[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

hiirukene dem < hiir2Krk V obene aĺl om, siss kutsuts aĺl iiruke, must jut́t seĺlä pääl; aĺl iiruk, iire `karva, segä karvage, pruunikass [hobune] Krk; imä om hiir. poig om jo ka mõ̭nõst kottast hiirukõnõ Har
kaal7 kaal L K I eL (-ĺ; -oa-, -ua- K I), g kaal|i Pär Vän Hää Saa K I eL, -e L(n kaale Var, p kaalt Kul Tõs); koäĺ, kuäĺ g koali Khn kaalikas Pia oo paĺlas nagu kaal Han; olid need `kaapsad või kaaled, kõik `tehti tuli`mulda Mih; koorib suurt kaalt Tõs; kupatamõ `kuastu ning `õuni ning panõmõ kuäĺa segä kua Khn; nagu suured kaaled olid (kartulitest) Aud; emä läks `kuaĺa `keskuma Juu; koaĺ on kevade siest tohletand Jür; `puised koalid HJn; oli ilusaid kaaĺa, suured nagu suured leevad Ann; see kaali supp on keige parem Lai; küpsekaaĺ oli parem kui keedetud Plt; `kaale keedets kardule man, lõigats pooles Hls; mihklipäävä `ü̬ü̬se kasuvet kaaĺ vi̬i̬l nõnda paĺlu et aavet villase lõnga katik Krk; meil kasvava alati suure sõõriku kaali Puh; no küll olliva ilusa kaali, suure nigu ratta jälle; temäl `kasviva na (sibulad) ime ilusa, suure nigu kaali jälle Nõo; mine kaku üless na kaalijuragaʔ, ilm lätt küĺmäss Har; tema ravitsõs `kaaliga tsiku Lei Vrd kaaliss, kaalits
kama|jahu nisud ja odrad ja rukid ja `erned ja kõik `aetse kokku ja tehasse kama jahuks Muh; segan koort ja `piima ja segan kama jahu `ulka ja söön Ann; vanass javateti vakade `viisi kamajahu Kod; kamajahu tetti seǵä viĺläst: `keśvist, `kaarust, röest, `ernist ja oest. kui `olli, `panti nisusit kah Hel; õege vanast - - `olli kamajahu sõkõlde sehen, läbi sõgla sõgelsit esi Nõo; kama jahu `pańti külmä vii `sisse, tuu oĺl tolohk Plv; kama jauhast tetti `mölli kui paastõti Se
laulik1 lauli|k g -ku Vll Pöi Muh spor L K, Iis Trv Hls Krk San Krl, -gu Jäm/-ou-/ Khk Krk Har Vas; `lauli|k g -ku VNg, -gu Kuu; n, g `lauliko Vai laulja pulmades jm sündmustel; rahvalaulude laulja `lauliko on, ken `kangest `laula, üvä `laulaja Vai; peiupoisid ja pruudipoisid nee olid pulma louligud Jäm; laulik `panni ruudi ojo `alla; mu ema `olli pulma laulik Muh; Mia sünnügid teste laulikutõ segä minemä, nämäd paelu targõmad miost Khn; inime, kis `ästi laalab, on laulik Koe; meie külas ei õle laulikud Iis; lauliku käüvä kirikun `laulmen Hls; mia olli lauligu jaost, miu esä lauĺds ja esäesä lauĺds Krk; meil oĺl siihn vanast üt́s laulik - - tu̬u̬ konh ennedä pulma `oĺli vai `riśtitse, vai lina `talguss, sääl timä lauĺ `lõpmada Har; mis tuu pido `masski, kui laulikit olõ õi Se || (häälitsevast hobusest) mära obune, kes ingub, on laulik mära Trm
lehik|hain lehthein lehik aenan olli piim`aina, kullõrkupu `lehte - - segä ain ta olli; lehik ain `kaśvi `kõrgõmbide kotuste pääl; lu̬u̬m sei lehik `aina väega suure `suuga Kam Vrd lehesshain

moonutis1 moonutis g -e Trv; moonu|tes Ris/muo-/ Plt, g -tese Hää, -tse KJn; moonotõs g Khn

1. keegi või miski moonutatu; viirastus ta üks moonutes oleva olnu, üks tońt Hää Vrd moondes, moonuts, moonutus
2. vigurdaja, veiderdaja Ää `kutsug moonotõst teste segä Khn

nisu nisu Kuu RId hajusalt S L K, K(nesu KJn) I Trv Hls Krk T V, niso Kul Mih Tõs Ris Kod, neso Rid Mar Kul, njõsu Khn; p nissu hajusalt T(`nissu Rõn San), V teraviljataim (Triticum); selle taime vili, terad rotti läks nisu VNg; mina en nähnd nisu mõjal kui `mõisas, talu`poigil ja vabadikkudel ei õld nisu maas Lüg; nisud nii vihma `vaevas, ju nääb, kuidas nisu kasu `juhtub olema Khk; me tegime ühe pöllu keigest nisuse Vll; Tali võttis enne nisu ullust ää küll, rugi oli tugevam Pöi; vesi`veskil `köidi jahvatamas nisu; mei nisu oo aruke Muh; neso akkab juba `looma Mar; liivatse maa peal ei kasva neso nii `äste Kul; tänabu naa arb ja vilets nisu Mär; nisust saab sepiku`leiba Vig; `varlased akavad nisusse kippuma Kir; nisud kasuvad põllal, kui `easte küpse oo, siis oo `valged Lih; nisud viiässe `veskele Tõs; nisudest saab saja jahu Tor; tegin `terve vakama nisu maha Saa; nisost tehaks `püili Ris; kümme kilo nisu sai Kei; tänäbu on rukis ja nisu igäs `kohtes ilus Juu; nisu pannakse `ämmu (kämmu, saadu) HJn; koer `juoksis nisusse JMd; on okkaga nisu ja okkata nisu Sim; nisust saame saia jahu ja sepiku jahu IisK; nisuda võis külvata madalama koha `piale; nisu võis sirbiga lõigata ja vikatiga `niita Trm; rehele `lästse üks `ku̬u̬rem nisusid Kod; ülemineva `aasta olid nisud kui pudru, läks `kasma ja `imbis ära selle vihmaga Pal; `kooris ned keed piält ärä - - nesudel KJn; nisu `oĺli nõndasama jäme ikki nagu rükkigi Vil; sia lääve `nissu; nisu ei tohi külüde, ku kait́s `valgust `taevan (kuu ja päike korraga), siss kasvav nõgipää Krk; nisu põhu eläjät seevä ärä Ran; ani `tahtsiva nisu - - mes põllule `olli pudenu Puh; rüäl om tungõlterä, a nisul om tungõlpää, terve pää om must; kui küĺm om nisu ärä `riknu, siss jahu om vedelä, sai ei tõse Nõo; neli vakka nissu om `veśkile viiä, siss saase jälle jahu Võn; paĺlu sa `nisse said ka; nisu ja kesvä ja kaara külveti keväjä Ote; ma olõ elu aig ilma nisõlda olluʔ; meil omma kesvä nissõga segä lännüʔ Har; kesväl oĺli˽piḱä˽pöǵsi jalah, kaaral lakat́s müt́s oĺl päähn, nisul oĺli˽siidi `rõiva˽säläh, rüǵä oĺl ihoalastõ Plv; esä pańd üt́stõiśskümme `mõ̭õ̭tu nissa pääle, lät́s `püüd́lit `lü̬ü̬mä Vas; üt́s ajastak oĺl meil ni piḱk nisu, õt hińnästki näe es `väĺlä Se; `oĺli kolʔ neli vakka nissõ Lei

nutt2 nut́t g nut́i Saa Jür Ann Trm Kod Lai Plt KJn hajusalt V, nut́ti IisR, nuti Jäm Khk Pöi Han Ksi M T; nutt g nutti Hlj; nutti g nudi Vai

1. nupjas või kerajas kobarõisik, õienupp või seemnekogum kui nut́t `otsa tuĺli, siss akati riśtik`eina `niitma; riśtikeina nut́te koŕjatse tee jaos Saa; siin kuŕgid eelitsäväd, siin ike nut́ta tuleb `külge Kod; raud einäl kasvav `otsa musta nuti; võililli nut́te kästäss korjate; maaristikein om `valge nuttege Krk; kanakakerdege värmites kah - - neil lõegutes nuti päält ärä, mõni aab küll üten vardege patta Hel; paks savi `oĺli tihe, sinna jäevä uhaku nutid `pääle Ran; `kartuli nuti sisen om seeme Ote; riśtikhain om `varhha vi̬i̬l tetäʔ, nut́i ei `häitse vi̬i̬ĺ Har; ilvesshainal um `valgõ˽nut́iʔ otsahn nigu puuvill Rõu
2. a. nupjas või tutjas moodustis Rättiku pranid (narmad) tien nut́tidega IisR; Paar nutti jähi `pöldu (väikestest saadudest) Jäm; `Kõrge kuiv moa, kivisi ja kadaka nuttisi täis Pöi; eegelnõul - - üks tiĺluke nut́t siäl küĺjen; mõni jalg [laual] one nut́i õtsan, siis liigub Kod; lehe om nutin alle Krk; nut́iga keṕp Rõu b. klomp, tomp obesel jäeb kabjade `alla suured nut́id, peksin neid nut́ta; tasane riie nõnnagu nahk, ei õle siäl `üste `tompi, ei nut́ti; segä jahu paksult, moeto jääväd nut́id köŕdi `sisse Kod c. tutt, salk Mustapea rohi, see kasub sii sõukste nuttide `viiti Pöi
3. a. tipmine osa; kink, küngas suadu nut́id õlid aga vedess väĺjän, lu̬u̬ keŕgitäs `piäle ja vei ranna`järve Kod; `künkä nut́t KJn; Sääl nut́i otsan, säl kasusõ˽kaśsikäpäʔ, mäenut́i otsan Urv; ma `oĺli tan nut́i otsan, siss `näie, ku˽tu̬u̬ miiśs mõtsa takast tuĺl; sa elät sääl maailma nut́i otsan - - `õkva nut́i `otsa teḱki maja üless Har b. nukk, ots käsiküinärbuga mõõdeti ja kel vähäm, `laśti pu̬u̬l sõrme nut́ti `piäle, siis piab küünär täis õlema Kod; `põrsil olliva vahel kõrva nutid väĺlän Ran; küünäŕbä nuttõ pääl˽oĺl, pää nii˽ülevän, muidu kihä kõ̭iḱ põrmandu pääl Urv; Kääneti˽kätt jaku `viisi aśja pääle, medä mõõdõti, nikagu sõrmõ peŕämitse nut́ini; jalanut́i (luupeksed) omma veritsess `hõ̭õ̭runu Har; `vaskal um jo pää seest nut́iʔ `vällä ajanu Plv; hobõsõl om kõher, tu `korgõ nut́t (turjakühmust) Se || könt oĺl kagsanu˽lina `trullõga˽käe sõrme˽mahaʔ, `paĺla˽nut́iʔ `oĺli˽jäänü˽manuʔ Har c. konts, kannikas seda leva nut́ti es ole änam lauapääl Saa; leiva nut́id kõik ää leigatud Ann; üks nut́t on veel `leibä KJn
4. a. pea, peanupp Teise nut́t - - taipab rutem, kuda üks vai teine asi tuleb teha Trm; makab teḱk üle `kõrvu, pää nut́t om enne väĺlän; ma näi, et mõnel om joba õge suur päänut́t (kapsastest) Nõo; Taal poisil om õigõ˽hää nut́t otsan, taa meisterdäs kõ̭iḱ aśja˽`vaĺmis Urv; mis taal viga elläʔ, taal om hää nut́t Har; hüä nut́t om poisil Se b. taip, nutikus Sel piab nut́ti ka olema, kes nisukese `kaader`värgi `valmis tieb IisR; küll tämäl on viel nutti Vai; tal on nut́ti, teda juba alt ei vea Saa; Temal seda nut́ti on iga aśja `piale Jür; ega susi loĺl es ole, küll täl nut́ti `oĺli Nõo
5. nudi, sarvita (loom) sarvildaʔ um lihm nut́t, nut́il olõ‿i `saŕvi; nut́t lammass Lut

pagan pagan g -a Kuu RId(n pagana VNg Vai) SaLä Pha Vll Pöi Muh Rei hajusalt L KPõ, I VlPõ Trv Puh, -e Hls Krk Hel San; pakan (-ń) g pagan|a Võn Urv VId, San Krl Har

1. ristimata või usust võõrdunud inimene eks `meie õlime ka paganad, nüüd õleme küll `ristitud Lüg; `ilmas on `paljo paganu Vai; nad ika jumalalapsed, teised on paganad ning ilmalapsed (lahkusulistest) Jäm; on‿s sool neid paganid palju (ristimata lastest) Khk; Lapsed on seal puhas paganad, kõik `ristimata Pöi; paganad äi käi `kerkus Rei; eks me ole koa kõik ristirahvas, ega me paganad põle Mar; läks paganate segä jumala sõna kuulutama Tõs; vanast `käiti pagani `ristimas Hää; meie maal oli enne paĺlo paganed Ris; ta on küll päris pagan, et kirikusse ei lähä JMd; mes sa kurat `kurja vannud, palu pagan jumalad Kod; paganitele koŕjatasse raha kerikus Pal; elä nigu paganide sian Trv; me maal olli pagane ja kummardive ebajumalit Hel; siin om periss paganõ San; ku kerikut ei olõʔ, siss olt nigu˽pakań inne Krl; saʔ olõt jo˽periss pakan, sinust ei˽saa muut ku `põrgu `värte pääle hü̬ü̬ĺmöl̀dri Har; nu̬u̬ʔ inemiseʔ omma pia`aegu kõik poolõʔ paganaʔ Rõu; istut nigu pakan kotoh, ei või `kerkohe minnäʔ Plv
2. kurat, saatan isad emad issandast, papad mammad paganast rhvl Hää; `poiskõsõ `üt́si, et pakań ai taga San; Ega‿s seo ilma inemiseʔ paganit ei usuʔ Urv
3. (kirumis- või rõhutava sõna ning vandumisvormelite osana:) pärgel, kurivaim, tont a. (üldiselt) pagan on nüüd `lahti (asjad on hullusti) Lüg; oh siä pagan Vai; pagan `vötku Khk; Pagana `pihta, et see (nuga) mool ää kadus Pöi; oh sa pagan, [või] ei lähe kokku Muh; pagana päralt, kui `miski asi rikki lähab Mar; pagana `pihta, sa‿i soa aru Tõs; ossa pagan Juu; oh pagan, poiss kevadi üst `lõhkus vüe ära Kad; pagana `pihta, sie nõu läks `luhta VJg; oh pagan võtass, kas obesed õtsan mua piäl Kod; pagan, kudas meelest on ää läind SJn; `ossa pimme pagan Krk; kos om turi obesel, oi sa pagan küll Hel; oh sa pagan küll, eidutit miu nii ärä Puh; pakań tedä ti̬i̬d (st keegi ei tea) Vas b. (kellegi, harvem millegi kohta) kie neid paganu söi (takjatest) VNg; ju neid paganid on ka, koes nad jähid sis (poistest) Ans; on `julgid mihi, aga see pagan oli ull`julge Khk; mis ta pagan neist ikke `soendab Tür; kas te paganad saate koju jo (lammastest) Kad; `siäski paganid pali Kod; sa pagan küll oma tegudegä KJn; kus ta pagan läits Krk; ooda˽sa˽pakan, küll ma su lupa tõnõkõŕd nii `keŕgede Har; ah sa˽pakan Lut c. (rõhutades koos sõnadega kes, mis, kus, kuhu, kust) `pietud siis neu, et mes pagan me `tiemme Kuu; minul oli `lähker ikke `kaua `alles, aga‿i tia kuhu pagan sie sai VNg; kust pagan sina `selle `leiva `vällä `võtsid Lüg; mette es tule `meele, kes pagan see vöib `olla Khk; Kes pagan ta ometi `siia juhatas Pöi; mes pagan se old, üks parun old seal Kad; kie pagan neid vanu `aśju änamb mälestab Iis; kus pagan se `oĺli, kus ta säl viinäpõletaja `oĺli KJn d. (adjektiivselt rõhutades) eks `enne oli sie pagana tüö `ühte`puhku VNg; pagana `poiga, mäni joe `randa, tegi `uvved `saapad mutta Vai; Pagana kena tüdruk Jäm; teine vihastab ning `ütleb: pagana `lontrus Khk; see oli aga üks pagana `runstük Pöi; mis pagana marjad ne oo‿s Muh; pagana ämm õma jutuga Kod e. (adverbiliselt rõhutades) tüdrukuid oli nii pagana `palju et VNg; kui pagana pailu ta seda riiet oli toond Jäm; see oo pagana ilus väärnimi Kir; pagana jumsakas poiss, küll sellel võib rammu `olla Juu; käis pagana ruttu Iis; siukst `veiksed kiisad - - need olid pagana iad Pil

pihestik pihesti|k Trv Hel Ote San, g -ku Võn, -gu Puh Rõn; pihisti|k San Plv, g -gu Räp; pehesti|k Kan, g -ku, -gu Urv Rõu Vas padrik, tihnik paks ja peenike nu̬u̬ŕ mõts om pihestik Trv; säräne paks mõtsasälk `olli, nii paks nigu üits pihestik Puh; tu̬u̬ puu oless maha sadanu, aga paks pihestik, teśte puie ossa lit́sivä `vasta Võn; om küll säräst kuuse pihestigu, et puu om nigu riha pulga rian Rõn; paks pehestik vai võsastik, sääl ommaʔ kõiḱ segä puuʔ Urv; kui kari pehestikku lät́s, näe es midä `vällä; kari um pehestikuhn Rõu; kahr oĺl `istnu kuusõ pihistigu `sisse Räp

pohestama pohestama porisema, vihaselt pobisema Ää pohestag kedägid üksi `nurkõs, tulõ aga teste segä kua Khn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur