[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

esiteks esiteks Jõe RakR spor SaLä Hi, Rid Mar Kse Aud Ris Kei Rap, -d- Mus Rei
1. esmalt; kõigepealt `neĺja vakkamaa oli `kõike seda`sammast maad esiteks RakR; keige esiteks tuleb see siit sihest `väĺja vötta Khk; piima `ambad on need, mes esiteks suhu tolad Käi; kuke aavits tuuasse lastele ikke esiteks `lõhkuda Mar; esiteks võt́tis selle sääre natukse ponnutama ka Ris; [vili tuulati] esiteks siis jämeda sarja läbi pärast `piene sarja läbi Kei
2. vanasti esiteks olid, vanade meestel olid mollid [laste pesemiseks] - - niid on vannid Jäm
Vrd esites, esitiks, esteks
ette3 ette R Muh L K I eL(j- Lei Lut); ede van Kuu Hlj Vai, Sa Hi van Var Tõs Khn Kod; että hv Krk; (lausefoneetiliselt) ete Vig Kir Kad Iis, ete- Kul JJn Koe Sim VJg Pal Ksi (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
Tähendusrühmad: I. adv
1. välj kohta või liikumissuunda a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eesmisse suunda, eespoolsele alale; esile, (teiste hulgast) välja b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) c. aiste vahele, rakkesse d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks
2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni)
3. välj aega a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem b. varem kohale või valmis c. tulevikus
4. (ajaliselt, saavutuste poolest) ettepoole, kaugemale; kiiremini, mööda
5. kätte, tegevus- või mõjusfääri
6. käsile, tööks, teha; arutusele, kõne alla, nõuks
7. (kellegi asemel) tegema, tööle; teenistusse
8. (suhtlemisel) ühelt teisele, edasi, ära (teatama)
9. märgiks, tähiseks; eeskujuks, prooviks
10. (juhuslikumalt) vastu, kätte, kasutusele (juhtuma, tulema jne)
11. meelde, mällu; kujutlusse
12. koos teat verbirühmaga a. piisavust, jätkumist, kestvust välj verbiga b. ettevaatust, tähelepanu välj verbigaII. postp
1. välj kohta või liikumissuunda a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eespoolsele alale, lähedusse b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) c. aiste vahele, rakkesse d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks
2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni)
3. välj aega a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem b. (teat aeg) tagasi
4. asemel, kellenagi või millenagi
5. tasuks, katteks; vastu, väärtuses
6. kätte, tegevus- või mõjusfääri; käeulatusse
7. (kellegi) poole, lähedusse (jutule, asjaõienduseks jne); kellelegi (rääkima, teatama jne)
8. pärast, tõttu; (teat) põhjusel; (kellegi, millegi) suhtes (hoolitsema, mõtlema jne)
9. (saavutuste poolest) mööda, kaugemale
10. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega)III. prep (ruumiliselt) ettepooleI. adv
1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eesmisse suunda, eespoolsele alale; esile, (teiste hulgast) välja Oda igä jääpiik `kaasa, jää viel nork, saad ede `katsuda Kuu; ja siis sai [püksi] `paelad `siie ette `solme `tomma VNg; veneusulised - - eidavad ristid ede Jäm; teine vötab kooguga suast läbi [lõngad] ede `vastu Khk; Emm `käskis üüda: tagu ede, esi taa! et siis akavad kured `kohti vahetama linnates Kaa; [tulusel] nii `kaugelt kut tule `valgus kumab, nii `kaugelt paistab kala ede ära Pha; üks istub ette saani koĺlu `peale Kse; Ku tahad pikka `toime tiha [kangale], siss võtad ikki trepp-trepelt kas tagant ette või i̬i̬st taha Hää; pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva - - et ei kasvatand teist kätt ette (üht serva pikemaks) VMr; lähäd meierile, tõene paab õmad piimad ette Kod; [kurgedele hõigatakse sügisel] ema ette, isa taha Äks; [kampsun] käis `vaakidega ette `kinni Lai; seḿm tetass eläjäle ette; ei `julge ette `astu ega kõnelde Trv; rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse, tõine käsi kisub ette Ote; Karulõ vald ette, kalsaʔ mahaʔ, õigaśs `mõisnik `kohtul Krl; nu̬u̬ŕ [inimene] hiit jala ette, tu̬u̬ ei˽sataʔ Vas; suurõl tabal om võĺl - - pööretäss ette; ma ati (lasksin ativõrgu) sinnäʔ ette ~ `sisse Se || teene jälle paneb mu `kõrba teist `viisi ette (üks räägib üht-, teine teistmoodi) Mih; karjalapsed ikke tegid tule ette [karjas] Juu; e t t e v õ i ~ e h k t a h a ~ t a a d e (ükskõik kas) rohkem või vähem, varem või hiljem õlgu `uassa ette või taha. aga ta neĺjä`kümne ümmer on; õlgu pääv ette ehk taha eks ta ike testod suab Kod; nellä`kümne `aasta `ümbre ta iks om, olgu päiv ette ehk tõene `taade Nõo; e t t e (j a) t a h a ~ t a a d e igatepidi; kõik viimseni valmis Kodu tegi oma `lastele kõik ette-taha `valmis IisR; Mis naistel niid viga elada keik asjad tehakse ede ning taa ää Kaa; kõik tie neile kätte ~ ette ja taha VJg; ise `sõimad ette ja taha ärä; ennäss kiidäb - - ette ja taha kõneleb Kod; ti̬i̬ kõik `talle ette ja taha kätte KJn; mõestab `asja ette, tõist `taade, ei lase `endä `koskil tüssätä Nõo; kõ̭õ̭gi päädi mõist ette ja `taadõ Räp Vrd ettehe b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) oluve raba on viel üvä, `tarvis `viiä sikkole ette Vai; rahi pörsastele `tuhlid ede Mus; loomad söid seda `eina küll, ei nad pole ede mette jätt Rei; `kooris ühü püt́i [piima] ää ja `ańdis kohe perele ette Mär; süödo koŕv pannakse `einu täis ja viiakse luomadel ette Ris; panen [lehmale] joogi ette JJn; õlesi jahu õllud, ma õlesin ette kannud `siale Kod; pane lehmile õle ette. `viska obestele ja lammastele kah einä ette Hel; nüit tõmmatana jah ette `kõ̭iki, `talve siss om sü̬ü̬k otsan Nõo; nüid inemise ei võta toda `sü̬ü̬ki ettegine, midä mina pidi `sü̬ü̬mä Ote; ma vali söögi `tsialõ ette Vas; [heina] kuivatame kuivast, sõ̭ss saa lemilõ (lehmadele), mis ette `pandaʔ Lei c. aiste vahele, rakkesse Vähe maad `sõitasid, obune lagunes ette ~ ies ära (tuli rakkest lahti) IisR; paned obuse ede, aad ta aiste vahele Jaa; säeb obust ette Tõs; aŕk sahk - - kaks `ärga ette KuuK; rakenda obune ette Lai; soridega `pańti obone ette KJn; `pańdive obese ette Hel; taludel `oĺli obesit [vankri] ette panna mitut Nõo; [peremees] siss lööno - - kaks obest `tiisliga ette saanile ja KodT; obõnõ väsünü nii ette ärʔ et, vai mine eiśs `vehmbrede San; nüüd panõmi˽taa varsa `vahtsõst ette Plv; `iistame obõsõ riel jette Lei d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks jänes juoks tie `pääle ede Kuu; pues `siutasse kott `nüörigä `kinni, siis lüöb `sõlme ette Lüg; sa oled `umbest ede `juhtund Khk; aĺl udu vetab ede (nägemine jääb tuhmiks) Kär; piiru nakid torgatse ette, siis lõng ep akka pooli pealt ää varisema Muh; abokati (advokaadi) `võtsid ette Mar; ahe oli pealt `lahti, lebad ei tahtnd ää `küpseda. munutsi tuli `tehti ette; lööb nagu luku ette `kõrbesse (ei kuule hästi) Mih; `siatsin mäńni oksad ike `eesele ette - - olin ise sial taga Nis; kui sa ei oja, jumal ei saa ka `tulla kätt ette panema Amb; `viskasin selle reha jänese joosule ette Pai; sõńnik `kaśvi ette, ei `jõudnud ärä `laatada; täl ike üks asi ette tuli, et tä ei suanud `tulla Kod; pane ärä, siin putub ta mulle ette Trv; käänä pü̬ü̬r ette [ust sulgedes]; liidi sehen suur auk, `sinna vaja savi ette tõmmade Krk; täl om `aonõ aid ette tettu, et eläjä ei saa `kapstide Nõo; mes minust prilla tegijät ei ole, siss mine `sinnä ette ribelema Rõn; `poiskõsõ rõibõ pańd mullõ jala ette Har; timä käänd hobõsõga ette ti̬i̬ pääl Se; `saiõ ńääĺe jette süvä ni laǵa haud Lut
2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) `talve `aknade `raamid on ka mädäd, `viimaks saa ettegi kogu `aknu Jõe; aja nööbid ede Jäm; se kerves vöttas kenasti tera ede [käiamisel] Mus; said sa ette aada (lõnga nõela taha); aesad pannasse adrale ette ja Muh; peiupoiss `säätas noorikule `põlle ette Pär; vanast oĺlid mulgud, kus `roekad ja lat́id ette käesid Vän; ega muido ei näin kojoda kui panin prill ette Ris; siis poisid tegime `eńdile neist (puusamblikest) suured abemed ette Amb; panen kardinad ette VMr; ilusamad särgid - - neile olid siis ilusad kirjad ette `tehtud Lai; teräśs pannasse `kirvele ette Vil; sõss (talvel vett kandes) oli kikk põll ärä karratet ette küĺmägä Trv; Kit́iga `pańti iks `aknakruudi ette Rõn; aia `värteʔ omma kidsavallõ ette `pantu Krl; kaṕi võt́i `sündü ette külʔ Rõu; naistel oĺl verevide `nü̬ü̬rega ärʔ `aetu säŕgiʔ, `aeti [varruka] suu `vi̬i̬rde, ette, `taade Plv || (muust tasapinnast) kõrgemale aja rind ede Khk; sõi omale - - kõhu ette Kos; [pärast sünnitust] mõnel jääb suur kõht ette Ksi; kel kõtt suur, ette kasunu, si̬i̬ üteldi `maokass Ran; ei noh `sihvtin poiss, ku ta vi̬i̬l rinna ette ka aab; kui sooliku om kubemede tulluva, siss aap kõ̭ik ette `puńveli Nõo
3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem inimene ei tia ette tuuld, aga kala tiab Kuu; kie nääb juo ette et `omme tuleb `vihma Lüg; olid selle asja pärast ede keind (altkäemaksuga mõjutanud) Khk; kes nende nime muidu `tohtis suhe vötta kui es `ütle `rohkest seda ruuva nime ede Kaa; kõik `sääti ja õpetati `taale ette Mär; `mustlased kuulutavad ette; niisugusid tähendusi oli see mees paelu ette `rääkind Mih; see oo nii ette laedetud (määratud) Aud; me `iandame `kaapsa `seemne ette ära Hää; inimese südä `näitäb ette, kui õnnetus tuleb Kod; ma `aimasin seda õnnetust juba ette Lai; ei `mõtle ette, mis ta kõneless Hel; inimene ei ole ette nii tark kui `taade Nõo; ma kõnõlõ sullõ [enne minekut] ette, mis ti piät tegemä Krl; sa˽piat egalõ `tü̬ü̬le uma aig ette `vällä `arvamma Har; üldäss õt parep õks ette kõ̭nõlda ko `perrä tõrõldaʔ; hoolikass mi̬i̬śs, hoolits ette jo arʔ Se || avansiks; lisaks, juurde `Selle mehele küll raha `enne ette [maksta] ära usu IisR; sihantse mihele‿p tohi ede anda (maksta) Khk; Eks peab peremehe kääst vaka rugisi suilisepalgast ede vetma Kaa; üks teeb teisele päeväd ette [sõnnikuveol] Mar; juut́ küsib puale `inda ette Kod; ma ole üte `aaste ette arvanu, sii olli lühep üit́s `aaste Krk; ma maśsi opõtajalõ naaśe i̬i̬st palga ette (laulatusrahast) Räp b. varem kohale või valmis isä jagas igäle ühele oma jago ette Lüg; Mina lähen ette, `tulge `teie järele IisR; Kivi ehk `kandu kaaluti, labindaga natuke `auku ette, viblas `alla Hää; ja eks `kervega tuleb ette `raiuda [sälk puulangetamisel] VJg; viib käsu ette et sel pääväl `tultse `vassa Kod; om `ti̬i̬dmine joba ette `viidu, et piäp `riśtkät̀si minemä Nõo; Surm tu̬u̬ õi˽sõ̭nna ette Rõu; `määntse kivi ette `viskat, tu̬u̬ peräh lövvät Vas; [surm] sõ̭na ańni jo ette, võt́i ar kõrva`kuuldmisõ Se || varuks, tagavaraks No siis kui nädäla `päiväd jua õli seda `manti ette `kõrjatud, `laupa siis `einaajal ehk tüäajal [tehti võid] Jõh; piab vilja `järge ede `oidma; söö siis pühapεε nädali `vastu ede Khk; oli tal vaadiga ede ostetud [õli] Vll; ma `jõudsi eile ikka päevase küli ette külida Muh; akkavad `toitu tegema ette kohe [pulmadeks] Tõs; üks talve jägu kisuti ette kohe [peerge] HJn; sul `oĺli ette kogutu, et sa saat `aasta ärä olla Rõn c. tulevikus mis taĺv ette tuleb (tuleval talvel), siis akkame `tüele Hlj; pikk ü̬ü̬ tule ette magade mudiki Krk
4. (ajaliselt, saavutuste poolest) ettepoole, kaugemale; kiiremini, mööda minä `jõudasin tämäst `einaga ette; Kie ette sai, sie tegi `ennemb [süüa] Lüg; Katsu aga veskile minnes teistest ede, siis saad rutem jahud käde Pöi; lasõ oma obo ede Khn; tagumest rattad käevad ette (öeld lapsega tüdrukust) Kad; ega `keegi ei võind oma `eega ette `minna Trm; mõni tükib õma jutuga paĺju ette, kiidäb; si̬i̬ juakseb kõhe tuuless ette Kod; iline vili lääp varalise viĺläst ette vi̬i̬l Krk; illane voonake kasvap varajatsest ette Nõo; sa lähät uma rinnaga ette lõigatõn Har; timä jälʔ juusk `mõtsa pite, lätt `puhma pite ette Lut || nor- maalsest kiiremaks (kellaosutitest) `meie oma [kell] kippub ette suvel Lüg; kellu keib ede. poole `tundi ede keind Khk; meil [kell] verotab küll ette jah Mar; kell on ette käind Kos; si̬i̬ (kell) käü pu̬u̬ĺ `tunni tõise kelläst ette Krk; üits kell käib ette, tõene jääb `taade Nõo; sulanõ `käändnü˽kellä ette Vas
5. kätte, tegevus- või mõjusfääri kuer käib jahi pääl, ajab jänisse ette, küttäle ette Lüg; Täna on `jälle `söuke `kohtlane ilm, võib `jälle ede `minna (väljas töötada) Pöi; [puud] `lastasse teisele ette, teine raiob oksad `jälle `vihko Mar; [pulmas] et kui laud sai pühitud, siis `vinnasid mõne `kopku ikke ette koa selle `pühkijale `pühkimese raha Vig; üks mees pani `alla, kaks naist lahutast ette [vihke rehepeksul] Aud; kärutasin `saue tegijatele ette Rap; siis `viidi [kosilastele] ette üks ja teine naisterahvas, ikke ei ole sie tedre VMr; vana inimene `tõmmas põhu tuustaku ette, raputas ilusast rehaga läbi [käsitsi rehepeksul] Trm; reheaeg ette`kiäńjä kiänäb `üstelugu ette tõesele, tõene annab aŕgiga paŕsile Kod; edimält `tu̬u̬di puttõl ette, siss ku joba siĺmä kirivä, siss `panti `veksel ette Puh; kana tahab kikast, laseb lohvikeli ette; `kohtualune kutsuti ette Nõo; piät ette (kohtusse) tulõma tu̬u̬ss aoss Plv || hoolele, karjatada, rühmana kokku `karjane vottas `värsid ja `muĺlikad, `kümme `luoma ette Hlj; Karjane vöttis omiku karja küla vahelt ede Pöi; aga nüid võta `veissed ette ja mene jälle Vig; Igaüks `laśkid oma lehmad laudast `lahti temale (karjasele) kohe ette Kei; kui kibe tü̬ü̬aig `olli, siss `panti mulle sia ja lehmä ette, ja mia oesi ka kõ̭ik iluste Nõo; nüt tõenekõrd lastass `püśsi jälle - - mina siad ette ja kodu TMr
6. käsile, tööks, teha; arutusele, kõne alla, nõuks `viimäst tuli asi ette. `tohter üttel et sinule ei `aita `prilli vägi enämb Lüg; egal oma [lõikus]rind ede `vöötud Ans; see (kohtuasi) küll nii ruttu ei tule ette Mär; Si̬i̬ (soonehöövel) võtab `kitsad jutid ette ja läheb Hää; no tükid `ańti ette ja eks ikka tähäd õpetadi ko `lastel [koolis] HMd; panid kilimitu uuest [vilja] täis, `jälle uus rind ette Trm; [kes] teeb `kurja, selle võtab ette (noomib läbi) Kod; üks kõik mis ette `pańdi (ettepanek tehti), tema oli ikke `vasta Plt; üit́s esi võets kõrrage ette Krk; si̬i̬ om `uhke nigu rikka mehe kuĺt, ei võta `kõhna emmist ette Nõo; rabe ja peru ja räpäkass obene, kes vedämist ei võta ette Ote; timä võt́t ette mõ̭nõ makõ jutu, sõ̭ss muidugu ai tu̬u̬d Vas
7. (kellegi asemel) tegema, tööle; teenistusse ruut akkas `kerjama - - võttis ühü naise omale ede Pöi; puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja `kauples `eesä kää `peale Mar; näd olid saksad - - võttis omale kaks kolm tüdrikud ette Var || fig võt́i ma‿ka‿ks `õigõ `süäme ette (julguse kokku) ja lät́si `kaema Vas
8. (suhtlemisel) ühelt teisele, edasi, ära (teatama) üks siis lugi ede ja, siis olid `naaburid siel kaik `kuuldamass Kuu; juut `luiskas `soole ede Khk; ma kinnitasi taale küll et, ää reagi ette Muh; teine inimene `ütleb ette ike sõnad `palve`tundis Mar; vanad inimesed on üks tõesele `kannud ette sedä juttu; vanana paab (räägib) ette; kiidäväd poośile ette et, tule ja võta tüd́rik ärä Kod; teesele räägib teist `viisi ette KJn; ta kõnelap ette sõss tõine usub Trv; meil võletide ette, aga asi oĺl periss tõiseti Hls; sai [laul] `seĺgess, siss paarin laoleti ette opetajale Ran; nemä võldsiva, puhuva vanainimesele ette Nõo; ta aja (jutustab) sullõ ette inne, sa mugu usut Kan; ta tuĺl ette `käänmä (süüd teisele veeretama), et ta oĺl kuŕja tennüʔ Räp || (koos etteheidet välj verbiga) ta eidab mulle alati vanu `asju ette VJg; võõras `viskab emäle ette, kui laps teeb kedägi Kod; oia et sea miul midägist ette ei `ütle (heida) Krk; hauk imäle ette et, timä ollõv `tüt́rigu tütäŕ Har
9. märgiks, tähiseks; eeskujuks, prooviks kuol`mester `kirjutab tähed ette Lüg; `Kraana tegi `enne sügava `kraavi ette [põlevkivi kaevandamiseks] Jõh; teine kεib külimihe körval, vaadab kohes küli rind, pistab pulgad ede; `näitad teisele üht tööd, teed natise ede Khk; jalaga viisid jälje ede, kui külirind löppes Kär; [seinapalgil] varaga jooń ette ja `kervega `õõneks Mär; ega mud́u ei teä jo [palki] tahuda mitte, siis tahmase nööriga `tehti kriips ette Juu; `tõmma juaned ette. ju̬u̬nt `mü̬ü̬dä one üvä lõegata Kod; [hark]adraga `aeti `it́smed ette Vil; kassige tõmmats riips ette [seinapalgi varamisel]; kiḱk sai tal ette ärä näüdet Krk; `võtku esi `endäle sihk ette, kedä `mü̬ü̬dä ta lähäb Ran; Nurmõ pääl vidi jalaga `hitskmõ ette Rõu || asitõendiks `näita leping ette Muh; kuller `näitäs tõesen juaman obese kõrvad ette Kod
10. (juhuslikumalt) vastu, kätte (juhtuma, tulema jne); kasutusel (olema) on ju mittu kord ette tuld, on kala`paadid ajaned purust ja VNg; elades tuleb pailu ede Khk; `vaema on vana söna, nüid seda toleged ede Käi; teeb seda tööd, mes ette keerab Mar; tuli üks tuhin ette, `tahtis `senna `minna Mär; neid (leetreid) on nüid ikke viel, lastel ja tuleb ette KuuK; mina `korjasin põllult kõik kivid ära - - mis ette `juhtusid Trm; kõik ärä viädud, mes ette si̬i̬ kätte Kod; si̬i̬ tule sul alle `aaste peräst että Krk; meil viĺetsä aena, siin kolmess tegemist es tule ette Kam; kanaʔ savitsõsõ miä taht, miä ette nääle putuss Plv
11. meelde, mällu; kujutlusse sie `kabo·rnik `üstku tähendaks teist `aśja ka viel, aga ei tule `paergast ette Hlj; üks jutt toob teise ede Jäm; Kessele see ede tuli, et `seike asi veib tulla (öeld mingi ootamatuse puhul) Kaa; ei keerä ette `paergo Mar; ei tule ette, kuda seda `üeldi JJn; mes‿sa sedä ei tuanud ehk ei küsinud. ei tullod ettegi Kod; aga kes si on, kes seda unenägu nõnna ette toob Plt; miul es tule ette seast juttu, et ma os küsünü ta käest Krk; mul `tuĺli ka ette nigu Ülo eli oless ollu Nõo; tulõ õs tu̬u̬d ettegi et är˽`pühḱsä `kahvliʔ Rõu
12. (koos teat verbirühmaga) a. (piisavust, jätkumist, kestvust välj verbiga) leib ei lüö `kauvast ette, on värsk. vana leib lüöb `kauvemb ette Lüg; Kas eina kevadeni ede lööb vei äi Kaa; Kui raskid kehalikka töösid alati teha, sis tervis kauat ette ei löö PJg; see töö jätkub mul veel `mitmeks päävaks ette Ris; leib ei `piisa ette VJg; kui si̬i̬ toŕm läks maja südämesse. mes si̬i̬ ette lü̬ü̬b; ühe päävä perena, ei `piisa `ükski asi täl ette; nüid tuleb neid süädikid, vai siäl ette kedägi kestäb Kod; sellel ei pisu kedägi ette Krk b. (ettevaatust, tähelepanu välj verbiga) `Sengä `täüdüb edevalatada `kuida `räägid, on `oige äkkine Kuu; vahi ette, iga `kõhta ärä `juokse umb`pahka Lüg; looma `otsimise juures piab ede (hästi, hoolega) nägema, et äb lehe kaudu Khk; `vaata ette et sul õnnetust ei `juhtu Tor; `voata ikke `enne ette koa, kuhu sa lähäd ja mis‿sa teed Juu; sa ti̬i̬t iki sedä `asja ilma ette `vaatemede Krk; mes‿sä joosed nii räpäkude, ku‿sa ette ei kae Nõo; rõba [inimene] ju̬u̬sk kas `saiba `otsa, ei kaeʔ `hińdäle ette RäpII. postp
1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eespoolsele alale, lähedusse pime kui kott - - ei nää jala ette Lüg; see söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm; `pinkide `peale `istusid. `rendide ede Ans; ühekorra (vanasti) `pandi pöhk [loomade] nina ede maha Mus; mis te ukse ette kusete; päevased tembud tulavad `ööse unes su ette Muh; ta siab vεhe `korda εnnast, siis tuleb so näo ede Phl; eks sa `vaata eese ette koa `onti, et sa oma jala ää taod Mar; `vahtind enese ette Mih; ise läks `sängü, mind pani sängü ede `valvama Khn; `silme ette läks mustaks Nis; tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette (päikesest läände) `lastud Kos; tuob surma ka suu ette Kad; sina alate paad mulle `ämmä ninä ette (eeskujuks) Kod; ees minu läheb tua ette KJn; ahju suu ette es panna puid Hls; et ei ole `mahtun tellede ette, kangast kudame änäp; mis sa ütte `kintsupidi läät, võta kaaŕ rinna ette; mine riida ette, võta lühiksit puid Krk; ma lää ka voki ette, naka `paklit tokutamma Võn; kae sinna aida ette trepi `laudu pääle Har; saistass jumalõ ette, vannuss Se; ḱülm veži `tuudass sanna ette Lei || lei `plaksti `õtsa ette Jõh; siis et matakas tee `vaeva mette, kui tõrvaristid `lehmdele otsa ette `tehti Muh; võta `külmä vett ja tõssa õtsa ette Kod; mugal saŕv om serände `kõvver, käänäp kõveride otsa ette; latsel keedeti (köideti) laṕp `ümbre pää - - sõĺm tetti otsa ette Nõo b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) `anna `leivamurened kana ette Lüg; Ohakad `kisti viljast ää ja `toodi sigade ede Pöi; pebred korjati kokko korvi `sisse ja `viidi lammaste ette VMr; [kõlud] visati kanade ette siblida Kad; [kõrvitsakoored] anna lehmä ette Kod c. aiste vahele, rakkesse siis `pandi obosed rakke `saani ette Vai; aga poiss `panni [hobuse] omale ikka siis vedru`vankri ette Muh; pannu obuse ri̬i̬ ette Saa; mõesa ärjamehed panid ikkega ärjad suure aŕksaha ette Kos; ärg listri̬i̬ ette, ies `saŕvi Kod; `õhta tõmmati ia obune saani ette Lai; egä sa `lehmä adra ette ei pane Krk; tõese ägle ette pannass tõene obene Nõo; esä `pandnuʔ hobõsõ `vaht́siidõ ratastõ ette Rõu d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst Vai; pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni Khk; Ooda ma lähe siia augu ede ehk siis `saame kana käde Kaa; naene tuln saunast parasast ja pand kääd `rindade ette Muh; jöö ede `panta pais Emm; ää topi `eese nina teeste ette ~ vahele Mär; lehmale `pańdi silma ette üks niisuke laud, et ta ei näind `minna Amb; kelle ette sie piaks `puutuma VMr; õige klaassepä tütär, seesäb `valge ette; vars juakseb oudo ette Kod; kui kedagi jala ette jääb, oled kuhe maas Pal; lää tõõśte ette kambertem purjuste `jalgege; turbast ai adra kaala ette Krk; plaat `panti ahju suu ette, ku `leibä küd́seti Nõo; ma `teie rohulist `aida haost karja ti̬i̬ ette Har; [kastekannul] ei˽tule˽torost vesi `vällä, looga`hiit́jä `lätvä˽`sõkla ette Rõu
2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) pole `eese silma ede `rilli saand Khk; särgi ette `aetse rinna lapid; õle topp torgatse `leitse augu ette Muh; ja sedä (sakilist paela) `aeti noorde meestele särgi `rõnde ette Mar; [äkkel] niisa·ma kui `vankri ette panid aisad Trm; sammetid `pańdi [jaki] `rinde ette kua Lai; riiv käib ukse ette KJn; ta pańd `kardina ka akande ette Nõo; kraań käänetse aami ette San; mi˽`väikene `preili pańd ka jo prośsi rinna ette Har
3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem kui tuli suur pöllu `kordamine - - rugide (rukkikülvi) ette Ans; eenaaja ette, siis oli naestel suur särgi `õmlus Kul; tuulispask nagu tuule keerod - - vaest ilma `muutmiste ete Kir; sie oli jõulu ette Kse; `Kapsad `võeti lume ette aeast ää Kei; [lehmal] `lüpsma tulemise ette siis tuleb piim nisasse Ann b. (teat aeg) tagasi kahe `aasta ette oli mul suur õnnetus; ühe nella`kümne `aasta ette Ris; kaheksa`kümne `aasta ette siis tema oli juo ikke, ilus leib KuuK
4. asemel, kellenagi või millenagi siis (alguses) nied kardulid olid nii iad aśjad et nied olid piima ja liha ette [supis] KuuK; ma olin kaheteist`kümme `aastane, jäin sulase ette VMr; [sõrmkindad] kel õlid sõlmed sies, siis sie õli kahe poari kinnaste ette Kad; ma sedä innass ei `arvagi ~ inna ette ei `arva Krk; Vanast reheahjun kütseti kaale kah mes läits kah söögi ette Nõo; arvaśs tu̬u̬d tävve ette Plv || (kellegi, millegi) võrra, väärt, (kellegagi, millegagi) võrdselt, sama palju tieb ikke mihe ette tüed Hlj; See joob `mitme mehe ette; See viab obuse ette (hobusega võrdselt) Han; lehm ei anna mitte kitse ette `piima VJg; mis‿sa padrad või paterdad või vaterdad. need käivad kõik ühe inna ette (on samaväärsed sõnad) Plt
5. tasuks, katteks; vastu, väärtuses keik läks `inna (raha) ette, ega `raisku mend midagi [hülgest] Jõe; kus nad `viĺja `muidu `saivad, `silkude ette vahetasivad Hlj; `kuolis kui sai `käia, siis ikke `tuodi koppika ette `krihvlisi VNg; ei `maksand kedägi, sain `aituma ette `tõise kääst Lüg; kolm `päivä nädälas pidid `mõisale tüöd tegema `rendi ette Jõh; tegid `mõisa `päivi selle (popsikoha) ete Kir; suur tänu sööma ette Ris; kiriku juurest jägati jahu, selle ette käisid karja tied `täitmas HJn; ema `ośtis raha ette ka `piima JJn; ikke pidi et sa lieris olid ikke selle ette `maksma Kad; turu oor laseb kõigiga raha ette Plt; tü̬ü̬ arvati reńdi ette [mõisas] Räp
6. kätte, tegevus- või mõjusfääri; käeulatusse Peremes lükkäs `silgunappa sulase ette; kits ei `anna `püssimehe ette Lüg; Peab ikka vihma ede minema Pöi; kui korikad `välja jätad koi`valge ette, siis oo lapsel koi viga; siis `toodi vars rehalt `valge ette Muh; seda `juhtob ka elo`aeges, et inimene tole ede jεεb Käi; ei tä võta mette `miskid `asja inge ette (ei söö midagi) Mar; panime pääva ette (päikesepaistele) veed `sooja Kse; naelane ahvenas `juhtund not́i ette Vän; `Öeldi `jälle nõnda mõistu [rasedast], nägu laste kõrvade ette ei tahetu lausa `kõike `väĺla `rääkida Hää; vesi ei piä surma`ohvrid õma ette `võtma - - ajab `kalda piäle; si̬i̬ asi tuleb ike ühekõrra - - ilma ette (inimeste teada) Kod; ein `oĺli nii `veike et mitte vikäti ette käsitsi ei akandki KJn; villa kadsad tullive masine alt `vällä ennegu na `ketruse ette lääve Pst; no om küll irmuss, kes laste ette tuld jätäp ehk tikku Puh || hoolele, karjatada ajad oma loomad omigu `väĺlä, karjatse ete Vig; ennembide suur külä kari käis ütte kokku, üte karjusse ette Ran || kõrvu, teada naise jütt läin `viimaks `möisa härra ette Phl; [kaevati] rehepapp viib `viĺla sialt. jutud läin ärra ette Nis; viimaks läin sie asi `keisri ette juo JõeK; kannab kõik ilma inimeste ette KJn
7. (kellegi) poole, lähedusse (jutule, asjaõienduseks jne); kellelegi (rääkima, teatama jne) siis `kutsuti kohe mehed `sinne `kohtu ette VNg; sis saadeti meid arsti ede Ans; ta tulli oma äda mu ette alisema Muh; `lapsi `viidi sõna lugema kiriku ärra ette Kse; [õpetati] ku `kohto ette minevä, siis vaadata `kohtokuĺli `piäle Kod; esi ta kõneless miu ehen, lää tõise ette kõneless et mea kõneli; senikava ku suure koolini pidiv latse ku̬u̬ĺ`meistre ette lugeme mineme Krk; kutsub koolust pääst vi̬i̬l `kohtu ette Nõo; pomisõss `eńde ette Krl; üteĺ, et ku ma lät́si opõtaja ette, siss ma võt́i raamadu `piiu henne siĺmä manu Har || alluvusse `suata `ämmä ette kui ämm on `alles Lüg; siis ma jäi venna ette (teenistusse) Tõs; tulin `võera ette [teenima] PJg
8. pärast, tõttu; (teat) põhjusel; (kellegi, millegi) suhtes (hoolitsema, mõtlema jne) `ennevanast õppetajad palusivad ja lugesivad `kantslist `ilma `süüta `vangide ette Lüg; ega minu ette põle `karta, et ma nurisema akka; mis sa Manni ette `õhkad; kevade `olli `kange külm, siis `olli selle ette `karjumine Muh; küll mul oli `kange irm selle asja ette Ris; nää `vaeva ja jüst oma kõhu ette Juu; selle ette et nad `vasta akkasid pekseti kiriku `pośtis HJn; aga ma sain selle ette õletata et õige `aitas Kad; `ükski vana inimese ette u̬u̬lt ei kanna; suur muretsus selle aśja ette Kod; ommendse päeva ette ärä muretsa Trv; oolitse talve ette kah Krk; temä ommenitse päevä ette ei `mõtle Nõo || jaoks, tarvis noored inimesed põle jõun selle ette muretseda (lapsele riideid enne sündimist) Muh; vahel tüdrikid `üeldässe, vaĺmissab vana aja ette - - ku naesess suab, siis one täl vana aja ette vaĺmisset Kod
9. (saavutuste poolest) mööda, kaugemale virk poiss `koolis, lähäb teeste ette oma õppimistega Mär
10. ise enese ede (päralt) olemine – pole teistega segamini Khk; Nee (vindid) on `eese ede `söuksed vagusi linnud Pöi; üks niesukene nohik miest, enese ette (omaette) ta pusib Sim; käib nagu koi ise enese ette. ei laasu sõnagi KodIII. prep (ruumiliselt) ettepoole üteldi vanast et, regi lääb ette obest, jõõrastab Nõo
iganema iganema VNg Khk Mus hv L KPõ, Lai Pil, -mma Lüg Jõh; igänemä Nõo, -mmä Lüg Har, -m(e) Krk; igäne- Kod Kam Räp (osa vorme langeb kokku verbiga igama)
1. vananema, kõlbmatuks muutuma; aeguma nee (vanad asjad) oo nüid ää iganend puhas, mis nendest änam `oitasse Mus; riie oo ää iganend, läheb moodist ja ajast `väĺla Tõs; kõik ta meśterdas oma käte `tööga. saanid tegi ja. aga sie aeg iganes juba ära (enam ei tehta tarbeasju kodus) JJn; maea on mädanend, ära iganend oma aa Lai; ta (hobune, koer) om ärä igänu joba, sellel vaja armu`leibä anda Krk; miu mäletäväst olliva puuanuma `kavva `aiga, ennegu ärä igäsivä Nõo; om ärä igänenü pää sisest [tähtede nimed] Kam; sa lasõt umal jao rahal är igänedeʔ Har; ärʔ igänö, vanast `lännüʔ Räp Vrd igäümmä
2. (üle või ära) elama; (kauaks) jääma neli `saksa ole ära iganen Var; ta iganeb `senna ulgass ajass Hää; lasõ tel (koeral) no˽karõlda, külh taa jääss tasatsõpass, ku taa siiä igäness (koduneb) Har
Vrd igama
jassik `jassik Jõh; `jassi|ka g -ga Vai, jaśsik (jassik) g -u Kod T(g -e Ran) Kan
1. kast pane `kraamid `jassiga `sisse Vai
2. sõiduregi; van kastitaolise istekorviga lihtne saan jaśsik ei õle suan, regi one, aga korv on küĺjen `kinni, ei käi `lahti Kod; `õige vanal ajal kah `olli [saanid], kutsuti jassikut; tu̬u̬ tetti kah saani `mu̬u̬du, `olli vähämb kui regi, pulgaksed pääl taga Ran; jassikul `olli pää ka ja kõrval serätse siiva, kos sa sait säl sehen `istu Puh; vanast ess üteldä saan, üteldi jassik Nõo
jehver `jehv|er g -ri Rei, `jihver Phl plokk, raudketas laeva külgedel vantide kinnitamiseks; `jihver o see kui köved `lähtvad läbi Phl
joot joot g joodi Sa Muh Mär Vig Kse Han Ris HMd Juu Koe (ainult 1. täh ja sag liitsõnades); g joodu eP (g -o LNg Vig Mih; pl juõdod Khn, ju̬u̬dud Kse Tõs Tor SJn); juot pl juo|dud K, jua- Kod, g `juo|du (-do) R(n `juo|tu VNg, -to Vai, pl `juadud Jõh); ju̬u̬t g joodu M Nõo V, joodo KJn; d́uot (d́u̬u̬t) g d́uoda Lei (1. täh)
1. jootmine veiste `jooti on veel `aega; karjamal on menes kuhas `loomade joodi kajud Khk; looma joodi rakk Jaa; lehma joodi küna; nee oo mu looma joodi pätid Muh; looma joodu vańnid Mar; vasika joodu jäoss oo kapp Vig; suured loomajoodi tõrred olid `mõisas Kse; vahest oli kaks `veiste joodi `ämmert Juu; veli tulõ š́üödäle un `d́uodalõ Lei
2. sag pl perekondlik pidu (nt pulmad, peied, mõne tähtpäeva v sündmuse pühitsemine) – R eP hv M V; varrud, ristsed – S L Tür VlPõ Hls u `mihkli`päiväst `piedä `suured `juodud VNg; `kõige `suuremb juot õli ` pulma juot Lüg; `katri `pääval on `juodud ja `mardi `pääval voi tehä `juodud; tegi `oige üväd kadukse `juodod ~ liigud Vai; joodule tuli pailu końt `vöörud; joodu emabä (päev pärast ristseid); `mitmed joodud ee `joodud Khk; küll külamehed `ihkusid `jootude pεεl Mus; tuleb `jootude tegu, siis tehasse õlut igatahes Muh; õllepudi oo eä, sedä tehässe joodo peäl, saiad lõegatasse sesse Vig; sial ma pidasi joodud ää u, lapse varrud - - talu inimestel varrud Kse; kutsub teist joodule Var; olen seal `pulmas köind, ja `jootus köind Mih; uue toa joot (maja valmimise pidu) Ris; kas pulma joot ehk varru joot ehk matuse joot – kõik olid joodud Juu; kui `jälle külas mõned juodud olid, siis `juodi ja praaliti VMr; kui last ristitakse, siis on varrud nende `juotude nimi Kad; ku `kunnigi jooduse om, ma lää ka końt `võ̭õ̭rass Krk; `sündümisepäävä jooduʔ Har || jooming mehed põõsaste all joovad, sial on joodud Lai; meestel omma `suure jooduʔ Krl
Vrd jook, joom2
kadaka|vann kui mul ükskõrd jalad `aiged kõvast õlid, siis tegin ma kõik `vannid, mere `suola `vannid ja kadaka `vannid Jõh
kahandus1 kahan|dus Jõh L HMd Juu Kos JMd, -tus Hls, -duss Krk s < kahandama `kindal oo kahandus Tõs; iga `varda otsa pialt `tehti soki kahandus HMd; kahandus tuleb teha `õigest kohast Kos; suka kahandus JMd; kuhjakahantus Hls; vanast kahandide ümmer`tiiru, nüid suka kahanduss om küĺle pääl Krk Vrd kahendus
kamber `kamber g `kambri R S Mar Kse Han Khn(-õr) K I, g -e Käi Phl HJn Koe; kammer Khk, g `kambre Kul Kei Hag Rap Ann spor M, T, g -i Äks Hls Puh, g `kamre L Ha VlPõ, -i Pöi Rid Han Var Tõs Kod Äks Krk; `kammer g `kambri R(`kammar Kuu, `kammeri Vai), -re Kos Jür HJn, g `kamre LNg Juu Kos Jür Ann Tür Pee Plt KJn Krk; n, g `kambri Jõe VNg Lüg; `kammõr Ran Ote San, -ŕ V, g `kambrõ; n, g`kambrõ V(-i Rõu)
1. rehetoa otsa ehitatud (kütteta) eluruum, u tuba meil õli `reie tua `õtsas kaks `kambri Lüg; löövi ja tua vahel on `kamber Ans; tuba nenda rügine, lehme param `kambri; kirgu koda kutsutase `santide `kambriks Khk; ahu taga `olli pisike `kamber Muh; [mõisas] oli tühi `kammer, trellid ees Mar; kammer oli `puhtam, tuas oli rihi Tõs; iga tiumehel oli üks `kammer. `kamre ies oli koda ja `kõrvas `sahver Kos; üks oli ies `kamber ja teine oli tagant `kamber ja rehetuba oli kolmas Amb; rehetare õli ja kammer, ei õld tubasid Kod; `kambrid olid otsas, rehetuba `keskel Pal; vanast `oĺli rehetuba ja eigä sääl kammert kõrval ei olnd KJn; vanast olli `kamre puha: suur kammer, taakammer, ahju perä kammer Krk; peremi̬i̬st `pernaist ja latset `ellivä `kambren, tõese olliva taren Ran; tagumatsel `kambrel olli laudpõrmand all, aga edimätsel `oĺli maapõrmand Nõo; ku ma tütärlat́s oĺli, sõ̭ss tet́ti `kambrõʔ, tooni`aoni `eĺlimi rehen Krl; tarõ kammõr sääl `eĺli perremihe ja `pernasõʔ Har; muugaʔ eläse `kambrõkaistõ siseh Se || moonamaja kui minu isa oli `sündind, siis oli veel Kursi mõisas kaks `kambred JJn || koerakuut kut́š ježi `amma `kambrõdõ Lei
2. ait `iesti `kieless `aidad, aga rannass `üöllä `kambrid Kuu; ega `kambris elätud. seal oli leiä tańgas ja karduli salbed ja piimä pütid Mar; üle õue kammer Mih; õue kammer HMd; vanal aal `üiti kammer, nüid `üitakse ait Kei; mine˽tu̬u̬ `kinda˽`kambrõst, ma˽naka kerikudõ minemäde Har || sahver moned `ütleväd `kammer, `pienemäd inimised `ütleväd `sahver Vai; kammer oli pime put́ka, kus oli küĺmem Jür; mine tuuʔ `kambrõst `leibä Se
3. neljakandiline kividega täidetud alus või kast igas `kamres on ligi kuus kupikud kivisi. ku `laeva `väĺla (merre) `aetaks, siis piab ikki kaks kammert olema, üks paremal pu̬u̬l laeva nina i̬i̬s, teine vassakul pu̬u̬l Hää; silla `kamre olli kivedega täüs täüdet Krk; kammõrdõga sillaʔ Krl
Vrd kambrik
kann4 pl `kannid Lüg, g `kannide Jõh lstk tuharad Kasu`kannikas `leivä alustuses `anneti `piiga`lapsele ja `üöldi sedäsi: süö `kannika, sis `kannid `kasvavad Lüg Vrd kannikas
kaput|jalg
1. valgete jalgadega hobune – Trv Hel Nõo Ote V kaput́jalg, mõni jagu om põlvest saandike `valge Hel; ei olõ˽meil olnu˽kaput`jalguga˽hobõsit `eieʔ Urv; `Tu̬u̬ma (talu nimi) kaput́jaĺg `sõit́e siist `mü̬ü̬dä Plv; Illoss kaputjalguga varsakõnõ Vas; ka mäne kaput`jalgugaʔ hopõń Se
2. karvaste jalgadega, suurte kabjatuttidega hobune; karvaste säärtega kana kaput́jalg obesel om sirgatsi man piḱä karva Hel; kana kutsuti kaput́jalg, ninda pikält ku tal sääre olli, sule pääl Hel
Vrd kapp|jalg, kapuk|jalg, kapus|jalg
katus katu|s (katos) g -se S(kadus Khk) L/g -sõ Khn/ Ha Kod(kats g `katse) VlPõ Pst Hls Lei, g -kse Kei Kos Jür HJn JõeK KuuK Amb JMd JJn VMr(-ss) Kad VJg Sim(-ss; g -se) Rak, g -sse Muh L Sim Lai Plt, g -sa Kõp, g -ssa Vil; katu|ss g -sse Mär Hää TaPõ(g kadusse MMg, `katse Pal) KJn Pst Hel T(-ssõ Ran Võn San), g -s(s)õ V(-śs Rõu Se, g -se M(-ssa Trv); kadu|s Kuu Hlj VNg Vai(-os) g -kse Kuu VNg Vai; kattu|s g -sse Lüg(-ss) Jõh IisR(-ss), g -kse Jõe Hlj VNg RakR
1. hoone ülemine või hoonet kattev konstruktsioon kui `mendi `saartele kalu `püüdama, siis `vueti `koskust `kaasa ja `tehti ajutiste elumajade kattuksed `koskusest Hlj; `niisike ühe `puolega `viltu kattus tehä `pääle [kuurile]; kui kattus õli `täies `ristis, siis õli äkkine kattus, kui õli `alle `risti, siis õli `lauvumb Lüg; Sammel on katuse iga, kui katus `samli lihab, `samli all ta seisab kas või sada `aastad Pöi; akeda katust tegema, `panta ölja kimbud, siis `panta öljad lati ja `roeka vahele ja siis `panta `roeka ja lati `ümber vits Emm; pool`vinkel katus Var; `Viltu katusega majas (käimlas) `käima Hää; katust `lautama (õlgkatust tegema) JõeK; kuuse`koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle Koe; nüid lõpevad varesjala `katsed ärä (”varesjalgadega” õlgkatused) Kod; loid katuss mädäness ruttu ärä; katuse `murdmine om, ku õle murrets ärä ja lina kolatsime ja kivi pannass arja pääle Krk; katussõ `katmine läits muidu ruttu, aga tu `vitsu `käänmine ja `keitmine võt́t paĺlu `aiga; sialaodalõ pannime `ru̬u̬gõst katussõ. kui peenike ru̬u̬g, sis saab ää katuss. jääb äste `tihti Ran; kui saenakelp madalamp, siss om katussel murd pu̬u̬l`viilu Rõn; `väega `pistvä ja `korgõ katuss; lausikas, `lauhkõ, mataĺ katuss; katusõ oĺliʔ vanast kõ̭iḱ napõst ja kisõ lauvust; katussõss `hoiti nappõ mitu aast`aigu; sõ̭ss oĺl sääntse kisõlauvaʔ `kistu, noist `pańti katuss `pääle sannalõ ja `kualõ; katusõ pääl kõ̭iḱ rinnan Har; olidsõ˽katusõʔ Plv; katuse tüüpe: `puole, täis `viiluga kattus; `viiluta kattus Lüg; viiluga katus, `küĺgede pial üksi on katus, `otsades ei ole. vi̬i̬l lähäb kohe `püśti, katuse arjani `väĺla Nis; poole, täie viiluga katus JMd; täis kelbägä katussel om ots `õigõdõ, otsan katust ei olõ, ots om lavvust Ran | ladupidi katuss, si̬i̬ ei oole kedägi katuss. si̬i̬ ei `kurtvet `kuigi kava. nagu mõne `naari kuhja‿päl pannass Krk; ku `oĺgi paĺlo `oĺle, sõ̭ss `pańti tüve `alla, sai tüvepoodi katuss. ku `oĺgi vähä oĺl, sis sai ladvapoodi katuss Räp | `jaoge katuss (teat kallakuga katus – sarika pikkus 2/3 maja laiusest); juudi katuss ~ soomus`laudest katuss Krk; Ta tegi nii kena kabes katuse nendest `roogudest, et las `olla (üks rookahl vana, teine uus) Pöi; `kõrdne katus (pikkadest pakkudest katus kirikul) Kod; `murdege katuss (vanaaegne ilma kelbata katusetüüp) Krk; sindõrlavvaʔ, noist omma `lü̬ü̬düʔ, tu̬u̬d kutsutass poola katuss Se; poolevihu katus, õle kood `pandud poole vihu `kaupa katuselle Juu; soome katuss (sopiliselt väljaulatuv katus) Krk; Paĺlu tetäs nüid uut`mu̬u̬du – soome katussega maeasit; tõne kõrd taresit om katusse all vahtväŕgi `vaele ehitedu Rõn || fig Vana toadi katus (taevas) äi pea mitte `märki änam (laussajust) Pöi; katuse all(a) 1. (pooleliolevast majast, millele katus peale tehtud) katusse all õlema(ie) Lüg; Pool tööd jääb siis maja `juures veel, kui katuse all on Pöi; saime maea katusse `alla ja siis mies läks sõtta Iis; 2. hoones tiumaja iga katukse all oli neli `leiba ehk peret Kos; keväjä - - vaia `laska˽katusõ alt [loomad] `ussõ kooni kägo `kuu·goi·ʔ Lut; pika katuse all(a)1. kõrtsi; kõrtsis `pitka kattusse `alle läks Lüg; Pikä katusse alla viimä [raha] Trv; inimese `ütlev vaist, mea lää pikä katus‿ala, ku `kõrtsi lätsiv Krk; 2. kohtusse kui ei, siis las lähäb `pitka kattusse `alle, `kohto Lüg; ühe katuse all(a) 1. (kokku ehitatud hoonetest) kaks `aita õli, `riide ait ja viĺjaait, mõnikõrd ühe `katse all Pal; Kõik `u̬u̬ne tetäs üte katusse ala – laut ja ait ja elumaea om `vinklin Rõn; 2. fig (ühisest kodust) Nee äi mahu ühe katuse all elama (ei sobi omavahel) Emm; tema elab oma `võerapoja juures, ühe katukse all VMr
2. fig Tema katus jooseb läbi [öeldi pillaja kohta] Trv; Igaüks teäb, kust ta katus vee läbi laseb Pst; Taa poiss kaess joʔ üle katusõ (on suureks kasvanud); Nõ̭na kasus üle katusõ (on suureline, ennast täis) Rõu
3. katusetaoline varikonstruktsioon; vihmakaitse a. (sõidukeil) katusega `vanker. vöta katus üles Rei; `sakstel olid sokid, need olid `niuksed katussega saanid Mär; juudi kipikas on katuksega tõld Jür; `Mõisakarjussel `oĺli serände sama katus ri̬i̬ pääl, vedäs edesi, kui eläjit kablut nurmen Rõn; kaĺeskal tõmmati katuss üless ku `vihma nakaśs sadama Räp b. (heinakuhjal jm) kümme [rukki-]`vihku sai `pandud `püśti, sie oli aḱkjalg. `kümmes sai `pandud `piale vihma katuksest VMr; `einu `pańdi katukse `alla ka. katus kergitati üless, neli `pośti `püśti, siis `laśti katus `piale Sim; tõsteti katusse alune ka kõik `ainu täis ja `lasti katuss `pääle vaeoda aenule. kui aenad ärä `viidi kuhjast, `lasti katuss maha Ran c. (muud varikatted) mõnest `laua `rästist tehä `korsnale kattus `pääle. mõni tieb plekkise Lüg; Külili tarudel on saelaudadest katuss nagu surnukirstu kaas pääl, kolmest lauast; mihidse taru katuss om vällä˽määnüʔ, vaia vastanõ katuss tetäʔ Har d. seenekübar ega [seene] vart ei pruugi, varre `viskame ära, pruugime aga selle katusse ära Äks
4. kate; tekk; kaas ei ole katust pealt ää võtn (korki viinapudelilt) Muh; `ümberpiä `rät́kod õlid `katsegä (kaanega) koŕvin räte kerson Kod; kata neid mike `tahtenege, või nemä katust pääl `piave. na‿i pia jo katust katan; tõiste latse makav ilusti üte `rõ̭õ̭va all, aga kus me latse, neil olgu egäl oma katuss Krk; `taosõ katuss (rangide nahkkate) Se
Vrd katim
keerutama keeru|tama Sa Muh L Ha Trm TaPõ VlPõ T, keero- Phl Mar, kieru- Khn KPõ, kiero- Ris, kiäru- Kod; keeru|tamma Kan Rõu, -dama Emm, -tämä Juu Lei, -teme M San, -tõm(m)õ San VLä; `kierutam(m)a R(-o- Lüg Vai); keerot|am(m)a Võn VId(-õma Plv Se)
1. korduvalt keerama a. keerlema panema, ringitama; hööritama `Kierutab oma saba `nindagu `rästik Kuu; ken `algaks akkaduse ja lobedaks lobedukse, küll mina `keskel `kierudan (töötegemisest) VNg; obone `kierotab, `juokseb `ümber, `lauvustab `köie `vällä Lüg; peäd alalde `noela `kierotamma Vai; keerutas keppi püus `ümber; tuul keerutab puude `latvus Khk; seal o tuline kena kare, seal nad keerutavad (tantsivad) Muh; täna `olle aga `kange tuulispass, vεttes keerota nεnda Phl; ku nad (linnud) paugu `kuulvad, siis nad keerutavad kohe üleval Noa; obo keerotas `peale seal pahma peal Mar; keerutab ühü jala pial `ringi; ku tuleb tuulispaśs eena aeal, keerutab eenad laiali Mär; Umalas keerutab tapu `vääti mööda üles Han; Tormaga kierutas muetis jaa `tuuti Khn; `sońnide `sisse keerutab `seukest pori kokku Vän; sa piad igad kopikud keerutama (kokku hoidma) Hää; Laiema otsaga lüiakse lademe `piale, keerutakse `ümmer pia Kei; just kui suur kahe `perssega rebane, kierutab ühest kohast `teisi Hag; kierutas mehe `moadlemisega pikali Kos; [koer] akkas kierutama ja sapitsema JJn; tuulispask keerutab `vihma Ann; kohe kieruta aga ühe koha pial (eksinust) VMr; jänes kiärutab, koer ei sua nõnna kiärutata, koer on `raske Kod; mis tuule keeris on ehk tuulispask, võtab keerutab `tolmu suured `sammad `püśti Plt; vikerpuur saab `vińtide läbi `sisse keerutud KJn; [vikati] terä, temä piap oleme `viltu, keeruteme pidi. ku `vilja niidit, sõss pidit `risti `lü̬ü̬mä, sõss keerute es tohi Trv; ku na `taeva pääl keeruteve, ärä `eśsüne (kured) Krk; mes sä trängsid, keeruta vikatiga, lü̬ü̬ ain iluste maha Ran; [pärast rabamist] tõmmati nu̬u̬ terä `jalguga läbi ja luvvaga keerutedi `päälse kaodu, siss lätsivä pää saena `vi̬i̬rde; koorest tetti võid, puu `luśkaga keerutedi ummike sehen Puh; ei ole ambit, aga pekki keerutat nii sama keelega Nõo; siss iks keerutidi anumat molli `põhja `mü̬ü̬dä ja `lasti iks tustiga nühkä-nühkä Ote; ma iks keeruda, niidä iks haina ilustõ `kaari Rõu; üt́skõrd hauǵ võt́t tu̬u̬ unna `sisse ja, nakaśs rohe `ümbre˽keerutamma Vas; tuĺl vanami̬i̬ss `tarrõ ja keerot́ `ümbre tarõ ütskõrd kepiga, sai kõ̭iḱ tü̬ü̬ ärä tettü Se || pööritama, pungitama näväd `kierutavad oma `silmi Jõh; jalga keerutama tantsima Einatalgusi tehti suurde peredes, siis tehti ölut ja keerudati jälga Emm; eks nuored ikka armasta `jalga kierutada JõeK b. suunda muutma, kulgema jõgi keänutab ja keerutab, on kõber teene Juu; ta [soonik] keerutab möda madalamaid `kohti pidi Lai
2. a. palmitsema, punuma, sõlmima `kieroda se `langa `kierost Vai; akkasime köit keerutama Muh; `enni olid `jälle `õlgest tooli põhad, `õlgest keerotadi Mar; pannasse kuus seitse piu koku, keerutasse `nuusti (lina) Vig; kas keerutakse või naaritsetakse, keerutamene on kui teed `pasla `paela, kaks keed koos Var; kahe `keega oo keerutud ja kolme `keega juba oo naaritsetud (pael) Tõs; Olõks sia kua `aitan, olõks keved varakult kjõõrutõt suan Khn; kui lõnga ots oo laug, sis saab ää keerutada Aud; katus `tehti `paĺla õledest. õled `lüüdi alt tasaseks, keeruti `kinni Tor; Kedrevaŕss keerutas sedasi lõnga keeruks Amb; eintest sai keerutada nisukene keeruss (pundiks) Äks; `kapla keerutetse sõrme all Pst; kui nakassid `keträmä, siss `ütlid et nakan keerutama; kõneliva, vanast kui vokki es ole, keerutedu pulga pääl, keerutedu kongsiga Ran; `paklist keerutedi pöörä pääl võrget; võt́t `amme säĺläst, keerut `ki̬i̬rdu Nõo; tõne keerutap ja sina laset `linnu `perrä, tu̬u̬ om siss keeruss Rõn; sooligu vooliti häste˽`pi̬i̬nüss, keerutõdi `ki̬i̬rdu, tet́ti kõõluss `villu vakkuʔ Rõu; kui kõhn lina oĺl, tu̬u̬d ańd iks `õkva keerotõdaʔ Plv; üte `vaihõ keerutõdi hiuśs `torro pää pääle Vas; nakam `langa kierutama; `aie nõglagõ `perrä ni `vaia lang `kierutaʔ Lut b. kokku keerama, käärima kasetohost keerodakse kokko ja pulk pestetaks läbi (ruup) Käi; lepa koorest keerutavad pasunad Mär; vilkad keerutama (plotskit) Trm; miul `olli ka oma keerutedu sigar suun Nõo
3. fig juttu heietama, jutuga laveerima; keelt kandma keerutavad juttu tühjast Jäm; Keerutas oma juttudega, kohe, `paistis kohe `söuke `kahtlane Pöi; Keerudas naa‿t suu suitses Emm; vastuksi sõnadega inimene, tahab mu jutu ää keeruta Rei; küll see inimene aga `oskab juttu keerotada Mar; aga tä `oskab keerutada, `nalja tehä Tõs; reagib sedasi moka otsast niisukest pienikest kielt, sie ikka nagu kierutamise jutud on Hag; kui üks kaval mies on, siis - - `oskab kierutata küll VJg; keerutavad seda juttu suuremalt ja laiemalt, panevad omalt poolt `juure Lai; kõ̭ik susiva ja aogutava su, ja keerutava `tühje jutte, mina sääl elädä ei taha Nõo; Mugu keerutas tu̬u̬d juttu üt́silde ja tõisildõ, mis tää `õigõ um tu̬u̬d tiiäki˽eiʔ Rõu
4. virutama, äigama ku ma `talle selle `jõhkama kierutasin, sa paraku kudas ta sis lidus `neĺla Sim
5. iiveldama, pööritama Täna mool südame alt keerutab Jäm; pea keerutab ja käib `ringi Juu; pää sehen akaśs keeruteme, ku ülevest `alla vaadi Krk
Vrd keeritlema, keerutõlõma, kierustama
kinnitama kińni|tama, kinni- L(-tämä Khn) K(-tämä Juu KJn) I(-tämä Kod); kinnitama S(-dama Hi[kini- Emm Rei]); kinnitämä T(-mmä Kam; -ńn- Võn; kińniteme San); kińnitä| V(-mmä; `kintämä Räp Se; kinnü|tämmä, (ma) kinnüdä Se; -tõmmõ Krl; ḱińnitama Lei); `kinni|tama R(-täm(m)ä Kuu Lüg Vai; -ńn- IisR)
1. millegi külge kinni panema (köitma, naelutama jne), midagi millegagi ühendama sie on `pienike nüör mis `vantide `külge `kinnitud Jõe; obose `rauda `loksu jalas, `tarvis sebäle `männä `kinnitämä Vai; kinnitab [rattale] `vitsa `peale Muh; Varna peab seina külgi kruudega voi naeldega kinidama Emm; kepid kahe `võlla vahel kinnitud (kalatarjal) Var; kangast kinnitati kinnitis`kaikaga, et `lõime poom paigale jäi Aud; kinnita komps aga tuugevaste `kinne Ris; kui kangast kińnitad, siis paned tagant lõngapakku `kińni, et ta enamb järele ei jokse Sim; ku obeseraud `lahti, kińnitän obese ravva ärä Kod; lätsit `paĺla `pääge, `juuse olli kinnidet Krk;`veśke `siibu kinnitädäss `kiilegä ja klammõrdõga Ran; ma kinnitä lille nöpsi `küĺgi Puh
2. pingutama, pingumale tõmbama kinnita `koorma köit; ma kinnita eese püksi `rõhma Mar; kińnitan koormast kõbaste `kińni Tor; minä kińnitäsin [kududes] kinnass õege kõvass Kod; ammasrattaga kińnitatasse [kangast] parajast kuda kududa saab Pal; ku oki nü̬ü̬ŕ ärä venüss, siss ta taht kinnite Krk; kui [kangast] kõvass `tahtsit tõmmata, siss kinnitit nii `sirgu ku‿śa `tahtsit Ran; siss kińnität [õlgkatuse] vitsa kõvastõ kińniʔ Har; kińnitäss `kuurmat orrõgaʔ Plv; kińnitä vü̬ü̬ ärʔ, vü̬ü̬ om nõrgah; ma˽kinnüdä vü̬ü̬d Se
3. kinnistama `Enne`keideti verk katehhu viess ja peräst `kinnidetti kruom`kaali ja vase `vitruli lahuss Kuu; mõned `väŕvsid koa maa`väŕvega - - `soola `sisse, mud́u ei kinnita `peale Vig
4. veenvalt ütlema, rõhutama, toonitama; hoiatama Tämä `kinniti `mulle et mina tulen VNg; ma `kinnitasin tämäle, et sie on `õige Jõh; Eks ta tüdrukulle `kinnitand `muidugi, et võttab ära IisR; kinnitab teist, ära olg koua ära Jäm; kinnida `lapsi et nad mette‿b lehe külmaga `oue; ta kinnitas mind äga nönda εε (edasi rääkimast) Khk; ma kinnitasi taale küll et, ää reagi ette Muh; Mees kinidas mütu korda, et oli vargut pεεld näind Emm; ma kinnitasi tä ää, et tä seda `asja mette `teistele ei `eerda Mar; Mjõnd kinnitätti, et selle oma tiädä pidäde Khn; ma kinnitasin teda küll, et äe sa sellest kellegile nüid reagi, aga ta ikka oli `reakind Hag; `köster kinnitas, tuo `talle linnast siidi `vinti viiuli kieleks Jür; kinnitas mitu kord, et tule tagasi JMd; si̬i̬ kińnitäs kõhe, et piäb tõsi õlema Kod; `neile oli kõvast ära kińnitatud, et mitte pihu täit ei `tohtind võtta Lai; ma ei või periss kinnite ka ma tulla saa Krk; ta kinnit, et ma `nimme tuless Puh; täl om siss ärä säält kotust kinnitedu, et ärä sa `ütle kellekile Nõo; kolm kõrd kińnitänü et, ärä sa ust kińni toogaku Võn
5. tõendama, õigeks tunnistama a. tä kinnitas seda jumala nimel Mar; ta siis ika kińnitab ja `tõendab, et sie on tõsi Hag; mõlemad kińnitasid küll, et ta oli nõnna, aga ei old Lai; kińnitäs jumala nimegä KJn; sääl piap tunnisteje oleme, kes kinnitep, et si̬i̬ om tõsi Krk; tiä kinnitõss `õkva jumala nimel Krl; kinnit́ uma sõ̭nagaʔ, et ka sedä me ei olõ `tennüʔ Se b. kehtivaks tunnistama `Notaa·rjus `kinnitas `selle `testameńdi ära IisR; selle (kinkeakti) peaks ikka `kuskil ää kinnitama, siis ta on ikka sääduslik Pöi; nüid ristitakse kodo ja kirikärra kinnitab Juu; sie (pass) kinnitati kihelkonna `kohtus ära Kad; tõstamenti kińnitämä Puh
6. kellegi valdusse andma; kinnistama `kinnitäb `krundi `naise nimele Lüg; miä `kinnidän sene maja sinu nime `pääle Vai; tεε‿p kuidas see kuha kinnitamise asi nendel läks Khk; Kui sa koha mulle kinnitad, siis ma tule sulle toitijaks, muidu mette Kaa; `kontrat oo mo nime `peale kinnitud Mar; kui talu `kondrahed kinnitud saavad PJg; lähän kinnitan oma nimele krundi Iis; kõht (talukoht) ei õlema ärä kińnitet Kod; talu ärä poja `pääle kinnitanu Trv; (neid ei võetud soldatiks) kelle `pääle `oĺli talu kinnitedü Ote; ku talo ostõti ja kińnitedi, sõ̭ss käve `mõisahe pu̬u̬lt `reńti tegemä Räp; kundrak oĺl kinnitämäldäʔ, nüit kinnidi kundragu äräʔ Se
7. kindlustama kui tule`kassas `kinnitad, saad `poliisi `vasta Lüg; Ma mötle, et kas peaks ka eese elu ää kinnitama Kaa; elu kinnitasin saea krooni `alla Kul; maja kinnitatse tule eest Tõs; maja kinnitase tule `vasta askurańti Tor; ma kińnitan su elu ää Juu; me `uoned on kinnitud JMd; Minu elu `aigu om `u̬u̬nit kinnitedu Rõn; maja oĺl `kaĺlistõ kińnitet Urv || tähtima `kinnidetod kiri Lüg; See kirja peab ää kinnitama Kaa; kińnitud kiri Kos; minule tuleb kiri `Taĺnass, kińnitet kiri Kod
9. vastu pidama, kestma, kannatama tεεb kinnidab see köis nii suurt `kandamad, leheb `katki `viimus Khk; nii vana inimene, ep kinnita änam [haiglasse] `viia end Mus; See vana rakk kinnitab küll, pole veel `jooskama akkand; Paigatud riie kinnitab uie ea Kaa; Nee rihaltse poarid oo jo päris mädad, ähk ühe `oasta kinnitavad veel, kui titsid `alla `panna Jaa; Vahel `polla [leib] kinnitand ahjust ää võtta, lagund ää Pöi; nee päti tallad ep kinnita `kuigid kaua Muh; Ma karda, et ta äi kinida mitte kipudadagid Emm; Supp äi kinidand teist `korda `soenda, läks apuks et kihises; Sa‿p kinida jo `rääkida, pistad kohe `karjuma Rei; [lõng] äi kinnita `kangel vidada Phl; nii abras et ei kinnita änam `ühte Rid; küll ma veel kinnita ikke tööd teha Mar; mu pea ei kinnitand [kiikuda] Kul; tema (vesipaju) vösad ei kinita `korvi teha, ei kinita teda `murda Ris; kas tä kinnutäss vil `kävvü Se
10. tugevamaks tegema, jõudu andma a. (söögist) `kiissel ei `kinnita inimist Lüg; Noh, `suksu, `tõmma ka vähe `inge tagasi ja `kinnita keret IisR; `kinnida `oige oma `kohtu Vai; Lähme küüni juure keha kinnitama, siis peame löunasöömani vastu Kaa; ma kinnita `enni ennast leibaga Mar; soolane kinnitab südät Tõs; piab `enne tee piale minekud keha kińnitama Trm; nüid võib tü̬ü̬d tiha, süda on kińnitetud Äks; sii süük kińnitäs kehä KJn; t́sia liha om vägi, ta kinnitäp süänd Rõn; ma˽lähä ka siss kihä kińnitämmä Har; ma˽kinnüdä kõttu, oodaʔ Se b. kinnidaks jumal, et elu pitkem oleks Khk; jumal o mind kinnitan, ma ole ju vana puru Muh; jumal kinnitas mo `terbist Mar
11. end pingutama; pressima, väitama lehm kinniteb enne ku ta sünniteme akkab Pst; ku kõtt `kangest `kinni om, siis tulevet peräsoolikse ots `vällä selle kinnitamisega Krk; kui ma midägi kinnitä temäga (käega) vai tõsta midägi, siss nakap valutama Puh; kinnitäp kaits kolm `kõrda ja om laits käen Nõo; kõtt om joba tõist `päivä kińniʔ, sa kińnide˽kui taht, mitte midägi ei˽tulõʔ Krl; lehm kinnit́ õ̭nnõ, nii kinnit [vasika] `vällä Rõu; suure kinnitämise `sündügi iĺlośs suur lehmvasiik Räp; piät hinnäst kinnütämmä perämätsest joust; kinit́äs imäkua `väĺlä, sis jovva ai kuigi ar tassoʔ sannah Se
koda1 koda g koja R(kõda g [j]a Lüg; g koa Kuu, koda Vai) eP(n koja Jaa Pöi; g koea spor L K, koa LNg Saa VJg Plt Vil, koda Vän Pal Äks; n, g kõda I), g kua eL(koa M Puh Rõn)
1. väli-, suveköök väĺlas olid `keetmise koead, irred, latid kokku `laotud, kook seal peal, pada `otsas Mih; koda `oĺli, püśt`roegastest `tehti ülese Saa; kõda õli `kaste (kahte) `mu̬u̬du: tõene õli paĺgidess `testud, tõene lattidess; kõdad kadusid, kui akati `korsnaga maju ehitämä; taren `pliitada ei õllud, enele kiädä ja luamale, kõik kõdan Kod; kos suvel keedeti kutsuti koda, meil oli `paĺkidest `tehtud, `laudadest katuss, ülevalt oli natukse `lahti Äks; koda oli püst roovikist, tule ase oli keset koda Trv; neĺlä seinäge koda, sanna `mu̬u̬du - - lagi es ole, katuss olli pikäst lavvast, si̬i̬ es võta tuld Krk; kuan keedeti suvel `süvvä Ran; nõnda üle kua `olli üits tala, sääl olliva ravvast kongu küĺlen, kaits `konku olli, kummagi kongu otsan `olli pada Puh; miä lätsi kua manu käśsi `mõskma Nõo; kua man iks oĺl tu̬u̬ kupatamine ja tegu Ote; vanast oĺliva˽kua˽talun, sääl tet́ti karjalõ läḿmind `ju̬u̬ḱi, suuŕ pada oĺl näet müürü seen, sääl avvutõdi nõgõse ja ainaʔ Urv; kual olli otsaʔ `harva, kost sau `vällä käve Har; ku kuah `sü̬ü̬ḱi tet́ti, siss lät́s sann ka `lämmäss Vas; koda oŕžist säet, katõ aruklidžide `ossõ `otsa säet `kat́lekõ Lei
2. maja, hoone; kodu saima `sinne õppetaja kõda juo `sinne ja isämes läks siis `sinne õppetaja juttule Lüg; monikaised `eiväd `saaned `enne kotta kui pühä `päivä `uomiko Vai; see [mees] oli valeraha teind - - valeraha koda oli olnd Jäm; ni `möisnikkude majad `linnas, nee `üiti puhas kodadeks, Kaunispe koda, Kargi koda Khk; Seal olid suured `möisnikkude kojad Pöi; ehetatse uut koda Tõs; kirik on kogoduse koda Ris; suured tindi ahjud õlid, suured kõdad, kaksteist `ahju õli sees Trm; oi `taivake, kägu `kukse kolm suutäit, ei tiiä kas kua tallitaja kaob ärä Nõo; kodamiis lät́s kotta Lut || Końdikoda (kõhn inimene) - - `kangesti lah́ja Hää || kirikus on `santide koda Koe
3. esik, eeskoda; (?lahtine) ukseesine nie `einad panemme `esteks ladu, pärast `sinne `sauna koda Jõe; koda kui on `veike, `suuremb on `palkun Hlj; nagu `sinne `suure keriku `sisse lähäb, siis nied `vaesed õliväd sääl kõas siis Lüg; ouest minnasse koda, kojast tuba Khk; Kojast läheb üks uks rehetuba, teine tagu`kambri Kaa; Päris vanade majadel koda ees äi olnd Pöi; kerigu kojas `olle suur pink, kus nad (sandid) ega pühave humigu `istused Phl; vana mõjadel olid toaesised, suured pikäd - - nüid `üidväd kojad Vig; meil on `lahtine trepp, aga mõnel on `laudest `löödud, tehtud kohe sedasi koda, aken ees koa Juu; esimene oli koda, sie oli küĺm `kamber, teine oli ikka sue kus sai elatud JõeK; Lõugutand külmaga kojas linu Amb; enne rõhuvärav oli koea uks ja koda `üiti ukseesiseks JMd; majadel i̬i̬s on kojad, si̬i̬ on läbi`käimese koht KJn; Saana i̬i̬s `oĺli koda, si̬i̬ `oĺli vähä suurem ku saana ruum Vil
4. rehealune koda on see, koes loomad sees on. see mis sedasi iseäranis on, on lout, kojad on toa `otsas Jäm; obused olid kojas `lahti, kojas `tuulti `vilja ka Ans; `talve `olled obust kojas; pepped on koea `nurkas unigus Phl
5. emakas; emakaõõs Kõda on all`õtsas `naisel, kõast lähäb tuppe Lüg; lapse sünnitamise koda oo ema `juures Muh; lapsekoda on loomal ja inimesel, kust laps tuleb `ilmale HJn
6. teokarp tiul on koda `selgas Rei; `si̬i̬ni man olõ mõ̭nikõrd nännü˽`kuaga˽tiko Vas
7. kest, kile kõda on marja `ümber, klopid rääbissel kõda `välja Trm; vagla koda, kost vaglaʔ `vällä tulõvaʔ, sääne `pehmekene, vagla śeeh kasusõ Se
8. poolikast koda oli teĺlete kõrval, seespool teĺlete raamistükki, talla`laudade kõrval Plt
kokerd kokerd g -i odrajahust kakuke mardi`öhta - - `tehti kokerdid, `pandi `söuke ümargune kokerd kotti mardile; ja kokerdil ka, see koorus köva pölend `ahjus oli, nee‿ss ole `pannide pääl ju, nee olid tuha pääl `ahjus `söused pisised ümarused `tehti Khk Vrd kokerg, kokorga, kokrik, kokurg
kresla kresla Rei LNg K(kreśla Pee) I T Urv Krl Har Rõu(krõsla, kreesla, krisla) Vas; `kresla R Kos; kräsla Emm Phl Mar(-ä), krisla Käi, `krõsla Plv Räp, pl `krõsliʔ Se; resla Sa(risla, kresla Khk, `resla Muh) L(kresla Tor Hää) Pil Trv(risla) Hls Hel, reslä Vig Tõs(reśla) Khn, räsla Mär, risla KJn
1. kerge sõiduregi `kreslaga `sõidetasse `talvel, üks obune ies Jõh; reslal oli kadaga `pulkadest pöhi, jalased olid tahutud, nee εs ole muljutud; suuremaa meestel olid reslad Khk; nüid o reslad ja saanid, `enne olid reed Kse; reslaga sõidetas `linna Hää; kresla oli kirikus käima jaoks, naa `kergem obuse järel `panna kui regi Ris; kreslal on pulgast seĺlatagune taga Juu; istu reslasse ja mine Trv; Ma˽panõ hobõsõ krisla ette Rõu; krõśliʔ mis `sõitaʔ, `kergeʔ Se
2. reele seotav varbpära `kresla - - `pannasse rie `pääle ja siis `einakott, vel `sinne `kresla `sisse Lüg; `Kreslaga ries oli `ruumi `rohkemb [kui saanis], võis `kolmekeste üks`teise `kõrvas `istuda IisR; Talve pandi risla ree pääle kui kaugele mindi, siis oli param istuda Khk; kus meie soani `resla jäen oo Muh; tä tegi uue kõrge kräsla na suure saksa saani Mar; reslal on `püsti pulgad ja saanil oo lauad Mih; Pane resla ka ree peale, sis kindlam sõita PJg; `sõitsid `riega tühjalt, siis sidusid kresla `riele `piale, oli seljatugi Jür; kreslaga regi, reel kresla pial Trm; Miä oidse endät irmuga kõvaste trammin vasta kreslad Nõo; `krõsla oĺl kah sõidu jaost. timä oĺl varbost tettü. perä oĺl ka vitsost `koetu, oĺl koŕvi `mu̬u̬du Räp
Vrd kreska, kresku, kreslik, kreslu, kresna
3. ree veoraam `kresla on rie pääl, `ninda rie `kaustadest `kaugemal, et kuorm saab `laiemb; siis `võetasse `kresla küll päält `vällä, kui `minnasse `metsa puid vedama, ei taheta `kresla puid rikkuda Lüg; Kõverist kase puist `tehti sie `kresla Jõh; isa võt́tis kresla pialt ära, pani seina naeale `püśti, kui parandas kedagi Lai Vrd kresna
4. magamisase, lavats panin `toise `kresla `peale magama VNg
5. sõim igavene ilma resla; sa oled üks vana taga`veetis resla Hää; ta om väegä kõhn, nigu vana kresla Ran
kuluma kuluma R eP(kulo- LNg Mar) Trv T Urv Plv Räp, -me Hls Krk San, - Krl, -mma Rõu(da-inf kulluʔ); pr (ta) kuluhuss Se1. a. (kasutamisest) väiksemaks või kehvemaks muutuma Kaik kulu, migä `liiku Kuu; `suuga võib pali `rääkida, sie ei kulu; luud on kulund `vällä Lüg; alalde ühed `riided `seljas, miks nad ei kulu, kuluvad küll Vai; riie - - üsna atule kulund Jäm; kui riie on ära kulund, siis ta on inaraks läind Vll; Mis liigub, see kulub Pöi; raud ep kulu mette Muh; kõbasil on õla `sisse kulond LNg; auk `sesse kulond (sukale) Mar; mo noad oo kõik ää kulund Kir; Kasuka karv oo pialt ää kulun Han; kulun luud, vana luud, põle `lehti `külgis; `ambad kuluvad ää, `lähtväd nüris Tõs; `saapad kuluvad koa `jalges Ris; varruse suud ja `riide iäred, need on kõik ää kulund Juu; läige pialt ää kulund JMd; sielik kulund viledaks Koe; nuudi nüd paĺlast põngastikku, et su vikat kulugu Sim; pahema käe pu̬u̬l one tahundamise pu̬u̬l, kulub `kervel ruttu ärä Kod; riha pulgad [on] õõnapust, õõnap on küll kõva kuluma Äks; `ammakiri on kulund kui [loom] väga vana on KJn; mis asi liiguss, si̬i̬ kiḱk kuluss; regi vai ratass, jala`nõuse, ni̬i̬ kuluve; ku liiv ärä `kulli, siis raputedi jälle luisal `pääle Krk; küüdse om kõik ärä kulunuva; puuteĺle sehen `olli serände õhuke raud, mes kulumist `keeläb Nõo; ja kui siss jalass läbi `kullu, s‿`panti kõeo puust talla ala, ega läbi kuluda es lasta Ote; Mul om `jupka hand kõ̭iḱ lõhvõlõ kulunuʔ Urv; riha `ambaʔ kulõsõʔ ärʔ `riiben Krl; sukakõsõʔ kuluvasõ˽pia `kat́ski Vas; hevvetämmä lätt jo rõõvass, päält nakass är kuluma Räp; är kulluss vikah́t Se || fig suu kulub juba ää peast teid keeldess Muh; eks su suu kulu koa vahest ää Ris; minu jalad on lühikesest kulunuvad pika elu jooksul Pal; kuluts oma keele ka ärä ullu juttege Krk; tõese `perse pääl om ää küll `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo b. fig kõhnuma; vananema luom akkab kuluma ja `kuivama ja lõppema Jõh; inimene ise kulub ka Emm; vana inimene kulund ää ja tõmmand `köśsi Plt
2. fig (kordumisest) mällu sööbima jo see juba piha kulund on Jäm; see‿p kulu ka ükskord su piha Rei; sa oled küll kuuld, eks se kulub pähä juba Juu; see piaks ju pähä kuluma Trm; vanal aal pähä kulunuvad, ni̬i̬d lu̬u̬d Pal; si̬i̬ om mul `mi̬i̬li kulunu joba Krk || ununema si̬i̬ om ärä kulunu meelest puha Krk
3. a. otsa saama, ära tarvitatama kui `linna saab `mendust, siis `linnas kulub pali raha Lüg; eks kuluses kui õleses sul `andada Jõh; Raha on `kerge kuluma Pöi; Küll neil kulub paĺju `leiba Jür; vaka `keśvi teid iki jahuss, tu̬u̬ kuluss sul `aastaga ärä Nõo; tikka kuluhuss paĺlo Se b. kustuma, lõpuni põlema (sütest) sööd oo ää kulond, ei sii põle änam kedägist Mar; kui juba tuli maha põleb - - ära kulub juba ahe, siis võta `taina `löimest `vällä Var; söed kuluvad `alles, ei ole veel `kustun Aud; ahi on nii kulund, söö kihud veel järel üksi Nis; süed on ää kulund, nii et põle `liimugi järel Koe; tee ruttu, et ahi `kinni suaks, sööd kuluvad ää Plt c. mööduma, minema (ajast) kodu kuluvad ne tunnid libemini Khk; metu `pääba juba ää kulond, ikka see töö seisab tegemata Mar; sul aeg kulub ää ja kedagi sa ei tee Juu; venelased tegivad `veśki kive - - eks sellega kulund ikke puar kuud ära VMr; kõhe ärä `kuĺli si̬i̬ aeg Kod; siss `kulli iks nätäl ärä Hel; kat́s `aaśtat `kullu äräʔ Räp
4. vaja minema, vaja olema, sobima; pidama `kuhjal kulus `suuremb pää `olla VNg; ei sene tüö `juures kulund pali ramu `ühta Lüg; Küll `sullegi `lierisõnad elus ära kuluvad IisR; See [jook] kulus ete kuiva suu `peale ösna äe Pöi; seal kulus paar kolm inimest ää, kui [kangas] `teĺge `peale sai `aetud Rid; see kulus sulle ää, nagu kueva taarile vesi Tor; [kui pruudile põll ette pandi] siis `öeldi et nüid on noorik `vaĺmis, nüid kulub akata `põlle lappima Nis; riietele kulub tuulutus ää, siis ei lüe koid `sisse VJg; emä jutt õli `õige, ärä kulub sü̬ü̬k Kod; oless kulunud üks pauk `viina MMg; eks ike kuluks suu maoks, paĺlu‿s mul vanainimesel kulub Plt; si̬i̬ vihm `oĺli `väike, suurembat oless küll kulunu Ran; serände inimene oless kulunu elusald `õkva `auda visata Nõo; latse˽kuluva ärä - - vanemb läits joba `lu̬u̬me manu Rõn; pikäʔ `hammõʔ mehil, `kullu viiś küünärd [riiet] ärʔ Kan; üt́s t́siakõnõ sai tappaʔ, tu̬u̬ `kullu ruvva `ki̬i̬täʔ Vas || (parastavalt) `Poisile kulub nahatäis ära IisR; see (keretäis) kulus tale ete üsna εε Khk; vaat see kulos sole ää Mar; oli suand vaname kääst `eĺpida, eks se kulund ää nisukese krańtsile Kad; sie keretäiś kulus `talle ää VJg; ta sai üte nahatävve, si̬i̬ temäl ärä kuluśs Krk; parass talle, si talle `kullu ärä periss San; niipalju kui kulub õige palju, rohkesti Püksi `rihmi on nüid `poodis nii pailu kut kulub Pöi; russakid oli ka niipaelu ku kulub Aud; `viina niipaĺlu kui kulub kohe `ańti KuuK; nüid võina `poŕte tetä nii paĺlu ku kulub Nõo; marjaks kuluma hädasti vaja olema, imehästi sobima `Karjapoiss kuluks `marjast ära IisR; Külma ilmaga kulub kibe suutäis otse marjaks ära Kaa; Urvaplaaster kulub `santide lastele marjaks εε Emm; see kulob `moole `eesele marjaks ää, ei ma sest saa `soole `anda `ühtigi LNg; si nuga kuluks mul marjaks ärä Saa; sie kulub omal marjast ää JMd; sellele lapsele kuluks vemmalt marja iest Kad; seda õleks marjalt vaja, kulub marjalt ära Trm; laps kuluks `neile marjaks ää Plt; ma `mõtli et tuleb `vihma, kuluss marjasse ärä Hel; See tükk leibä - - kulus mullõ maŕas ärä Võn Vrd kuldoma
Vrd kulunema, kuluvamma
*kõllõstuma nud-part kõllõstunu kahvatuma, kollaseks muutuma [vangide näod] nii kõlladsõʔ ja kõllõstunu Vas Vrd kõlletama
laager1 `laager g `laagri R(g `laageri Vai) eP(`loa- Pöi Trm, `lua- JMd; n `laagõr Khn), `laagre spor , Nis Juu spor VlPõ, M Ran Puh; n, g `laagri Ote San V
1. peatus- või puhkepaik soja`välja `laager oli siin VNg; `mustlased - - `talvel õlivad kus õlivad, tulivad `üösest, aga suvel õlivad `laagris Lüg; `soldadid `läksiväd `laageri Vai; jäime `ööseks `laagri Khk; Olid sii `kaskede all `loagris, just kut suur `mustlaste `loager oli, `keetsid ja sõid sii Pöi; Mustlased lõid endid metsa ääre laagresse PJg; soldatid lähvad kasarmade sehest suve `laagress Hää; mustlaste `luager JMd; laagrin käeväd õppusen Kod; laadalesi oli küll möda tee `ääri ja `metsi - - sial `seisid nad `laagres ja pidasid sial öö; [laadal] oli `sańtide `laager, sańdid olid `ühte `kohta `eńdid `ringi kerind sedavisi Pil; lää `mustlise `laagert `vaatame Hls; `lü̬ü̬di `laagred üless, rõevass tõmmati üle, vari, kelle all toit olli Ran; no Varssavi liinan `oĺlimi sääl `laagrin Ote; `mustlasõ ollõv sääl mõtsan `laagrin Har; `laagrin ommaʔ joba kõiḱ ku̬u̬n, kõiḱ väe liigi ku̬u̬n Räp || vangilaager eks `laagris ja liini tüödes seal oli väga se `toitlus tegi kibedad Kad || hulk asju, olendeid koos, ühes hunnikus (ka laokil, laiali) kanad on õvves ühes `laagris (kobaras koos) Lüg; asjad `laagris maas Mär; puud oo `laagris maas, kui tuul nad maha aab maru `aegas Aud; tat́ikud kasvavad ikki `laagre `viisi; einad on `laagres puha, lööme einad `laagrest laiali, siss kuivavad paremine ära Saa; [vili] põle õieti kokku `pandud, pisike unik, `laagres moas nagu va mügamus Nis; nüid on üks ia `laager `teisi koos, tea mis nad nüid arutavad; võt́tis puid `laagrisse maha Juu; [asjad] jäävad keik `laagris `seia maha Ris; tuul on puud justku `laagrisse maha `murnud Ksi; rebäne `murdis seetse tükki (kanu) õue `piäle `laagrisse maha KJn; siin om seene `laager puha; vanast olli si̬i̬ mu̬u̬d, rüä kanneti ütte `laagress kokku Krk; kes kokku kannab `laagride aki, sel om ää `karja `laske rüä `kõrde Ote || ladu temä pidäśs õlle `laagert Krk
2. võlli või pöörlevat telge hoidva seadme osa `Muoturi vell oli `kinnidettud `paadi `kaarie `külgi viel `kolmest `neljäst kohast `laagriega Kuu; kuulid oo `laagrite sihes `lahti (jalgrattal) Khk; Kui massina laager pole paras, siis saaberdata senel saabriga natust maha Emm; `laagridega vokid LNg; voki `laagred on kulund Juu; lina `aamise masinal on `laager Koe; kos vesiratta võĺl juakseb, siäl tapi õts juakseb `laagri `piäl Kod; [veski] Piĺli all otses oĺli rauast laager, kus piĺli alumise otsa tapp si̬i̬s käis Vil; mutter es pia `kinni, siss ta tei nahast `laagre `mutrel `sissi oki keeril Krk; tu̬u̬st (paakspuust) tet́ti vanast vesiratta `laagriʔ Har; rehe`pesmise maśsinaʔ kääväʔ `laagridõ pääl Räp3. a. tala, tugipuu paranda joompuud, nüid oo `laagrid Khk; `laagri piäl veeretse `paĺka Var; Akkamõ nüüd `laeva `laagri piält maha `lasma Khn; `laagre paĺgid või paranda `laagred o need paĺgid paranda all, kus `peale lauad saab `pandud Aud b. laiendusraam `laagri vai `voośka `pańti `reele `pääle, `kuurmat vitä hüä Vas; `laagriʔ oĺliva `kuurmategemise `taŕbiss, mudu om regi kat́skümmend üt́s `toĺli laǵa; `paĺke vido pääl oĺl regi ilma `laagrida hää Räp; pan `laagriʔ pääle, lakiʔ `hainu `tuuma Se
4. (õllesort) `laager om nõnda lahjamp, tuleb ku pinsenääŕ ärä jooseb Hls
lavant2 lavant g -i ahjukumm Lavant oĺli puust `jusku `veśke kolu; Lavantid on ikki vaea, mud́u ei läha toss üles tossu`korstnas Saa
ligi1 ligi üld (hv Sa, excl Muh); rõhutatult liituvad liited -gi, -gina I. adv
1. lähedal, juures; lähedale, juurde a. (ruumiliselt) siis laev tuli jo `oite ligi Kuu; `astu ligi, et ma `kuulen, midä `räägid; Kui ligi on, siis iniseb, kui `kaugel on, siis igatseb Lüg; `ninda `kavva jo `temmada neid `nuoda `siibi `maale kui, perä `tullo juo ligi Vai; obu - - kuri ka, ligi lähed, tahab kista Khk; See (veis) on ikka `sõukseks metsloomaks läind, et mitte ligi äi tule Pöi; [jänesejahil] sai `kεidud, kui tuisused ilmad olid, siss ta `laśkis teinekord ligi Noa; kooguga saab nöör jää alt ligi tõmmatud Rid; lähäb nõnna lipates teene, ei soa ligigi Juu; sain aa (aia) `roika kätte, et annan talle, kui ligi tuleb Kos; kardulit soaks küĺl, kui augustis tuleks veel `vihma, nüid ei tohi sahaga ligigi `minna HJn; [tütar] ei last pesule ligi (ei lasknud abiks pesema) JJn; nüid on kõik suur kasemets pial kõik, ära mine vikatiga ligigi enam Koe; obene ei lahe ligi mi̬i̬ss, kis tämädä o lüänud; säŕk on ligi, aga surm on vi̬i̬l lähem Kod; kääd ei ulata ligi Äks; ta on tige kui karu ohakas, ligi ei tohi `minna Plt; mis sa ligi tükit Krk; ta‿m nii `uhke, ta‿i anna ligigina; mul om `varbavahe `väegä üits ütega ligi, siss `auduva ärä Nõo; täl ei ole vett ka sääl ligi Ote; ta aida tei sa külh `väega ligi elumajalõ; laual höölitäse veere˽kokku, siss pandasõ tala alaʔ ja preśsitäse ligi (kokku) Har; lehm um `väega ligi, ta pusk Plv; Kõlguss tetti rehest kavvõ, aga laudalõ ligi Vas || (millegi kallale) nemad (puud) kisuvad `pikse ligi Kos; kuiv puu ei `tõmba `niiskust ligi nii `kergeste KuuK; niisugust sitakäppa ära lase ikke kuhugi ligi, siis on kõik soĺgitud VJg Vrd ligid b. (ajaliselt) igä ühele tuleb vanus ligi ja surm tuleb ka `viimäks ligi igä ühele Kuu; kui `naisel tuli juo sie `sünnituse aig ligi, siis mies pani obose ette, läks `amme järele Lüg; vahõl `oĺdi ligi umikuni Khn; vanadus tuleb ligi PJg; palavik on nii suur, surm on ike ligi Juu; minu pääväd akavad ligi tulema, silmänägemine jääb ärä Kod; ku söögi aig ligi tuĺl, sõ̭ss `tütrik `lätse `ki̬i̬tmä Räp c. lisaks, juurde rahas tuli koa ligi `maksa [popsikoha eest] Tõs; kirik võiks ikke mõnekast `aśsa ligi aidata PJg; lapsed siis `aitast ka ligi (toetasid rahaliselt) Hää d. (külgelöömisest) üks taht igä Valeville ligi `lüüä, sie oli mittu `aestat vanemb Kuu; `tahtis `mulle ligi `lüia KuuK; piab ike ligi `aama, mud́u mehele ei sua Kad; kohe nagu `kaela `kargamas - - kui poiss tüdrukule ligi tikub Lai
2. peaaegu, ligemale, umbes suur külä küll, ligi sada maja, aga `vaesed kõik; ahuss õli `kõrge, ligi laest `saadik, obone sai kõhe `punnida sääl Lüg; ligi kaks `aasta miust vanemb Vai; põln just `kindel, kui paelu, ligi sada neid ikke oli küll Tõs; sia ligi toh́m (päris rumal) Khn; ligi kolmsada `sammu kivi`aeda `tehti Ris; siin sammas aĺlika pial oli mets pardi pesa, ligi kana `taulised munad Amb; iired olid minu vildi ligi täis `taśsind [teri]; jalg oli ligi põlveni `paistes JJn; ligi kilu`meeter maad oli, kus obused olid eenamas Tür; ta oli ligi kolm nädalid `aige VJg; oma tuas on käärpuud üleval - - nad ulatavad ligi `laeni Plt; põld`eina ligi sada `ektaari vi̬i̬l ülesse `panda Vil; minev`aaste ma tei ligi kait́s peenart `ernit Krk; si̬i̬ meie kell om ligi `ütsäkümmend `aastat joba käenu Nõo; tu̬u̬d om ligi kol‿kümmend ajast`aiga; tu `tütrik oĺl ligi kolmõ`kümne vai alt kolmõ`kümne Har
3. kaasa; kaasas, ühes otta kaik nied `asjad ligi VNg; kui ta kohegi tööle lεheb, vötab `moona ligi Khk; vöta leevakott ligi Rei; peab paśsi ligi `võtma koa Mär; kosilane tuli, viina`lähkred olid ligi; meelitäväd tänd koa, `kutsvad ligi; kubjas oli igä päe ikke ligi põllal Tõs; mina läksin siis tämaga ligi `mäńgima; anna tääle natuke `leiba ligi Aud; karjalaps võttis kannika ligi Tor; läksin mammaga ligi Saa; liiad `lammad `ańti pruudil kaasavaraks ligi Ris; karjatsel oli püśs ligi, sellega lasi vahest `uńta VMr; oleva räägitud, et neil on vaĺss rahad ligi KJn; laits läits esäge ligi Hls; viinapudel olli ligi ja käüsive linutaman Pst; temä kuts miut egäss poole `eńdel ligi Krk; kas sinnu võedass ka ligi Har; ega `tõrva ka saa as tetäʔ ilma `vi̬i̬täʔ, vesi pidi õks ligi olõma Räp
4. lähedane, lähi- (täiendifunktsioonis) meie ligi `naabruse rahvas Mär; siis `tuńtsin ta äe, et oli siit ligi inime Ann; mine Palu`küllä, `vaata ku ligi majad, ühess uksess `sisse, tõesess `väĺjä Kod II. postp (koos genitiiviga)
1. lähedale, juurde; lähedal, juures a. (ruumiliselt) `tuikene `lendab maja ligi VNg; tua ligi ei tõhi tuld tehä Lüg; karjatsed kεisid sii Austla `metsas ikka elajate ligi Khk; Äi see vana eit lapse ligi lähe, `oitku kes tahes Pöi; see puĺl juba mu ligi üsä Var; tä tikkus mo ligi Tõs; arakas sööb kana munad ää, kui ta pesa ligi piaseb Kos; kui odrad on tua ligi, soab `tońtisi (hernehirmutisi) `tehtud Amb; ta oli nihuke `uhke ärra, `tüöliste ligi tema ei läind JJn; maja on metsa ligi VJg; ärä mine obese `lat́ri ligi; kaev ehitatse tuba ligi Kod; koer kipub minu ligi Plt; puutäid, kui saab inimese ligi, naha sees kohe otseti Pil; ma istu su˽ligi Har || (millegi kallale) inimest põle mitte eina ligi saan `minnagi, lood keik maas HMd; kui mõni suab teise süegi ligi, oh sa eldeke, kud́a ta siss eĺbib Sim; ise ep mõessa ratta ligigi minnä ja tahab kõhe Palale `sõita Kod b. (ajaliselt) vene valitsuse `aeges akkas poast jüripäe ligi Amb; sadande ligigi en õle Kod c. (arvuliselt) reńt oli viie`kümne rubla ligi Rap
2. vastu; vastas Või villast riiet mitte ihu ligi ka lasta, kohe akkab kihelema; See pole elu`aeges `vihta oma ihu ligi pannud Pöi; riie seĺjän oo ihu ligi ja soe Kod; kui kõrvad pia ligi, siis sureb noorelt ära Lai; ame om küll ihu ligi, aga surm om vi̬i̬l lähepen Krk; ku sa `lehmä `nüsset, pannit pää sinna lehmä ligi, siss tulliva sulle ka veeme `säĺgä Nõo; hamõ om kihä ligi, surm om vi̬i̬l lähembäl Har || kui ju kaĺlis, eks ta siis südame ligi kasvas Pal III. postp (koos partitiiviga) lähedal(e), (peaaegu) vastu või vastas maad ligi lähäb [taim] mädanema Mih; [kapsariivi] nuad olid sügaval, tema läks piad ligi Äks; kui vikatit pandass varre `otsa - - susatass kiil vahele, et ta maad ligi võtab Ran; sel obesel om kole piḱk and, periss maad ligi Nõo; ta (hobune) lask kõrvaʔ edepoolõ, siss `tõmbass pääd ligi jälle; ku `vihma satass, siss nu̬u̬ `päästläse `lindasõ väega maad ligi HarIV. prep (koos partitiiviga) lähedal(e), (peaaegu) vastu või vastas a. (ruumiliselt) `heinamaa oli ligi `Viinistüt Kuu; nie (kingad) sai kääs viel `kandada, ligi keriku siis sai vast `jalga `panna VNg; `tõmmas `kõrvad ligi piad ja pani ajama Jõh; tulin ligi `Narva Joesuu Vai; oli seal ligi `kaevu pisike kuĺku, äädika pudel JJn; tigedal obusel on kõrvad ligi piad Sim; õhulaev tuli ligi muad ja pragisi `irmsass; [hobune] võtab `ammaga kohe ligi muad; särk one ligi iho, aga surm o ligemäl Kod; `juuksed ligi piad kammitud Lai; tuleb ligi mind KJn; si̬i̬ kotus om ligi ti̬i̬d Hls; saime ligi kodu; vihm on maha löönü viĺlä, ligi maad Krk; maa terä võt́t äste `puhtass kaari, lõegass ligi maad Ran; ame om küll ligi ihu, aga surm om vi̬i̬l ligembäl Nõo; tõne suur kivi oĺl ligi `liina (Tartut); `poiske `litsnu ennäst `väegä ligi nukka Kam; kaśs hiiĺ pääsükeist, kõtt ni ligi maad `lastu Kan; Suu kinni nigu `lamba and ligi perst Urv; hobõsõl omma˽kõrva ligi pääd tõmmadu, kas ähvärdäss purõma tulla vai Har; puu oĺli˽karsahn, ossa˽`vaaldu˽kõ̭iḱ ligi maad Rõu; `pikse `aigo pini `litse `hindä ligi põrmandot Räp b. (ajaliselt) Kui [päike] kesk`ommikust (transl) `ennast üles uppitab, sie juo ligi `lõunet IisR; ligi `õhtut `surri; ärä enne minnä, mine ligi `lõuna `aiga Krk; ligi `õhtut vai `õhtu järege ma lää talliteme Hel
Vrd liki, likki, lisi

maast madalast lapsepõlvest, varasest noorusest peale maast madalast `saate akkavad juo `püüdämäie sedä raha ja kobikud; maast madalast akkasin jo `rasked tüöd tegemaie Lüg; `Lapsed `läined keik isasse, maast madalast juba `kangust täis IisR; Maast madalast nägid lapsed, kuidas `karja kasvatakse Kaa; Ta `arjus juba maast madalast oma eest oolitsema Pöi; Kuulis juba maast madalast isa söna Emm; õppind maast madalast juba `koerust tegema Mär; Eegeldamest õpiti maast madalast Han; vatta Kihnu tüdrikud - - kasun muast madalast suure `tüegä Khn; mis maast madalast õpid, seda akkad pärast peris tegema Saa; ta on moast madalast kohe nihuke laisk old, ei ta lähä paramaks `ühti Juu; muast madalast akkas valetama Koe; muast madalast oli teisel juba piibunosi suus Kad; sel lapsel oo juba muass madalass `uhkuse juur siden Kod; meie inimesed olid maast madalast - - nii `kärmsad Plt; ta om maast madalest `saandige võõrast `ti̬i̬nin Hls; maast madalast saandik akap `siĺmi tegeme Krk; mõni om maast madalast kärsitu vaemuga Ran; maast madalast ole miä üits tü̬ü̬ ori ollu Nõo; ta nakass jo maast madalõst `murhrõ `päivi elämä Har; ta jo maast madalast `säärne - - hullukõnõ Räp

majalt majalt ~ maealt ~ maalt hajusalt Sa L K mujalt äi saa siit, saab maealt ikka Khk; nad ep soa muidu rattud teha, kut nad `laskvad kaksipidi maalt `tuua ne puud Pöi; majalt `kaugemalt tulnd, ei meie seda tunne Mär; Kolijalad oo `neuksed, kel jalad valged, aga majalt oo kõrvid või `raudjad Han; sa‿i saa majalt `menna, kui Lepikult lähäd läbi Mih; Meil ei põlõ `pärmi, `uata ehk suad maalt Khn; Kas te majalt änam läbi ei saa kui just mede õuest PJg; see on majalt maalt sõna Vän; korgi puud maealt ei saan kui `Ispaa·niast HMd; `niine `võetakse niinebu seĺläst, maalt ei soa Juu; ega tal maealt old raha `saada `kuskilt Kos; `sańtide koda, sial `istusid `vaesed, ega nied saand [süüa] `kuśkilt maalt, kui läksid lauakiriku JJn; uksed olivad `lahti, maalt `suitsu `väĺla ei saand ega kostent põld Ann; vett ei suand maealt kätte kui jõgede jäärest VMr; siŕbi seĺg on paksemb kui maalt Sim; `tuĺli majalt `siiä KJn Vrd mojalt, mõjalt

mari1 mari g marja eP(maŕja Jäm Khk Kod Pal Äks) M T VLä(maŕja Urv Har), maŕa Võn Kan VId(maŕä Se), `marja R(n `marja VNg Vai); pl `maŕda Lei

1. a. taimede lihakas vili siel on `pohlaid, `sieneid, igasugu `marjaid Jõe; Üks `putkes, `toine `marjas (üks ühes, teine teises kohas) piltl Kuu; nüüd `lähma `marju `kõrjamaie Lüg; `mantsiga `marjad on `oige magusad Vai; `öispu `marju pannasse vahest leva `sisse Khk; Marjad olid `nortsis oksa küĺles Kaa; Mari mädaneb, pähes pudeneb, kus vilja pea põllalt läheb nalj Pöi; `toomgal‿o mustad marjad Muh; sinise velli mari `kasvab `metsas `pöösa sees Käi; küll on aga `soostrad täis `marjo, `võrblad üsnä nadisevad Mar; `varblased tegevad naasammati paha, `kipvad naasammati `marje kallale Vig; kes kõik sood solgib, see kõik marjad maitseb (rännuhimulisest) Kse; `marjadest keedetse `moosi, keedetse suppi koa Tõs; `Marjõl allõs apu maik Khn; vanaste kutsuti ikki karused marjad, nüid `rohkem tikenberid Aud; soo pääl es ole `ühtegi `marja änam Saa; tema sõi isu `otsa `marjadest Ann; raad marjad, ei õle küpsed viel IisK; tuamike marjad kisuvad suu `körtsä Kod; maŕjad olid `koŕjamatta, `põesad akasid `kuima Pal; `mińdi `metsa, mätta juures `söödi `marju Lai; `marju tämmu ei ole, kõik mustad `rästad sõid ära Vil; mõtsaalune punetap `marjest Trv; ku pihlap `marju paĺlu ja kuuse käbusit, siss saa paĺlu kardulit Krk; me `põimsime nurmen rügä, seeni seevä linnu kõ̭ik marja `põ̭õ̭sast ärä Puh; suure puu om ärä lõegatu, serände lagestik, sääl marja kasvava `äste; poiss om visnapuu man, sääl om viśt mõni mari Nõo; ma võt́i siss `säĺgä tolle koŕvitävve, sääl `oĺle `ulka `marju Võn; na‿s mõistav jo marjust midägi tetä, nii‿saa (niisama) `sü̬ü̬di Ote; timand om mõtsan kõ̭gõsugust `maŕja San; Naid `kartold ei `saaki˽`ku̬u̬ri, na‿mma jo `väikese˽nigu iǵävetse˽marjaʔ Urv; see keväje häitsess pehlak `väega häste, timahalt saa pehlaga `maŕju Har; mataĺ saa innembi maŕa maast, ku `korgõ tähe `taivast; ku˽toomõʔ omma˽kõvastõ maŕah, saa hää rüäsuvi Rõu; oŕa vitsa maŕaʔ umma sälä valu `vasta Plv; teḱk `hinda vereväss `marjuga Vas; ma oĺli `raskejalaline, perä päiv oĺli kui mari varrõ ots Se; `š́ü̬ü̬gä `d́ulgõdõ (julgesti) `maŕdu Lei; toomõkõsõ maŕaʔ [on] kõtu rohost Lut b. (sise- ja väliskohakäändeis adverbiaalselt marjakorjamise kohta) mei `naisedki on siel `marjas `käined Jõe; Ega vajanase `riistaga `maksa `marjast kuo `tullagi Kuu; `lähma nüüd `marja ka Lüg; `Lapsed `käisivad `marjal, osa `maasikaid `korjati `korvi, osa `aeti rohu`kõrrele Jõh; ma liha oome maŕjale Jäm; Kui sa metsa marjale lεhed, vöta kalakot́t kaasa - - marju süies lεheb süda vesiseks Khk; Nee on juba mütu `päeva marjul olnd, mustikid pidi pailu olema Pöi; Kruugiga äi maksa marjale `minna Rei; lapsed tulid marjolt LNg; põle saand marjule, mustikule Mar; ennemä käesime marjul, sii ennemä oli `marju Khn; käisin marjul, `eksisin ära, aga `tuĺlin viimati lageda `peale `väĺla Vän; lähme marjol Ris; marjus akkasivad `käima KuuK; mina olin ka teese tüdrukuga marjul Ann; lapsest piast tegime tohikud, läksime marjule Sim; [ta] tullud `õsta marjult Kod; siin ei ole ead marjamuad, ei sua marjul `käia Plt; nüid ei ole marjan `käijal muud ku kilu (mannerg) Trv; suvel käesivä marjul, müisivä kure `marju Ran; `täämbä piass marjale minemä, palukmarja olna `vaĺmi Nõo; lepa koorest tetäss torbak, ku marjule mindas Ote; latsõʔ lät́siʔ `mõtsa marjalõ Krl; ku pühäbä `jauhvmist ei tulõʔ, siss Jaań vaja `maŕja `saataʔ Har; sai üte peotävve `jooh́kit, `üt́li‿t hää külʔ, mullõ sedä küllält, mul um maŕah käüd Plv; ma˽käve ka kaŕah ja maŕah, a olõ õi˽saanu˽timä `rõipõga˽kokko (hundist) Vas; tuĺliva maŕast `ilda kodo Räp; joht kotoh midäge tetäʔ. `maŕja ka lät́s, sis oodõŕd pääle `mõtsa pit́e Se; a ma olli mõtsah maŕuh jo Lut c. piltl (rasedusest, sünnitusest) Ei mari `enne `lange, ku küps on Kuu; minu `naine on juo `marjas Lüg; Jo meil mari küps, meil jo mari pudenes puust Jõh; temäl om naine marjan; egä mari enne maha ei pudu, ku ta valmi om Krk
2. a. terataoline muna, hrl kalamari kudu räim, kui räim on `marja täis kevadel Jõe; `laskevad `marja madalalle, `marjast hakkab `kasvama kala Kuu; vähil on `kurgualune küll `marju täis, eks neist `marjadest tule jo pojad Lüg; üks va kala mari just oli `vörkus (väikesest kalast) Khk; kui‿o suur aug, siis‿o nii suur, jäme mari kut käsivaŕs Mus; ahvenas on `marjas (kudemata); Aavi mari on kena, sibult ja natuke `soola `sisse ja lopi segamine Pöi; vähimarjad oo vähi laka all Mär; sai nda paelu ahuni, et `kietsime üsä `marju Khn; isal on niisk ja emal on marjad Vän; lõhe marjast `tehtaks suppi, tal jäme mari, nägu riia `erned Hää; marjaga kala on paksem ku niisaga kala Ris; [sitasitika] kõhu all olid marjad, neist tulid poead Sim; kevade on kooruskad `kangest `marja täis Trm; avi marjass `testi igrada ja `pliina Kod; latikul om midä lämmimb vesi, sedä `pehmemb mari. ku `lämme vi̬i̬ `sissi tulep, sõss om mari peenike Trv; marjast tuleve vähjäl poja, noore vähjä Krk; ku kala `koeva, siss om niisa ja marja kõ̭ik segi Nõo; heeringeid om maŕjaga ja om niisagaʔ Har; kunna mari lumbihn nigu süĺt, haina sisehn lumbi veerehn; Katõ vai kolmõ naglalidsel imä eherüsel um nagõl `marja ilusahe sisehn, ku˽mari jo˽täüś kasunu um Rõu; kunna mari om jämehhep ku kalamari Vas; imädseʔ havvõʔ omaʔ maŕaga Se b. marjataoline seeme või taimeosa Ottand `kouralise `atru ja akkand `atru `marju nosima Kuu; umalad `lähtvad maŕjaks, see `aasta käba ei tule mitte Jäm; tut́er one `irmsass `marju täis Kod; malts on ka väga küliv taim - - kui ta marjad `külge aab, siis on väga `raske [lahti saada] Plt; kui sääl [otrades] siss aena marja sehen `oĺli, siss `võeti sõgel ja sõgluti nu marja `väĺlä Ote c. marja(gi) iva(gi), raasu(gi) ei sie ole `leiva`marja `eiga `piima`märga monel ajal mekkinu VNg; ma põle `marjagi veel ää söön, `lindugi ää petn Muh; põle toidu `marjagi `katsund Mär; noored jäävad laesaks, `ükski töö `marja ei tee PJg; ei põle `marja veel suhu suand Juu; mitte iva `marja ei ole söönu Äks; ma ei ole veel `marjagi `amba pääle `panden Hls; ta om ninda `aige, et mitt‿iva `marja `ende suhu‿i võta Krk; ei ole marja `amba ala saanuʔ San; ma ei ole vi̬i̬l `täämbä üvvä ei `marja `maitsanuʔ Har
3. haigus a. silmamarjad, trahhoom ku on `marjad `silmas, siis ei saa üvast `silmi `lahti teha Lüg; Tal olid marjad `silma kasund, nee lõigatud ää Pöi; marjad‿o `silmas, punased nupakad Muh; marjad `silmäs, silmäd `aiged, nägemene vilets Tõs; kui `silmades akkab `õeruma, siis on marjad silmas, veked `vistrikud VMr; silmäd `aiged, marjad silmän Kod; ku marja või karva om, siis siĺmä om rähmädet Krk; miu vellel olliva marja siĺmän, si̬i̬ siĺmä laud `oĺli verrev kui tuli, `oĺli nigu rägä peenikesi `marju täis Nõo; kuʔ maŕa silmähn ummaʔ, sis ummaʔ silmä veereʔ vereväʔ Rõu b. (sigade haigus) siga on maŕjan, süädä ei `kõlba Kod; kui siga marjan, kui `pääle tuleva nu müǵläd, siss jääb `ellu. aga kui ihu `siśse löövä, et pääl ei näe, siss võib ärä lõppe Ran; Ta om nigu marjan põrss, kona maa külmänu, kona kärss kärnän Nõo; tsial om marja - - liha om kui vesi `elmid täis Ote; Taa maŕjan t́siga, liha sõmõrit täüs nigu˽liiv Urv; saa ma siiä˽kodo, kotoh t́siga lännü˽`maŕja Plv; muni põrss vai t́siga om maŕah, kõ̭iḱ omma kui `valgõ `herne liha śeeh. siss andass `tuhka süvvä söögi sisse - - kui omma `väiku `herneʔ, sis‿sa abi Se
4. säärelihas sεεrel on ka marjad Khk; jekid `ollid `perse mutist saadik, kuued `ollid seare `marja Muh; jalasääre marjad lõigatud ää kirjavädajatel, sis nad old `kangest viledad Kse; akkas põĺvista põdema, sääre marjusta magama rhvl Hää; säär on peenike ja mari on jäme Kei; säärel on marjad, ei `öölda lihassed Plt; seerel taka, mes tu̬u̬ pehme liha, toda kutsuti seere mari Nõo
5. marja eest (ette) ~ marjaks ~ marjalt ~ marjast (millegi väga vaja, tarvis olemisest) sie läks `tarvis `marja iest, sie kulus `marjaks Jõe; Kulub omalegi `marjaks ärä Kuu; kana oliks `marja iest `tarvis VNg; sie kulub `marjalt ära Jõh; se läheb marjaks taarist Khk; Ole sa ikka terve mulle seda toomast, see oo mule otse marjaks Kaa; See (raha) oli just marja eest, sai maksud kaelast ää Pöi; see kulus üsna marjaks ää, et ta `palge `puhtaks `pessi Muh; Urvaplaaster kulub santide lastele marjaks εε Emm; see kulob `moole `eesele marjaks ää, ei ma sest saa `soole `anda `ühtigi LNg; see läks jüst marjaks `tarvis Mär; sii kulub mulle marjalt ää Var; vägä tarvilik, kulub marjass ää kohe Tõs; si nuga kuluks mul marjaks ärä Saa; se läks kohe na `tarbis, just marja eest Nis; `õlgedest sai katuseid `tehtud, õled läksid kõik marjaks JJn; sellele lapsele kuluks vemmalt marja iest Kad; sie rohi kulus marja ette kohe ää VJg; seda `vihma oli marjast tarvis Trm; `korjab kõik ärä, mes param asi, si̬i̬ kõik marjass lähäb Kod; see leib kulub mul marjalt ära Pst; mea ole vanainimen, kulu mõness kottel marjass ärä Krk; See tükk leibä, mis sa mulle annit, kulus mullõ maŕas ärä Võn; `kullu mullõ maŕast ärʔ Plv
6. piltl a. (kananahast, krobelisest nahast) ihu `tõmmab `marja, ku külm one. ihu on marjan Kod b. (tilgastanud piimast) Piim rõõsk alles, aga maik on juures, ei saa suppi änam `ki̬i̬ta ega, ki̬i̬b kokku, `marja läheb Hää; ta (piim) om jo marjass hapanuʔ Har

muda- Ega‿t sa voi üsige `pääle `mennä, ku tä‿o muda`kolgass, sis kohe vaju Kuu; `keŋŋal ole muda `ranti VNg; `metsäs on `niisuked - - muda `allikad, enesel on külm vesi sies, aga muda täis; kus on kaiv `kaua puhastamatta, siis kogub `prahti `põhja, vesi on siis muda`mauga; kel nenä must on, sene `kõhta `üella mudanenä; `juonud mehe `kõhta `üeldi, et sa õled üks mudaorikas Lüg; sügava `põhjaga muda suo IisR; muda`vatsa ka elä mei jues, niisamane kui karuss, muda`maitsene; joevesi tuob muda, Joesuu `juoma `ääres on muda`pohja Vai; mujaunnid (hunnikud) vähigesed, aŋŋuga kogu `aatud Jäm; `körked kasuvad mere `ääres muja `aukudes; muja parras - - pitk, mere `ääri `kautu (mudapeenrast); Et muda köikidele peredele jätkuks, siis jaotati mujarand vördsetes osades ära Khk; merivähiks kutsutasse, elab mudalintsi sees, neid on aŋŋerjas `kange `vötma Krj; Paljas muda auk, mõnes kohas nii `pehme, et äi kanna varest ka peal; Muda kiht on teab mütu `meetrit paks; Kevade ajas [põllule] muda korra `peale, see on naagu `väetise eest; Kaju veel on muda maik sihes, see on seal ega kevade; Seal on `sõuke `pehme muda põhaga maa; Muda ravi `olla `jooksja `vastu ea küll Pöi; mere `eares oo suur muja laḿm Muh; moda ouk, kos sa oled `sisse `vaibond Emm; lained pahisesid vastu muja `valli Rei; muda vannid oo `Aapsalu `lennas, muda pannasse `sesse. kis `aiged oo, need keivad muda `vannis; `aukode sees ja `tiikide sees oo muja vesi Mar; seäl mudavees peän `tihti `suplema Vig; uhemõegad oo pikad laiad, kasuvad `kraavide sees ja muda`aukude sees Kse; küll oo mujane tee, muja `auka täis Mih; kaanid imustavad mudavees ika `olla HJn; vesi oli suoaugust kõik ära kuivand, üks muda loik aga oli `keskel‿vel Kad; mudakaanid, mustad, muda `aukudes VJg; muda`loimades on vingerjad ikke sagedamast Trm; viiskümmet `süldä one sedä muda `ju̬u̬ma; muda sammas ajab järvess `kõlda üles, võrgud jääväd muda `samba `kińni. muda sammas ike `kaugemal, kos püietässe Kod; kogril on `kange muda mekk juures Pal; kaanid on nisuksed mustad, pikemad loomad, elavad muda vetes Lai; mudaein kasvab soos Plt; temä kikk ma‿i·lma är käinu, Saaremaal muda lohun (mudavannis) ollu Hls; Kuuma ilmage tsia `pü̬ü̬rvä ennast muaaugun Hel

määling määling teat nöör taglases määling [on] nöör, mis saab `vandide ümmer mässitud, kolme `keega peenike nöör Ris

naagel `naag|el g -li Mus Pöi Rei Mar Khn/n -g|õl/ JõeK, -le Emm Käi Hää, `naakli Kuu, `naageli VNg(n `naageli); naagl g `naag|li Pöi, -le Phl; `naakel Hlj puit- või teraspulk naagelpingis Pane vall `naaklisse `kinni Kuu; venel `onvatta `naagelid `otse `puordis `kinni VNg; `naagli pulgad, nee oo sääl `vantide vahel Mus; sebi see vaĺl `naagli `otsa Pöi; ega tross `panta `naaglesse Emm; Lae ehitäkse kasõ `oksõga ää, pannaksõ püstü rellingä `külge `naagli `aukõssõ Khn; `naagle raud on maśti võru küĺles Hää; vallid on `puhtis ja panna `naaglite `kaela JõeK

nögima nögi|ma Kse Han Rak Lai, -mä Rõu aegamisi (ja vaevaga) midagi tegema, jändama Küll sai nende `santide vikatitega nögitud; [ta] Nögis omigust `õhtani, aga kõik oli ikka lohakil Han; nögisin ise `lauba natukene `niita, ega see niidus enamb nii `jõudus ole kui `ennemb Rak; minu sulenoppimine on `ültse üks nögimise töö Lai; Usuki es, et tä nu̬u̬˽hainaʔ oĺl säläga är˽nöginü Rõu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur