[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
heie1 eie Trm, g `eide S(h- Phl) L(eies Kse) KPõ Plt KJn, eie Emm, pl eied Vig Tõs KJn, `eied Vig KuuK; `eie g `eide Kuu(`h-) VNg Lüg, pl `eied Kuu/`h-/ Ris; n, g `eide Lüg Jõh; `eide g -me Lüg
1. (hrl vabrikus) kraasitud villa rull või lint, heie; ketramiseks tõmmatav kiud `Laŋŋa `eie pidäb pihuss pühä`päivä (öeld laisast ketrajast); mes pikkäd [lindid] `jääväd, nie on `kraasilised. `ümmärgused on `heidetud Kuu; ühekora oli näppudega kodu `tehtud `eided `valmis, siis `mindud `möisa kedrama; kui `eided ennem `valmis oli `tehtud, siis `vööti seda eiet käde ning keder varrega `lasti keerd `pεεle Khk; kes kodu kaarib, see kaarib `ändadeks, vabrikus tehasse `eided Muh; [vabrikus villad] `tehti eietesse Tõs; `Eidi `tehti [vabrikus] ja isi kodu kedrati Hää; Kraasitäied venitati eideks ja lasti vokikurgust alla värtna piale Kei; Sialt (koonlast) sai siis eiet tõmmata ja kedrada Amb; keradest akkab eie tulema kedrukse masina `peale Sim || piltl sie (inimene) oli üks eie ~ eietus, ei `viitsind `miski teha Sim
2. takkudest või linadest keerutatud nöör, võrge; koti nõelelõng; keeruta (köie-, nööri)kee, säie mis käside vahel `kiereti - - kas takkudest vai linudest, sie õli `eide; `tuoga `eidemeid, akkama `paula lettima Lüg; takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis Pöi; pööra peäl `aetse `eied keeruss. siss `aetse masina vai `vänti peäl teesipidi keeruss, `lastasse koku Vig; `nõelumise jäust `lasti `eide `lõnga keerata, üks lasi eiet, teine `kieras Sim
3. helves, kiud `pitkäd vie `eided [seisnud vees]; `eided on `juoma vies ka Lüg; `heided jεεvad ikka, kuju kui selest löŋŋast tahad [kangast] Phl
Vrd häie
jäärt jäärt Pöi Khn; jäärd pl jäärdid Hää(jäärt) Ris; jεεrd pl jεεrdid, `jεεrdid Hi, pl `jäärdid Mus JõeK hrl pl
1. purje kahvli küljest kummagi reelingu külge ulatuvad nöörid purje keeramiseks kui tuul ting, `vεεtakse `jäärtidega `kahvel `piale Pöi; `kahvle `jεεrdid on `kahvle ülemeses `otsas Emm; Jäärt paelu lekk, vää `kangõmalõ Khn; iga `kahvel on kaks `jäärdi, teine teinep̀ul `purju; jäärdid on et saab `purju tuule pääl `veetud Hää; `jäärdid on `kahvli küljes, tulevad tekile JõeK
2. puust võrud, mille külge kinnitatakse vandi ja parduuni otsad laevas ömarosed puust vörud on `jεεrdid, vandi otsad pannagse `nendega `kinni Phl
1. purje kahvli küljest kummagi reelingu külge ulatuvad nöörid purje keeramiseks kui tuul ting, `vεεtakse `jäärtidega `kahvel `piale Pöi; `kahvle `jεεrdid on `kahvle ülemeses `otsas Emm; Jäärt paelu lekk, vää `kangõmalõ Khn; iga `kahvel on kaks `jäärdi, teine teinep̀ul `purju; jäärdid on et saab `purju tuule pääl `veetud Hää; `jäärdid on `kahvli küljes, tulevad tekile JõeK
2. puust võrud, mille külge kinnitatakse vandi ja parduuni otsad laevas ömarosed puust vörud on `jεεrdid, vandi otsad pannagse `nendega `kinni Phl
keder|vars keder- Kuu Sa Hi Mar Mär Hää Saa Ris Hag Amb VMr VJg Iis Kod KJn M(-är- Trv) San; keter- Aud Kod Krk; kedr- Muh JõeK; ketr- Mär
1. van vahend lõnga ketramiseks ja korrutamiseks keder varrega ketudasse löŋŋale `keerdu `pεεle Khk; kedervarrega `tehti vanast päti `lönga Krj; pitk vars `olli ja ketas `olli `teises `otsas, siis ketta ear `olli täkkid täis, kedral `olli noek `otsas, lõng köis noogi taha, siis kedrvars virises `rinki Muh; kedervarrega korrutati ja `tehti kas mõrra `lõnga või Mar; siis mardiema `istus `lõukal ja ketrvars oli kää ja `ketras Mär; kedervars on enne`muistene vana vokk, `tehti `lönga ja `nüöri, löng sai jεme, et ei `sündin vaadata Ris; enne okki olli kedervaŕs, üit́s pulk ja ratas perän Trv || köiepöör pööra keder vars, migega mehed köit keerudavad Rei
2. voki osa a. värten – Emm b. ? koonlavarras oki kedervaŕs, kus oki laba sehes keib Khk c. voki keps oki kedervarrel om alumin ots sõkulavva küĺlen ja ülemin ots om vändäravva küĺlen; oki keder vaŕs aa ratta ümmer, kedervaŕs või vänt Krk d. „lühi rauast ots, millest lõng läbi käib“ – Trv
3. ree kederpulk ree kaustast kεivad kedervars ning aissugarad läbi; keder`varsi o kaks tükki jalase sehes, teine ots kausta sehes Khk
4. veski hammasratta võll Kui ratas `valmis oli siis `tehti [tuuliku] `värkel, kaks roanda pöha suurust kedervarre ketast raiuti `sitkest kase langust `välja. Kedervarred `tehti soare puust nönda tolli kahe jämmused ömargused pulgad Pöi; ketervarrel one kaks `pulka kahe ratta vahel ja one `veiksem ammasratass, `ambad kahe ratta vahel, ketervaŕs seesäb selle võlli küljen, mes `veski kivi `ümber ajab Kod; täŕnratass aa kedervarre `käümä, kedervarrest läbi om piĺl Krk; pillide otsan om kedervarrõd, suurõ ratta `ambat käesivä kedervarrõ sehen, suur ratass vedäs kedervart `mü̬ü̬dä kive `käimä Ran || käsikivi osa käsikivi ketervaŕs on üleväl Kod
5. fig jalg Aa õge jala kõtust väĺlä, las va kedervarre ketsuta Trv | (paigalpüsimatust olendist) kuradi kedervaŕs, paigal ei kurda `kunnigil Krk | „jalaga sõtkutava linaropsija jalg“ – Pst
Vrd keder, kederus, keder|värt, keder|värten, kede|vars, kedra|vars, kedre|vars, kehr|vars
1. van vahend lõnga ketramiseks ja korrutamiseks keder varrega ketudasse löŋŋale `keerdu `pεεle Khk; kedervarrega `tehti vanast päti `lönga Krj; pitk vars `olli ja ketas `olli `teises `otsas, siis ketta ear `olli täkkid täis, kedral `olli noek `otsas, lõng köis noogi taha, siis kedrvars virises `rinki Muh; kedervarrega korrutati ja `tehti kas mõrra `lõnga või Mar; siis mardiema `istus `lõukal ja ketrvars oli kää ja `ketras Mär; kedervars on enne`muistene vana vokk, `tehti `lönga ja `nüöri, löng sai jεme, et ei `sündin vaadata Ris; enne okki olli kedervaŕs, üit́s pulk ja ratas perän Trv || köiepöör pööra keder vars, migega mehed köit keerudavad Rei
2. voki osa a. värten – Emm b. ? koonlavarras oki kedervaŕs, kus oki laba sehes keib Khk c. voki keps oki kedervarrel om alumin ots sõkulavva küĺlen ja ülemin ots om vändäravva küĺlen; oki keder vaŕs aa ratta ümmer, kedervaŕs või vänt Krk d. „lühi rauast ots, millest lõng läbi käib“ – Trv
3. ree kederpulk ree kaustast kεivad kedervars ning aissugarad läbi; keder`varsi o kaks tükki jalase sehes, teine ots kausta sehes Khk
4. veski hammasratta võll Kui ratas `valmis oli siis `tehti [tuuliku] `värkel, kaks roanda pöha suurust kedervarre ketast raiuti `sitkest kase langust `välja. Kedervarred `tehti soare puust nönda tolli kahe jämmused ömargused pulgad Pöi; ketervarrel one kaks `pulka kahe ratta vahel ja one `veiksem ammasratass, `ambad kahe ratta vahel, ketervaŕs seesäb selle võlli küljen, mes `veski kivi `ümber ajab Kod; täŕnratass aa kedervarre `käümä, kedervarrest läbi om piĺl Krk; pillide otsan om kedervarrõd, suurõ ratta `ambat käesivä kedervarrõ sehen, suur ratass vedäs kedervart `mü̬ü̬dä kive `käimä Ran || käsikivi osa käsikivi ketervaŕs on üleväl Kod
5. fig jalg Aa õge jala kõtust väĺlä, las va kedervarre ketsuta Trv | (paigalpüsimatust olendist) kuradi kedervaŕs, paigal ei kurda `kunnigil Krk | „jalaga sõtkutava linaropsija jalg“ – Pst
Vrd keder, kederus, keder|värt, keder|värten, kede|vars, kedra|vars, kedre|vars, kehr|vars
kelk1 kelk g kelgu K I M TLä San u Krl Räp, kelgo Mar Mih, `kelgu Jõe VNg(-ie-) Jõh IisR, `kelgo Lüg Vai(n `kelko), `kelga Kuu; kölk g kölgu S, kõlk g kõlgu Pöi Muh Khn
1. väike jalasveok või -sõiduk siis isa pani `toised (lapsed) kaik `ühte `hunniku `kelgale, s‿`kelgaga vedi `sauna Kuu; laps tahab `kielguga `soitada VNg; `lapsed `lähväd `kelkodega `liugu `määle, `istuvad `kelko `unniko Lüg; `saksad `soitvad `saaniga, miä `vaine `kelgoga rhvl; siis votti miu `kelgoga `pääle Vai; kölgud kaa ree `moodi, pisised pakud sehes, jalased muljutud; vabanikud vädavad `talve `oksi `kölkudega Khk; `talveti keisime kölguga `liugu `laskmas Jaa; Kölgud tegime sii ise, metsast sai kaks kövert `kaske otsitud, nendest sai jalased; Sa just kut kõlk `järges (aina sabas) Pöi; võta kõlk järele ja mene puid `tooma Muh; Sool on ikke suur kölk, na noor regi Käi; kui `palju lund `olli, ta kεis kölguga Phl; send oleks paras kelgoga `metsa vedada Mar; Kelgo jalased `piavad olema kasond kõverad Mih; Kalamehed vädäväd `talvõ `kõlkõga mut́ta ning kalu; kõlguga käüsime lumõ mäe piält maha `lasmõs Khn; kelgudega läksid `jäĺgi möda PJg; ti̬i̬ mul kelk, ma tu̬u̬n isi peip‿`puuksed ja sebävitsad Saa; talvel vedäs kõik omale kelguga koju Juu; `enne ikka aŕjakad - - käisivad `kärrudega ja `kelkudega JõeK; kelguga on ia määst `alla `lassa Iis; lapsed kõik kelgudegä ange õtsan; kelk one nagu listregi, paenargid ja kassad piäl Kod; kelgul olid painutatud jalassed nigu reel; isa `mulle `kelku ei tehnud Lai; [kauba] juudid käisid obosega, aga arjukad käisid enämästi `kelkudega KJn; latse sõedava `kelkega `talve Puh; kelgu talla olliva ravvatse, kelk läits nigu üits vurin tolle `pü̬ü̬rälliga Nõo; soome kelk tõukekelk `mendi valatama, `palju `nuodas kalu on ja, sis `mendi `neie `suome `kelku˛ega Kuu; Soome kölguga saab ruttu edasi Emm; (vene) kelku tegema jalgupidi lohistama `Nuored tegivad vene `kelku, sie oli lõbus IisR; `joomade pεεl ülantusega ähk lapsed ülantusega, `jalgupidi teist `järge vädavad `vaksuksi teise taga, see on kölgu tegemine Khk; kelku jääma, kelgus olema hädas(se), pigis(se) kül ta `vaene nüid on kelgus Amb; jäid jutuga `kelku, vale tuli `välja Kad; küll ma olin `saadanaga kelgus Trm; kelku panema 1. kihlama Mat́si Mari `pańti `kelku: kui kõśjad õlid ärä juadud, `pańti `kelku Kod; 2. ära sööma kõik paneb `kelku Kod; (oma ~ ühte) kelku, (ühes ~ samas) kelgus mesti(s), nõus(se) Eks tal sie mõtte old kohe `teine ka oma `kelku `tõmmada; Noh nüüd poiss `selle `kelmiga ühes `kelgus; Eks ta `juhtund `suurte sulikatega `ühte `kelku IisR; miä sain ka tama `kelko; `lapsed `onvad isä `kelgos Vai; (lepa)kelku vedama valetama, petma äh, vääb ike `kelku koa vahel Mär; `motles vedada mind lepa kelguga JõeK || fig (lapse saamisest) Kelk juba laka otsel (naine enam lapsi ei saa); kelk lagass, ohelik ies (tütar läheb ema jälgedes) Kuu; Kelk järel ja kibi peal ka (lapsega tüdruk) Kul; Kelgu alla jäänu, on lasnu - - kelgu üle joosta (rase) Hää; Kelk läks ree ette (laps enne pulmi) Amb; (elujärjest) nüid on sial samas kelgu otsa pial kus minagi olen Pee; vanad rahvas `ütleväd, et teie tuleta ike minu kelgu piäle, minä en tule teie kelgu piäle mette (kõik saavad vanaks) Kod Vrd kelkane
2. kelgu taoline alustugi a. palgiveokelk `kelgad `pandi ala `talvel lumega [palkidele] Kuu; siis `pandi selle (palgi) otsa ala `pandi köied sedasi ristati ja, köiega `jooskes se kölk ka niisamma roopas kut jälle regi `jooskes Mus; `Palkide vädamiseks oli kölk, palgi kölk; Ree peal oli palgi pakk, - - ladva all oli palgi kõlk, kõlk oli kõõvega ree `järges `kinni Pöi; kelk piab olema, muidu ei saa `paĺka sugugi vedada Hag; paĺgi kelk oli ka kolmega, kolme kodaraga VMr b. seadis laeva merre laskmisel Laeva mere aema kölgu palk peab kövasti laeva külgis kinni olema, et laev sene pεεld maha äi joose Emmc. alus adra või äkke veoks äkke kelguga viiass äke põllale Lih; Ägi pannassõ äe kõlgu `piäle ning siis minnässe Khn; adra kelk one, kos piäl ater seesäb kui väĺjale lähäb Kod; äǵle kelk olli lavvust kokku `lü̬ü̬dü; puu äglel kääneti pulga üless, es ole `kelku vaea Kam d. kolme jalaga rehepeksupink – Juu
3. mgi seadme liikuv osa a. kangareha Üks ajas poomi ringi, teine juhtis kelku ja kolmas oidis lõime trammis; `kelku siis veel `väĺla ei `võetud, kui [kangas] juba `niides oli, siis [võeti] Kei b. seadis tuuliku tuulde keeramiseks [Hollandi veski] kivi tanni `päele `tehti `pulkadest kölk, kölgu vahele `pandi pisikstest laua `otstest kogu `löödud king Pöi; kelk `pańdi öhe pośti taha, ketiga `väätakse, ket́t käis `ümmer kelgu pośti, vädas `veśki tuulele Nis; pośtid on moa sees, pośti `otses on nagu nupp, kelk pannakse pośti taha, `aetakse võlvest `ringi `puuga Juu
1. väike jalasveok või -sõiduk siis isa pani `toised (lapsed) kaik `ühte `hunniku `kelgale, s‿`kelgaga vedi `sauna Kuu; laps tahab `kielguga `soitada VNg; `lapsed `lähväd `kelkodega `liugu `määle, `istuvad `kelko `unniko Lüg; `saksad `soitvad `saaniga, miä `vaine `kelgoga rhvl; siis votti miu `kelgoga `pääle Vai; kölgud kaa ree `moodi, pisised pakud sehes, jalased muljutud; vabanikud vädavad `talve `oksi `kölkudega Khk; `talveti keisime kölguga `liugu `laskmas Jaa; Kölgud tegime sii ise, metsast sai kaks kövert `kaske otsitud, nendest sai jalased; Sa just kut kõlk `järges (aina sabas) Pöi; võta kõlk järele ja mene puid `tooma Muh; Sool on ikke suur kölk, na noor regi Käi; kui `palju lund `olli, ta kεis kölguga Phl; send oleks paras kelgoga `metsa vedada Mar; Kelgo jalased `piavad olema kasond kõverad Mih; Kalamehed vädäväd `talvõ `kõlkõga mut́ta ning kalu; kõlguga käüsime lumõ mäe piält maha `lasmõs Khn; kelgudega läksid `jäĺgi möda PJg; ti̬i̬ mul kelk, ma tu̬u̬n isi peip‿`puuksed ja sebävitsad Saa; talvel vedäs kõik omale kelguga koju Juu; `enne ikka aŕjakad - - käisivad `kärrudega ja `kelkudega JõeK; kelguga on ia määst `alla `lassa Iis; lapsed kõik kelgudegä ange õtsan; kelk one nagu listregi, paenargid ja kassad piäl Kod; kelgul olid painutatud jalassed nigu reel; isa `mulle `kelku ei tehnud Lai; [kauba] juudid käisid obosega, aga arjukad käisid enämästi `kelkudega KJn; latse sõedava `kelkega `talve Puh; kelgu talla olliva ravvatse, kelk läits nigu üits vurin tolle `pü̬ü̬rälliga Nõo; soome kelk tõukekelk `mendi valatama, `palju `nuodas kalu on ja, sis `mendi `neie `suome `kelku˛ega Kuu; Soome kölguga saab ruttu edasi Emm; (vene) kelku tegema jalgupidi lohistama `Nuored tegivad vene `kelku, sie oli lõbus IisR; `joomade pεεl ülantusega ähk lapsed ülantusega, `jalgupidi teist `järge vädavad `vaksuksi teise taga, see on kölgu tegemine Khk; kelku jääma, kelgus olema hädas(se), pigis(se) kül ta `vaene nüid on kelgus Amb; jäid jutuga `kelku, vale tuli `välja Kad; küll ma olin `saadanaga kelgus Trm; kelku panema 1. kihlama Mat́si Mari `pańti `kelku: kui kõśjad õlid ärä juadud, `pańti `kelku Kod; 2. ära sööma kõik paneb `kelku Kod; (oma ~ ühte) kelku, (ühes ~ samas) kelgus mesti(s), nõus(se) Eks tal sie mõtte old kohe `teine ka oma `kelku `tõmmada; Noh nüüd poiss `selle `kelmiga ühes `kelgus; Eks ta `juhtund `suurte sulikatega `ühte `kelku IisR; miä sain ka tama `kelko; `lapsed `onvad isä `kelgos Vai; (lepa)kelku vedama valetama, petma äh, vääb ike `kelku koa vahel Mär; `motles vedada mind lepa kelguga JõeK || fig (lapse saamisest) Kelk juba laka otsel (naine enam lapsi ei saa); kelk lagass, ohelik ies (tütar läheb ema jälgedes) Kuu; Kelk järel ja kibi peal ka (lapsega tüdruk) Kul; Kelgu alla jäänu, on lasnu - - kelgu üle joosta (rase) Hää; Kelk läks ree ette (laps enne pulmi) Amb; (elujärjest) nüid on sial samas kelgu otsa pial kus minagi olen Pee; vanad rahvas `ütleväd, et teie tuleta ike minu kelgu piäle, minä en tule teie kelgu piäle mette (kõik saavad vanaks) Kod Vrd kelkane
2. kelgu taoline alustugi a. palgiveokelk `kelgad `pandi ala `talvel lumega [palkidele] Kuu; siis `pandi selle (palgi) otsa ala `pandi köied sedasi ristati ja, köiega `jooskes se kölk ka niisamma roopas kut jälle regi `jooskes Mus; `Palkide vädamiseks oli kölk, palgi kölk; Ree peal oli palgi pakk, - - ladva all oli palgi kõlk, kõlk oli kõõvega ree `järges `kinni Pöi; kelk piab olema, muidu ei saa `paĺka sugugi vedada Hag; paĺgi kelk oli ka kolmega, kolme kodaraga VMr b. seadis laeva merre laskmisel Laeva mere aema kölgu palk peab kövasti laeva külgis kinni olema, et laev sene pεεld maha äi joose Emmc. alus adra või äkke veoks äkke kelguga viiass äke põllale Lih; Ägi pannassõ äe kõlgu `piäle ning siis minnässe Khn; adra kelk one, kos piäl ater seesäb kui väĺjale lähäb Kod; äǵle kelk olli lavvust kokku `lü̬ü̬dü; puu äglel kääneti pulga üless, es ole `kelku vaea Kam d. kolme jalaga rehepeksupink – Juu
3. mgi seadme liikuv osa a. kangareha Üks ajas poomi ringi, teine juhtis kelku ja kolmas oidis lõime trammis; `kelku siis veel `väĺla ei `võetud, kui [kangas] juba `niides oli, siis [võeti] Kei b. seadis tuuliku tuulde keeramiseks [Hollandi veski] kivi tanni `päele `tehti `pulkadest kölk, kölgu vahele `pandi pisikstest laua `otstest kogu `löödud king Pöi; kelk `pańdi öhe pośti taha, ketiga `väätakse, ket́t käis `ümmer kelgu pośti, vädas `veśki tuulele Nis; pośtid on moa sees, pośti `otses on nagu nupp, kelk pannakse pośti taha, `aetakse võlvest `ringi `puuga Juu
kikk4 kikk g kiku Sim Iis Trm(-a) Kod(-o) Hel
1. a. põikpulk labida-, hangu- jne varre otsas labida kikk; se on perumõla, kikk õtsas Trm b. adra käsipuu Neist kikkudest või käsipuudest tuligi kinni `oida ja adra juhti Trm c. T-kujuline hark, konks köie kee keerutamiseks – Kod d. `vankri ruam – kikod õtsan, si o ede õts Kod e. üheharuline kartulikonks – Trm
2. sikuska kurekaelataoline nokkvars, millele keritakse õngenöör kikuss võtad metsäss kuusiku, õks küĺjen; kaks kikku piäb olema sebimise juuren; õnge paal lähäb kiku `piäle Kod
Vrd kiks2
3. vahend kütise segamiseks – Trm Hel
1. a. põikpulk labida-, hangu- jne varre otsas labida kikk; se on perumõla, kikk õtsas Trm b. adra käsipuu Neist kikkudest või käsipuudest tuligi kinni `oida ja adra juhti Trm c. T-kujuline hark, konks köie kee keerutamiseks – Kod d. `vankri ruam – kikod õtsan, si o ede õts Kod e. üheharuline kartulikonks – Trm
2. sikuska kurekaelataoline nokkvars, millele keritakse õngenöör kikuss võtad metsäss kuusiku, õks küĺjen; kaks kikku piäb olema sebimise juuren; õnge paal lähäb kiku `piäle Kod
Vrd kiks2
3. vahend kütise segamiseks – Trm Hel
kives1 kives g -e Kaa Pha Vll Pöi, kivesk Vll kivist küna seasöögi kogumiseks ja segamiseks Tuu paargu eest searakk, pane kivesest sööma täis; Aja `ääres `seisas kives, mille sihes segati sea söömaaeg `valmis Kaa; sea kiveseks `üiti, poole sülla `suurdune oli ikka Pha Vrd kivesti, kivestu, kivik1
labid(as) labidas R eP Puh Rõu, labid Khk Käi Kse Iis Kod MMg Äks Kõp Vil TMr, g labida
1. tööriist kaevamiseks, segamiseks, tõstmiseks vm `talvel on `püüdmise `juures abiks labidad ja `tuurad Jõe; `kaivu akka päält `kaivama labidaga; ku `liiga pali neid aganaid, siis `võeti labidaga `jälle - - `sinne kus õli sie tuul, s‿`pandi labidaga Lüg; Õlgkattust tegima labidaga - - `sellega `leima õled kõik ühetasasest Jõh; labidas oli puust ning raud `otsas Pha; suure labidaga pannasse levad `ahju Muh; maa on labidaga üles kaevatod Kul; katussetegija võttis [õled] `vastu ja `laotas siis laiale ja topsutas ilusti labidaga need ühu tasaseks Mär; siis lüiatse õled üsna tahedass `kinni katuse labidaga Mih; labidu käiatse vahedas Tõs; `viska labida kaha täis `mulda Aud; pane leib labida `peale ja pane `ahju Rap; ennem oli puu labidas, öhöst puust oli vaŕs ja kõik Juu; tuuli luud - - `vitstest `tehtud, kaks punet olid sies et ta oli lai kui labidas JõeK; Labidaga ennem mullati, nii kahele `poole Amb; meil on mitu labidast JMd; seda katust sai siis labidatega või noh suur pikk vaŕss oli viel sel labidal taga, kellega sai kõvast taguda et ta muedu jäi vedel Kad; kelluke on koa labida `ohtu VJg; lai kui labidas Trm; labidid on `mitmesugusid, tõene terävä, tõene tömbä õtsaga; labidaga `pańti leib ahaju Kod; vanamees läind labidast `tooma Pil; naesed teevad labidatega `pi̬i̬ndrit Vil || fig Raha tuleb iga päev, `ninda‿t aja labidaga kokku IisR; [see] Jähi labida matta (jäi võlgu elu lõpuni) Pöi; kis ei jõua `võlga ää `maksa mette, `öötasse, küll labidas maksab Mar Vrd labedi, labi1, labidi, labik, labind(as)
2. laba a. aerul aeru labid one õtsan, testud tõene õts lai Kod b. tiivikul Need labida õtsad pidid paras jagu vette puutuma, see vee jooks pani selle võlvi tiirlema Trm
1. tööriist kaevamiseks, segamiseks, tõstmiseks vm `talvel on `püüdmise `juures abiks labidad ja `tuurad Jõe; `kaivu akka päält `kaivama labidaga; ku `liiga pali neid aganaid, siis `võeti labidaga `jälle - - `sinne kus õli sie tuul, s‿`pandi labidaga Lüg; Õlgkattust tegima labidaga - - `sellega `leima õled kõik ühetasasest Jõh; labidas oli puust ning raud `otsas Pha; suure labidaga pannasse levad `ahju Muh; maa on labidaga üles kaevatod Kul; katussetegija võttis [õled] `vastu ja `laotas siis laiale ja topsutas ilusti labidaga need ühu tasaseks Mär; siis lüiatse õled üsna tahedass `kinni katuse labidaga Mih; labidu käiatse vahedas Tõs; `viska labida kaha täis `mulda Aud; pane leib labida `peale ja pane `ahju Rap; ennem oli puu labidas, öhöst puust oli vaŕs ja kõik Juu; tuuli luud - - `vitstest `tehtud, kaks punet olid sies et ta oli lai kui labidas JõeK; Labidaga ennem mullati, nii kahele `poole Amb; meil on mitu labidast JMd; seda katust sai siis labidatega või noh suur pikk vaŕss oli viel sel labidal taga, kellega sai kõvast taguda et ta muedu jäi vedel Kad; kelluke on koa labida `ohtu VJg; lai kui labidas Trm; labidid on `mitmesugusid, tõene terävä, tõene tömbä õtsaga; labidaga `pańti leib ahaju Kod; vanamees läind labidast `tooma Pil; naesed teevad labidatega `pi̬i̬ndrit Vil || fig Raha tuleb iga päev, `ninda‿t aja labidaga kokku IisR; [see] Jähi labida matta (jäi võlgu elu lõpuni) Pöi; kis ei jõua `võlga ää `maksa mette, `öötasse, küll labidas maksab Mar Vrd labedi, labi1, labidi, labik, labind(as)
2. laba a. aerul aeru labid one õtsan, testud tõene õts lai Kod b. tiivikul Need labida õtsad pidid paras jagu vette puutuma, see vee jooks pani selle võlvi tiirlema Trm
lobjakas3 lobja|kas g -ga labidas loomatoidu segamiseks kui veistele sab‿`rokka `tehtud, siis lobjagaga liigudatse jahusi Mus Vrd labjakas
patsa|sammas umbahju tugipost; pöörlev post kolde kõrval paja keeramiseks tulele ja tulelt ära lie `korvass oli nisukene `patsa `sammas - - sie ans `püörlemä ja [selle küljes] oli sis nisukene puu, kus sie pada oli; `seisub `ninda ku `patsa `sammas kesk `permandull, `seisub `ilma `tüötä Kuu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|