü̬ü̬rdnü Vas; vaja ar pöörtä sinnäp̀oolõ Se c. piltl teist suunda võtma juo `aigus akka `püörama; päi one juo `püörand, sie one `ulga lühemb, kui `enne oli VNg; nüid sadab iga päiv, ei tia, `millal ta `püörab Lüg; Ajad on `püörand, `kesse vanasti `ninda kekkutas IisR; täna `pööras ilm teiseks Khk; pööri`päeva päevad `pöördvad Muh; `aigus pöörab, inimeine akkab `tervemaks `saama Käi; eks ta nüid ikke `pöörab paremuse `poole Mär; Sügüse, kui jõlmad `püerväd, ikka paelu `aigõsi Khn; elmad `pöörasid vihmaseks Juu; viiendamal (1905.) `oastal asi `pööras, siis tuli lühem tööpää Kos; nüid akan ike `pü̬ü̬rmä ja paremass `suama Kod; ilma pööräve kurjale Trv; nätä, ka ilm pü̬ü̬rt tõisep̀ess Krk; no om seo ilm nigu `ümbre˽pü̬ü̬rt, olõ õi˽nii nigu innembüsi oĺl Vas d. piltl hakkama midagi tegema lätsime jagelema, kae peräst `pü̬ü̬rsime `tülli Nõo; köögi`tüt́rigu, nu `pü̬ü̬rsevä `irmsast `naarma Kam; hargut́ `hindä ärʔ, ku sõ̭ss `vanma ja `sõimamma `pü̬ü̬rdse Urv; Nu̬u̬ läävä˽kuumast, peräst `pü̬ü̬rvä˽mädänemmä Räp; rüäʔ jo `pü̬ü̬rdväʔ `häitsemä, rüäʔ `tahtvaʔ `häitsemä Lut
5. a. millegi või kellegi suunda muutma pidi `mööda `pääva paet `ümber `pöördud `saama, et parem öńn olevad Pha; pöörame teise alsi `piale Pöi; `püöra obune `ümber JMd || vahetama `lõngu saab pöörda, aga kiri oo üks ja see samma Mih b. (veenma kedagi) tõekspidamisi, usku vms vahetama, meelt muutma või parandama ei tia, kas one `kiegi ka pattust `püörand vai VNg; vaat sie on `ümber `püörand, et püha`kirja `enne ei `uskund ja nüid usub; mina õlen ka mielt `püörand, nüid ma enämb `viina ei võtta; `rahva `püöräjä, ke `mässu õhutab Lüg; Ega sie tüdruk `ennast ei `püöra, üks `tõmmaja on IisR; nüüd on tämä `ümber `püöretü ja akkand `uvvesta elämä Vai; Äi see oma meelt pööra, mis ta on, selleks jääb Pöi; inimene akkab `õntsas menema, pööräb patust ää Mar; akkad jumalad armastama, sis `pöörad `ümmer Juu; teised `püörasid mu miele ää Koe; tema lubas patust `ümber püörata ja `usklikust akata VJg; `pü̬ü̬rgä õmetegi sest suuress vihass, ärä riielgä na `irmsass; si̬i̬ pü̬ü̬rd `ümber, vangileib läks mõruss Kod; ei taha patust pöördä Hls; poig ollu nooren `väega ää ja `mõistlik poiss, aga vangi`laagrin `pantu poiss `nahka - - siss ollu `õkva nigu `ümbre pööretu Nõo; jumal pööräp meele `ümbre San; muid käve sa `ümbre pöörden, esi˽`teie sa˽`hullõ t́ekõ Har; mõni om `pü̬ü̬rmädäʔ, sääne, kes kedägi ei kullõʔ - - `ümbre ei pöörä hinnäst, tege uma nõna `perrä ku pero hobõnõ Se c. millelegi teist sisu, teistsugust suunda andma, midagi teiseks muutma (ka piltl) paneb juttule omast kääst `juure, `püörab juttu `tõisest `uopis Lüg; see pöörab omad jutud ikka teiseks Khk; `pööras sõnad `ringi, ega ma naa ütelnd Mär; siis `pöördi se surmaotsus vitsa`nuhtluse `peäle Vig; Sie tahab `jõlma `ümber püerdä Khn; tuli ika sedasi püörata seda juttu Hag; tema `püöras aśja `uopis teisip̀idi Koe; mes sa minu sõnadess tõõsite `pü̬ü̬räd Kod; palus, et jumal `pööraks tuule päri Lai; valitsus `pü̬ü̬räs aśjad teeśes KJn; tõne tõse `kõnne `ümbre pü̬ü̬rd San; ta pü̬ü̬rd taad juttu edesi ja tagasi Har; timä ummi sõ̭nnogaʔ pü̬ü̬rd `tõisdõ, kõ̭nõlõss tõisildõ Se
6. intensiivselt midagi tegema [tüdruk] esi `oĺli tälle `endä `kaala `pü̬ü̬rnu Nõo; kae kos no pü̬ü̬rd lummõ, `paksu lummõ satass Kan; Ku raha es olõ˽nii paĺlu, sõ̭ss pü̬ü̬ŕd `mõisnik säŕgisiilust kińniʔ ja üteĺ, et see - - kuub om minu, aga täiäd om sinu; Sanna ussõst pü̬ü̬rd `savvu `vällä Urv; Paĺgi˽pü̬ü̬ŕd `säĺgä ja vinnaśs kodu Rõu; Lehm nakass ristkhainu - - pü̬ü̬rmä Vas; sa tahat `kõ̭ikõ `ilma kätte saiaʔ, sa pööräde kõõ ilma `üśkä (ahnitsejast) piltl Se
7. (iiveldustunde tekkimisest) kõllast vatto ai `vällä, nakaśs `süäme all `pü̬ü̬rdmä Se
pürgama `pürg|ama Emm Rei Mar Kse, -ämä Jõh Mar
1. tuhnima, segi ajama meni ajab keik segamesi, liigudab `paikast ära, siis `pürgab Emm; [sead] `pürgaśt maad kõik segamisi; `pürgab `otsida Mar; mis sa `pürgad seal tuha kallal Kse
2. kiiresti liikuma pani `pürgämä Jõh; `pürgab mööda karjamad ärg Emm
pürgema `pürgema, (ta) pürjeb Khk Kaa Pha Vll Pöi; `pürgemä, (ta) `pürgeb Kuu
1. tuhnima, sonkima, segi ajama kis see leva oo sedasi ää `pürgend; pürjeb lasnaga maad Khk; `Seale sai neid (kuuseoksi) ikka keige `rohkem `pandud, ta‿s pürje siis nenda `lauta ää mitte Kaa; kus vähä `körgem koht, `andis üles `pürgeda (üles harida) Vll; Siga riu pürjeb pesa nõnda ää Pöi || uurima, vaatama nee on keik `järgi pürjetud; ta pürjeb seda `asja Pha
2. ära jooksma `Pürgegä `poisid nüüd, ma lasen kive `lohki Kuu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|