[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

alanema alan|ema Kuu Jäm Khk Pöi Muh Emm Rei hajusalt L, Ris Juu JMd Tür VJg TaPõ Plt KJn Ran Nõo, -emma Lüg Vai, -em(e) Krk, -emme, -õmõ Krl, -õma Rõn hajusalt V(-mma), -ama Trv Rõn; imperf (ta) alani Pst

1. allapoole, madalamale vajuma; vähenema, langema vesi alaneb joes Kuu; paise alanes ära Jäm; kut mered `jälle alanesid, siis me `saime `püised käde; massaga puńn kiheleb kaua, kerbul alaneb ruttu εε Khk; `aigus kasi, valu vähene, `paistus alane, tõbi tagane (roosisõnad) Mar; paar nädälid oli `paistes, enne ku ärä alanes Vig; vesi alaneb jões Tor; tuul on alanend JMd; lehmäl õli udara põletik, `koskilt põletik ei alanud; juba vast (vaht) akab alanema, tuleb õlu `vuati `panna; ind on alanenud puhas Kod; piim alaness ärä, piim jääss `väiksess [kui hooletult lüpsta]; roosu paper om sinine - - `panti roosu pääle, sõss alani ru̬u̬s ärä Krk; ei saa üits sü̬ü̬k kõtun alaneda, joba tõene sü̬ü̬k valmiss Nõo; jumalalõ tenu, `paistuss om alanu ärʔ Krl; keväjatsel aol oĺli˽`väega suurõ˽vi̬i̬ʔ, a suvõss - - alasi ärʔ Rõu; kui kuu alanõmma (kahanema) hakass, sõ̭ss om pehme aig Räp; seoh kraavih vesi taha õi alanõdaʔ Se
2. nõrgenema, raugema mine seniss ottigi `vällä, ku viha ärä alaness Krk; ruttu saab kurjass, ruttu alaneb si `kurjuss ärä jälle Ran; ta viha alanõss pia Krl
Vrd alenema

alenema alenema VNg, -mma Lüg alanema, taanduma; kahanema kui sie mürä alene, siis voib edesi `menna VNg; pane vesi pudeli - - kui vesi aleneb, siis sadu ei tule; ajab üle kehä `paisetusse - - sangleppä vihaga viheldi, siis akkas alenemma; kuu aleneb, lähäb jo `viimase `vierandi `puole Lüg

algnema `algnema Hää; `algnõm(m)a Plv Vas Se, da-inf alõdaʔ Lut algama, alustama ma `algnesi alles tegima, põle veel kedagi `tehtu Hää; hummõń `algnõss ku̬u̬ĺ Plv; taĺv `algnõss joʔ Se; ku ilm alõśs, oĺl jo saaviśt (kadedus) raha `pääle Lut

katknema `katkne|ma VMr I(`katne- Trm, `katkene- Kod), `kakne- Pal Trv Krk/-me, da-inf kakente/ Plv katkema, rebenema; katki minema, lagunema minul vere suoń üks oli `katkend VMr; su̬u̬ one pehme, ei kanna ei `katkne Kod; sukk kui ei `kakne, piab küll `vasta Pal; ku lõnga `kaknive, sis mititi kangast Trv; kaaŕ jääss `kakneme, vikat́ ei oole teräve; `juuse `kakneve; `kakneje kangass Krk || fig kitsi ineme, tu̬u̬ om kui luusard, tast ei `kakne kellelegi midägi Plv Vrd katkema, katklema, katkuma2
lahknema `lahknema VMr Kod(-)
1. lahku minema; lahkuma sedä ei õllud, et [abielud] `lahknesid; pulm akab ärä `lahknemä Kod
2. lõhkema ülase lilled on kua üks rohi. kui inimesel valutab käsi, siis võta kevade neid `lillesi, taguda vesile ja `oida paar `tuńdi pial, siis lüevad vesi rakud `väĺla ja kui nied ära `lahknevad, siis saab `terveks VMr
3. selginema, hajuma mõnikõrd ei lähä sadama, vinotab ja `lahkneb ärä Kod

raknema `raknema hargnema lõng akab `raknema, `rakneb Kod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur