[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kartsas karsas g `karssa SaLä Kaa Pöi, g karssa Jäm Ans Kär, g `kartsa Jaa Pöi Muh L Rap; karssas g `kartsa Mar Kul Mär Tõs Khk PJg SJn; kartsa|s g `kartsa Kaa Pha Vll Pöi L(g kartsa Kir) Ris HMd Nis Kod Vil Hls, ‑ss Vig Hel, kardsas Krj Kse Saa Hls a. ronimiseks kasutatav redel katuse karsas Jäm; karsas oli ahju taga, säält `keidi üles; `karssa völlas kohes nee laavad vahel on, kaks völlast Khk; kardsas oo `pulkadest, astud `pulkade `pääle Krj; ahu karsas `olli, üks vähike `sõuke; `kartsa nońn Muh; Körgete kurendusaidade kojanditel tehta mölemasse külgi vehest kartsad Emm; laudi kartsas LNg; `kartsa puud Vig; ja puu `otsas ka olid [linnu] pesäd mis inimest isi tegid ja, karsastega päris viisid ülese Var; poiss läin kartsast kouda ülese tara `piäle Var; `kartsage saab egass poole `kõrges minnä Hls|| nöörredel masti ronimiseks Tieme `vańti `kartsa kua, muedu igävene `roinamine kui tahad `maśti `minnä Khn; masti `kartsad Ris|| pressi kartsas redel linaajamise masinal käsimasinal oo all kartsass; pressi kartsass oo see, kelle `peäle kibid pannasse, mõedu ta ei purusta Vig b. vankri redelikujuline külg, vankriredel karssa körvad Jäm~ (vankriredeli küljes olev pulk, mille külge seotakse koormaköis) Ans; läks `ilma `karssuta ratastega; rataste `karssa `völlad Khk; `turdla `karssad pannakse teiste `piale Pöi; `vankril oo kaks karsast, teine `teisel Muh; Rougud oidvad vankri kihasi voi kartsud kohal Emm; töö`vankrel oo `kartsad peäl ja sõedo`vankrel oo kehäd Vig; `kartsa sõled oo `kartsal otste peal; kehade väät́ oo all `lastme takka ja kartsaste takka läbi, sis `kartsad ei saa tõusta Kse; `kartsad pidid ikke [vankri] peal olema, kus sõnnik nagu `senna kartsaste vahele sai `panna; `kartsasõĺg, sõnnikuväo `kartsal keskelt läbi, et oiab ku̬u̬s, et peeled ei lähe laiali Mih; [kartsa] `võllad olid änamasti kasest, aga need pulgad olid kõik änamasti kuusest Tõs; Ädäli sai muedu karsastõss `tõua (vankri redelite kõrgune koorem) Khn; kartsastega vanger oo pika kehadega Tor; laud `kartsad on nied mis sillol käiaks, `kruusi ja `liiva `veataks Ris c. rõuguredel ein `pandi `reika karsaste `pääle Khk; kartsaste `piale pannasse ein Mih; kartsade `peale saab vili `kuivma `pandud, need oo kaks redeli `moodi, kui vili `peale oo `pandud, sis see oo rõuk Aud; kümme kartsast `viĺla Saa d. redelitaoliste külgedega loomasõim obuse karsas, kohes einad `sisse pannasse, karsas on seina küljes Khk; `kartsal om ümmer`ringi pulga ja jala all, lambaeinä `panti `kartsase, `lamba siss ümmer`tiiru seive Hel c. rööbiti puudest (palkidest) alus laeva või paadi vettelaskmiseks või kaldale vedamiseks karsas kui `rullisid kahe pitka puu `külge midu tükki `löödud; lae selle päälitse läheb nii sügavase (~ süvase) vee `sisse, et lae ojuma akab `jälle; karsast kautu tömmetass lae `maale Khk 2. kangaviga kui `kangal piivahe jäänd on, siis seda `üitasse `karssaks Khk; kui `toimne kangas oo ja kogemata ei ole `järges tallatud, siis oo `kartsad sees Mih; [kangale] `kartsa `sisse talland PJg Vrd kaltsas, kardas, kardsak, karsu, katsas

näkk1 näkk Käi Nis Hag Kos Sim MMg Äks Ksi, g näki Khk Pha Vll Mar/nε-/ Kul Mär Vig Kse Mih Khn Ris Juu JMd Tür Koe Trm Kod Pal Plt KJn, näkki Jõe Lüg Jõh, näku Jäm Kär Muh Phl, näka PJg Tor, näkä Tõs, nägi Kuu(pl nägäd); näḱk Plt Räp, g näki Hää Iis Trv Hls Krk Ran Nõo Võn Kam, näḱi Saa Juu Kan Rõu Plv; n, g näkki VNg; näkki g nägi Vai folkl a. (hrl pahatahtlik) vee- või metsahaldjas siin Jägala jões on näkk, kivi pial pidand `istuma ja pesema Jõe; Ihanalasti ku nägäd meress Kuu; õlen lugend, et näkk piab õlema `naise `piaga ja kala savaga Lüg; `kaivos on koledad näkkid, kes `kaivo `pääle läheb, sene `alle `tõmmab Jõh; näkid oo `söuksed vaimud Khk; Näkk on egas kohas sügave vee sees, olgu see meres ehk jöös ehk aukos Käi; `rääkvad näkki jões piab olema, siin põle näha olnd Kul; näkk `olle lühekse jalaga ja kõht oo täl lai, näkäd oo `ü̬ü̬si `välläs Tõs; kao augu `piale ei `tohtind `minna, et kaos pidid näkad olema ja vee `alla `tõmmama PJg; Korgastes elavad näkad, kis tulevad `väĺla ja viavad lapsed jõkke Tor; sii‿pol nihukest `kohta põle, kus näkki nähä oleks; `Peipsi `järves olla suur kibi, kus `otsas näkk ennäst pest Juu; ei ma põle küll mitte näkkisi näind JMd; näkid viivad inimese ää Koe; ära `vaata `kaevu, näkk `tõmbab `sisse Trm; näväd nähnud näkki, nagu luik, lüönud siivad laiali, ise `kangest lobistanud Pal; näḱk `tõmmeb `kaiu Trv; vanast olevet ollu näki kivi ahervarre sehen Krk; karjami̬i̬s - - lännu loodsikuga sinna kotale, kos ta (üks mees) uppenu ja ütelnu: näḱk, võta meie nõgel, anna meie koolu kätte ja visanu nõgla vette Ran; mõtsan käesivä näki `ümbre, essitivä inemìisi Kam; kaon om näḱk - - `hiusist võtt kinniʔ ja `tõmbass `õkva `kaivo Kan; sõ̭ss nakaśki järven tu̬u̬ näḱk umma vigurit tegemä, sääl timä `oiu, sääl timä `saisõ Räp b. (lastehirmutisena) `kaivu `ärga `vahtiga, näkk on `kaivus; älä mene `metsä, näkk tuleb; `lastele ikke `üeldi, ku ubi ja `erni `käisid `süömas, et näkk on `ernes, näkk on uas Lüg; mine mette `kaugele, näkk `tõmmab su `kause Mih; Näkk viib lapsõd `veesse, kui `puätõssõ lähäte Khn; näkk kajos, ärä mine KJn; ärä minnä lohu `vi̬i̬ri, näki `tõmbav `sissi Krk; Ei tohi jõe vi̬i̬rde minnä, näḱk tuleb jõest ja viib latse jõkke Nõo; ärge mińge vi̬i̬ `vi̬i̬rde, näḱk võtap viip ärä vette teid Kam

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur