[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
harak|händ Oll uhkõ mi̬i̬s, harakhand (”saterkuub”) säkäh, lakirovna jalah Räp
kinner kinner g `kindri Rei eL(-ńn-; `kinner Rõn; kinnõŕ g `kindrõ Har Vas; pl `kindrõ San; n, g `kindre Krl Se; kinnäŕ Urv Har Rõu Vas Räp Lei), kinder Var g`kindre Khk(`kintri) Mus; `kinder g `kindri Emm Rei, -e Käi Vil; `kinter g `kintre Kse; kinnar g `kindra spor Sa, Muh Tõs Nis/`kintra/ Ote, `kińdre Hls; kindar Han, g `kintra Kse, `kindra Tõs; g`kindra Kos Võn Kam; elat `kindrest Hää, pl `kindred SJn Vil
1. põlveõnnal saterkuub oli pikk, `kindreni Mär; Tuśka `kindrest saadik, mis ei ole jakk ega palitu Hää; paĺk vajutas sedä `jalga - - aas jala `kindre `siśsi muna Vil; jala valuteve `kińdre alt Krk; lei tagast `õkva `kindride Ran; jala soone `kindrist valutiva Puh; kae ega pikki sukke es ole, `paĺlald `kindreni Rõn; `kindrest ommava˽soone˽jäänü˽`lühkesess Räp; `kindre päle ai `haigõ, laz‿õi `astuʔ Se Vrd kindrem
2. reis, kints; looma põlveliiges, koodinukk anna vitsaga `ümber `kintrite Khk; vanal inimesel jäävad `kindrad lahjaks Jaa; `kindrad läin üsna `aigeks, pailu kein; lund oli obusel kinnardeni Pöi; `lõika `kindra küljest [liha] ja pane patta; nüid tantsitse poiss ja tüdrik `kindrud pidi koos ja Muh; kui esimene küńd oli, siss võttis `kintrad `aiges Kse; sai särtsu mööda `kindraid Kos
3. kehaosa allpool puusi, reba püksid kinnarte pεεl Jäm; püksid `vaibuvad kinderde `pεεle Khk; Pisike poiss laseb öuet kaudu, eesel püksid kinderde peel Kaa; püksid tesel `puhtaks kinnardele vaon Muh; Püksiröhm ei lase püksisi kinderde pεεle vauda Emm; püksid sool kindarde piäl kõik, tõsta püksid ülese Tõs; püksid `vaovad `kintrade `piale Nis; püksid vajuvad `kindresse SJn; püksi om kinnarde pääl Ote; püksiʔ satassõ maha üle kinnõrdõ San; Pügsi omma˽kinnärde pääle˽ribatanuʔ Urv
1. põlveõnnal saterkuub oli pikk, `kindreni Mär; Tuśka `kindrest saadik, mis ei ole jakk ega palitu Hää; paĺk vajutas sedä `jalga - - aas jala `kindre `siśsi muna Vil; jala valuteve `kińdre alt Krk; lei tagast `õkva `kindride Ran; jala soone `kindrist valutiva Puh; kae ega pikki sukke es ole, `paĺlald `kindreni Rõn; `kindrest ommava˽soone˽jäänü˽`lühkesess Räp; `kindre päle ai `haigõ, laz‿õi `astuʔ Se Vrd kindrem
2. reis, kints; looma põlveliiges, koodinukk anna vitsaga `ümber `kintrite Khk; vanal inimesel jäävad `kindrad lahjaks Jaa; `kindrad läin üsna `aigeks, pailu kein; lund oli obusel kinnardeni Pöi; `lõika `kindra küljest [liha] ja pane patta; nüid tantsitse poiss ja tüdrik `kindrud pidi koos ja Muh; kui esimene küńd oli, siss võttis `kintrad `aiges Kse; sai särtsu mööda `kindraid Kos
3. kehaosa allpool puusi, reba püksid kinnarte pεεl Jäm; püksid `vaibuvad kinderde `pεεle Khk; Pisike poiss laseb öuet kaudu, eesel püksid kinderde peel Kaa; püksid tesel `puhtaks kinnardele vaon Muh; Püksiröhm ei lase püksisi kinderde pεεle vauda Emm; püksid sool kindarde piäl kõik, tõsta püksid ülese Tõs; püksid `vaovad `kintrade `piale Nis; püksid vajuvad `kindresse SJn; püksi om kinnarde pääl Ote; püksiʔ satassõ maha üle kinnõrdõ San; Pügsi omma˽kinnärde pääle˽ribatanuʔ Urv
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|