[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

kartsas karsas g `karssa SaLä Kaa Pöi, g karssa Jäm Ans Kär, g `kartsa Jaa Pöi Muh L Rap; karssas g `kartsa Mar Kul Mär Tõs Khk PJg SJn; kartsa|s g `kartsa Kaa Pha Vll Pöi L(g kartsa Kir) Ris HMd Nis Kod Vil Hls, -ss Vig Hel, kardsas Krj Kse Saa Hls a. ronimiseks kasutatav redel katuse karsas Jäm; karsas oli ahju taga, säält `keidi üles; `karssa völlas kohes nee laavad vahel on, kaks völlast Khk; kardsas oo `pulkadest, astud `pulkade `pääle Krj; ahu karsas `olli, üks vähike `sõuke; `kartsa nońn Muh; Körgete kurendusaidade kojanditel tehta mölemasse külgi vehest kartsad Emm; laudi kartsas LNg; `kartsa puud Vig; ja puu `otsas ka olid [linnu] pesäd mis inimest isi tegid ja, karsastega päris viisid ülese Var; poiss läin kartsast kouda ülese tara `piäle Var; `kartsage saab egass poole `kõrges minnä Hls || nöörredel masti ronimiseks Tieme `vańti `kartsa kua, muedu igävene `roinamine kui tahad `maśti `minnä Khn; masti `kartsad Ris || pressi kartsas redel linaajamise masinal käsimasinal oo all kartsass; pressi kartsass oo see, kelle `peäle kibid pannasse, mõedu ta ei purusta Vig b. vankri redelikujuline külg, vankriredel karssa körvad Jäm ~ (vankriredeli küljes olev pulk, mille külge seotakse koormaköis) Ans; läks `ilma `karssuta ratastega; rataste `karssa `völlad Khk; `turdla `karssad pannakse teiste `piale Pöi; `vankril oo kaks karsast, teine `teisel Muh; Rougud oidvad vankri kihasi voi kartsud kohal Emm; töö`vankrel oo `kartsad peäl ja sõedo`vankrel oo kehäd Vig; `kartsa sõled oo `kartsal otste peal; kehade väät́ oo all `lastme takka ja kartsaste takka läbi, sis `kartsad ei saa tõusta Kse; `kartsad pidid ikke [vankri] peal olema, kus sõnnik nagu `senna kartsaste vahele sai `panna; `kartsasõĺg, sõnnikuväo `kartsal keskelt läbi, et oiab ku̬u̬s, et peeled ei lähe laiali Mih; [kartsa] `võllad olid änamasti kasest, aga need pulgad olid kõik änamasti kuusest Tõs; Ädäli sai muedu karsastõss `tõua (vankri redelite kõrgune koorem) Khn; kartsastega vanger oo pika kehadega Tor; laud `kartsad on nied mis sillol käiaks, `kruusi ja `liiva `veataks Ris c. rõuguredel ein `pandi `reika karsaste `pääle Khk; kartsaste `piale pannasse ein Mih; kartsade `peale saab vili `kuivma `pandud, need oo kaks redeli `moodi, kui vili `peale oo `pandud, sis see oo rõuk Aud; kümme kartsast `viĺla Saa d. redelitaoliste külgedega loomasõim obuse karsas, kohes einad `sisse pannasse, karsas on seina küljes Khk; `kartsal om ümmer`ringi pulga ja jala all, lambaeinä `panti `kartsase, `lamba siss ümmer`tiiru seive Hel c. rööbiti puudest (palkidest) alus laeva või paadi vettelaskmiseks või kaldale vedamiseks karsas kui `rullisid kahe pitka puu `külge midu tükki `löödud; lae selle päälitse läheb nii sügavase (~ süvase) vee `sisse, et lae ojuma akab `jälle; karsast kautu tömmetass lae `maale Khk
2. kangaviga kui `kangal piivahe jäänd on, siis seda `üitasse `karssaks Khk; kui `toimne kangas oo ja kogemata ei ole `järges tallatud, siis oo `kartsad sees Mih; [kangale] `kartsa `sisse talland PJg Vrd kaltsas, kardas, kardsak, karsu, katsas
küüs küüs g küüne Jäm(g -se) Khn ViK I(küis; g küüse, -üi- Trm Lai) Hls(-), `küüne R(g -se Jõh); küis g küine S(g -se Khk Kär Mus Rei) K(g küe|ne Kei Kos JMd, -se Äks, köene Juu); küin g küine spor S(g -se Kaa), L(küüne, küe-) Ris HMd Tür VlPõ(küene); küün g küüne Jäm Vll Pöi Rid Mär
1. inimese sõrme või varba küüs `küüsib `teise näo `küütega `katki Jõe; mina ei taha pikki `küüsi VNg; vahel `lüöväd `valged plekkid `küüne `külge, ku `küüside `küljes on `valged plekkid siis `küüned `õilevad Lüg; sörm küine päralt `aige Khk; Küüned nii pitkad just kut kullil Pöi; kibu läks `varba küide `alla (külmvalust, kui sooja jõuti); pühabe ei lõegata `küisi, siis `lõikad oma õnne ää Muh; küisel kild `lahti Rei; `leika mo `pöila küis ära Phl; kui täl `kuskist sügeleb, siis tä `tõmbab küinetega Mar; närib sõrme `küini Mär; lõin küüne `lõhki Mih; kui küente peal on `valged tipsud, siis küened `õitsevad Kei; puhastas `küisa Rap; teene akata kohe köendega teese `siĺmi `kińni Juu; kikerpuu oli pist küine `alla VMr; õles sial küüned, siis tä lähäs puu `õtsa, aga [on] sõrad (vastati oleks-ütlejale); kopoteti vasta sõrme küit; lahe ma aan kua küüned `külge (katsun) Kod; üeldasse et piab riśti küinele `piale tegema kui küine ära `lõikad, et siis ei saa vanatot võtta Ksi; `nuaga ei tohi lapsel `küina ~ `küinesid lõigata, sest `saama `kiskuja, `kakleja; sinu küined `mulle `külge ei akka (ei saa minust jagu) Plt; küüne äidseve, `valge täpi küünte pääl Hls || (sõrmedest) Küll sai `kraabitud, kas vai `küüned verel, ei tüö `otsa lõppend IisR; `tõmba ää küidega, mis see si narmeldab (rohi kivide vahel) Muh; Ää ming `küüsipidi piimässe, teesed ju `tahtvad sedä kua `seüä Khn || väga vähe; (üldse) mitte midagi ma ei tia mitte üks `sõrme küüs sest `asjast; mina ei õle mitte `musta `küüne `võrdki midagi võttand Lüg; ei `andand `miule mitte `küüne `verdki Vai; sa pole mitte küüne `väärtkid teind Jäm; mette pole niipalju, kui see must küis sörme `otsas Rei; ma ei tea mette `ühte sõrme küine `täitki sest Mar; tä ei tein küine väärt iäd Tõs; mul ei ole mitte sõrme köene `otsagi Juu; mitte üks sõrme küine võŕs mai tea sest ajast VJg; Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega, et sialt ei veerenud musta küine viart saanarahvale Trm; küine võrd põle sa seda teind Plt || fig (isekusest, riiakusest) sellel teravad küined, tikub teiste kallale Khk; Kui Miina kuulas, et tast ka juttu tehti, kus siis ajas küüsed välja Kaa; Nuõrik lähäb `julgõks, akkab juba `küüsi `näütämä Khn | (vargast, vargusest) ei minu `küüned küll ei akka kuhugi `kinni; sel mehel õlivad `õige `pitkad `küüned Lüg; läheme küiste viha tegema (puid varastama) Khk; küised taha `viskand, ära virutand selle asja Mus; Ju ta ikka küüned sügavase ajas, mis seal muud oli Pöi; täl oo - - pikad küined, näppäb kust suab Tõs; ta laseb ikke köened `käiä teese vara üle Juu; sie on küinte peal väilas VJg; Uuel kambamehel pidid pikad küüned õlema Trm; küüned oma poole (omakasust) `küüned igäl mehel oma `puole, nied `sitked inimised ja `ihned Lüg; Sel alati `küüned oma `puole - - vahi ette kui tämaga akkad `kaupa tegema IisR; Eks need küüned ole igalühel omapoole kõberas Han; tema kisub ikke köened oma `poole - - kes teese `poole neid `küisi laseb `minna Juu; `kõikidel on küined oma `poole Plt | eks vana Jaen ond ka üks `körbend küis, `kangeste oma `poole `tömbaja Mus; küünte ja hammastega iga hinna eest, kõigest väest `Kauva‿s mina `üksi `jõudasin `küünte ja `ammastega `vasta sõdida, vanames oli jo `poisiga ühes nõus IisR; kitsipung ei taha kedagi `anda - - küinte ja ammastega oiab kopekast `kińni Lai; kümne küünega 1. oma kätega, oma tööga Isa oma `kümme `küünega kogusid, pueg `laskes kõik läbi IisR; ma pea oma `kümne küinega `teenima Jäm; oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk; Pole ma kohegilt midagid muidu saand, keik oo oma kümne küüsega tehtud Kaa; mõni üksik inime toedab oma näpu `tööga, oma käte varal, teeb oma `kümne köenega Juu; `kümne küinega piab `leiba `teenima Plt 2. iga hinna eest, kõigest väest On üks `täitmata luom, `kümme `küünega `krahmaks igalt puolt kui saaks; Täma akkas kohe `kümme `küünega tüöst `kinni IisR; sügisene püid on ka kehva `poole - - siis pead nii `kümne küinega `väljas olema Krj; küüned külge (lööma) enda valdusse (hankima) läks paar `päeva `aega, tuli `vastus, et nüüd `saame `küüned `külge Hlj; Kuhu küined `külge lõi, sealt pidi tükk tulema Trm; küüned püsti tungivalt, härdalt (paluma) palus kohe köened `püśti Juu; kisendäs ja palus käed küüned `püśsi Kod
2. küünis `kassil on jo `nõnda kõverad `küüned, teravad `nõnda kui `niula `õtsad Lüg; kullil vahed küined Khk; kui kuĺl kana oma küide vahele saab, ega ta‿p lase naljalt `lahti Muh; `juhtus kulli küüntesse Rid; kana varvastel ka vahedad küined `otses Hää; undil on suured küined Ris; koer ja kat́t oo `üste `liiki eläjäd, küüntegä Kod || sõrg kui [vähk] küined ikke `sisse pitsitab, ikke vere `väĺlä Äks
3. eseme kisk, teravik `ankru küis akkab mere `kinni, küis akkab panga taa Khk; `ülge rava küis Mus; Ankrul on `sirge säär ja kaks kõvert küünt Pöi; ne suured lestad on tal `otsas, ne on `ankro küined Emm; adra raua küined LNg; agurid - - nellä viie küünega, küünte taha jääb kui on merest kedagi `otsida Rid; ahengal oo küll küined, küindel kisud `külgis Tõs; Seina rihv `tehtaks ikki, `seuke kaśs on, kahe araline küinedega Hää || kuusirbi teravik kui kuu on selite, `küüned üles`puole, siis tuleb `selge Lüg; `kõrge kuu, köened ülesspidi Juu
4. sälk, soon, sisselõige `luoga `küüned `jäävad `aisa `külge - - `aisa õts `panna `küünde, rihm on `küüne sies, siis ei libise `lahti Lüg; look es seisa `küisis, tuli maha [hobuse] kaela `peale Khk; Vitsa puu `aeti `lõhki - - küüned lõigati `sisse, `pandi `küüne ja `aeti riistale peale Pöi; puu `nõule aeti vitsad `peale ja, lõigati `nõule küined `sesse Mar; puu nõue vitsal oo küined - - lõegatse `väiksed nukad `sisse, pannase kokku, need oo küined Tõs; looga küis, aesa sooń seal sees Juu; [vitsa] küüs tuleb pialt puolt `sisse toppida, siis õtsad jäävad vasta `lähkrit Trm; luaga küüned one kõhe õtsa piäl, paned aga luaga `külge ja paned ruama `ümmer Kod; riistal vits `kat́ki läind, küis on ära - - ei saa vahelite `panna Lai; vitsad pannasse `küinde, siis seesäväd piäl KJn; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls5. a. Vaat kui `suured `küised mu küüs`laukudel Jõh; [põldmurakal] küüned (tupplehed) suuremad kui maasikal VMr; rukki küis (tungaltera) Trm b. leivaots Leiba pole änam kut see va kuivand küis Emm; Leib on otses, üks pisine küüs on veel järel Käi
Vrd küns, küüds, küütsakas
liusk1 liusk Hlj Pöi Tõs Aud Ran, g lius|a Khk Mär PJg Tor Hää KJn Hls Hel, -u Var Khn Tor Hää Saa, `liuska IisR; pl ljõusud Khn libajas, kallakas Tie on liusk IisR; Katus on nii liusk, sellepärast jooseb läbi Pöi; liusk maa, vesi jooseb `äśti ää Mär; `siuke liusk mägi oo; nüid `tehti [majale] järsk ots, `enne oli liusk Tõs; siit on [meri] liusk, `järsku läheb sügavase Aud; kink - - ega ta väga `kõrge ei ole ja ikki liusud küĺled Tor; liusa mäe (lamedad mäed) Hel; liusk maa Ran Vrd liuhk2, liuskane, liuskas, liuskis, liusklene, liuss2
lood2 lood Emm, loot Rei, loet Ris, lu̬u̬t Ran Har/-/, g loodi; lood g loe Kse Han/-/; luod g `luodi IisR, lue Kuu Lüg; n, g `luodi VNg; lu̬u̬d́ Lei, g loe Hää; luot́ g luodi Koe; luõt g luõdi Khn; g loodi Trm, p `lu̬u̬ti Krk
1. loodimisvahend a. rõht- või püstasendi määramiseks ehituse `miestel on luod, `pannasse `asjad `luodi Lüg; Siu üks `piśke `raske asi nööri `otsa ja lase `alla kukku. Lood́ `oogi `valmis Han; majad peab loe järel `saama `tehtud Ris; saena teo `aigu `olli lu̬u̬t, tu̬u̬ näedäss `alla pidi ja üless pidi Ran; lasõʔ nööriga lu̬u̬t́ `alla, panõʔ kivi `otsa Har; lu̬u̬d́ om taa `kinkaga õgvast pida Lei Vrd loe|laud, loodi|laud, lood|laud b. vee sügavuse mõõtmiseks Luod `täüdüs olla neh igäs `laevas ja `paadiss Kuu; `uuemad `luodid olivatta juo raud `kuulid, `saŋŋad taga VNg; Kui meri aa madalam, siis saab loodimesega korda üks mees, seisab püsti pεεldtuule külgis laeva pordi pεεl ja söidu aegus eidab loodi ette poole Emm; Vett küll, luõt ei ulatu viel `põhja Khn
2. rõht- või püstasend Kui juhtub, et kudagi on [veski]kivi loodist ära, keera alt natuke kruuvist Trm; tuuletse ilmage ei `saagi `õigest `lu̬u̬ti kätte, tuul `puhkab nööri ärä Krk; [hoone] välläpoolõ küĺg saa täüs lu̬u̬t́ Har

näkk1 näkk Käi Nis Hag Kos Sim MMg Äks Ksi, g näki Khk Pha Vll Mar/nε-/ Kul Mär Vig Kse Mih Khn Ris Juu JMd Tür Koe Trm Kod Pal Plt KJn, näkki Jõe Lüg Jõh, näku Jäm Kär Muh Phl, näka PJg Tor, näkä Tõs, nägi Kuu(pl nägäd); näḱk Plt Räp, g näki Hää Iis Trv Hls Krk Ran Nõo Võn Kam, näḱi Saa Juu Kan Rõu Plv; n, g näkki VNg; näkki g nägi Vai folkl a. (hrl pahatahtlik) vee- või metsahaldjas siin Jägala jões on näkk, kivi pial pidand `istuma ja pesema Jõe; Ihanalasti ku nägäd meress Kuu; õlen lugend, et näkk piab õlema `naise `piaga ja kala savaga Lüg; `kaivos on koledad näkkid, kes `kaivo `pääle läheb, sene `alle `tõmmab Jõh; näkid oo `söuksed vaimud Khk; Näkk on egas kohas sügave vee sees, olgu see meres ehk jöös ehk aukos Käi; `rääkvad näkki jões piab olema, siin põle näha olnd Kul; näkk `olle lühekse jalaga ja kõht oo täl lai, näkäd oo `ü̬ü̬si `välläs Tõs; kao augu `piale ei `tohtind `minna, et kaos pidid näkad olema ja vee `alla `tõmmama PJg; Korgastes elavad näkad, kis tulevad `väĺla ja viavad lapsed jõkke Tor; sii‿pol nihukest `kohta põle, kus näkki nähä oleks; `Peipsi `järves olla suur kibi, kus `otsas näkk ennäst pest Juu; ei ma põle küll mitte näkkisi näind JMd; näkid viivad inimese ää Koe; ära `vaata `kaevu, näkk `tõmbab `sisse Trm; näväd nähnud näkki, nagu luik, lüönud siivad laiali, ise `kangest lobistanud Pal; näḱk `tõmmeb `kaiu Trv; vanast olevet ollu näki kivi ahervarre sehen Krk; karjami̬i̬s - - lännu loodsikuga sinna kotale, kos ta (üks mees) uppenu ja ütelnu: näḱk, võta meie nõgel, anna meie koolu kätte ja visanu nõgla vette Ran; mõtsan käesivä näki `ümbre, essitivä inemìisi Kam; kaon om näḱk - - `hiusist võtt kinniʔ ja `tõmbass `õkva `kaivo Kan; sõ̭ss nakaśki järven tu̬u̬ näḱk umma vigurit tegemä, sääl timä `oiu, sääl timä `saisõ Räp b. (lastehirmutisena) `kaivu `ärga `vahtiga, näkk on `kaivus; älä mene `metsä, näkk tuleb; `lastele ikke `üeldi, ku ubi ja `erni `käisid `süömas, et näkk on `ernes, näkk on uas Lüg; mine mette `kaugele, näkk `tõmmab su `kause Mih; Näkk viib lapsõd `veesse, kui `puätõssõ lähäte Khn; näkk kajos, ärä mine KJn; ärä minnä lohu `vi̬i̬ri, näki `tõmbav `sissi Krk; Ei tohi jõe vi̬i̬rde minnä, näḱk tuleb jõest ja viib latse jõkke Nõo; ärge mińge vi̬i̬ `vi̬i̬rde, näḱk võtap viip ärä vette teid Kam

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur