[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
keerama `keerama, keerata spor Ha Jä TaPõ KLõ, `keerda LäLõ, `keerada, (ma) keera(n) Mus Pha Käi, `ki̬i̬rama (-ämä), kiärätä Kod; `keer|ma, -da Hi, keerda Sa L/`ki̬i̬rma Hää/, `keermä, keerdä Vig Var Tõs Khn(-ie-), `ki̬i̬r|mä Trv TLä, -me San, `kiird́mä, keerdäʔ, (ma) keerä Vas; (ta) kiirass, imp keerä Se; `kiera|ma, -da R(-maie Lüg, -ta VNg Lüg, `kiera Vai), kiera|ta K Iis, -da Rak; `kierä|mä, -dä Lüg(-mäie) Jõh Vai, -tä Juu, `kierdä|mä, -dä Kuu Lüg
1. suunda muutma a. kõrvale pöörama või minema üks tie `kierdäb `metsä Kuu; vesipüks on meres, kus vesi `juokseb, vesi `kierab `nieme `otstes Hlj; `Võt́sita `kuera, las läeb `kierab `lehmi IisR; `kieras kohe `kanna päält `ümber Vai; tuul keerab `jälle vesigare `poole Khk; tulin tänabast, `keerasin oma koeo Nis; kierake sialt aaraklise männa juurest paremad kätt Amb; nagu ärg `ki̬i̬räb õtsa piäl, laisk one Kod; jõgi `keeras `ümmer saariku Plt; huĺguśs keerass pääle küllä piteh Se || ette keerama 1. meenu(ta)ma, ette tulema ei keera ette `paergo Mar; 2. ette juhtuma teeb seda tööd, mes ette keerab Mar; perse keerama (midagi) ära rikkuma Nüüd ta `kieras `perse sene `asja Jõh; Juhan oo joonud peaga see värgi tükkis perse keerand Kaa b. kõneainet muutma; räägitut moonutama `kieras mu jutu ära Jõe; `kieräb `tõisite `uopis sene jutu, paneb omast kääst `juure Lüg; siäl `raamados on neid sano, midä saab `toisipidi `kiera Vai; `itlesid küll, niid keerad taga jälle ära [et] pole `itlend Jäm; vanad inimesed tegid ikka otse `valmis, es `keera `sönna midad Khk; ta `keeris selle jutu kohe teiseks Mar; kui ma ei taha kuulata, siis ma `keeran jutu teese kańdi `peale; mis sa sest jutust `ringi `keerad Juu; `keerab kõik jutud tagurpidi Koe; sõnad olivad kõik teisest kieratud VJg; kui sa `keerad sõnad teisiti kui ma olen `rääkind, siis vianutad sõnu Sim || tema tegi kohe tühja jutu, `kieras kohe tsauh-tsauh kokku JJn
2. mingi telje suhtes liigutama a. (teisele küljele) ümber pöörama püör `kiereti `lauda `uksele taha Lüg; `riih́he `peksämise `juures `kieredä `olgi `ümber, `toised küled `kieredä `pääle `puole Vai; `mutritele `keertakse liŋŋid `sisse Krj; nad `keerid senne `kruuga `kinni Rei; kell tahab ülesse keerda; keera `veski `tuule; ma `keersin keerepulgaga `koorma `kinni Mar; Suur vankõr kieräb `ümber põhjanaela Khn; `kierab teist `küĺge magades Kos; lakaline annab aśsipaku pial `kierama Kad; `keera `lampi, suitsema akkab Trm; ei tohi veere pääle `minna, siis keerap kohe põhja pää `otsa Ran || keeramise peal keele peal, meenumas sie sõna on just `kieramise pääl, `miele tuleb aga ei õle `mieles Lüg; tagant ~ üles keerama ässitama ta `keeris ta `nõnna ülesse et Mar; `teisi on `kange tagast `keerama Lai | meelitab mind sõnadega, keerab `mulle sõnu pähe Juu b. keerlema; keerutama ega siis nüüd sidä `oiget `tantsu `nääki, nüüd aga `kierdäväd üht `kanti ja toist `kanti Kuu; tolm keerab tee pelt üläs Khk; silmad `keersid nõnna peas justkui ussil Muh; see keeris oma perset sääl `pääle Emm; tuul lähäb valjemas, puud `akvad `rohkem `keermä Var; tapu `kiiräb mü̬ü̬dä lat́ti; vanass `luśkaga kiäräti või kokko Kod; teinekord `keerab `pilved kokku, siis tuleb [vihma] nii et lainetab Lai; hõlma keerama fig altkäemaksu andma jõuaks küll `õlma keerata, aga ei `aita, se peremees on nõnna tugev Lai; ümber kere keerama fig peksa andma `keerasin vana lehekulle ühe jõhkami `ümmer kere SJn || (pööritab) süda keerab sihes, ajab oksendama Khk; pea keerab, käib `ümber Vll; süda keerab sees, pää keerab `ümber Rei; südame piäl akab kõhe `ki̬i̬rama, muko mine õksele Kod c. fig ära sööma kinni ~ alla ~ keresse ~ sisse keerama Sie `kierab kõik `kinni, mis `laual on IisR; [lehm] üsna keerab neid ala, sedasi `ahnesti sööb `einu Khk; `Talve `loomadel ranna ein, soolane, loomad `keervad `sisse, annab `jöudu Pöi; Kui oled müttu aega söömata olnd, siis - - keerad kinni keik, mis amba all äi karju; Keerid sa sene länigutäve keik kinni? Emm; On küll ablas lehm, kõik mis kätte annad, kinni keerab Rap; oh sa va poiss sa `keerasid kõik koogid oma keresse Juu; küll `keeras `sisse, sõi nii `irmsast Lai d. fig naist magatama sarve ~ torikast keerama `kieras `talle `sarve; `poisid `käivad `nihvlil ja `kieravad torikast Lüg
3. midagi kokku keer(ut)ama, punuma a. paela, nööri või köit valmistama `Paela `kierati pihude vahel rops- ehk otstakkudest IisR; Luuad tehakse kase `okstest ja kaks kase võsast keertud võrralt on peal Pöi; vahel `keerti piitsa keel kanepitest Muh; köved `keerdags `vasto `pεεva ja `mööda `pεεva Käi; mõnikord saab kaks lõnga `otsa või kokku keeratud jämedamas paelas Aud; `pastla `paelu saab kieratud; võta `sõeres `vaĺmis, aka `paela `kierama Ris; vahest ei käind `kuigi kaua, aga `iasti olid kõvasti kieratud VMr; `nõelumise jäust `laśti `eide `lõnga keerata Sim; võrge `tehti linadest ja takkudest, keerati pihu vahel Trm; võrge on keeratud, olgu lina või takk, `keerad teise keeru `piale, paned kaks kokku Pltb. lõnga korrutama – R VJg Kod sie akkas `longa `kierama VNg; sie on `kieretud lõng, kaks `õtsa kokko `kieretud Lüg; Ise ketrab, ise `keerab omad koed, omad lõimed; ku ühe`kõrdased `pannasse kokko ja `aetasse vokk tagurpide, siis `kierasse `lõnga Jõh; akka `langa `kierämä `eiga `kierämättä `laŋŋast midägi tehä Vai; kõrrutasin lõnga ää, lõng `pańdi kahe `kõrtselt, siis keerati kahe `kõrtselt Trm; `keträn villad ärä ja `ki̬i̬ran kahe`keisess, sukalõngad tahvad kiärätä Kodc. kokku rullima, väänama `kapsas akkab pääd `kierama Jõh; `soetod lina pöod `keerdi `nuusti LNg; lina‿o ühna `tuusti maha `keerand Vig; ma akka pesu `keerma (väänama) kuivass Kse; tuulispask `keerab kuker`palli eena saod Kei; `lamma seĺlast `kieratakse villad `tuusti Ris; kapsas akkab piad `sisse `keerama Ann | ussit kõik kokku `ki̬i̬rnuva `endit Ran | u pikali heitma Nüüd `kieran kere `koikusse ja `põõnan IisR; Ma õhta keertsi aegsaste magama Han | `kieras jala `vällä Vai
4. kangast käärima `kaŋŋast `kierdämä Kuu; `seeńte peäl `keeräsin kangast Juu
Vrd keerima, keerlema, keerutama, käärama, käärima
1. suunda muutma a. kõrvale pöörama või minema üks tie `kierdäb `metsä Kuu; vesipüks on meres, kus vesi `juokseb, vesi `kierab `nieme `otstes Hlj; `Võt́sita `kuera, las läeb `kierab `lehmi IisR; `kieras kohe `kanna päält `ümber Vai; tuul keerab `jälle vesigare `poole Khk; tulin tänabast, `keerasin oma koeo Nis; kierake sialt aaraklise männa juurest paremad kätt Amb; nagu ärg `ki̬i̬räb õtsa piäl, laisk one Kod; jõgi `keeras `ümmer saariku Plt; huĺguśs keerass pääle küllä piteh Se || ette keerama 1. meenu(ta)ma, ette tulema ei keera ette `paergo Mar; 2. ette juhtuma teeb seda tööd, mes ette keerab Mar; perse keerama (midagi) ära rikkuma Nüüd ta `kieras `perse sene `asja Jõh; Juhan oo joonud peaga see värgi tükkis perse keerand Kaa b. kõneainet muutma; räägitut moonutama `kieras mu jutu ära Jõe; `kieräb `tõisite `uopis sene jutu, paneb omast kääst `juure Lüg; siäl `raamados on neid sano, midä saab `toisipidi `kiera Vai; `itlesid küll, niid keerad taga jälle ära [et] pole `itlend Jäm; vanad inimesed tegid ikka otse `valmis, es `keera `sönna midad Khk; ta `keeris selle jutu kohe teiseks Mar; kui ma ei taha kuulata, siis ma `keeran jutu teese kańdi `peale; mis sa sest jutust `ringi `keerad Juu; `keerab kõik jutud tagurpidi Koe; sõnad olivad kõik teisest kieratud VJg; kui sa `keerad sõnad teisiti kui ma olen `rääkind, siis vianutad sõnu Sim || tema tegi kohe tühja jutu, `kieras kohe tsauh-tsauh kokku JJn
2. mingi telje suhtes liigutama a. (teisele küljele) ümber pöörama püör `kiereti `lauda `uksele taha Lüg; `riih́he `peksämise `juures `kieredä `olgi `ümber, `toised küled `kieredä `pääle `puole Vai; `mutritele `keertakse liŋŋid `sisse Krj; nad `keerid senne `kruuga `kinni Rei; kell tahab ülesse keerda; keera `veski `tuule; ma `keersin keerepulgaga `koorma `kinni Mar; Suur vankõr kieräb `ümber põhjanaela Khn; `kierab teist `küĺge magades Kos; lakaline annab aśsipaku pial `kierama Kad; `keera `lampi, suitsema akkab Trm; ei tohi veere pääle `minna, siis keerap kohe põhja pää `otsa Ran || keeramise peal keele peal, meenumas sie sõna on just `kieramise pääl, `miele tuleb aga ei õle `mieles Lüg; tagant ~ üles keerama ässitama ta `keeris ta `nõnna ülesse et Mar; `teisi on `kange tagast `keerama Lai | meelitab mind sõnadega, keerab `mulle sõnu pähe Juu b. keerlema; keerutama ega siis nüüd sidä `oiget `tantsu `nääki, nüüd aga `kierdäväd üht `kanti ja toist `kanti Kuu; tolm keerab tee pelt üläs Khk; silmad `keersid nõnna peas justkui ussil Muh; see keeris oma perset sääl `pääle Emm; tuul lähäb valjemas, puud `akvad `rohkem `keermä Var; tapu `kiiräb mü̬ü̬dä lat́ti; vanass `luśkaga kiäräti või kokko Kod; teinekord `keerab `pilved kokku, siis tuleb [vihma] nii et lainetab Lai; hõlma keerama fig altkäemaksu andma jõuaks küll `õlma keerata, aga ei `aita, se peremees on nõnna tugev Lai; ümber kere keerama fig peksa andma `keerasin vana lehekulle ühe jõhkami `ümmer kere SJn || (pööritab) süda keerab sihes, ajab oksendama Khk; pea keerab, käib `ümber Vll; süda keerab sees, pää keerab `ümber Rei; südame piäl akab kõhe `ki̬i̬rama, muko mine õksele Kod c. fig ära sööma kinni ~ alla ~ keresse ~ sisse keerama Sie `kierab kõik `kinni, mis `laual on IisR; [lehm] üsna keerab neid ala, sedasi `ahnesti sööb `einu Khk; `Talve `loomadel ranna ein, soolane, loomad `keervad `sisse, annab `jöudu Pöi; Kui oled müttu aega söömata olnd, siis - - keerad kinni keik, mis amba all äi karju; Keerid sa sene länigutäve keik kinni? Emm; On küll ablas lehm, kõik mis kätte annad, kinni keerab Rap; oh sa va poiss sa `keerasid kõik koogid oma keresse Juu; küll `keeras `sisse, sõi nii `irmsast Lai d. fig naist magatama sarve ~ torikast keerama `kieras `talle `sarve; `poisid `käivad `nihvlil ja `kieravad torikast Lüg
3. midagi kokku keer(ut)ama, punuma a. paela, nööri või köit valmistama `Paela `kierati pihude vahel rops- ehk otstakkudest IisR; Luuad tehakse kase `okstest ja kaks kase võsast keertud võrralt on peal Pöi; vahel `keerti piitsa keel kanepitest Muh; köved `keerdags `vasto `pεεva ja `mööda `pεεva Käi; mõnikord saab kaks lõnga `otsa või kokku keeratud jämedamas paelas Aud; `pastla `paelu saab kieratud; võta `sõeres `vaĺmis, aka `paela `kierama Ris; vahest ei käind `kuigi kaua, aga `iasti olid kõvasti kieratud VMr; `nõelumise jäust `laśti `eide `lõnga keerata Sim; võrge `tehti linadest ja takkudest, keerati pihu vahel Trm; võrge on keeratud, olgu lina või takk, `keerad teise keeru `piale, paned kaks kokku Pltb. lõnga korrutama – R VJg Kod sie akkas `longa `kierama VNg; sie on `kieretud lõng, kaks `õtsa kokko `kieretud Lüg; Ise ketrab, ise `keerab omad koed, omad lõimed; ku ühe`kõrdased `pannasse kokko ja `aetasse vokk tagurpide, siis `kierasse `lõnga Jõh; akka `langa `kierämä `eiga `kierämättä `laŋŋast midägi tehä Vai; kõrrutasin lõnga ää, lõng `pańdi kahe `kõrtselt, siis keerati kahe `kõrtselt Trm; `keträn villad ärä ja `ki̬i̬ran kahe`keisess, sukalõngad tahvad kiärätä Kodc. kokku rullima, väänama `kapsas akkab pääd `kierama Jõh; `soetod lina pöod `keerdi `nuusti LNg; lina‿o ühna `tuusti maha `keerand Vig; ma akka pesu `keerma (väänama) kuivass Kse; tuulispask `keerab kuker`palli eena saod Kei; `lamma seĺlast `kieratakse villad `tuusti Ris; kapsas akkab piad `sisse `keerama Ann | ussit kõik kokku `ki̬i̬rnuva `endit Ran | u pikali heitma Nüüd `kieran kere `koikusse ja `põõnan IisR; Ma õhta keertsi aegsaste magama Han | `kieras jala `vällä Vai
4. kangast käärima `kaŋŋast `kierdämä Kuu; `seeńte peäl `keeräsin kangast Juu
Vrd keerima, keerlema, keerutama, käärama, käärima
korkenseen `korkens|een Jäm, g -eeni Muh; `korkensien Jõh, -ń Hlj; kom `korkenseeniga Kuu; `korkens|eer Jäm, -ier g -i Jõh; `korkinsien Vai; `korkensen, -on IisR, `korketsin Khk, `korkissuon Lüg, g -i; korkessiin Kaa korgitser Kisu vai `korkenseeniga sano suust (vähese jutuga inimesest) Kuu; Votta pudeli kori `pihku ja `tomba `korkensoniga IisR; kahe `korketsiniga nuga Khk
paha paha R eP hajusalt eL
I. adj 1. kehv, vilets a. (inimese seisunditest) sie laps tegeb `mulle `ühte `puhku paha mielt Hlj; ei õle parema `puole `luotagi, pahemast lähäb Lüg; Pia on paha, `tautab pikkali `pillada Jõh; siä oled alalde pahas tujus, et ole üvis tujus `millagi Vai; süda läigib sees, nenda paha Khk; kessel meel paha on, siis ta jugab nönda teist Krj; see oo nii pahas tojos et Muh; süda on paha, okse tikub `pεεle Käi; tegi seda paha meele ja kurja südamega Mär; ku mu mi̬i̬l saab pahas, siis läheb `jälle ära Mih; pisikesest piast oli pia põletik ja pia jähi pahaks (kohtlasest) Ris; kus sa tahad siis toimetada, kui teine poriseb ja on paha su üle HMd; Mul tuli mitu `korda paha meel `piale, mis ta minust naerab Amb; nina `krimpsus, kui meel paha on Ksi; lapsel paha `olla KJn; nüid ma sai täädä ja miul om siis mi̬i̬l paha Krk; sa olet ku üts mõtslu̬u̬m kunagi, mõnikõrd paha meelege `ütlet Hel; kui mi̬i̬l paha, siss `oĺli tusane, es taha kõnelda ega midägi Ran b. (esemetest, ainetest vms) jämedamad terad `lähvad erili ja pahemad erili; ise päält `tuule ja lased paha (vastikut) `aisu Lüg; see oli seant paha puu Khk; minu piimal oli paham maitse Ris; Ei mina suand aru midagi, et supp paha oleks old Amb; ta lasi `aatret - - paha veri `jooksis `väĺla JJn; eenäd `oĺlid pahad ja `veiksed KJn || riknenud, roiskunud `süöma `kraami `lähtä pahast VNg; kui sa paha `veega pesid - - läin silmad `kat́ki HMd c. (nähtustest, olukordadest vms) sie on kõige pahem, et lehmast piab `ilma `jääma HJn; Mul oli `kangest paha koe Amb; alvad ilmad, pahad ti̬i̬d Kod
2. laiduväärt, halb; vääritu; kuri, õel rähn on niisugune paha lind Kuu; mõni ei `andand `süiä ka `tõisele, `üeldi ikke `selle `kõhta, et paha inimine Lüg; `Ütläb kole pahast Jõh; Laps `kasvas - - läks `ninda pahast et IisR; pahasi inimesi ikka teiste `ulkas Vll; Paha mees oma tegudega Pöi; paha siga, `mõnda viga, puhu kärss `kärnas ehk teese moa külman vns Muh; Paha tegu seisab koua `meeles Rei; kulli lend oo üks paha lend Mar; ta sai koa paha kõne `alla, ega tal küll süid ei olnd Hag; pahad lapsed, `trampisid purust keik Pal; `tiotamene on alb, ropem, pahem [kui laimamine] Lai; paha siga, paĺlu viga, ku ta `kuskil rahu ei ole Trv; si̬i̬ om paha viivitemine, mis tuleva `pääle jätät, mis `praegu kohuss tetä om Hel; Paha nägu, paha tegu Nõo; pahaks panema halvaks pidama, hukka mõistma; solvuma Ärä pane pahaks ega oda vihaks Kuu; pani pahast näi sano Vai; sool pole pahaks seda mette `panna, kui ma seda `soole `itle Khk; ää pang seda pahaks mette, et ma nönda `rääkisi Vll; Ma räägi soole tött suu sisse, veta eaks voi pane pahaks Rei; ta paneb pahaks, ei salli mo juttu ega tegu Mar; ää pange mette pahaks, ma teen `naĺla Mär; ära sa‿nd sest kedagi pahaks pane Hää; tema oli ise mõisas tiul käind ja pani pahaks `nüitseid inimesi, et aena virisevad ja `aiged Jür; ta paneb mu juttu pahaks JMd; ämm paneb mind pahast VJg; ärä pahass panna ega ümmer kõnelte Krk; är˽panguʔ pahass, et nii halvastõ `lät́se Räp; paha silm, sõna kaetav pilk või ütlus ei tahand inimestele `näitada, et paha silm `jälle näeb Jõe; mõni inimene on paha `silmaga - - kui `lauta meni `vahtimaie, siis nuor luom lõppes `välla kõhe Lüg; tal oli ika paha sõna, seda ika enne`muiste oli. sia põrssad ja niisukesed on väga õrnad niisukest sõna `kartma Hag; sul on paha silm - - sa oled nõid Koe
3. raske, ebamugav, tülikas; ebasoodus, mittesobiv mene `nuodale, `kaige pahemb oli viel, ei saand niisugusi `kinda, kaik olid `suured; sie on niisugune libane ja terävä `otsaga kivi, `sinne oli `oite paha `mennä Kuu; `milla nied pahad kuud `müödä `saavad Lüg; `talvel on paha `pessa Jõh; lina `siemeni vot on paha `lasta, lina `siemed on lipped Vai; `Kat́simõ, et paha engegä (hädavaevu) tulõma saemõ Khn; mineva `oasta olid pahad ilmad Kei; oksik puu on paha `lõhkuda Amb; siit on paha `minna, tied on liivased Kad; pahem kõrv eliseb, suab paha sõnumid kuulta Kod; põngastik, see on madal maa koht, paha `künda Plt; küll oĺl paha `sõita läbi liina Võn; `täämbä `väega külm ilm väläh, paha ilm väläh Vas; ku sau lätt maalõ, siss ilm saa pahalõ Se
4. pahem Ku `rõõvid `paikad, siss paned paiga paha poole (sissepoole) Hls; suka ja `kinda vi̬i̬ŕ tule ää paha (parem- ja pahempidine silmus) kudade Krk
II. subst 1. kahju, kuri; pahandus, õnnetus; tüli Oli `kardetud `noidust vai neh, et pahad `pääle hakkavad, siis `etsitüd niisugune kivi Kuu; tänä `johtu suur paha, tüdär uppus mere Vai; Paha `puolest ma seda ei teind, `juhtus näed äpperdus IisR; vötab südame, kui teine teeb teisele paha Khk; nögene oo va vihane loom, teeb paha, körvetab `kangesti Mus; Seal on tükk paha `tehtud, suur ulk `vilja ää tambitud Pöi; ega ma paha pärast siis seda teind Mär; see `älvis sellest ära, ei leppin kokku, läks pahase Kse; mõni `ütleb vahest pahaga, korista oma koevad, kasi minema PJg; kuri võtab kuĺbist, paha paast vns Saa; meie ärra ei teind `meile paha kedagi Kos; `ütlen mehele paha tema naise `kohta JõeK; paha kuuled ike ennemisi Kod; ma `ütlen iä päräst, egä ma paha päräst `ütle KJn; maʔ piä sukka pahha Se; paha peal, peale, pealt (keelatud kohas käimisest) `luomad `läksivad paha `pääle VNg; `Juoksin ajasin `luomad paha pialt ära, ega nad suurt `vilja `tallada `jõudaned IisR; Poisid olid paha pεεl käind Jäm; loom immustab paha `pεεle Khk; oleks ta paha peal oln, siis oleks reagitud Muh; kohudatti obusid `eemale, `lähtvad paha `pεεle, ae käristiga ära Emm; ära sa mette lase `loomi paha `peale Mär; ära ti̬i̬ paha, ära sa lase paha pääl Hää; ma soan ema‿käst `peksa, ma `laśsin lehma paha `piale `minna Hag; Karjane `küinis vihma`varjus, `lammad kõik laiali paha pial Jür; ku obused `kuśkil paha pial olid, siis sai irmutada Pai; paha `peale ei tohi `minna Plt
2. pagan, kurat vana paha tie pääl pidi olema (eksiminekust) Kuu; näväd paha sõnu ajavad `väĺjä, siis kutsuvad paha Kod
3. roe, väljaheide mõne aava `piale tules `panna inimese paha, siss saas `terves PJg
III. adv väga kes śjood paha palavat joud süv́väʔ Se; `rautsebal oĺl paha hüä hobu; vanõmbal olõ‿s ütte `lastki, a noorõmbal oĺl paha paĺlo `latsi Lut; mäne paha hüä esänd um Kra
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|