[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 102 artiklit, väljastan 100.

ema|kanep emasõitega kanep emakanep ei `õitse, ta akkab tuti `sisse `seemnid kasvatama Muh; emakanep oo päris kanep, kisuts sügise ää Lih; esäkanebe kakuts siast ärä, siis jääss emäkanebe vi̬i̬l kasume. emäkanep om kardula `võtmise `aigu `valmi Krk; emäkańepi varre `viidi kah likku Puh; ku emäkańepi pää kueva olli, siss kolgiti kurikuga tupitside sehest terä `väĺlä; emäkańepi pää lõeguti otsast ärä, `pańti `sarda kujuma Nõo; imäkańep kakuti sügüse Se
ennemidi ennemidi Jäm Ans; innembidi(-ńn-) Rõu Räp(-edi)
1. esmalt; kõigepealt mis keige ennemidi `saedaste on pinnaloud Jäm; [lepa] `koori keedeti ennemidi [täiesti pehmeks] - - siis sai koored ära `vöötud ning löŋŋad sönna `sisse `pandud Ans
2. (teat ajast) varem(alt), aegsamalt; kiiremini ära ming ennemidi ära kut ma koju tule; tule varamidi, seda ennemidi saad töö `valmis Jäm Vrd ennimidi
3. teat aeg tagasi, ennemalt innembidi ta käve eks siin Rõu; Üteĺ [mees naisele] et siist (oherdiaugust) käve innembidi mullõ luu`painaja pääle Räp
4. vanasti ennemidi oli elu `oopis `kergem Jäm; innembidi kasiti tsirbiga `viljä Rõu; ińnembedi `pańte sügüse mett ala õnnõ illatsõlõ süllemele Räp
Vrd ennembide, ennemdi, ennemite
erale erale Jõh Jäm, -lle Vai; eräle Nõo Kam Ote V(-eʔ Urv) eraldi ta (leivalabidas, selle lauad) õleks mend erale (lagunenud) Jõh; `õige vanast `oĺliva kõik üte katusse all, laut, riialune, tare, `kambre - - peräst nakati eräle tegemä Kam; latsõ˽sei˽jäl eräle põrmandu pääl Urv; tütäŕlatsõ oĺli˽keväjä `urbõpäävän ja `poiskõsõ oĺli sügüse leerihn eräle; ma˽lei ka˽`hinne umast sõ̭sarõst eräle Rõu; veli võt́t naaśõ, nii oĺl tõõsõst velest eräle mineḱ Vas; `tõpraʔ `lätvä eräle egäüt́s, üt́s sinnäʔ tõõńõ tännäʔ Lut Vrd erali
idi n, g idi pöialpoiss (Regulus) Idii-idii, `siokõst iält tegäd. Ju sellepärast idi ond; Sügüse ond idisi igänes `mände `otsõs Khn
hingamine tn < hingama
1. (sisse- või välja)hingamine, hingetõmme Õli `üöse mend (surnud), ei `saandki minä tämä `viimasel `ingamisel `saataja `õlla Jõh; panid [surnule] `ehmed ka nina`aukude ette ja `katsusid kas tuleb veel `ingamist Khk; pole `öiged `ingamist änd, paneb iŋŋeldama Mus; Oli mehi na täis, et õhku ka ei oln `engamise jaos Tõs; `ingamine nõnna `raske juba [surijal] JMd; `ingämine jäe arvass enne `surma Kod; linnu magus ja küislauk [neid süüa], siss on `ińgämene `kerge Vil; si̬i̬ om lühikse `engämisege Krk; ku `võtna ańdsat, siss löönä `tolle `eńgämise lahedass Nõo; ku˽ma tuulõ pääle lähä, siss pand `hingamise kińniʔ Har; `hińgämine om mul ka üle `süäme (raske hingata) Vas; sügüse `määŕte taro savigaʔ kokko. üt́s mulk jätete õnnõ `hingämesest Räp; perämätse `hińgämiseʔ Se; ühe hingamisega ahnelt, ühe sõõmuga Mees joi oluve `kannu ühe `hingemisega `tühjäks Kuu; juob ühe `engämisega kohe Vai
2. (lühike) puhkus Pühabene asi oo tööinimesel ikka ingamine Kaa; aga teine (peremees) `ańdis `sulle `ingamist ka, söögi tuńni aeale Lai; täil om `engämin (peate puhkama) Lei
3. (soov surnule) `antku jumal tääle εεd `ingamist Khk; Meite öuemees - - antku taale εεd ingamist - - oo ka juba mütu aastad Kaarma kerguaidas Kaa; `antku `Eesuke `ingamest Muh; taevas `antku `ingamest Han; jumal `antku minu pu̬u̬lt tämäle inge `ingämiss Kod
hinge|aeg `hinge- Lut; enge- Hls Krk; gpl `enge-, -ńg- M hingedeaeg `võtsiv `enge aja `algusen, üits kolm `õhtud käüsiv [hingedeks maskeerunud inimesed], `engeaig om `mü̬ü̬dä, enge ei käü enäm Pst; Nädäl perän `mihkle`päeva akkab `eńgeaig - - Neli nädält om `eńge`aiga; enge aja ilma [on] udutse aurutse Hls; `enge aig päält `mihklepäevä `algass ja lõpess päält märdipäevä; sügüse `eńge aig sõss tetti peiet (surnu mälestuspidu), `aeti sugulise kokku; si̬i̬ olli vanal aal ku `eŋ́ge aig, `panti `sü̬ü̬ki `kambre otsa `pääle; `ernit ei võivet `ki̬i̬te `eńge aig Krk; pallõldass `hińgi iist jumalalõ - - tuu um `hingeaig Lut
hinge|päev inge- Mar PJg Lut/h-/; hińge- Se; eńge- Trv Kam; `eŋŋe- Vai; gpl `inge- Pil
1. hingedepäev `ingepääv `üeldi, si̬ on muidu `siuke vana`aegne asi Pil; sis om `aaśtakah vi̬i̬l neĺli hińge`päivä - - üt́s hińgepäiv om sügüse, inne `nahtse`päivä nätäĺ, kolm nädälet pääle `mihkle`päivä. tuu om sääne kõkõ `tähtsäp hińgepäiv, tuud õks `peetäss; ja hińgepäävä ka käüdä äi sannah ja `rõivet mõsta ai eih; tõõnõ hińgepäiv om kat́s nädälet inne maaselitsa jäl puuĺpühätsel pääväl. sügüsenne hińgepäiv om puuĺpühä. kolmaśs hińgepäiv om raadõvitsah, pääle lihasöögi; suvisõ pühi puuĺpühä om sõ̭a hińgepäiv Se; [novembri] edimäne päiv um `kõiki pühhi päiv a tõńõ um joʔ hingepäiv; hingepäväl `koŕjusõʔ [kiriku juurde] tühälidseʔ Lut
2. millegi tasuks tehtav tööpäev nüid ei ole εnäm inge `päebi tehä Mar; Ingepäevadeks [teise toanurgas elamise eest] olid sügisel kartulivõtmise ajal neli päeva PJg
hingus `ingu|s Kuu Vai spor eP(-ńg- Lai), `(h)ingüss, -ńg- spor V, `inktu|s Hi(`h- Phl), `engu|s VNg Jõh Vai, -ss Trv Hls, `eńgu|ss Trv Puh Krl, `engü|ss Krk Har/-ńg-/, g -se; `eńguss- Kam; hingu|ss g -sõ Rõu; g `inguse Hel; `eńktus g -õ, -üs g -e, `entus Khn
1. hingamine seeme [juua] on naa suur kut ta öhe `inktusega joob; Üks inktus joua teise alt εε (hingeldab pidevalt) Emm; ku `aige om, `engüss jääss vähepess Krk; `maalise [tulevad], ku maa `inguse kottal [magad] Hel
2. hingamis- või õhutamiskoht `hülge `hinktuse augud [jääs] Phl; suurõ allil põlõ nii paelu `entusi; Siis tuli vana suuraĺl `enktusõ `piäle `engämä Khn; `kinni kasunu jäŕv, siss mõnest paegast `eńgäss, siss üteldäss: `eńguss mulk Kam
3. tuulevinu, -õhk kui on `vaikne, ja tuleb pisikene [tuul] `sinna `ulka, siis on tuule `ińgus Lai; tuulõ `hińgüst um veidü ei ajaʔ aganat `vällä Vas
4. puhkus, rahu sie läks `engusele vähäst ajast; oda omale vähä `aiga `enguse `aiga VNg; nii kava ma ole sii `ingusel Muh; koeril `engust ei ole, inimese käiva `raavi `mü̬ü̬dä Trv; `ankõʔ aholõ `hingüst: `pankõ `katla ala tuli Lut; hingusele minema fig 1. surema kaik on `ingusele mend, on ärä `surred Kuu; Läks varakuld ingusele (suri enneaegu) Emm; Inimene oo vana - - akkab `varsti `ingusel minema Han | lät́s joʔ igäveste `hingustõ Rõu; 2. tegutsemast, olemast lakkama Pailud talu kohjad oo `ingusel läin; Mõisad läksid kõik `ingusel Han Vrd hingüsevahe
5. söögivahe timä `tahtsõ üte `hingüsega taad rüä `olgõ ärä kündäʔ; kolʔ `hińgüst oĺl õks pikä pääväga tetäʔ. sügüse sai kat́s `hingüst enneda vällän hobõsõga tetäʔ; kellä `kümne `aigu nakati `lõunõ `hińgüst tegemä Har
inämbidi enamasti Süǵüse sõ̭ss ku˽`piimä vahel [söögiks] `ańtegiʔ, sõ̭ss `pańte ka inämbidi kat́s vai kolm jako vett `sisse Räp Vrd enämbide, inämbäidi, inämbüist
isa|lõhe niisaga lõhe sügüse isa lohedel `kasvab alumase `leua `külgi konks vai kouk nagu vähikä sorm kohe, siis isa lohe ei pidand `saama `marja ärä `süüä Kuu; kaksküme `seitse kilo [kaalus] isälohe; isä lohe on kokka `leuga Vai; isa lõhe on niisaga Hää
its5 it́s Kaa Hää, its Kuu Mar, g itsi, g it́si Hää, `itsi Kuu; kom `hitsigä Kuu; n idsi Jäm; (hrl partitiivis) `it́si IisR Saa Jür JõeK JMd Rõu, `itsi Kuu Hlj IisR spor S, Khn
1. tugev tuul Ei niisuguse `itsiga, mis täna `väljas, lase kedagi merele Kuu
2. hoog, kiirus; säru `Helsinge puold tuleb hüä `hitsigä `kahtlase `näügä modur (mootorpaat) Kuu; ma pani jalgrattale `itsi [juurde] Mus; vihm akkab einalistele `itsi tegema Rei; Oli aga sellel mehel its peal, polnud aega ringigi vaadata Mar; tegi `it́si, tegi tulist takka Jür
3. jõud, press, surve pidi ikka idsi järel olema, mis vee siia surus Jäm; Oli taarist kõvasti `itsi anda, et nael laava `sisse läheks; Iga asi kooldub kui talle ee its peele pannakse Kaa; Anna `itsi (löö pihta), lihab küll Pöi; Anti tagand järjest itsi (suruti eesseisjaile peale) Emm
4. pingeline töömahv; vaev, raskus Õpetaja tegi `poisile vähe `it́si (elu kibedaks) IisR; Kui sa ikka pääva pidusel tööga kena itsi saad - - kas siis ep seisa uni pεεl; Kui öösse uni pεεl es seisa, siis oli päine its veel püsut Kaa; Selle va `mõisa `tööga said inimesed `itsi küll Pöi; küll sellele loomale `itsi `anti (sunniti tööle) Muh; ma sain eila [tööga] ää it́si Hää; kõ̭gõ `rohkõmb `it́si sai suvõl haina `aigu ja süǵüse rehe `aigu Rõu
5. hirmutus; löök, hoop, keretäis (peksa) Kas `tehti pidul ka monele `itsi kovasti Kuu; `itsi `peale panema (minema ajama) Hlj; `Tarvis `teisele nattukke `itsi teha, siis saab `targemast IisR; See (poiss) on vanade käest `itsi küll soand Pöi; Kui loomad pahapεεle pεεsivad siis peab nendel itsi andma; Itsi tegemene ojab ounavargad eemale Emm; tuleb `it́si teha, noh, `tuupi või nõnda Saa
jaagupipäev jaagupi- (joa-, jua-) Khk Pöi Vig Tor Kei Kos KuuK VMr VJg Iis Trm KJn, jaagopi- Mar, `jaagupi- Kuu Lüg(`jaagopi-) IisR, `jaagubi- Jõe Kuu; jaagapi- Ans Khk Mus, juagapi- Kod; juagip- Khn; jaku|pi- Sim Trm(-bi, jakobi-) Äks Lai Hel; jakopi- Lüg Kod Plv, jakope- Räp, jakup- Nõo; jakapi- Har; `jaopi- Tõs, `jaupi- Pär; jaaka- Trv Hls Puh(jakap-); `jaaka- Hää Saa M, jaaga- Jäm; joaga- Pöi, `jaago- Lüg, jaka- Har Se; d́akap- Lei kalendritähtpäev, 25. juuli `jaagubi `päiväst `otsib jo alukse mies sadama Kuu; `jaagupi `päiväl viseti külm kivi jõkke [s.t vesi läks külmaks] Lüg; aiseb kut va joagapäe `aegne sokk Pöi; jaanibεst neli [nädalat] jaagap̀εse, jaagap̀εst oo kaks lauritsabεse Muh; raud nael lähäb eena `sisse jaagup̀ä `aegus ja `põesa alused lähvad pimedaks Mär; `jaaka päeval `luudass `kartuldel magu Hää; jaaguppääv oli see üless `ütlemese aeg [teenijatel] Pee; kui juagupi pää `müeda siis enamb muasikaid ei tohi võtta siis oled unine kui unikot́t VJg; juagapipääv ja `küinläpääv käeväd vassakut́e, siis on pu̬u̬l `uassad Kod; kui jüripäevässe kaselehe iirekõrvun, siss jakupipäevässe `uutsi`leibä ei saa Hel; jüripääst jakap`päivä ei lõpõʔ agu aost Urv; vana jakappääväss oĺl hain tett, rüä ku̬u̬n ja nakati rüäriiht `pesmä Har; ku jakoppääväh `vihma satass, saa sügüse paĺlo tulõ`kahjõ Plv Vrd jaagup, jaak
jaani|mari hrl pl punane sõstar Pask`rästä sügüse omma `väega maḱka jaani`marju pääle Hel; mõsu kausitävve `koŕssi jaani`maŕju Vas
jaani|rügä = jaanirukis taluden es tetä jaanirüǵä, es ole nii äid maid nigu `mõisin Ran; jaanirügä tette jaanipäävä `aigo, sügüse niidete oraśs lehmile, `mõisnikuʔ `peiväʔ Räp
jagu jagu (jago) g jao (jau) R spor , I VlPõ eL(jako Se); jägu (jägo) g jäo (jäu) spor R, S K; d́agu g d́ao Lei 1. a. osa tervikust, tükk, hulk; jaotamise, jagunemise saadus, tulemus Kui kala `ostaja ei old, `miedeti kalad omavahel jauks Kuu; `Mõisi ajal siin `rendikõha järele õli igal oma `karjamaa jagu `välja `mõõdetud Lüg; [kalad] jagatasse ära, egale ühele oma jagu; pöllu jägu (ühe talu osa külakonna ühispõllust); muja jägu (ühiselt jaotatava meremuda osatükk); einama jäud; masina ühisuses poole jäu mees, muist on `terve jäu mihi ka Khk; pöld see oli esiti ikka `kolmes jäus (s.t kolmeväljasüsteemis) Kaa; [Rõhkude suurt lehte nimetati] suur jägu [vähemat] vεhe osa Käi; rehe jägu (rehetoa kitsam osa partest ülevalpool) Kul; Vanaste `anti lihajägusid; perenaisel oli lehakauśs ees, see tegi jäud `valmis Han; Mõni jagu rahvast oleva `oinal päss `ütlenu Hää; suur sopp läks jõe `sisse, pikk suur jägu jõe sees HMd; kahe `joaga madal värav, teene jagu lükäti teenep̀ole; sõńnikuvidamese aeg oli oopliha `söömene, ega siis jäo `andmist old Juu; `nuoda jägu (noodaseltsi liikmele kuuluv osa ühisnoodast) JõeK; kui neid (rukkeid) rabati, siis tuli kõige suurem rukki jägu Ann; ikke kahes jäos oli rukki vili, rape ja peksandus, rapped olid nagu süema jägu; anna tema jägu kätte ja las lähäb VMr; üks jagu raha läks kaduma Trm; ei õlludki akent tare jaon Kod; viien jaon om värmit `tõisi (lõngu) Trv; `veske om kolme `kõrdne, `väike jagu (järk) nelländät `kõrda kah ülevän Ran; `tahta puu om `nõklanõ, tal om jämehemp jagu ka `nõklu täüs Har; veedü um õks tu̬u̬d, kel um nii latsõst saani˽t́saruhn hiuss. inämbäl jaol iks um t́sarutõt tiä Rõu; katõh jaoh pulm (s.t nii pruudi- kui ka peiukodus) Plv; vaja `jaotaʔ õgalõ ütele uma jago kätte Se || pärandusosa; hrl jagu tegema pärandust, saaki jaotama sai sie [tütar] mehele, siis akkas `tõisele jago tegemäìe Lüg; Eks me pärast tie jagu [kalapüügist] KuuK; `surnu `jäutab oma varandust ja tieb jägu VJg; ku minä suren, mes minä jao ti̬i̬n, sedä suata Kod; isä tegi lastele jagu KJn; õgalõ ütele saa jago Se || linnud tegevad jagu (mesilased heidavad peret) Ris; ise jaos eraldi lahus – LNg; (ise ~ teise) jaosse ~ jakku eraldi, lahku vili on juba jägusse `pandud Jäm; löid oma `vörkudega ise jägu; sandid `tuhlid pannasse ise jägu; pane nee `teise `jäuse Khk; `pannin selle isi jakku KJn b. kindel, määratud osa tervikust; murdarvu nimetajaga väljendatav osa (hrl 1/3) kui üks jagu sai `niidetu, siis neli jagu jäi `niitamata; `moisa nuot oli ja inimesed `käisid vedämäs. `kolmanne jau [kaladest] said inimesed VNg; üks jägu (1/4) `aastad veel ees Ans; ein kasus ia, kahe`korne jagu Aud; üks jagu vaha ja kaks jagu `vaiku - - see on ea aava rohe Vän; riśsikud sae kaks jagu vähäm; kolmas jagu õli [piimal] ku̬u̬rt Kod; üits jagu (1/3) om nisudel `kaare seltsin Trv; kohvi tetäss, pannass sigurit, rügi ja nisusit, egät üit́s jagu, üit́s mõõt Krk; kolmassjagu `kartold kaoss ärʔ, nii varastasõʔ Krl; [Ruhe tegemisel] `lü̬ü̬d́i `kirvõga veidükene päält ärʔ, no˽nii neläs jagu vai nii Rõu; Süǵüse sõ̭ss ku˽`piimä vahel `ańtegiʔ, sõss `pańte ka inämbidi kat́s vai kolm jako vett `sisse Räp || kolme jao `peale tegime `eina. kaks `saadu sai tä ja üks ma Aud; kui sae puu varassata, selless `tehti jagu. obesemi̬i̬s sai kaks jagu, jalami̬i̬s üks jagu Kod || kord tεεb midu jägu kaup sääl poes `kallim on Khk; tu̬u̬ [maalapp] om kaits vai kolm jagu suuremb ku miu oma; nüid om ta (ait) kraamitu `mitmele `jaole Nõo c. millegi suurune, millekski vajalik osa; (ettenähtud) hulk, määr, norm; [millegi] võrra `vaaksa jagu olid [püksid] alt `polve kuhalt `luhki Jõe; ühe obose `rauva jagu `rauda Lüg; `aastane jägu toidust Jäm; Kena `varga ilm, `sõuke püme ja paras jägu tuult koa Pöi; üks leva jägu jahu `olli ikka koti `külges Muh; Igavene jürakas mees, pεε jägu teistest pikem Emm; hobuse jägu `heinu `kesle sees Phl; keedujago kardulisi Mar; kaks kolm tükki võtad ää, teist sedajagu paned `juure Mih; tee tal ümrik kasu jagu pikem Ris; üks talve jägu kisuti ette koe [pirde] HJn; sina `kasvasid neĺla `aastaga oma jäu `väĺla JJn; toĺli jagu lühem VJg; tuli paras jagu `vihma Trm; `viska [kalu] kaśsijagu piäle Kod; üks pügi `villu, ühe `lamba jagu MMg; [aida] alumise paĺgi ots oli silla jagu pikem Äks; kuhja jagu `einu Lai; lõnga pakust `laśti kangast ala järele, korraga ühe pulga augu jägu Plt; villast kangast kate`kümne `amme jagu Krk; `vaestele korjati jõoluàńdit, mõni ańd kolmandigu jagu jahu Ran; Nii pidi `ti̬i̬dmä ja `pandma [ahju puid] et parastjaku sai Urv; ku `saapa latsõl suurõ omma, siss üldäss, et kasumise jagu om manh; viĺlävakal õks piät kahanõmise jagu manh olõma Har; kual oĺl hinge jago, kual katõ, kual kolmõ [maad] Se; jagu täis küllaldaselt, piisavalt kas saite eile saunas [leilist] jäu täis JJn; mis sa alati ahnitsed, kas su jägu ükskord täis ei sua VJg; enam jagu, enamalt jaolt ~ enamast jaost enamasti No enämbjagu kaik kalad sai `huomigul ärä `müödüd Kuu; enamb-jagu `naised olimma `verkul VNg; änamast jäust `jooskasid kεik laiali Mus; nüid nee tuule-`veskid on änamald jäuld εε kaudat Käi; enamjägu oo ikke lehtpuud Mär; neil on `siuksed sõnad jälle, mida nad änamalt jaolt viina ja õllega `sisse annavad Vän; enam jagu need ärjad olid ikke vedajad ja töötegijad Lai; `kartulid `võetse masinaga änäm jagu Kõp; änäpest jaost om iki `seante asi, et parep sü̬ü̬ enne ja palu peräst Krk; Tuu inemine `oĺli enämbjakku säne vingune Hel; enämbjagu iks rüäjahust tetti taar Nõo; mi˽koloo·sin enämbjagu naisõ ommaki San; Vanast oĺl inämbält jaolt iks tu̬u̬ supi li̬i̬ḿ Urv; rohkem jagu, rohkemalt jaolt enamasti `Rohkõmb jagu tet́ti iks peenüt `leibä; `Vi̬i̬ga˽supi iks oĺli inämbält jaolt vanast ja tet́ti `rohkõmbalt jaolt upõga˽`kapstit Urv; suurem jagu, suurelt jagu, suuremalt jaolt ~ suuremast jaost enamasti `saime viis`kümmend `seitse `ülget, vanad olid `suuremb jägu Jõe; `Suuremb jagu `heini on juo `korjuss Kuu; `suurelt jagu pian [koera] `kinni ket́tis Hlj; kasukas on `lamba nahast `suuremp jago Jõh; no lohe `püüki oli ikke `suuremb jago `pietri `päivä ajal Vai; suuremalt jaolt leigetakse [roogu] masinatega Ans; ein juba suuremast jäust `valmis Khk; äkine `aigus mis loomal suuremalt jäolt `tahtis iŋŋe `välja võtta Pöi; ikka `valgeks ööveldet lavad `ollid suurem jägu Muh; `Turski `püüti suuremald jäuld Ristna otsast Rei; suurem jagu on kibine maa Mär; suurem jägu on keik kadun HMd; suuremast jäost olid rehed elumajaga kuos HJn; linnumagus koa suuremalt jaolt oli ikke ia rohi kua VMr; suurem jagu on ikke `sindli katussed kõik Äks; suuremalt jäult pidasid ikka kaera kõrres teda (lina), suurem jägu `küńti sügise Lai; nüid suuremb jagu elänä ilma lahutamada ja ilma laalatamada Nõo; suurõmb jago `rõukõ õks oĺl kolmõ `ru̬u̬d́jagaʔ Rõu; Piim `tu̬u̬de suurõmbalt jaolt pot́iga lavva pääl Räp d. töönorm, -määr; (põllu)tükk, mille järgi mõisas vanasti arvestati teokohustusi `Käisin `ilma`jaota tüöl, nuor õlin, tegin, pali `jõusin Lüg; sillatöö jagati ära perede `pεεle, igal perel olid oma jäud Mus; igaüks pidi oma jäo [linu] ää lõugutama Muh; ei kodo jago ees ole aga vat `enni `mõisas oli jago Mar; sideme jägu oli meil tiha kohe. `enne keskomikut pidime tegema kolmsada sidet Ann; `paĺlu naised jäu pial ei niit, aga mehed olid ikke tükki pial `niitmas; kui me Põlulas olime sial `ańti `jälle `meile oma jäu vakkamad leigata Rak; igal ühel oli jägu ies, kus sa piased, mutku vihu siduda Sim; perän egäle mõõdeti jagu kätte, [vilja] päid korjata Ran; reńditalumihile `ańti egalõ ütele uma jagu kätte: `katsõma vakamaa `haina, kolmõ vakamaa rükä, kolmõ vakamaa `keśvä ja vakamaa ubinõid Har e. (teat) aeg, ajavahemik, -periood; [kevade]-poole, -poolne, -poolik (ajaliselt) Neh `täüdüb `talve jaus tubased tüöd kaik ärä tehä Kuu; sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago Lüg; poole ~ pooli jao sulane Mih; ta käis omikust jägu siin juba Ann; kevadest jagu talv Ksi; mena `suise jao aan sedäsi läbi Vil; ken oma jao är põdess sai allist `valla; Tiina ei oole `täempise päevä `jaostigi (päeva jooksul) sehen ollu Krk; suve jao pääl ja `talve kah vilutab Ran; oĺl sääl üte jao `aigu, siss tuĺl jälʔ tagasi; kas õdagust jaku üleven olõt vai hommugust jaku Har; ku külm talvõ vai keväjä jaoh riśtikhaańa är võtt, siss kauss [kasvab] paĺlo papi liĺle Räp; keväjätseh jaoh, ku oĺl vi̬i̬l lumi Se || um naasevõtmise jao seeh (on naist võtmas) Vas2. a. liik, sort, kategooria, klass; tõug, sugu taal oli palju raamatuid, ui-ui-ui, neid oli `mitmed jägu Krj; angerja unnad - - on suuremad jagu õnged, ühe aruga Vän; aĺl vares ja must vares, kaks jagu neid KuuK; mul oli vel vana jägu eiet; tien viel seda soost jägu [heina] aluskraami jäuks JJn; peris prostoi viin alam jagu; `vaesem jagu [inimesi] piab ilma õlema Kod; sii on sedä jagu inime, et ta alati vasta räägib KJn; mia ole suurest su̬u̬st ja talu jaost Krk; ta‿m saksa jaost, selle ta om nii toorak; temä om torast jagu, temä om piḱk ja luine Nõo; pupeneti räti `oĺliva `kallimbat jaku Kam; undijakku koera omma `kirki kõrviga Ote; suurõmbat jaku tsiaʔ Krl; nu̬u̬ omma kurjast ja halvast jaost inemiseʔ; `sü̬ü̬jät jaku inemine Har; hollandi jako kikkaʔ Plv; alamb jago rahvast, kes `vaesõmba omavaʔ Räp b. põlv(kond) `uuvvemb jago inimised `üiäväd `atra juo sahk Lüg; Noorem jagu ei `oskagi kanevaa `sisse õmmelda Hää; nu̬u̬r jagu ei `lõika siŕbigä Kod || olõ kolm jaku `vaesiid `latsi üless kasvatõnu San c. olemus, loomus; olek, olemine, kehaehitus; [noore]-poolne, -võitu vagast jago inimine - - ei `räägi pali ega Lüg; vanemad jägo inimene LNg; tohmu olemisega, tohmu `jaoga inime Mär; rahvas olid tänä nii `kohkvel ja `kahkvel - - olid nii ädase `näoga ja sańdi `jäoga; ta loomu poolest pisike ja kõhna `jaoga; `kerge `jäoga (kergemeelne); `kõrge `jäoga (uhke, kõrk); kõva `jäoga (südametu; kangekaelne), tema oma jäost järele ei anna; kui kahvatu jägu (kahvatus) `mööda soab läind, sis veri `kargab palesse tagasi Juu; epakas inimene, aĺp, edeva `jäuga HJn; nisukese `uhke ise`jäuga mies oli Amb; löhkise jäuga jõnsakas põrsas JMd; ta alles noore `jäoga inime Koe; tu om eś jago ~ `hindäst jago (iseäralik) Se || fig aga kui sa õled tõese jao siden (vahest oled rase), tahad apuda Kod3. a. omand, pärisosa; kellelegi kuuluv, kellelegi määratud osa, [kellegi] oma, [kellegi] päralt Kenes jagu se `raamat on? Kuu; sie on minu jago mets Lüg; `Pärmisskülä ja Kuningakülä ja nied õlid kõik Pagari `mõisa jagu IisR; kui pailu säält killegitele jäuks tuleb? Khk; magaja jägu pannakse üles, `tõrkuja jägu süiakse ära Kul; enne `kruńti oli külä nuŕm, olõs mitte ühe peremehe jagu Khn; Viimane kürv või levapõhe `oĺli perenaśe jagu, et tema on majapõhe Hää; külm tieb oma jao ära (st võtab taimed ära) Ris; ega sa tõśe jagu tõhi võtta Trm; `veikse koha peal `oĺlim. peremi̬i̬s võttis oma jao SJn; si̬i̬ tallek om undi jagu, undi mäŕk küĺlen Krk; ää pu̬u̬l ti̬i̬ viird `olli minejä jagu Ran; T‿om mu jagu, tu̬u̬d är˽sa˽`putkuʔ Urv; mõnikõrd kes `tahtsõ kallo, `võtsõ uma jao [ühissaagist] `vällä Se b. piirkond, territoorium, maa-ala `ku̬u̬li `loetakse Järve küla jäos PJg; sie on `veike jägu sedasi, mis `üitakse Venevereks Tür; Aśsikvere külä one Kodavere kihelkonna jaoss Kod; sii inime on Võesike jaost KJn; Kotiku `oĺli `Uusna valla jaos Vil; kolm`tõisku `versta om Lätimaa jao sihen Pedeli kõrt́s Hel; Kuuramaa jaohn ummaʔ pikä hannaga `lambaʔ Rõu
4. üksus, allüksus (n koolis, sõjaväes); osakond `piiblilugu esimine jagu ja teine jagu, nie pidid olema `kaanest `kaane pias VNg; `talve õli `tõises jaos, ei akkand lugema Lüg; siis tund sönnasammase `jäuse vöi `roodu teine Saarema mees Mus; Keige vεhem söavεε osa aa jägu Emm; [ministeeriumikooli] esimeses `klaśsis oli kolm jägu ja `teises kaks. viis `oastad tuli õppida Kos; neli viis talve käisin [koolis], ega siis õld jägusid ega midagi Kad5. a. jagamine, jaotamine me läksime jao aeas koa `sinna Tõs; jakku minema otsa saama, ära kuluma leib läks jakku, ei jäänd kedägi üle; aeg lähäb jakku KJn; jao peal ~ jaos lõpukorral; arvestatud, arvel mis siit `anda, kõik jao piäl juba KJn; jao peale Laupa öhtaks saame niidule jäu `peele Kaa b. jaotus, vahejoon kui leib oli sötkutud, `tehti jäud `pεεle. tömmeti riips, `jäutati kaheksaks Vll; [kui] tuli viĺja `leikus ehk koristamine, siis `aet́i [lapi põllule] jäud `sisse, sie sab sellele, sie sellele Rak
6. hammasratta, sae jne hammaste vahe Saag on `tihmagas puust läbi `käümä, jagu on `kitsas Kuu; sae `ambad ei õle jaos, `tarvis akkada `saagi jagama Lüg; Sõreda jauga ratas vedas [veski] kedrevart ühte pulka pidi. Tihke jauga ratas õli parem, et enam ei annud niipalju logada Trm; suagi jagu. kui kõva puu siis kitsas jago, kui pehme puu, siis lai jagu Kod || jaos ~ jaost väljas olema, jaosse panema, jaost välja minema Küll on üä `niitä kui vigasti on `oieti jauss. mene pane vigasti `uuesti `jausse; `talvenuot täüs hüäst jauss `olla, kui vähägi jaust `väljäs oli, siis ei tuont kalu; Isa ja emä olid `taidavad inimesed, `tiie `kuidas `lapsed nii jaust `väljä `läksid; Verk `lähteb jaust `väljä kui `solmed järele `andavad; `nuota `miedeti `tihti. `talvenuot täüs hüäst jauss `olla Kuu
7. juukselahk vanast oli naisterahvastel jägu otsekohe, vanad toadid, nie lükkasid [juuksed] niisa·ma üle pea, õld neil jägu ega midagi Kad
8. aru, mõistus tämäl on vähä `arvo ehk vähä jagu Lüg; löhikese `jäoga (taipamatu, juhm); teräse `jäoga (arukas) Juu || ei sua jagu tehä, mes alb, mes üvä Kod
9. tüli, riid ei siel ole üvä `olla, siel one üht`puhku jagu ja tüli VNg; nüid said jäu‿pele (hakkasid riidlema) Khk; meie läksime jaosse Koe jagu saama 1. võitu saama, üle saama; midagi teha suutma, millegagi hakkama saama einad nii kövad, loomad eb saa jägu Khk; kõigest tööst oo jago `saadod Mar; suure kurjaga sain poisist jagu Trm; kui si (herilane) `nõelab, siis on `paistust nõnna‿t `irmus, ei saa jagu Äks; Ku õige suure `lamba ollive, siss `mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu Hls; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõ̭ss pand `ikme Krk; kui sa esi `aigust `peĺgät, siss ta saab sust `vaŕsti jagu Ran; kudass sa ulgast eläjist jagu saat, ku‿na väĺlä pääl om Nõo; `hiusõ umma nii arʔ `puĺstunuʔ et naist ei saa inämb jako Vas; 2. aru saama, taipama ei suanud eesti kiäless jagu Kod; (lapsest) ta noor alles, ta ei sua jägu vi̬i̬l sest Ksi; mea selle kirjäst jagu ei saa Krk; mina ei saa jagu (hrl jaku), kas sa olõt rummaĺ, vai ajat sa `uhkust, et sa nii kõnõlat Har
jooksma `jooksma, `joosta (joosta) u hv SaId Hi K, Trm Lai; `juoks|ma, `juosta (juosta) Ris HaId ViK((juaks-, juassa HljK); da-inf `jooksta ?Rei ?Mär Lai, `juoksta Amb Sim; `ju̬u̬ksma, juassa Kod; `juokse|ma, `juossa R(-maie Lüg; `juakse- VNg Jõh; da-inf `juokseda Kuu VNg, `juassa Jõh); `joos|ma, joosta (`joosta) spor Ans Khk, SaId Muh Hi L (`juõs- Khn; `ju̬u̬s- Hää Saa) KLõ(`juos- Ris Hag ?Koe Sim; `ju̬u̬s- KJn) Äks Ksi; `joosk(e)ma, joosta SaLä Kaa/da-inf joośkeda/ Krj; `ju̬u̬sk|ma (juuśk-), `joosta(ʔ), joosta(ʔ) eL(-me M; da-inf `ju̬u̬s|ke Trv Ran[-]; `jooska, `d́uuskõʔ, `d́uuska Lei, `ju̬u̬skaʔ Lut); pr jookse- spor eP; `juokse (`juakse-) R; juokse- (juakse-) HaId ViK Trm Kod, jokse- spor Amb Pee ViK Trm Lai Plt; joose- S L(joosse- Kul Tor, juõsõ- Khn), HaLä(juose- Ris, juosse- Hag, joosse-, joose- Nis Rap) (juose- JMd JJn Koe), ? spor Sim Iis(juose-), eLI. intr, hv tr (inimestest ja loomadest)1. a. kiirete sammudega liikuma (kiiremini kui käies); ruttama; kihutama laps vadib `juokseda VNg; lasin `juoksemast `külge `luomale Lüg; nürgitseb tasa joosta Jäm; `lambad panid tulise `vaardiga `joosma Käi; loomad `joosvad rüsinäl `lauta; sipelgad `joosad Tõs; Must kaśs on vahelt läbi `ju̬u̬snu (s.t on tülis) Hää; läks mödä teed `joostes Juu; ega iir magaja suhu ei joose Ann; Obune `juoseb täit väge (ruttu) Koe; küll lapsed lülisivad `juosta Kad; lähäb pu̬u̬l-juasse Kod; tiolapsed on `mõisas `joosnud jala rehe; ööśsi `joosnuva rehe ära (on jalgsi terad viljast välja sõtkunud) Ksi; Eks isigi sai noorelt paĺlu `ju̬u̬stud Vil; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ärä joosta sedäsi `nu̬u̬li mitte, `vaade enne ette, ärä joosta uisapäisa; karjalatse jooseve ennäst ärä, `rindealuse paistedet; `kerge jalage, pu̬u̬ĺ joostan lää periss Krk; siĺmist `müüdä `juuskma (tähelepanematult mööduma) Puh; neli `neitsit jooseva üle nurme, üits ei saa ütele `perrä, tõene tõist kätte (= ni̬i̬ om ratta, neli `sõ̭õ̭ri) Nõo; paŕemp põrss `persen ku perän ju̬u̬sk Krl; puĺl oĺl karja mant välläʔ `juuskõnu; śuul (siul) ei olõ `jalgu nätäʔ, a `siski kõvastõ ju̬u̬sk Har; Ju̬u̬sk jalaʔ alt ärʔ (s.t kukkus maha) Rõu; neli hobõst om taĺlin ja viiess ju̬u̬sk `ümbre taĺli = vardad sukakudumisel Räp; lasõ vaesõ mehe hobõsõl ka `joostaʔ (lase mul kõnelda) Se; galoppi, kiista, nelja, nörki, seatraavi, sörki, teldrit, traavi, traavlit, tuhatnelja, võidu, võitu, ülejala jooksma `traavi ei `joua `nindapali `juossa kui kaloppi; kui obune jänekse `muoti ülejala `viska, siis `üella, et `juokse `neĺja VNg; kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse Lüg; pojat `juoksot `kiista Vai; obu jooseb üle jala (mitte liiga kiirelt) Jäm; obu jooseb `raavi, εt ta mette `nelja äi aja; obu `jooskes tuhat `nelja, üle jala aides; obu jooseb `sörka Khk; laseme obuse `sörki joosta Vll; obu jooseb `nellä, ülejala ehk `nellä; kui ta mud́u jooseb, siis jooseb `traavi; jooseb `nörki Mar; `raabi jooseb ja `neĺlä jooseb, see oo üks puhas Vig; va uńt võtab `sörki peal `juosta Ris; aga me obone `joosis `teldert täna Juu; se obene jokseb eest `neĺja ja tagast `traavi Trm; ku obene ilosass trahavi juakseb Kod; ku vene `roika olli, siis pitsiobese laseve kalop̀pi ja `keskel joosep `raavelt Krk; mia joosi enne obesege `võitu, nüid ei saa kukege Hel; ma lassi `sörki obesel joosta Puh; obene joosep `traavi, `lendäp nigu lind edesi; si̬i̬ puha jooseb `neĺlu Nõo; tsia`trahvi (väikeste sammudega mitte kiiresti) `ju̬u̬skma Ote; kasa noʔ hobõsõga `võiḱi jouat joostaʔ Har; hopõń juusk `traali Vas; kadalippu jooksma sõjaväeline peksukaristus 17.–19. saj inimesed `laśti kadalippu `juosta viel treegi aal JMd; soldatid juoksivad kadalippu üksteise järele VJg; läbi lipu `juuskma Vas || fig neid `lapsi `lastakse mud́u kadalippu `joosta, ei `panda `tööle Juu; kiili, kiini (~kiiniga) jooksma palavaga `luomad `juoksevad `kiili Jõe; lehmad jooksvad `kiili sabad `selgas `sirgus Emm; lehmad akkabad `kiilu `joosma Mih; joosed `kiili nagu veis saba `seĺges Juu; ku na sügüse poole karguteve, siss jooseve `kiimi Krk; eläjäʔ kiiniga `ju̬u̬skvaʔ kõvastõ Räp; `ju̬u̬skva `kiini, pagõhõsõ kaŕa mant Se || (ühendites) midagi ägedasti tegema, kallale tormama; fig ründama, sõimama `Juokseb `toise maha (upsakast inimesest) Kuu; põle kellegi `peale juosn oma `suuga Muh; loom `uhkab teist, jooseb saridega teise kallale Kse; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; sa joosed kohe teesele ninä `peäle raginaga Juu; vata mul viel `naakma`ńni niesukst, juokseb vanainimese näkku `kińni Sim; `joosos minu silmile (st hakkas sõimama) Plt; siĺmä pähen ku õlesööjäl, sü̬ü̬ss ärä inimese, joosess `seĺgä periss (vihasest inimesest); äkiline, ju̬u̬śk `tormi `seĺgä nõnda ku Krk; nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se; tormi jooksma `tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä Lüg; nad `joosvad ühna `tormi (poodi ostma) Muh; mehed läksid `joosid kohe rinnaga `tormi `vaenlasele `vastu Tõs; obosed `juosvad `tormi edaja Ris; ette`vaatlik inimene `ilmaski ei jookse `tormi Plt; susi ju̬u̬śk tormihn pääle, haaŕd `lamba ja lät́s Rõu || fig kedagi endale püüdma; liiderdama midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg; ise täiś mies juakseb lipaka järälä VJg; tuleb seda iḱe äbist panna, et naesterahvas jookseb liiast `ümber meesterahvastega Pal; naise ja tüdruku joosive sõa aeal meeśtel perän ku sia kari Krk; va lita, kis `jooksva poisse `perra San; tel ju̬u̬sk õks kõrraga kat́s kolʔ miist takan Har b. pagema, põgenema See `kange poiss, see töö eest äi joose Pöi; ma `joosi eest ära, `joosi `nurka Emm; vangid `kargan vangimaeast ää, pann `joosma Tõs; pist `juosma nende käest Hag; olli ärä joosnu, är pagenu Krk; ku˽ma piniga lät́si, siss [lambad] `pańdi kõ̭iḱ pakku `ju̬u̬skma Har; peni ju̬u̬śk tuda sutt pakku; ma‿i olõss tihanu nõ̭nna ka `nõstaʔ, ma‿lõs häbüga `mõtsa joosnuʔ Rõu c. kiiresti kuskil käima v midagi tegema unestas rätte maha, `juokse tämäle järele Lüg; Teeb joostes see töö ää Khk; Jooska ta korra saadu taa loomi vaatma Kaa; mεne korra joostes toa `juure Muh; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Khn; ja siss nad `juusid parsil üless Hää; mis sest kasu on, kui sa joksed kuue seitsme`teiskümne `aastaselt [mehele] Pee; Taavi joosep `lauta `kaema [lambaid] Puh; mi‿sa tõist joosutat, sa võid esi ka joosta Nõo; kõ̭iḱ joosiʔ `ümbreʔ, et illoś hopõn Vas; Mi̬i̬s krat́se vi̬i̬l kõrvatagost ja juuśk moro pääle `vällä `kaema, et vaśt naaśõ kätte saa Räp d. sageli kuskil käima; ulama, hulkuma; mitte paigal püsima mittu `korda saan selle perast `juossa Jõe; mida sa `ommete `juoksed säl kirikus `ühte `puhku VNg; `juokseb `ümber, ei `viitsi tüöd teha egä kedägi; sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab Lüg; Nüüd `tütrikud ja `poisid `juaksevad kahe `kolmetõist `aastani jalad `perses (s.t ei tee tööd) Jõh; [Ma] jooskesi mütu suid küla lammaste järges Kaa; kus `poole sa joosed `ühte `jooni Muh; mes sa ilma asjata joosed Mar; [lapsed] `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad kus `tahtes; `joosis pimedast peast, ei `mõtle ette ühti, pärast kahjatseb Mär; missa joosed sii mud́u `rinki ratast Tõs; `jooksvad ja töllerdavad PJg; joossed mud́u, mürad `piale Nis; on nagu üks kahe pere koer, juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla Hag; mis sa joosed `tühja, pea laiale `otses Juu; ta juokseb uisapäisa JMd; nägin ikke, et joosevad üksteisest läbi, räägivad sala Ann; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; ma juoksen kõikse pääva, jala luud `õhta valutavad VMr; `juoske, `juoske `palja jalu, kured tievad `nairid `piale [jalgadele] Kad; pane või pudelisse, ta ei püsi paigal, igale `puole jokseb Sim; Triinu `jooksis kõik `tohtrid läbi Ksi; mis ta oma `jooksmisest on saand, sialsamas kus teisedki (s.t ei ela paremini) Lai; kikk kotuse olli läbi joostu Hel; joosep ku tuesupää, igävene joosik, jälle joosep parembat `kohta `ot́sma Nõo; Tõńõ ju̬u̬sk `mü̬ü̬dä `ilma nigu pini, ki̬i̬ĺ veśti pääl Urv; kas tast no mõ̭ni `tü̬ü̬mis saa, ta‿m tad `ju̬u̬skmist harinuʔ, tast ei˽saa muud ku ilma joosik Har; Ta (teenija) joosk kui vesi ilma pite; `tühjä `juuskma Vas || fig kõhulahtisusest `õue vahet `juoksma Ris e. mardisandiks jne käima; teat (jooksu)mänge mängima kui kadribe aned `joosvad, siis o ulk inimesi koos Muh; pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa; sańdid `joosvad ikke maŕdipääva `lauba `õhta Mär; poisid ja tüdrukud `joosid mäŕdi`sańti Rap; kaŕjussed `tõmmavad ja juaksevad ümmer kü̬ü̬ni `kuĺli Kod; noored inimesed jooksivad `marti Lai; kas ti käve noʔ `luśti `ju̬u̬skman Har; märdi sańdiʔ `juuskva mäŕdi `puulbä Plv; leske, nukku jooksma `nuored kävid aeva `leske `juoksemass (s.t tagumist paari) Kuu; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi Krk f. fig põhitähendusega seostuvaid rahvapäraseid võrdlusi ja piltlikke väljendeid `juoksis nii et `putked `välkusid Jõe; `juokseb ku välk; `juoksi justkui sada `paari `jalgu all; juoksis ninda et päkkä alused õlivad tulised ~ jala alused `välkusivväd Lüg; joseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; Joose naa‿t ing armas sees Emm; poiss `joosis naa et tuli `välkus Käi; niipalju juoksid kui jälad `andsid Rei; [Nii kiire, et] jookse või sarved seina Rid; jooseb nii et jalad rakkos Kul; poisid `joosid nagu põdrad Tõs; jooseb | ku tuulispask ~ nagu kana muna valus ~ et jalad löövad kuklasse Tor; j. nagu oleks tuli taga Vän; Jookse nagu koer (kui on palju käimist, tegemist); Jookseb, et jalakannad löövad uperkuuti Ris; jookseb kas kopsu `lõhki omal Kei; jooseb nagu kits kuse järele Juu; `jooksime järel naa, et kas `tahtsime `lõhki `juosta `eńdid Koe; Jookseb nagu härg kiilis VMr; j. nagu säde ~ nagu pipart Kad; j. kui tuul Rak; nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutnud mua `külge; `ju̬u̬ksi nagu mua põrus Kod; Jookse nüüd, tuur sul tules, teine p-s Pal; `jooksis kiirest, nõnna et keel veśti pial Lai; joost nõnna et jala kannad käind möda perset Plt; Joosevad ümber nagu soldani võtjad; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs ~ kui hirv Vil; j. jüst kui jänes ~ ku lõvi Trv; joosi ku jala võtive Krk; ju̬u̬sk nii et vitt vatut Ran; ma `joosi nii et jala es putu `vasta maad Nõo; juuś nigu saba `järgi ei saa San; `väikene lat́s ju̬u̬sk nigu kukkõlõss Kan; obõsõ joosnu ku‿plaḱin, nigu üt́s udsu joosnuʔ Urv; tiä tulõ joosten ku nahhin Krl; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; ju̬u̬śk | nigu hand is saa `jäŕgi ~ nii et jalaʔ tuld lööväʔ Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et | ki̬i̬ĺ ola pääl ~ jalaʔ `kukrohe kääväʔ ~ kas vai nahast `vällä Räp || See jookseb võlgade eest ära (liiga lühikeste pükstega inimesest); Ega se ka pead puusse jookse (pikaldasest inimesest) Kuu; `ninda `ruemus, et `juokseb saba `seljas Hlj; Jooseb vesti nööpe mööda üles (ninakast vastusest) LNg; Jooseb seenad maha (kärmest inimesest) Mär; ära `jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem (ennatlikult, mõtlematult talitajast) Kei; sa jooset päädpidi `tulle (id) Hel; Ära joose saivast makku (kärmest) Ran || rumalast inimesest On vähe vastu puud joosnud Krj; ma ole sanna `seina `vastu `ju̬u̬sknu Trv || rasedast tüdrukust orgi `otsa joosnd PJg; Pulga `otsa `ju̬u̬snu Hää; Poiss vasta jooksnud Kad
2. paarima; paaritama sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago; lase lehm ärä `juossa; kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast Lüg; `joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend Krj; meil oo muist `lehmi `joosmata alles; see tüdrik `olli ää `joostud (sugulises ühenduses olnud) Muh; lehm ond `juõstud Khn; ärg on lehma ära juost Sim; si̬i̬ [tüdruk] õli üle juastud, poeg `võtku ärä Kod; muĺlik ju̬u̬śk ärä õhviti Hls; tää, ka ta (lehm) joosnuss sai, ei otsi änäp Krk; lehm om ärʔ joosnuʔ Krl Vrd jooksetama, jooksutama
3. intr, tr (peam vedelikust) a. voolama; nõrguma, valguma; eritama; tilkuma jogi `juokseb; nenä `juokseb, ei `tiie kus olen `külmitänd Kuu; kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg; `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni; `paise akkab `juoksema; nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha Lüg; ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri; ikkunad akkad vett `juoksema Vai; körvad `jooskvad mäda Jäm; raand jooseb üle; nee `küinlad `jooskvad nii pailu; küinal jooseb rasva maha; `riided pannasse nörisema et vesi `väĺja jooseks Khk; kui tuluk suureks läks `jooskes [supp] keik tulele Pha; `Soonda küla oo soone peal, soon jooseb läbi Muh; selmad `joosvad vett; suu jooseb ila Emm; sitt akkab silmile `joosma (öeld kui laps v viletsam inimene vastu vaidleb) Phl; meri möönab, üsna jooseb tagasi Rid; puud `telkovad, puud `joosvad ühnä sorinal Mar; vihm jooseb `kaosse pealt `sisse; suured pisarad `joosid mööda palesid maha Mär; ema kraav o see, kus vähämad kraavid `sisse joosevad Kir; `vahtrad `joosvad [mahla] Var; meri juõsõb maha (meretuulega lained ujutavad kalda üle) Khn; paese pakitseb, akkab `joosma varsi mäda `väĺla Vän; tiik `joosis kuevase Tor; `tehtas pais `lahti ja vesi jooseb maha Hää; tuul lääb sis idas, ku meri kuevaks jooseb Ris; suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu; tie palava `aaga mäńd `kat́ki, juokseb seda `vaiku KuuK; `riastad joksevad VMr; suu akkas kohe vett `juoksma kui `toitu nägi; kui põlve ila `väĺja jokseb, siis põĺv on `kange Sim; kaśk juakseb; vesi juakseb `veskiss läbi - - mes üle`liigne, lähäb liiass silmäss ärä, mueto vesi akab üle tammi `ju̬u̬ksma Kod; aav jooseb õis vett Ksi; õlle kurn jooseb Pil; kaits oea joosive `sinna `veśke `järve kokku Pst; ila ja vattu ju̬u̬sk suust `vällä Krk; `tuĺli valu vihm, kõik kraavid joosiva; kaevass oma ädä, `endäl siĺmä joosiva Ran; misa sitast kität, mes läbi rataste maha joosep (teenimatust kiitusest) Nõo; siist joosep läte `väĺlä Kam; noʔ om jo pańg `malhla täüś `ju̬u̬skõnu, see kõiv ju̬u̬sk `väega kõvastõ; mõ̭nõl `ju̬u̬śkõva˽rinna˽`piimä, neil om paĺlu imemist; ta om hää iiśkańn `lu̬u̬mõ vallaʔ, ta ju̬u̬sk häste laḱka; ta vere`ju̬u̬skmine piät `saisma `pandma, muidu `ju̬u̬skõva soonõʔ verest töhjäss Har; `kaardaʔ `ju̬u̬skva, kõvastõ satass Rõu; silmä `ju̬u̬skvaʔ `rahka Räp; sõrmõ `lõikat arʔ ku pand́ `ju̬u̬skma; nii maʔ taha tu̬u̬d `sü̬ü̬ki ku `süägi ju̬u̬sk vett Se || (kuupuhastusest jms) `naiste`rahvad `joosvad `valged; `valged `joosvad Emm; naistel, ku tõsnd oo, sis `valged kuukerjad `joosvad Mar; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; ma täna naa `aiglane, asjad (menstruatsioon) akasid `joosma PJg; `valge (meeste seemnevoolus) jookseb Trm; kui kuu`riided liiass juakseväd, siis kiädetässe ti̬i̬lehe `varsi Kod; `valged on [naistel] väga `rasked ja `jooksevad kõvasti Ksi; kuu `rõõva om ümmer, punatse joosev Krk; ihu `ju̬u̬skmine (kuupuhastus) Kam; tu̬u̬l [naisel] ju̬u̬sk `valgõid Har; `valgõʔ `juuskvaʔ (seemnevoolusest) Plv; umaʔ `ju̬u̬skva kabõhisõl, `valgõʔ Se || (kõhulahtisusest ja gaasidest) perse jooseb taga mis lörinal Mär; sea `põrssad, kes läbi joosevad, neist ei `saagi `asja; Takka jooseb kui jõgi (kõht lahti) Vän; perse jooseb kui kohin (liigsetest gaasidest) Ksi; kõtt om `valla ja jooseb läbi Hls; pask vedel, joosep perän nigu nellä`kümne `numbre niit; pi̬i̬r jooseb taga Ran; `naksi kõtust läbi `ju̬u̬skma San; mõ̭nõl puss ju̬u̬sk, alasi `pussass Krl; mul `ju̬u̬śk iilä sisest läbi Har; misa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, misa˽pussudõʔ Rõu || (kalade kudemisest) kalad `juoksevad `marja, `niiska; `marjad ja `niiskad on `väljä `juosset, kalad on kudened Kuu; kalad nii kudumas, et mari jooseb `välja Khk; kevade kala jooseb, mari jooseb ära Emm; kala marjad `joosvad `vällä Mar; mari ju̬u̬sk `vällä kala seest Krk; kala mari `juuskmada Puh; kala ju̬u̬sk `marja, noʔ om `kangõ kudõnõmise aig Har b. lekkima, vedelikku (hv muud) läbi laskma `Vihma `sauga `juokseb kadus kaik läbi; `ämber juoks vie maha Kuu; `venne `juokso vett Vai; lae jooseb, p‿saa `välja `minna; kiŋŋad jooskvad, sukad puhas liged Khk; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; laada katused kõik jossevad läbi Rap; `tuaver juakseb nagu soliseb VJg; `ju̬u̬ksi vett läbi si tare ja tare˛esine Kod; see [riist] ull `iimab `joosta, selle `sisse ei saa kedagi `panna Lai; rüä jooseve `vällä rüä rada perän, kot́t joosep Krk; tare `joosep läbi prõ̭lla Nõo; õdagu pańni [silgupüti] vett täüś, noʔ om kuivass `ju̬u̬skõnuʔ Har; katusõ kaartõʔ juuskvaʔ läbi Rõu c. (vihma) sadama nεεd sa kuidas sajab, paljas `valge vesi jooseb maha Khk; `vihma jooseb justku `vardast Mär; `vihma `ju̬u̬sis ku pangega Hää; vihm jooseb maha nagu oa varrest Juu; vesi jooseb ülevalt `kaela, nat põle `amma `algi `kuiva Plt; küll ju̬u̬sk jämmet `vihma maha Krk; valu vett ju̬u̬sk maha nigu pangist Ran; joosep `vihma maha nigu uja; vahel joosep mitu `päevä, kõik kotusse ojuva Kam; ju̬u̬sk kastõht `maahha kui määnegi undsõh Se
4. (muudest liikumistest) a. edasi libisema, liuglema; lohisema; sõitma `katsuti loga päält mittu `solme [laev] `tunnis juoks; üvad aluksed `juokse `tuule sise (s.o purjetavad peaaegu vastu tuult); vene `juoks(i) üles kohe (libises hooga maale) VNg; `uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks; `palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä Lüg; Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda (= heinasao vedamine); rattad `jooksvad `kiiva, `juhkmed pole `öiged Jäm; köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk; ee `jooskmisega lae Mus; Raud `talladega kõlk on libem `joosma; Vanad puu rattad - - tasa joosid, `miski kolinad polnd Pöi; on nii `palju lund juba, et ree joosta Emm; vanal aal ollid pikäd seelikud `selgäs, siss `joosid `möödä maad lohinal Mar; laev `juosis madala peal `kinne Ris; vanger juhab - - teine juhe on pikem, ei joosse otse Nis; kot́t kaalan, vahel õts `ju̬u̬ksi müdä muad Kod; `autose joosive `vastamisi; vanast tare ussel olli su̬u̬ń, si̬i̬ raav́, kust ta ju̬u̬śk Krk; rihetruĺl ju̬u̬śk nihu, tõmmas lademe unikude Ote; rońg ju̬u̬śk `rü̬ü̬päst `väĺlä Rõn; käü nigu vana reośk, `rõiva ju̬u̬skva maad `mü̬ü̬dä Urv; miʔ `laśki `ri̬i̬ga mäest `alla, mu reǵi ju̬u̬śk kõ̭gõ kauõmbadõ; laiv ju̬u̬sk `vi̬i̬rde Har; `Tahko kas kannõte `niitmise `aigo pögsi `värdle `vaihõl vai `pańte jäl˽nööriga˽takah `ju̬u̬skma Räp || (suusatamisest ja uisutamisest) poisid `jooskevad `litsudega Mus; läksivad suksetama, `suksedega `jooksma Lai b. (kalade liikumisest) kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi Vai; kui mere vesi linab, siis kalad `öösse äi joose Khk; kui kalad meres `joosvad, [kajakad] kohe pauh ja pauh `võtvad `kinni Mar; võrgu lat́iga tongitakse kala `joosma Vän; kala jooseb `mõrda Ris; kalad juoksevad `võrku `kinni Trm; kala vett pite ju̬u̬sk Se c. tiirlema, keerlema, veerema; (veskist, masinast) töötama panin kodi `pääle ja lasin `veski `juoksema VNg; oki ratas jooseb oki sammaste vahel Khk; tuuling jooseb `ühte `vääri, kui ea tasane tuul on Krj; vurrkańn jooseb na mis vurinal; masin `uugab joosta; kui rehe paŕss `joosis (s.t kui juba rehtesid pekseti), siis `teomes sai juba obusele kot́iga pähä `anda Mär; raha paneb kõik rattad `joosma PJg; `mölder paneb `veśki `joosma Nis; [seinas] pulga pial `jooksis `aspel `ümber; surnukal on veke varras, kus pial kiaved jooksevad Trm; jäśs kerib põrandal `ringi `joosta Lai; sõkelavvaga sõkutass oki `ju̬u̬skma Trv; lina masin `laagre pääl ju̬u̬sk Krk; mõlemba `veskikivi joosiva Puh; mägede sisen tuulõ `veśki es jooseva `äste Kam; Üttepuhku juuskva, a edesi ei saaʔ (= kerilaud) Krl; `kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel, siss ta juusk `häste `ümbre Plv; rattaʔ `ju̬u̬skva ku vurisõss `ümbre Räp; kivi ju̬u̬sk, nu aaŕiʔ `ju̬u̬skva (veski käib) Se || jahvatama kas jahud o joosn Muh || fig ringi käima (peast) pea jooseb `ringi Muh; pea jooseb `ümmer Tõs; mul om põrhõ·ld pää nii `haigõ, ju̬u̬sk `ümbre nigu huńn Har d. (alla) langema, (maha) kukkuma, pudenema; pideva vooluna liikuma kive vahelt `juokseb jahu `kasti Lüg; `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh; kiŋŋast läbi jooseb vili, sεεlt kaudu jooseb vili kivi `auku Khk; Pool tubakad `joosis piibust ää abeme `sisse Pöi; särgid `viidi `sauna `kirpa `joosma Muh; mool parajate püil `joosis, ei ma saand `aega vaadata Mär; `siiber tõmmets `valla ja vili joosep `alla `korvi Krk; nüid lastass jahu `kirstu `juuskõ, `kühvlegä aad kotti mińemä Ran; mõnikõrd `olli kuju suvi, siss `joosiva terä esi˛`endäst `väĺlä, ess viiäki parsile; nii illuss lina peo, ku raputit, siss luu `joosiva küĺlest ärä Nõo; koil om niisugune pudsu niigu tolm ju̬u̬sk `kurku; kui om paĺlu aganane vili, sis jääs kivi`siĺma `kinni, ei joose ala Ote; ku kangast `kuadõ näet sõ̭ss säält ju̬u̬sk putsu mahaʔ Urv; siss om suuŕ prakiń, ku puu maha ju̬u̬sk; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ; ku `uhta `häitseseʔ, siss ju̬u̬sk putsu nigu `tsirkõ Har; härmä `võrku juusk maaha, nüüd om hää rüä külümise päiv́ Rõu; rüä `ju̬u̬skva `maaha, vaja jo `niitäʔ; [Tuulamisel] aganaʔ joosiva ütele poolõ ja `puhta˽terä˽tõõsõlõ poolõ Räp || (tähtede langemisest v lendamisest) tähed `juokse, `toisi `ilmu tule VNg; tähed juaksevad nii kui juaned tagan Kod; `rändäjä täheʔ `ju̬u̬skõva edesi `taiva˛alust `mü̬ü̬dä; hommugu poolõ ju̬u̬śk üt́s täh́t mahaʔ, ei tiiä˽kas läävä ilma˽sadulõ vai Har; täh́t ju̬u̬sk taivast pite nigu valahass, lätt `tõisdõ `paika Se e. (pilvede, suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad Lüg; ühest kohast jooseb nii `kange paks suits Vll; virmalesed oo `taeva `küĺges, `joosvad nooled maha Tõs; valg tuli juakseb `korsnass `väĺjä Kod; välgi tuli jooseb nõnda kangest justku silma lummutab ärade Trv; mea olli paa pääl, toss ju̬u̬śk `seĺgä Krk; ku `leibä küd́seti, sis `panti lõhnamulk `kinni, et kuum `väĺlä es saa `joosta Nõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja tuli `taivast `ju̬u̬skma KodT; niigu sinine tule ju̬u̬n ju̬u̬sk (pisuhännast) Ote; ku˽virmalise `vihtliʔ, kõ̭iḱ `taiva pääl juuśk `valguss Har; pilveʔ `ju̬u̬skvaʔ, ilmaʔ lääväʔ parembass Vas; kahru`persest ju̬u̬sk suits `väĺlä Räp f. läbi v sisse puhuma (tuulest) oh, siit jooseb tuult, sii ahju ees oo keige valjem tuul Khk; pane kaiuti uksed `kinne, tuul jooseb läbi Hää; tuule eleve, puha tuul ju̬u̬sk läbi Krk; tõsest `värjäst ju̬u̬śk tu̬u̬ĺ `sisse, tõsõst tõmmaśs `väĺlä Ote; vana vallaline küüń, tuuĺ ju̬u̬sk kõ̭igist läbi Har g. minema, tulema; (kiirelt) sujuvalt liikuma, libisema, vajuma jne `ankru ket́id `jooksevad läbi lüüsi peĺi päält mere Hlj; [raudtee] `paalid, `nõnda ku `vaatad, `juoksevad `kaugemal kokko Lüg; kui niie silm on `katki, siis jättab tiba, õts `juokseb tiba Jõh; suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole Vai; pindal on aŕk `otsas, köis jooseb selle vahel Pöi; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad LNg; värav tuli `lahti teha, aga kinni `joosis ise Kul; [tehti] nisuke kõva`võitu `taigen ikke kohe, sie ei `juoksnud sis laiali KuuK; kui `tõmma siis piab sie (rehavars) pihus `juoksma edasi tagasi VMr; võrgu sõlmel joksevad otsad teine teisele `puole Kad; tie on `viitaline ja ruobas juokseb laiali Sim; keradest ja keha pialt kiariti kiarpuie `piale, kaks `lõnga `jooksis kõrraga Trm; lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb) Krk; vahel läits lang `ku̬u̬rdu, katekõrra ju̬u̬sk kokku Ran; mehel `olli kõtukirme `katski ja sooliku joosiva naha vahele Puh; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; tõnõ [vikat] ju̬u̬sk [heinast] läbi tsiuhh, tõnõ lätt vägisi Kam; voḱi keeri umma pooli takan kohe lang `pääle ju̬u̬sk Krl; ku rońgiga sõidat mõtsast läbi, sis `näütäss nii et puu `ju̬u̬skõva kõ̭iḱ `vasta Har || (vääntaimedest) lipuvarred, ilmatu pitkad, jooseb `mööda moad Jaa; karukõlla maad `mü̬ü̬dä jooseve Krk; [nõiakold] maad piti ju̬u̬sk nigu reboraik Räp || (kellaosutite liikumisest) kell `juokseb ette Lüg || kell `juokseb ette Lüg || (värisemisest, valust jms) mul `siuke jume `juussis üle ihu Hää; `juoksev juoseb puusas VMr; jume `juoksis kohe näkku niesukese jutu `piale Sim; `ju̬u̬skje `aiguss joosep `końte `mü̬ü̬dä Krk; pää laest `varbini ju̬u̬sk üle tu̬u̬ jumõ ja värrin Urv; ta rügä om nii üteline ku˽tuuĺ puhk, siss nigu lainõʔ ju̬u̬sk üle rüä Har; rematiis̀kuss ju̬u̬sk luie pite Plv; nigu lagipääst `ju̬u̬ske `varbihe, ku külm lainõʔ (ehmatusest) Se h. muutuma `tüt́rik joosnu näost vereväss `tolle äbiga Nõo; kõik vili ju̬u̬sk `valges, kuumaga ja kuivaga ju̬u̬sk vili `valges Ote5. a. (peam sõlmedest) lahti v kinni minema, järele andma v venima kui pitk kaŋŋas on, siis pannasse piirud vahele, et äär maha‿b joose Khk; `kangru sölmed äi joose, teised [sõlmed] `joostvad `lahte Phl; linnus`kaela sõĺm, `sohke aasaga sõĺm, jooseb `kergeste `kinni Tõs; ristsõlm tuleb kokku, siis ta ei jookse Trm; `nuŕjupidi sõĺm si̬i̬ ei seesä `kińni - juakseb, lehmäle `kaala ei tõhi `panna, juakseb `kińni Kod; `ju̬u̬skme sõĺm ju̬u̬sk `valla Krk; võrgul om `ju̬u̬skvit `siĺmi, ei ole äste `koetu, siĺm jooseb siiä sinnapoole Ran b. hargnema sukk jooseb maha Khk; [harutades] lang jooseb `valla Ran; kae `perrä kas silmäʔ omma kõ̭iḱ `ülhen vai mõ̭ni om maha `ju̬u̬skunuʔ Har c. hästi kedrata laskma üväd `villad `juokse üväst `pienest VNg; ne vellad `joosvad `peenegs küll Emm; se vella eie jooseb `easte Mar; villa jooseva iluste Puh || välja andma peenike lõng jooseb [kangaks] `rohkem `väĺlä, jäme lõng jooseb vähäm `väĺlä Kõp d. kergesti lõhenema Nee pidid irmus `lahked männid olema mis `piirgu `jooskesid Kaa; `okslene ja kähär [puu] ei joose. Kiinega lõid lindi `sisse ja pidi `joosma `alla `põhja `väĺlä PJg; mõni puu ei jokse sugugi `piergu Amb; üks puu jooseb pikemält, teeńe‿i joose KJn; alg ju̬u̬sk `valla nagu siid́ Hls; `sirge puu, pird ju̬u̬sk `äste lahest Krk; [lina] hinne˽ju̬u̬sk `tõistõ `otsa nigu niid́s Rõu
6. ulatuma, asetsema, suunduma [maa] säär on `juokseb vie all Kuu; `kuidapidi puu süüd `juakseb, sedapidi on paremb `kuarida VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; Jullal pole esimest tεεvi, pöhjalouad joosvad ette küljeloudadega kokku Emm; `sihtis aid, otse jooseb Tõs; kelbas joosseb `vastu katuse `arja Nis; punane veis, `valged köedud joosevad üle seĺla Juu; toru `jooksis õuest läbi, läks `sinna viina `keldresse Kos; meie raja `juoksis Pańdivere muadeni `väĺla VMr; lankpuu juokseb `vankri alt läbi, tuleb ette lakase `sisse Iis; pilve jooned `taevas, otsad joosevad peenikeselt kokku Plt; piha soone jooseve kaala `pääle Hls; talud olliva kõ̭ik siin järveveeren rian - - ja põllut joosiva iki järvest sinna mõtsa poole Ran; suure pikä joonõ om päeväl all, nigu niidi jooseva pikäld Nõo; mi piiŕ ju̬u̬sk ütest ojast pääle `õkva üle mäe `tõistõ `ojja kińniʔ Har || (püssikuuli jms liikumisest) `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle. vintpüss `juokseb `kaugelle, ja `kruonu `püssid Lüg; püśs jooseb `kiiva Khk; ea püśs, nii`kangeste `kaugele jooseb Mar; `mitme sammu piale juokseb sie püśs Koe; kuuĺ ju̬u̬śk juśt talu küüni `sisse Hls; mu last kuuĺ oĺl `õkva `süämede `ju̬u̬skõnuʔ; [linguga] visatõn ju̬u̬sk kivi kauõdõ Har; suuŕtüḱk (kuul) ju̬u̬śk, `õkva˽tuĺl nigu vuhisass Rõu
7. kootuma ta‿m jo igävene vana, kokko joosno nigu käsnäkene TMr II. abstraktsetest mõistetest
1. edenema, sujuma, liikuma Keiksugu mötted joosvad pεεst läbi Kaa; See jütt joosis tal koutu külgi maha; Äga see koht eest εε joose (saadaval olevast töökohast) Emm; mis te lasete pilli luod maha `juosta, nuored inimesed, ei lähä `tańtsima Ris; äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele, kas sul häbi ei ole) Trv; pää valuts nõnda, et mi̬i̬ĺ ju̬u̬sk pääst ärä Krk; kos‿tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kõrvust jooseb õng nigu vusinaga `vällä; väits om nii nüri nigu maha joosnuva sae amba Nõo || (ladusast jutust, pillimängust jms) Oli see ikka lõua mees, jutt `joosis vahet pidamata Pöi; suu jooseb pääs ku `tatra`veśki Hää; suu jooseb nagu va jahu `veśki Juu; suu jookseb kui `ernekot́i suu Tür; ia lara on, jutt jookseb järjest Lai; lõvva jooseve Trv; temäl juusk lugemine ku vesi Krk; vahel logistab, kui login jooseb (müristamisest) Ran; jutt jooseb nigu | `ernid valetass anumadõ ~ üits varin Nõo; mõnel ju̬u̬sk küll jutt nigu vabrik; suurõ˽piĺli joosõva‿ks sääl Puka pu̬u̬l (st sireenid huilgavad) Rõn; siin tetti jaanituld - - siss piĺl ju̬u̬śk siin ja i̬i̬npu̬u̬l olli tuli San; tõsõl sõnaʔ muudku `ju̬u̬skvaʔ; Inne pikk peenikene, perän lai latakas, joru juusk imelik = karjapasun Krl; jutt ju̬u̬sk nigu sora ~ savihaua vesi ~ pudrupada; tu̬u̬ jutt ju̬u̬sk üte suust tõsõ `suuhvõ nigu kulutuli läbi valla Har; suu juusk pääh nigu `tat́regu `veśki Plv
2. käibima, tarvitusel olema; käibele v tarvitusele tulema `räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie Lüg; klubid, ega nied sitad `kaugele käind, Narva jõest saadik pidivad `juoksma Kad; raha ju̬u̬sk üte käest tõsõ kätte Har; ku [vankriratta] puśs neli aaśt`aiga äräju̬u̬sk, sõ̭ss om ärä˽kulunu Räp
3. edenema, laabuma, tulu tooma sie korts `juokse üväst VNg; sene kaup `juokseb paremast; tüö `juokseb ja käib edesi Lüg; see poed jooseb nendel sääl pailu Khk; se kuop jooseb edasi küll; Töö joosis taal kεε Emm; ike palk jooseb edäsi [puhkuse ajal] Juu; si̬i̬ `kõŕtsi juakseb, siäl on paĺjo juajid Kod; `talved `otsa `ju̬u̬sis voorikaup, ikki neli viisskümmend obust igä päe Kõp; ti̬i̬ om rahvast täüs, ti̬i̬ ju̬u̬sk nõnda mis mürin ütte `puhku; ku `Aine kõŕts ju̬u̬sk (s.t oli avatud) Krk; las kaubal joostaʔ; taa kõŕts ju̬u̬sk häste, taa kõŕdsimiiśs lätt rikkass Har; tü̬ü̬ juusk timä käen ku maśsinaga Räp
Vrd jooksendelema, joosiskõllõma, joosklema
juurduma `juurdu|ma Kuu Lüg Vai hv eP, M(-me Hls Krk) T V(- Krl, -mma Har; `juurdo- Räp) juurte abil kinnituma, kasvama hakkama; juuri ajama v kasvatama `kaapsu `taimed `tahtvad `kastmist, muidu nad ep `juurdu mulla `sisse mette Khk; vili akkab `juurduma, juba jetted taga Kse; pani paju oksad vette `juurduma Kos; kolm neli `pääva pärast `küĺvi on ta (vili) `juurdund, kui märg aeg, `juurdub rutem Trm; kui sügise `võetse nuared õõnap̀ud, juuritse `väĺjä, `pantse küĺjeli mua `sisse `pantse `juurduma Kod; ku vao ülearu ahtikse om, siis kardul `juurduss juba vahepääl `vällä Krk; `valgõ `riśtikain, tu̬u̬ taht́ kolm `aaśtat `juurduda Võn; rügä om jo välläʔ `juurdunu, noʔ lätt jo kattõ `lihte Har; nisu taht sügüse `aiksambast tetäʔ, `juurdodaʔ taht Räp || juuri täis kasvama, rohtuma maa om ärä `juurdunu, kui `saisma jäänü, ain `pääle kasunu Kam || fig sisse kasvama, harjumuseks saama sańt komme on `sisse `juurdund, ega seda `kaota `kiski JMd; lapse `sisse ei õle `niskene asi `juurdunud Kod
kahmetama1 kahme|tama Ris Ran, kahmõ- Ote Urv(-tamma) Rõu Lut, -tõmõ Krl, `kahmeta|ma Hlj VNg Jõh/-mma/ kahutama vesi on `kahmetanud VNg; lüöb kahmetama juba, külm akkab tulema Ris; läits küĺmäle, nakass joba kahmetama, `ü̬ü̬se `olli kahmetanu Ran; vesi om kahmõtanu Ote; Hummugu `varra om kül˽maa kahmõtanuʔ Urv; Sügüse kahmõtanu `ti̬i̬ga Rõu Vrd kahletama, kahmatama2, kahmitama2, kahmutama, kahnetama
kahmustama3 kahmustama, kahmustaʔ kahutama `maakõnõ jo `raaśkõsõ um kahmustanuʔ ni sügüse ni keväjä ka mõnõ `vuori kahmustass ali kahmõtass Lut Vrd kahmutama
kaput1 kapu|t g -da V(-Kan; g -ta Plv Räp, -de, -dõ Krl), g -ta Nõo; pl kaputi San, kapuudaʔ Lut villane sokk, lühikese säärega (meeste) sukk kaputaʔ ja tsuvvaʔ `panti `jalga Kan; Vanast oĺli˽piḱä˽kapuda ja lühikese˽kapudaʔ Urv; vanaimä om kodanu˽latsõlõ ilusõid kaputõid, latsõl oĺl hää mi̬i̬l kaputõidõ pääle Har; kapudaʔ oĺliʔ pikäʔ naisil, aga mehil oĺliʔ poolõʔ kapudaʔ, lühikeseʔ Rõu; vanast oĺli˽meestel kapudaʔ ja `valgõ˽kaadsaʔ; Muʔ miis pidi säitse aastat `ütsiʔ kaputit Vas; kaputidega oĺliva tsuvvaʔ jalah Räp; villatsit kaputit õks `koeti, villadsõ oĺli˽süǵüse poolõ, `küĺmigaʔ ja talvõl; hobõsõl `valgõ jalaʔ kui kapuda jalah Se; `nõ̭kluga kuda kaputat Lei || ma `õmbli suka `jalga kanulõ sapitsõmisõ peräst. inemise˽`naari et kanul kapuda jalan Har Vrd kapukas1
kargama `karga|ma, kara|ta üld (-daʔ V; -me, -te Hls Krk(-de) Hel; -mõ, -me, -de San; -maie Lüg; `kargama Jäm Ans Khk; da-inf `kargada R Mus Vll, karrata Han Mih Aud1. a. hüppama, hüplema nii `pitka pistent `sööstand nönda kut uńt ümber Rüssa pau `kargand Jäm; `kargas ahju‿pelt maha Khk; urt lammas kes armastab üle aide `kargada Mus; obu `kargab ühna `kraavi Muh; pulmarahvas oln hundid ja läin keik karates `metsa Phl; `kargas maast `vilksti üles Mär; Mia `jõutsi parajuttõ üle pao karata Khn; mes `aśsa te löhote ja `kargate ühtepuhko peal Ris; kui `veised kevade `väĺla lased, siis löövad `kepsu, `kargavad ja üppavad Juu; lapsed `kargavad `reial Amb; obune nõnna ei `karga, aga lehm `kargab üle aa küll Ann; üpates ja karates lähäb VJg; obune `kargass `püsti Trm; `kiissel ei `anma `rohkem `jõudu kui üle aia karata Kod; sääd nagu peni üle aia `kargama Trv; vanan ää eläde, sai süüvvä, sai karate Hls; oravakese `kargava puu otsan Puh; mis sa `kargat ilma aegu, kas sa paigal ei või `saista San; pih́tpimme sügüse ü̬ü̬, `karga vai `soelõ `säĺgä, midägi ei näeʔ Urv; ma˽`karksi üle kraavi Har; kunnaʔ eläseʔ vi̬i̬hn ja `kargasõʔ kuival Rõu; `karksi (tulin) üle läve sinno `kaema ka siiäʔ; Karga no häste (hüvastijätusõnad) Räp || fig mõts `kargap `kaala (on lähedal), aga maea om lagunu Nõo || fig mis sa `kargad üle `tähtede (jätad tähti vahele), loe korralikult Juu; a i d u k a r g a m a üle aia hüppama (pahur loom) Kiuduga oli `risti küll, see `kargas `aidu Pöi; obone akas `aidu `kargama KJn; loomadel `pantas pia jala `küĺgi kui `aidu `kargab SJn b. hüppama, lendama, põrkama, viskuma rahe terad - - nagu `aavlid `kargavad Jõe; sädemed `kargasivad lage Lüg; kala `kargas `riistast `vällä Vai; Kena ilmaga ääre kalad `kargasid vee peale öles Pöi; paĺl `kargas tagasi Juu; siss karass tuli räni küĺlest pessu `külge, pańd pessu palama Nõo; tulõ kipõn karaś ahost `vällä Vas || fig imä `vi̬i̬di ussõst `vällä, arm karaśs `aknast `vällä Kan; || võpatama – Krk TMr Se ma äkki midägi kuule, ma karasi periss (ehmatades) Krk || üles-alla kõikuma laev lähäb `kargama. mõni paat karata üht`jooni nagu obu Pöi || pritsima vesi `kargab nüid ülespidi, kui mõni sõedab `vankrega Juu; vesi `kargas `vasta `siĺmi kohe VJg; mädä karas nõnnagu vuratas Kod; `varva vahelt `kargas vesi `väĺla Plt; `kargass veŕi `rõividõ päle vai käśsi päle lihonikil Se || om nii külm, et täheki `taivah `kargasõ̭ Se || kiiresti levima tuli `kargab laiemalle Juu; tuli `kargab `kange tuulega laiali Kos; tuli karaśs laialõ Krl || kokku tõmbuma inne `vaĺmist tegemist vinütädäss (võrgulina), siss ei `kargaʔ nii kokko Se || pekslema, ägedalt tuksuma süä `kargass ku ärä `eitüt Krk; oi kuidas veri jamsip, soone `kargava (pulss väga kiire) Nõo; nakass süä `kargama siseh, pess nigu jõ̭ḿps Se | k a r a n d l a g i karand lagi oli sedäsi, `laudest `löödud nõnna et, kaks tükki oli `vastamesi, kaks `lauda, ja kolmas oli seäl vahepeäl Juu || fig Kis oma naise maha jätab ja teise `juure läheb, si̬i̬ on üle ti̬i̬ `kargaja Hää; jalg on ää karand (nikastanud); karvad `kargasid pea lae peal kokku (ehmatusest) Juu; tämä `kargab kui raud `silmä (ütleb teravusi); kui üle kruavi `kargama akad, piä silmäd `lahti (naist võttes ole ettevaatlik) Kod; karaśs kate jalaga õnnetuse `siśse Ran; ta `tah́tse mul perä `pääle karata (tikkus kurameerima) Ote; tu̬u̬ `tütrik oĺl üle aia karanuʔ Har; a j a s i t t a a s j a l e, k a r g a i s e k a n n u l e inimesest, kes oma ülesandega toime ei tule aja sitta aśsale, `karga ise kannule JõeK | k a e l a k a r g a m a a. peale kaebama – Hää; b. teravusi ütlema ma `ütlen kedägi, siis ta `kargab kõhe `kaala Kod | l a k k e (~ p i l v e) ~ n a h a s t (~ n ä r t s e s e e s t ~ p ü k s t e s t) v ä l j a k a r g a m a a. väga rõõmustama `ninda `ruemuss kohe, et `kargab lakke Hlj; minul õli nõnna üvä mi̬i̬l, et kas karata nahass `väljä Kod; nüid om `sääntse ää mi̬i̬l sul, nüid `kargass kas või `närtse sehest `vällä; mul nõnda ää mi̬i̬l, et `kargass kas või `pilve Krk; hüä mi̬i̬ĺ sai `väega, hot́ lakkõ annaʔ karadaʔ Se b. kiitlejast, suurustajast mõni om väegä `uhke, `kargab vai nahast `väĺlä, keksib ja eputab Ran; tahat ummi `närtsa seest `vällä karataʔ uma `uhkusõga Se | n a b a k a r a n u d veninud naba om är karanu, ärä liigutet Hls; mia tõsti toda mahla `tüńni ja, tõsti `endä ärä, naba karass paegald ärä Nõo; naba om no˽`tõistõ `paika karanuʔ Har | r a t s a k a r g a m a kanga kudumisveast niide kord soeb `sisse kui sool jalgutid ukka `lähtavad `muljudes, siis akkavad äärepäältsed löŋŋad `ratsa `kargama, ei vöta kudet `sisse mette Khk
2. tantsima – Se Lut Kra lasat́skit karatass; pühil`aiga õks `tansti ja karati; t́sura ĺei `kiika, `tütrik karass Se; `kahru `kargama; rasõhhalõ karatass Lut
3. kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima a. äkki tulema (haigus, viha jm) `jookseva `kargass `jalga Jäm; naŕr `kargas ihu `sisse; `kargas äkist viha täis Khk; ma `tunsi pölve `sisse `kargas naa `aige Vll; siis `kargas moole rooś, `kohkomisest `kargab rooś Mih; kui ma üles tõuse, põlvetesse `kargab nii suur valu Khn; tääle oo luu roos `kargan Pär; veri `kargab palesse; vesi `kargas `silmi; `kange kramp `kargas pöia `sisse Juu; sõna pialt `kargab vihasest Pal; karaśs viha täis Trv; karaś vihatses ku üits tuli Krk; `kargaje ru̬u̬s, si̬i̬ kes `kargap ihu `mü̬ü̬dä Krk; mia sai tolle leeväraasu suhu susata, `tu̬u̬gi karass `kurku (sattus hingekurku) Puh; veri karaśs näkku Rõn; mul tu̬u̬ sõ̭na karaśs `mi̬i̬lde Plv; ku `sü̬ü̬mise `aigo `kurko karaś, sõ̭ss täheńd tu̬u̬d, et kas saat `viina vai saat tõrõldaʔ Räp b. fig `kargab nagu püśs täis (vihastab äkki) Koe; ei jõvva enese üle taĺlitseda, `kargab nõnnagu püss `täite Kod; e l u ~ h i n g ~ s ü d a k a r g a b t ä i s (~ ü l e s) äkiliselt vihastama las `kargab temagi elu täis; ing `kargas kohe täis Hlj; süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk; süda `kargas täis, `ütlesin kohe‿t siit suadik ja mitte enamb Kad; elu `kargas täis, ma kihuti tälle üte jõõdi Ran; süä `kargass üless nigu kikkal Se | s i l m a d k a r g a v a d t u l d äkiliselt vihastama silmad `kargasid tuld täis VJg | t u l i k a r g a b s i l m i s t (v ä l j a) (terava, äkilise valu puhul) tuli `kargab siĺmist (`väĺlä) kui kederluu kohegi vasta lü̬ü̬d, siss tuli `kargab siĺmist (`väĺlä) Ran c. soojendamisel kokku minema (piim) – Sa Tõs Ris Nõo piim `kargas kogu Jäm; piim `kargab kogu, kui ta juba apuks on läind ning siis keedetasse Khk; piim `kargab soea ölle sees ära Vll; kui pala aeg on siis piim `kargab ää, se `kargab juba `lehmi sies ää se piim Ris d. äkki suunda muutma (tuul) tuul `kargab ju vahest nii äkist `teisse `kohta Jäm; tuul `kargab `ümber, otsib omale pesa, puhub kaksiti; pilve tonk tuli pääva ede ning `kargas tuule `pöhja Khk; tuul `kargas `teisele Mus; Kui tuul seda`viiti öhest kohast `teise `kargab on sadu oodata Pöi; `kargaja tuul teeb `kurja `ilma Hää; tuul on `jälle karand täna `teise `poole Juu; tuul karand `teisi `kańti juba Lai; tuuĺ karass `põhja Rõu
4. haarama, kinni võtma; ründama, kallale tulema kuer `kargas `kallale Lüg; `kargas `rindo, votti `rindost `kinni ja akkas rapputamma Vai; karga töö piha `kinni, missa `aegled; äkist ühed suured kääd `karksid mo `ümbre `kinni Jäm; `kargas ammastega porgandi `otsa `kinni, `krahftik tüki `otsast εε; tangidel on uuled, nendega sa `kargad naila pεεst `kinni Khk; `kargasi kapa `körva `kinni Pha; teine `kargab `teise `sanga kinni; saab näha, millal ta mu `kurku kinni `kargab Muh; `karga soppi kinni ja `puista kotist `välja Muh; koer `kargas `reide `kinni Rei; need `üiti `saapa tripod, siis karati nende `külgi `kinni ja tõmmati saabas `jalga Mar; [hunt] `olle `kurku `kargan obustele Aud; kui ma muido ei `ärka üles, `karga `varva `otsa `kinne Ris; mõni tahab `lüia, `kargab puu `algu `kinni Juu; kuri kuer `kargas `näosse `kinni JMd; `kargas ammastega `kinni, `kargab kallale Trm; karas ku uńt minu kallale Kod; Koer `kargab obusele ninasse Lai; koer karaśs ammastega `otsa `kinni Trv; ta karaśs `rindu `kinni miul Krk; kes tsusip `penni, peni `tunnep `väega `tolle ära, `kargap vai nõna `küĺge Rõn || fig `täämbe om paĺlu küĺmemb ilm kui eilä olli, `kargab kohe `nõnna kui `vällä lääd Hel; p e a l e k a r g a m a kärkima, riidlema, ründama Kui sa teise inimese läbi praugud, see nägu pragad või pääl `kargad, see `öeldaks kah põrgib Hää; valitseja `kargas `tiume `peale VJg; see on äkiline, kohe `kargab teisele `piale Plt; vallavanemp karanu kurjaste `pääle, et sul om edimene poig `vällä `võetu `toitjass, sedä ei saa Hel; ku ma˽pääle `karksi, üttegi tü̬ü̬ińemist ei olõ teil `õiguss `tsüśkiʔ Har; n i n n a ~ n i n a o t s a ~ n ä k k u ~ s i l m i(l e) ~ h a r j a k a r g a m a sõimama, kärkima, tüli norima Sie on `mõistlik mies, ei lähe `kellegille `silmille `kargama. Vana `kargas `kõigile `silmille IisR; Kus pidi kohe silmile `kargama Pöi; `kargab `ninnä õma sõnadega Kod; tahap `persega näkku karata Ran; ta `oĺli viha täis, karass mulle `arja Nõo; ärä sa nõ̭na `otsa karaku Krl; ka määne kusik vi̬i̬l ei olõʔ vai `kargas mullõ vanalõ inemisele `nõ̭nna Plv
5. jooksma; ringi hulkuma Mes sa üöd läbi `aeva `kargad, et eit nää sis `millaski kodu magada Kuu; lips lops `viimne paar `üitasse ning siis kaks tükki `akvad `kargma Khk a. lõhkuma (hobusest) obone `kargas `neljalt jalalt, `tõmmas käest `lahti Lüg; märal oli `kargamise viga `juures Ans; obu akkas `kargma, `peksas rattad puruks Khk; obu läks `kargama, nagu suur tuut oli rataste all Kaa; kui tuima poolt obu oo ja `kohkub, siis läheb `kargama, pire‿p lihagid nönda `kargama Jaa; obu läks `kargama, `lõhkus mehe ää Muh; kui obu `kargab, siis purustab kohe vankri ko ää ja jooseb isi ennast puru Kse b. kappama, galopeerima obused `kargavad ummisjalu Pha; obu jooseb `nelja, kui ta - - ülejala `kargab Jaa; obune `kargab `neĺla Juu; `kargas tuhat`neĺja VJg; ku hobõnõ kaḿmitsaga karaśs, sõ̭ss kell tilisi Räp; ajagu‿i karatõh, las `sõita `aigu pit́eh; olõ‿iʔ illoś ku hopõń karatõh juusk Se c. kiini jooksma kiil paneb looma nii `kargama, kihutama, et kas tulest läbi Krj; `parma paelu täna, loomad `kargavad Tõs; `täämbä om paĺlu `kiinläiśi, eläjä˽`kargasõʔ Urv; pasadsõ `persega vaśk aja karja `kargamõ Krl; eläjä˽`karksi˽`hirmsadõ; eläje `kargasõ ku˽parmu omma Har; k i i l i k a r g a m a kiini jooksma palabaga lehmäd `kargavad `kiili, sabad `seĺges Vig; ku parmu om, siss eläjä `kargava `kiini, and säĺlän ja, jooseva karjamaald ärä kodu Nõo
6. põgenema, pagema vang õli `kargand `välle Lüg; `kargas kroonu teenistusest ära Ans; `seiksed noored mehed - - vahest `kargasid käest äe, läksid `metsa Kaa; `kostel `kargas saare otsast ära Vll; löi mind nii, et ma `kargasi `koolist εε Käi; vangid `kargan vangimaeast ää Tõs; see on sõea väest ää karand Juu; varas oli ära karand Kos; siis `üeldi viel karand naine, kes lahutud naine oli JJn; Karjapoiss `kargas ära Iis; si‿o nõnnagu kabeliss ärä karanud (kõhnast inimesest) Kod; läheb [naine] ää mehe juurest, siis `üeldasse karand naine, `kargand ää ju mehe juurest Ksi; kroonu pääld ärä karanu soldat Nõo
7. paaritama, sugutama obone `karga toist, on täkkol Vai; piab mära täku `juure `viima karata Khk; oli tüdrugu ää `kargand, siis polnd muud‿ku vöta naiseks Mus; naine oo ää karatud Muh; Muud amõtid põlõmtõ kui `kargab tüdrikä Khn; ärg `kargas lehma ää Tor; Kasandu `kõrtsus oli suur `kargamese täkk, `laśsid märasi karata Juu; karas ära selle tüd́riku, siis võt́t ärä Kod; las ta `kargab pääle ärä, mud́u jääb lehm vi̬i̬l `ahtrese Hel; perän siss nakass jälle `tõisi `tüt́rige `kargama, neid `oĺli täl mitu Ran; tu̬u̬ om `laskunu˽tu̬u̬l poisil henne üle karadaʔ Har; naane om˽ar karanu, ku om rasõvat `jalga jäänüʔ Se; tu̬ `tütrik om ĺäbi karat Lei Vrd karatama
kartohk kar|tohk (-dohk, -dok) g -a VId(-dokas Vas, -tokass Rõu, -tok, -tohkass Se, g -ka Räp; pl kartohhaʔ Kra); pl p kartokaid Rõn, pl kartoki Har kartul a. taim; mugul keväjä `pańti kartokaʔ maaha, sügüse künneti üless, `naati kartokit `võtma Rõu; `väikeseʔ kardohkaʔ Plv; kardokaʔ, kaaliʔ `pandas imähhümä Vas; kartohka kasti Räp; `valgõʔ kartohkaʔ ommaʔ suurõʔ külʔ, a hüäʔ õi olõʔ; kaiba (võtan) kardohkit; kardohka pandass hõõlahe Se b. pl toiduaine, toit mago päädihkidega˽kardohkaʔ; jüväldä˽kardohkaʔ, kardohkaʔ `pańti `vi̬i̬ga˽`ki̬i̬mä, `pańti rasvaraas kah `sisse, su̬u̬l kah, `ki̬i̬mise `aigu poodõti sibulat `sisse - - `pańti piim `sisse; tahehelt kardohkaʔ ~ soolavist kardohkaʔ (soolases vees keedetud kartulid) Rõu; sakõʔ kardohkaʔ (tangu-kartulipuder) Vas; kartohka suìp, kartohka keedime ja tambime ära, pańnime piimä patta ja pü̬ü̬rüsegä klopime ära ja mannat vai püüdle jahu vai `tatrigu su̬u̬rmid veidike mano Räp; poodaʔ kardohkit śeenitsehe kanasillõ; anda as kartohkit vooĺu süvväʔ (vanasti) Se
karv1 karv R(`karva VNg Vai) Käi L K(karb g karba L SJn), I T V, karu S L M T Lei, g karva (`karva R)I. 1. a. karv, niiditaoline sarvainemoodustis nahal; harjas(ed) ei õle `ammast suus egä `karva `persses (väga vanast inimesest); Kaks `karva `kolmes rias nagu isuri rukki (hõredatest juustest) Jõh; nii pailu sadas, mette kainu `aukus äs ole `kuiva `karva Khk; kõhu otsa (~ kube) karvad; `Kainluaugu karu Pöi; silmä `ripse karbad (ripsmed) Mar; Sial oo pikk karu `seĺgas, see oo alvaste söödetud Han; arjavenelased `korjasid sia `karvu ka Kei; abeme rańdi karvad (põskhabe); alumesed (~ alumese otsa ~ kõhu alused) karvad Juu; tämäl õli `juuksite siden `aĺla `karvu; `karva `võetse [tapetud seal] kiävä vedegä, edemält kõrveteti tulegä Kod; `võlga `rohkem kui `karvu persses Lai; siĺma lau karvad (ripsmed) Ksi; kel rind `karvasid täis, sel pidi ia mesilaste õńn olema Plt; tal ei ole `karvi ka nõnda paĺlu ku tal `võlga om; akkam [tapetud seal] `karvi `kakme Krk; käsnäl olna õńn, kui karva otsan; kolm `karva pään, aga iki suib Ran || nüid lähäd `Juaspiga `karvu segämä (sugulist ühendust pidama) Kod || (silmahaigus) – Rõu Räp unonaaselkiʔ `kasviʔ karvaʔ `siĺmi. noid kakutass `vällä Rõu b. hrl pl juuksed; habe Nüüd sasi kahe `käägä enesä `karvust (tutista, karista ennast) Kuu;`Este ei õld `iuksed, õli `karvad, `karvad mustad ku süsi; Kenel on `karmed `karvad, sie on kuri ja tige Lüg; Vahi misike sa õled, `karvad `siiras omal, `kammi `õmmete vähä siledamast Jõh; küll oli meil emäl ilusad `pitkäd ja `paksod `karvad Vai; [koolmeister] `kargas `karvi `kinni ja karustas Pöi; ma akka sool karust `kinni ja tutista Kse; võtab poisil karust `kińni VMr; tukustas karvust Trm; see on nii `karva `kasvand (juuksed on lõikamata ja habe ajamata) Lai; karvad on pikad, kaela pial; vanames aab enesel `karvu (habet) Plt; kaku karvost, võta karvost kinni (karvustan) Se || fig `kergita `karvu (tereta!) Lüg || fig see nii `karva läind (alla käinud, vaesunud), see‿b `saagid änam parama järjä‿bele Khk c. looma karvkate; vill `pehme, vali karv Kuu; `kitse, `kaśsi `karvad VNg; `luomad on vana `karva maha ajand, `uuves `karvas juo; `valju `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm Lüg; kuer `augub, `karvad `siiris (~ `püsti) Jõh; kasuga `karvad on `lahti Vai; [kasukal] ikka `lamba karvad sehetse poole Jäm; karu on koeral nii paks pεεl et Mus; Nii lihav mis karu läigib puhas Pöi; loom laseb kevade `karva Muh; `lammad `oĺlid vigased, karb `oĺli `lahti Vän; tegid koera karvast sokkisi Ris; veis eidab `karva Juu; punased [pullid] on viel vanal karval JJn; luom on väsind, nõnna et karv tuld seĺjast ää VJg; karv `vi̬i̬rnud puha piält ärä, kasuk ep anna `su̬u̬ja enäm kedägi Kod; ennemalt eidab koer karva kui varas jätab oma ameti maha Lai; nii illus karv kui uhak säĺlän Kam; susi karva hiit, a `mu̬u̬du hiidä äiʔ Rõu; nälläkaru (hõre tallevill) Lei || (ebemed, pehme karvane kiht riidel) püksi pölved ajavad `karva (karvendavad) Khk; karu on ää `veerend (riidel toim paistab kulumisest) Krj; riie võtab karba `peale, kui riiet uhotasse Mar; see (villane riie) on sääritud riie, karv maha `võetud, sääritud ja vanutud JJn; `kanga karva, mis maha tulev tellede ala, `seante peenik kõmu Krk; `uńdrigu küĺg om karvale `õ̭õ̭rdenu Nõo || fig kadaka karvad (okastega kadakaoksad) olid `jälle eed tule akatiseks Kaa; sääl kedägi `einä ei oole, mõni aru karu (lible) oo kasunu Krk || fig sü̬ü̬ḱ vanass lääp, siss tulev karva (hallitus) `seĺgä Krk; karva lõhki ajama väiklaselt pedantne olema Aes kasvoi karva luhki Emm; naha ja karvadega üleni, tervenisti Kõige naha ja karvadega Hää
2. sulg, suled kana aab `karva (sulgib) Hls; kana loḱs ja aa karva `püstü; kana aa `karva sügüse Krk; kana aja `karva, kõik kotusõʔ `sulgi täüś Vas
3. kübeke, raasuke, natuke mette `karvagid (mitte midagi) äs saa; taa on karva vanam moost Khk; tää oo moost karba pikem Mih; üks karv (vähe) `puudus Trm; ma mitte `karva ei pane `sinna manu, ütteainust sõna ei oole `sinna manu `panden; si̬i̬ ei oole `karvagi tõisest targep Krk; olõ õi lehmä `karvagi majäh (ei ole ühtki lehma) Se; e i k a n n a t a (e i s a l l i) t e i s e k a r v a ei salli teist sugugi pekś sia nõnna ärä, et siga ei kannata enäm inimese `karvagi, kõhe pani `ju̬u̬ksu; lapsess suat́ tä `niske äbelik, ei kanna tõese inimese `karva; näväd ei saĺli tõene tõese `karvagi enäm KodII. 1. värv(us) `karvald ärä menemä Kuu; ilosa `kirka `karvaga `riie Vai; see on karvast εε läind, nii väga εε `leekind Khk; Mette‿p saa aru, mis karu sellel riidel pεεl oo Kaa; sii `niukesi punaka karvaga `uśsisi põle ond Mär; sel põle midagi `karva, see on karvast ää kadund; riie seesab `karvas (ei pleegi); ei eida `karva (ei pleegi), seisab ühösugune VJg; sie mies on nii tuhm, põle tal `kirja ei `karva Sim; läppind ein, ei õle enam ilus eina karv Trm; kuuśk, pedäjess ja kadajess, ni̬i̬ `karva ei eidä Krk; paha karvaga (kahvatu) Puh; ma `tunsõ uma hobõsõ karva `perrä välläʔ Har || kahe karu vahe aeg (videvik) Khk; karva värvi (-värviline) mere udu viab `viljad `ruoste `karva; `taivas on päris vie `karva; laps on `itku `karva, `silmad vie `kierdel Lüg; kulu `karva, `kulla `karva, paju `karva, `pannel `karva, mähe `karva (ussisõnad) IisR; tuli`karva uśs Kär; vares`karva (lapiline, tükati pilves) taevas Mus; seelik oo punast `karva; vere `karva punane Muh; apu piima `karva obune Rei; va tuha`karba värb Mar; teliskibi `karba `kolne; nüid jo nee uiemad värmid, neid jo `metmet `karba Vig; nüid akkab taevas teist `karba `kiskuma Mih; `päike läks kieva raua `karva `luoja KuuK; uvaõie `karva riie (pruunikasmust) VJg; lina`si̬i̬mne `karva obene; inimene kui on väga kõhna, `üeldässe surma `karva Kod; kulatand `karva (luitunud) Lai; õbeda `karva `pärled KJn; orase `karva elerohiline Krk; kulu`karva pää Puh; rämmäʔ, piä maasikide `karva Har; tedre`karva kanakõnõ Rõu; `valgõ säne, koolu`karva (kahvatu); kurõ`karva, säne hahk (hobune); uba`karva ilvess; `taiva `karva haĺl, illloś haĺl Se; võtr um ei-must, sääne raut`karva; haaba `karva Lut
2. fig (seisukorrast, olukorrast) kes tiäb, kas ehk tulevall `aasta õled juo `tõisel `karval (oled juba mehel); tied siis `karva `muutu (lähed mehele) Lüg; seaste on seda näĺla äda, pole paramad tulemas midad sellest `karvast (niiviisi, sel viisil) Khk | olemus, iseloom Akkas varsti oma öiged karva näitama (halba iseloomu) Emm | välimus, vorm vanad tüdrukud seesavad `easte `karvas (ei vanane) Juu; eks ta kolm`kümmend `oastad ikke õle karva järelegi (välimuse järgi) Kad; karvass on ennäss ärä `muutnud, kõhnass jäänud Kod
kass kaśs Jõe VNg Sa Muh L K I eL(kaš́ð Lei), kass R(`kassi VNg Vai); g kaśsi L K I V(kaš́ði Lei), g kassi S L Ris M T, g `kassi R
1. kass (koduloom) `kassi nurise VNg; `Kassil on `kassi `õiguss (kassi käitumisnormid erinevad inimese omadest) Lüg; kaśs topib ennast `ahju, pliita `pεεle magama, siis tuleb `külma `ilma Jäm; kassi keele pεεl üheksa töbe (kassi lakkumine pole tervistav); Kaśs vaadab kuninga otsa, siis ma‿p vei su otsa vaata Kaa; Magab kaśs `kukla peal nina `püsti, siis tuleb `talve `külma `ilma; Nägu nii must ja riimu omal kut aŕmkaśs Pöi; `kassidel `küindlakuu suur taga`aemese kuu Emm; kaśs laulab elosti: nurr narr nurga `peale, sirr sorr seina `peale, virr varr väräva `peale Mar; kaśs norab, tahab täkku Kse; ku kassi ais tuas, ei ole rotti Hää; äbemata küla inime tuleb, kaśs peseb persset Ris; kaśs kroabib tuult `teise `küĺgi Juu; sel on visa ińg nagu kaśsil MMg; sa olet kassi molu (kassi solgitud toitu) söönü, kurk `aige. sõss võta ja vajode kassi ännäge; kaśs kisk `küüdsi, ei tää ka ilm sadame lää Krk; kui kaśs oma saba lakub, siss pistäb vihm sadame `varsti Hel; kui kaśs väherdäb ja pää põhjan, siss tuleb alb ilm ja küĺm, aga nigu `lõunen, siss ää Ran; kaśs tükip truubikappi – ilma läävä küĺmäle. kui ää ilma, sula ilma, kaśs ei lää `iälegi truubi kappi Kam; kaśs lugõ nii: `hiŕsi, `paŕsi, nõgõsõ `vaŕsi (kassi nurrumisest) Har; Ku sa˽kohe läät ja˽kaśs sullõ `vasta tulõ, sõ̭ss massa õiʔ inäp edesi minnäḱiʔ. Kaśsi `vainlanõ um üt́s halv elläi Rõu; kaśsi iist andass suuŕ nõgõl Plv; a˽kaśsil um tuli silmäh, kaśs näǵe kõ̭iḱ Vas; kaśsi käävä kassõl, `aelõsõʔ (kevadeti, pulmas); ei saa hüä õńn ku kaśs ju̬u̬sk üle ti̬i̬ Se; kaš́ðiʔ maja elajaʔ Lei b. fig `Kassile `palju, mihele vähä (kehvast kalasaagist); `Astub `nindagu kass `märgä maad `müöde Kuu; käib kui kass palava `putru `ümber (keerutab ääri-veeri) Hlj; Kass vieb sava `õtsas `väljä (kui midagi on väga vähe) Iis; kolm `korda `aastas `raudne kaśs sööb `viltsed `asja = lambapügamine Khk; Kassi keele peal `ööti olavad öheksa `ohtu, koera keele peal öheksa `rohtu; Silmad `joosvad vett kut `ahtra kassil Pöi; Taplevad kut kass ja kuer; Kiśse kassi saba kergidab kut ta ise (kes muu sind kiidab, kui mitte sa ise); Just kut kass tapleks ännaga (kui inimene iseendaga pahandab) Emm; Kahe kassi vanus ja pühabesed päävad pääle selle (põiklev vastus vanuse küsijale) Rei; pulmad nagu kassi matused Mar; must kaśs `joosis vahelt läbi, `öetse, kui inimesed tülise `lähtväd Tõs; Jagõlõvad nagu kaśs koõraga Khn; Jusku kaśs vahib sõela ääre alt `väĺla (altkulmu vaatamise või silmini ulatuvate juuste puhul); Ei viitsi `kaśsigi õlekõrrega mängitada (laisast inimesest); Elab kui kuninga kaśs (külluses, muretult); `Kaiba, `kaiba kaśsile, koeraga käi kohut (ütlevad lapsed sellele, kes lubab kaebama minna) Hää; Taśsib nagu kaśs `poegi (väikesi asju ükshaaval) Jür; Kui `uhke on, et on tehend midagi [öeldakse, et] `kange oma `kaśsi silitama VJg; kui vanemad mehed `rääkisid ja poisike akkas vahele `rääkima, siis vana mees `ütles et, sina ei tia midagi, sina mine kaśsi saba `alla; kaśsid käevad rau˛ul (jooksuajal) Lai; joba must kaśs vahele sittun (sõprus lõppenud); õńn ku magajal kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; lähäb nigu kassi ti̬i̬`raaga (niidab kitsa kaare) ~ kassi ti̬i̬raa ette `võtnu Ran; must kaśs juusk vaheld läbi (läksid riidu); ega magajale kassile ei joose iir suhu Puh; midä enämb `kassi silitsät, sedä `kõrgembale `anda tõstab (mida rohkem kiidad, seda uhkemaks läheb); susi unetab, peni mäletab, vana kaśs piab `kavva meelen Nõo; kassi kõlistase `raudu, künni `raudu (kasside karjumisest jooksuajal) Ote; mis hiiril viga elläʔ, ku `kaśsi kotun ei olõʔ Urv; pini süü piḱä `peetü, kaśs `kauga hoietu Krl; Ku˽kaśs suud mõsk, sõ̭ss tulõva˽küläliseʔ Rõu; tu̬u̬l minnev ei˽hobõsõʔ edesi, kiä `kassõ tapp; Keriʔ kaśsi hanna ala `kaìstit tsagama jaʔ pini hanna ala `piipu `tõmbama (kasi minema); kaśs ruttu puja˽teǵe, sõkõ˽sünnüseʔ Vas; hiirel om hingeminenk, a kaśsil om määnk Se; sügüse kassilge um masselna, a keväjä peremehelgi olõ‿iʔ Lut
2. tööriist a. vara, vahend palgile kriipsu tõmbamiseks ja rihvamiseks `Seuke kaśs on, kahe araline küinedega, kaśsiga tõmmataks kahe paĺgi vahel riipsud pääl ja selle `järgi raiutaks palgil `õõnsus `sisse Hää; kassiga varatas `saina Ote; kaśsiga tõmmadass ju̬u̬ń ette, sis `kirvõga raodass Har || palgi osa, mis kassiga tõmmatud kriipsu järgi maha raiutakse ma˽`tõmba kaśsi joonõ paĺgilõ pääle. sa˽naka `kaśsi `sissõ raguma Har b. tragi, otsiankur Katsumõ, ehk suamõ mut́id kaśsiga käde Khn c. vahend paela, köie tegemiseks paela lööma kaśs `peetse pios, siis ketega mennasse ikka `eetsi Muh
3. tööriista osa a. harkadra kammitsaid ühendav raud – Hel V kaśs, ravvast tettü, tuu `külge köüdetäss kablaʔ Plv; adrakaśs, mis puu om pant sinnä adra harra vaihhõlõ, kińnitüskabla omma küleh Se; adra kaśs, timä um pant rautpuu alaʔ, `otsõ päle pant adra kammidsaʔ Lut Vrd kassiraud b. käsikivi osa mis˽oĺ kivipoolõ seeh `riśti üle puu, tu̬u̬d kutsuti ka kaśs, no˽kutsutass tu̬u̬d riiḿ, piĺli otsah kivi poolõ seeh Se; sääne `säetäss `puukõnõ mulgukõsõga, tuu üldäss [käsi]kivi (~ jahvikivi) kaśs Lut
4. pajuurb paĺmipuude pühaks `tuodi paju `oksi `kaśsidega Sim; pajul on kaśsid, `ööldasse ka paju tiisud ja paju kiisud Lai
5. osaline mängudes kes seal (kassimängus) kassiks `olli, kass `surri ää; siis akkasime `kassi katkestama (kassikatkestamise mängu mängima) Muh
6. tütarlapse suguosa totsike, kuda sa nüid istut, `väike kassike om puha sul paĺlas. va `väike kaśs om puha nätä Krk || fig nüid o vist tüdrukide `kaśsel poea (menstruatsioonist) Krk
kaugu `kaugu V kaua mi‿sa sääl ni `kaugu nosit Kan; kül˽taa hińgitsäss `kaugu, ei eläʔ, ei˽koolõʔ Urv; a õdagu joht `väega˽`kaugu es `tü̬ü̬tädäʔ, nigu pümmess lät́s, nii lõpõtõdi iks süǵüse ka˽tü̬ü̬ ärʔ Rõu; tu̬u̬ vaim saisa õss `kaugu, mul silmäʔ veerähtüʔ, nii kattõ arʔ Vas; `kaugu pääle `tahtu ui tutaʔ Se; iiba `kaugu `põśsi tebinõ Lut Vrd kauge2
kes kes u, hv R, S(käs Jaa) hv LPõ Ha spor ViK/keś Sim/ I, Plt u eL, kis Jõe u Khk, Muh Hi L(kiś) spor K(kies Juu) u eL; g kelle eP(kille Khk Krj Hi) eL(keĺle Rõu Plv Se), `kelle u hv R, kesse van Sa, kenne van Sa Hi(kinne), LNg Kei, kene Hi(van kine), Ris HMd Kei; p keda (-ä) üld /kida (-ä) Khk Hi San Urv Krl, kidäd San, ketä Vas/. Lühend- ja erandvormid: el kest Nõo; all `kelle Kuu VNg, kelle Muh Har Se(keĺle) Lei; ad kel Kuu Lüg Vai Kir Juu, spor , Kad VJg Kod Pal KJn SJn San V; abl kelt Kuu Vai Nõo; kom kelega u Ris. Lausefoneetiliselt koos dem-pron (vt ka kesse): sg kestu Ran(kõstu), Nõo Ote San Urv(kistu), `kestu Vas, pl kis|nid KJn Kõp/kiś-/; kes|ni Krk San/-nu/. Pl puudub. Eriti int-pron liitub sag küsipartikkel, nt g kelles Muh Pil Krk V; p kedäs Kuu, -ss Trv Nõo VLä Se, kidas Käi, -ss Krl, kedast (kedäst) spor Sa, Hi L SJn, kidast Khk Hi; all kelles(s) San VId, `kelles Vai; abl `keldas Kuu. Kõrvuti sõnaga kes kasutatakse R, SaLä ja eL alal sag vanemaid vorme kea, kee või ken.
1. int-pron (otseses küsimuses hrl küsilause algul; ühesõnaline küsimus võib väljendada soovi, et öeldut korrataks või selgitataks) a. (isikutest, olenditest) kidast ~ kida sa nägid Khk; kessega ma räägi? Vll; kelle kääst sa said? Kse; kooliõpetaja akkas pärima, kiś `akna ära `lõhkus Vän; kis on, oma või võeras HJn; kellele te näid nõgeśsid `koŕjata? Kod; kisnid tulevad? KJn; kelless ni̬i̬ õuna siin om Krk; kes säl kõnnib? kestu om sääl? Nõo; kidä, taad tütärlast vai San; kis sul kotun om ka˽noʔ Har; ne `üt́less toolõ vanalõ mehele: kelless saʔ `maitsa anniʔ, vai sa maidsiʔ esiʔ; kes (~ kiä) tuu no õigõ voi tullaʔ sääńtse ilmagaʔ Se; kel ta väits um? Lei || (kaudses kõnes) `üidand `kurja, et: kedast sa narrid? Kaa; minä `vaśtsin et kelle si̬i̬ mi̬i̬s one Kod b. (asjadest, nähtustest) mis no keda me nüüd siis `räägime VNg; keda (mis) se oli Jäm; kellest ta `tehtud on LNg; kedast me sööme Mih; kelle `sisse ma ni̬i̬ kapusta pane, kellega ma vii `tälle Puh; kidäd? (mida sa ütlesid?) San
2. (retoorilistes küsimustes või hüüatustes; nii isikutest ja olenditest kui ka asjadest, nähtustest) a. kedäs siin tuled taguma Kuu; kelle pärast sa seda kõik teed, ikka oma lapse pärast Pöi; kellega sa niidad, kui põle vikatid LNg; teesed `ütsid, keda sa `sinna lähäd, seal oo kõik ää purustud Mih; jäi poiss koju [1905. a sündmuste ajal] et kis mind siis püiab Hag; keda see teha oli kui tuult ei tuld [tuulamise ajaks], ei old midagi teha Amb; meie pidime ju pailu kedrama, kellest me kevade `kangaid kudusime, kellest me särgid tegime Ann; kelless si̬i̬ jõud tuleb kui süägiss Kod; kedast sa marjule lähäd, jalad all kõvad (kanged, paindumatud) SJn; `juustest (~ `juussist) sakutedi `latsi, kedä siss muud Ran; ku‿ma `ullu `mi̬i̬lde lähä, kes na˽latsõ˽kasvatõss; mul ei olõ `ambiid, kellegõ ma˽süü! San; Kedäss sa uĺlitat? Kas ma ei˽tiiäʔ, paĺlu taa voŕst mass Har || keegi, teadmata kes s‿jäi sinna `saisma. kes mu `ki̬i̬ldse sinnä `saisma! ku ma os otse lännü siss mu‿s obesege sinnä maa `sisse löönu San; a inne `surma ummõtõ kõ̭nõĺ, no kis sõ̭ss tä keele `valla päśt Krl b. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) kes vetab lilled üles! [riieldakse kanaga] Kär; kille `riided södukse jölvendi `selga lähävad Krj; kis `käśkis `anda püksid naese `jalga Mär; Kissi sedä `tiädis Khn; Seda mäsu `oĺli küll ja `luśti kah - - kis sind muidu `laśkis tulega möllata Hää; veri on `poatund lapi ja oava `külge, kis seda ära soab Jür; ei nüid ole änam `metsade `puudu, kis neid jõuab äävitada Ann; kel täib nüid kaĺlist tüe `aega raisata VJg; `maake vesi, kis teda ju̬u̬b! Äks; kis neid nimesid tääb Kõp; kõstu pindluid sü̬ü̬b, `võeti `väĺlä, niipaĺlu kui sai Ran; kes elävätõbedat `valla laśk, t‿`olli ani sule sehen Nõo; kõ̭nela‿i˽ma midäǵeʔ, peräkõrd `kuulva˽kõ̭iḱ muʔ `uĺlust, kelless toda vaia om Räp
3. (adjektiivsena; alustab sag kõrvallauset) missugune, milline a. (isikutest, olenditest) kis koεr `kiskund, selle `karvadega suitseta Khk; see oo `arba kel mehel veel üle jääb seemet Mär; kel viel mehel oli emagi alles, - - sie `vahtis kohe, mis sul ka tuua on Amb; kel inimesel o piire, si̬i̬ surema ruttu ärä Kod; kel kanal paĺlu `poigi, sel paĺlu rehitsemist, sabitsemist Krk; kis inemine tühü˽ka˽läit́s, pańd t́suuva˽`jalga San b. (asjadest, nähtustest) kelle `möisa meres `püitsid, selle `möisale sa `maksid Vll; puu suad, kukepuust ehk üksta kõik kellest puust Amb; kes tiäb, kelle ilma `aegne one jo, vana maja maha `lanknud Kod; mine tiiä kest tä (odav vein) `pühkmist kokku om `aetu! Nõo; kes seeme ei kasva, see jääs ilma iduta Ote
4. rel-pron (alustab kõrval-, enamasti täiendlauset; pealauses on sag korrelatiivne asesõna) a. (isikutest, olenditest) kes `Paenagas old `mieste`rahvas, aga kes ta oli, seda pole `tundend Jõe; sie pere`naine, keda last `oitsin, sie `leikas `kaera sääl ligidal Hlj; olga, kes tahab Khk; pole enam kedad, kes tööd tegad Kär; ma‿b tea üht kedast ta säl nägi; kessel es ole oma [poega] mette, ta pidi sulase `võtma; se oli juba määratud, kesse poiss oli, kesse [pruudi] sülese `viidi - -, sülepoiss `üiti Pöi; et kene `pihta se (pastel) lεheb se on münu pruut. ja kelle `pihta ta läks, vettis sene `endale naisegs Emm; mina olin kis jah kõik `vaĺmis tegi - - ja kudusin ja Kir; kis `peime poolt sugulased, need said - - sukad ja `kindad Lih; tea kenega se laps on korjatud Ris; ia kis `iaste tańsib parem kis paigal seesab Koe; kis `ü̬ü̬site kala püiavad neil on - - tulussed Äks; äälest aru ei saa, kes sa olet Krk; mine `vaade, kes si̬i̬ säält tulli, kes säält tulli Hel; kellele armass, sellele illuss Nõo; kel emä ei olõ˽kõrraline, tu̬u̬l ei olõ˽latsõ˽ka˽kõrralitse San; likõ kui `rääbne, inemine vai elläi, kel karv `tät́räh Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause sag vormiliselt puudub) kel sie mado on, siis sie tekko sies valu Vai; `kessel aga jalad kεε on, mis siis viga `kεia, aga jalutu äi saa Kaa; kinnel oli ilus louvend, ilus `pieni labane, siis `tehti sääld särk, peiule Emm; kis rohi (maarohte) `tundvad ja `vötvad, `aitab mönikord küll Rei; kis aga `kutsus `sõnna läksin `tööle `jälle Pee; vahest `peeti `pulma kolm `pääva ja kauem kis rikkamad olid Plt; pääle `kuĺä·ńja, kes kellegaki siss `miildüss ja `hiitäss magama Se b. (asjadest, nähtustest) mis neid `kellasi (~ `kellaid) õlen nähnd, kel on kolm `raaga Lüg; üks kes seisu tuba on, see on must tuba Khk; kene pεεl sa kujud, se on kalase Emm; sii küll `öötasse seda lodi, kellega üle jõe minnakse Mär; vedruäke oo esimene kellega ma `põldu lõhun Vig; üks tee pidi olema kellega sa mere `ääre `väĺla läksid - - kalatee oli Var; parduun on laeva `külges, kenega teng on üles pand Ris; keda ma `täpselt tunnen ja tian, neid [seeni] ma `korjan HMd; kis suurem `aśtja oli, sel oli neli `jalga Amb; [vikati] lööl oli kaks `pulka, kellega `kääga `kińni `oiti Ann; `sitked õled pidid olema kellega vianati seda sidet kellega punuti VMr; kõik tü̬ü̬, kes `leibä annab Kod; mõek või nisuke kellega ropsiti Lai; ja omale jäi ka [seemet], keda sa jäll‿tuleva kevadi maha külisid SJn; jämme ku jurts kunagi, kes tükiline [lõng] Krk; sirgukesel om siiva, kellega `lendäp Ran; aap seräst segäst juttu, kellest `üitsegi aru ei saa Nõo; aiapuiõlõ ja˽kõ̭kilõ `säärtsilõ aiass joonõ˽pääle, kes suurõ˽piḱä˽lati `olliʔ San; hällü nõdõr – kes paańuss ja üleväh kand Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause sag vormiliselt puudub) aga `vuata vanal aal põld ju `enne `vosvori - - ja rahaga oli nõnna et kellega oleks ost. põld ju Koe; kes teräkäs rükis, siis lońdib si̬i̬ piä Kod; kelsä pääld künneti keväjä vara, kes pehme maa es kanna obest pääl Ran
5. ind-pron (isikutest, olenditest, kuid ka asjadest, nähtustest) a. keegi Ära sa mitte kellele `pauta (lobise) Kaa; Tema ei `rääkinu kellega, kui läks `mü̬ü̬da Hää; kas sõ̭ss raha kel oĺli Rõu; siss tulõ [vanaduses] viil tu sinine paast ja must murõ, olõ õi sügüse kedä tappaʔ, keväjä kedä `nüssäʔ Vas; ku‿ks vähäge om majah kell `aigo siss vahitass nimelt aiah, ku̬u̬ om süĺleme `heitmise aig Räp; ja herr üteĺ: sa praadit arʔ, angu‿i kelle `maitsa‿i, ja esi kaʔ `maitsku‿i; keĺle iäle (kellelegi) Se || (eelmist väidet kinnitavalt) miski kaks liha`raasukest õli vie sies `keidetud [pulma ajal tangusupis] õld sial `saia ei kedä Lüg b. täpselt piiritlemata; teadmata missugune isik või asi, kes või mis sia`arjastest vai `kellest sie oli `tehtu VNg; ma‿p tεε kas `kutsrile vöi kennel ta `rääkind Ans; tüdrukud või seasi kessel tuttavad olid, need tõid siis paar `kindud ehk paari sokkisi [pruudile] Pöi; veĺjed ja kis sial [pruudi põlle] sidumas köisid ja Lih; Jah ikki [süda] läigib, siś ta on paha, kas toidust või kellest Hää; minu naise vend `oĺli Venemaal ja õde ja kis nad kõik sedävisi ja KJn; ta (müts) `oĺli `rõivast vai kest ta `oĺli Nõo; ma‿i˽tää˽kidäss Maalit matõti vai Krl c. (kivinenud väljendeis ja hüüatustes, sag ilma erilise leksikaalse tähenduseta) kes teab teadmata, pole teada kes tiab `miŋŋe `kildudest ne `lauad on Jõe; kes teab, kuidas eluregi jooseb Muh; Ma pidasi seda aigut juba kis tεεb kut koua Emm; Kis siss tiäb, kissi sie oli Khn; kis teab misse kell peaks olema Kos; kes tiiäp mis nüid `oĺli ks oĺli vanatońt vai, et minu `kińni aaŕd nüt säl, ülevän KodT; ah kes tedä tiiäp, to‿m ilma jutt; kes `jummal toda tiiäb, mes saab vai mes tuleb! Nõo; kes jummal tiid inemiisi!; vai kes tiid, vaist pilvetess nii `saandõ San || kes teab mis väga oluline, arvestatav Otu oli tal ikke kis tea mis JJn Vrd kesta2, kestab
6. (distributiivne pron) üks... teine kes `kuida tahi tehä Jõh; tämä kaik `tieda kel midä on `johtund Vai; kes armastab keedetud ternes`piima, kes armastab `kooki Kär; kes sai `süia, kes sai juua, kes sai kot́tis kojo `viia Juu; kel oli kasukas ja - - kellel oli jälle `mantel; kes oli nelja `roikane, kes oli kolme `roikane, iga talumehel karjamaa `ümber oli aed Kad; tõesed `kińkisid, kes viis, kes kolm rubla Kod; ĺätt kelle saa `järgi, kelless putuss `vasta, kõ̭igilõ and; kelle sai, kelle saa õs Se
7. (kontsessiivne pron ühendis) kes tahes ~ taht ~ tahten ükskõik kes või mis tehke, kes tahes Ans; ehmatus mene ussi ehk kene `tahte pärast Emm; poolvernikud oo segadikud olgu see `looma või oost või keda `tahtes Mär; kellel viletsad kohad oo, olgu ta siis kellel tahe Kse; Kel-tahel jalad väĺlal: [öeld] ”korista oma koivad “ Hää; olgu tema luom kelle `tahjes Jür; tämä kõneleb egäühegä, õlgu tä kes tahes; ti̬i̬ kelless tahes Kod; olgu kes `tahte mina ei karda Plt; küsi kelle `tahtene käest; jutuste kelle `tahtenest Krk; `olli ta kes taht, aga `vargust ei taha `kiäki Nõo || toobiga mõedeti `piima ehk keda `tahtsid Juu
Vrd kea, kee, ken, kesse, ket, ketse
kesk|talv talve kõige külmem aeg, südatalv külm kesktalve aeg oli Pal; tõnisspäeväl pidi olema keśk taĺv Ran; `küündlekuu iks om keśk taĺv Räp; kesktalve kesktalvisel ajal, südatalvel sügüse puol `talve, keväde puol `talve, kesk `talve Kuu; jõulud on kesktalve Mar; kesk talvet ta ol, südatalve ehk kesktalve JõeK; kesk `talve olen ma ka `sääska näind Tür; keśk talve `tennus pääva `aigo luts kudõnõvat Räp
kiiama `kiiama, kiiata Koe VlPõ M(`kiiäme, -mä), -mõ Har, `kiiada Kuu
1. hullama, vallatlema, mürama nüid ilma muudave, latse `kiiase, om ilul Trv; küll na `möllave ja kiiave senigu mõni `aiget saab Pst; ärä kiiate, sa mõistat ku ma sut keelä Krk; mis te ike `kiiade Hel || perutama, lõhkuma oben lää `kiiame Krk
2. ringi jooksma lapsed `kiiavad `päeva ära, siś `ü̬ü̬si ei saa vagusi magada Hää; `muuku (muudkui) `kiiad õuet `mü̬ü̬da, ei näe paigal `kurta; loomad `kiiavad kiinidega Saa || `Terve sügüse sain `karduli kuo `kiiada (vedada) Kuu
3. järsku viskama, lööma, virutama `kiias `kaika vette Vän; `kiia talle ea kärakas Plt; Kiias talle vastu kõrvu KJn || `kiias omale ühe ea lusika täie `sisse Pil
*kiiutama da-inf `kiiutada deskr vedama `terve sügüse oli saand `toisi (kartuleid) kuo `kiiutada Kuu
kinni `kińni, `kinni L(-e Noa Mär Hää, kinni Mär Vig, `kenni Mar) K(-e Ris) I, `kinni R S(`kenni, -e, `kinne Phl) M(`kińni Pst, kinni Krk `kinne Hls Hel) T(`kińni Ran Nõo); `kindi Sa Muh Han Var Tõs Khn KJn, `kińdi Pha Khn Hää Ksi KJn; kińniʔ V(kiniʔ Vas, kinniʔ, kinnih,`kińne Räp, kinni Se[ḱ-], `kińniʔ Lei)
1. suletud seisundisse, suletuks; suletud seisundis, suletud; ant lahti, avatud lõks lüöb `kinni, kui iir `pääle lähäb Lüg; Kot́t `liiga täis, taha `ühtigi `kinni `menna IisR; kuue aagid pannasse `kinni; pane raamat `kinni Khk; Riinid olid `kinni alles (puhkemata); selle mulgu vöiks nüid `kinni `panna, sealt pole änam läbi `käia midagi Pöi; ohjalukk äi seisa `kinni Phl; kis ärjä suud ega obose suud `kinni paneb, kui tä `pahmab Mar; kui oo uksed `kindi, põle kodu Var; siis ne panid ruttu vära `kinne Ris; ommiku mina `vaatan, et lauda uks on nii lohakalt `kinni `pandud HJn; pane ahi `kińni, ahi on ärä küdenud Kod; `aiged silmäd on omuku rähmägä `kinni KJn; egä neil es oole [vammus] kaala alt `kińni, kikk i̬i̬st oĺli `lahti Vil; `panti uśs `kinne Hel; pane `värjä `kinni ja lase ańedel ussaian olla; lehm `rü̬ü̬ḱnu nii `irmsade - - ei ole `pannu `suudki `kińni Nõo; pu̬u̬lust tõmmati `kińni ja suur uśs oĺli `valla (rehetoa kütmisel) TMr; kaṕi võt́i `sündü ette külʔ, a uśs es püsü˽kińniʔ Rõu; ku ihovaŕotusskatsk säläh oĺl, siss pańnit `hammõ alt nõglaga˽kińniʔ Plv; `ma˽köhe nii et saa as suud ka kińniʔ `pandaʔ Vas; `panku‿iʔ sanna `ahjo vi̬i̬l `kińne, lase˽hüdse˽`si̬i̬büseʔ Räp; püt́ül omma mõlõba otsa kińni, `tõrdol om õ̭nnõ üt́s kińni Se; käsi kinni fig (ihnus) tä käsi oli `kinni seal `juures, ei tä annund kedägi Mar; teese käsi põle `ilmaski `kińni ja on tal `kõike küll Juu; tema käsi on `kinni ei si̬i̬ mi̬i̬s anna kedagi Trm; temä käsi oo `kinni, temä ottigi midägi tõisel anda ei taha Krk || (asutusest, kauplusest jms) mittetöötav(aks), mittetegutsev(aks) puod `kinni Kuu; `kuoli`poisid `lassa `lahti ja `kuoli on `kinni Vai; Poed on `kinni `pandud Khk; `Ööse on linnas köik kohad `kinni, pole `minna `kuskile Pöi; kõik kohad oo pühäbä `kinni Tõs; pühapäe on `palvemaja `kinni Koe; kõŕts `panti `kinni Trv; kõrdsi `pantiva jaanipäeväss `kinni Nõo; pu̬u̬t́ oĺl kiniʔ, ni saa as `leibä Vas || ka fig (magamisest, tukastamisest; surmast) ommiku vähäkese `läksiväd `kella `kuuvve `ümbrusses `silmad `kinni Lüg; ta pole `silma `kinni `saandkid Jäm; pani silmad `kinni, pole täda nüid änam (surnud) Khk; ma lase korra silma `kinni Pöi; ei tea, kas selm läks `kinni mool Mar; Ta on siĺmad igavesti `kińni `pannu Hää; `üösse ei maga, siis `pääva aal käib `ringi, silmad `kińni VMr; siĺm vähä viirat́s `kinni ja näi ka und Hls; ku mul silmäʔ aotulõgi `aigu kińni˽poigahtuʔ, nii oĺl hopõń `kaonuʔ Rõu || fig (vaikimisest) mis sa nii paĺlo klobised, pea `eese suu ete vahest `kinni Mar; pia puul suud üsna `kinni Hää; pia enese lõuad `kińni Hag; keś inimeste suid jõuab `kińni `panna VMr; pidä suu sinä `kińni Kod; pia ometi pool suudki `kinni Ksi; mina es `julge kõnelda, pidäsi suu `kinni Ran; `ütleb serätsit `sõnnu, et tõesel jääb suu `kinni nigu lõhn Nõo; mis sä mügiset alati ei piäʔ suud kinniʔ Räp
2. kinnises ruumis, uluall; kütkes, köies; ulualla, kütkesse jne; ant lahti, vaba a. pane `porsad rihe `kinni VNg; `luomad `tarvis `kinni `panna Lüg; Aja `luomad `kińni ja tule `õhtale IisR; obosed `pandi kaik `kinni Vai; `lautas sidu `korda `kinni `oldud Khk; Pane koer lauta `kindi Kaa; puust onk, senna `külge pannakse lehm `kinni Pha; mine pane obu `kinni Emm; loom on seina `külgis `kinni Mar; obune väga `pooksil `kinni Mär; loomad pannase talves `kinni, ei köi `välläs Tõs; mõni täkk on alati `kińni, ei soa teste `ulka `lahti `laska teist Juu; keśsi siad `kińni (sulus) oiś Kod; käesin kaits nädälit karjan, enne kui kari `kinni jäi, ilmad alvass lätsivä Ran; üits lehm ei pidänä endä `kinni, `kiskna lõjast `valla Nõo; ütel naesel mõni kuus säedse last kasunu, kõ̭ik aian om `kińni Rõn; köüt́ hobõsõ kõõv́o `külge kinnih Räp; timahhavva jäi `varra kari kińni, tiiä‿iʔ kuiss söödägä jovva läbi tullaʔ Se; kinni ajama omanikult kahjutasu nõudmiseks paha peale läinud loomi arestima teise küla loomad olid meite odras, ma aisi `kinni; vanast oli üks rubel `trahvi `maksa looma pεεlt kui `kinni `aeti Khk; Meie siad `joosid korra mõisa põllale. Metsavaht `juhtus sial olema ja kohe akkas sigu `mõisa `kinni `aama Han; lehm `olli mitu `päivä `kaot́sin - - `olli `kińni `aetu Nõo b. karistuseks pärast tunde (koolis); teiseks aastaks (leeris) ja `irmuga pidid oppima et `lahti saad, `muidu jättas oppetaja `kinni ka `lieri`lapse, `toisest `aastast VNg; neid (õpilasi) on äga `öhta sääl `kinni Khk; Kui sool osad (õppetükid) tehet pole olnd, jähid `kinni Rei; ja kool`meister `jät́tis `kinni HMd; külap tal ei old õpitud, ega ta muidu `kińni jäänd VMr; si̬i̬ olli rumal, siss jäi `kinni, `jäeti `kinni Krk; latsõʔ jääväʔ koolil kinniʔ Krl c. vangi, vangis mies `viedi `kinni `kolmest `aastast VNg; Sie läks `kinni oma tegude iest IisR; see varastas, selle pärast ta on `kinni Khk; `Pandi kohe `mütmeks `aastaks `kinni Pöi; ega vähikse süi päräst `kinni `panda Mar; poiss oli maksujõuetu ja `löödi `kinni Var; `viidi kuu aa eest `kinni Juu; kas ta kurat `iśsi (istus) `kińni Kod; keda oli vaea `kińni `panna, viis `linna ehk Jõgevalle Lai; mõisteti temä `mitmes ajass `kińni Vil; kohuss om sedä är `mõisten, et ta piap kolmess kuuss `kinni minem Krk; kelle käest varastedu `kraami löedäss, si̬i̬ pannass `kińni Ran; ku sa `viina aat pandass `kińni ja tetäss sada imet Nõo; `tiit́i küll et tä varass um, a nägijät es olõʔ, kińni˽`panda˽saa as Rõu; naaʔ mia siist kińni˽`viidi, oĺli˽kõ̭iḱ ilma süüldäʔ Vas; mõisteti `säitsmest pääväst kinni Se
3. täis, täidetuna, kokku, umbe; täidetuks, koos, umbes; ant lahti `tuhlid `aetasse `kinni kui vau `sisse juba eidetud on Khk; aav `pahtus `kinni, verd änam ai tule Krj; Silm `kinni paisetand kut suur rumm Pöi; aua kinni ajamene on meil ikke matuleste asi Vän; ahendab suka `otsa `kinni HJn; kett kisk lehmäl kõri `kińni Kod; kardulid `kińni `aama Plt; seeńa pagu tahaks `kinni toppi Pil; aav ei kasund änam `kińni Vil; ma müüri selle augu `kinni; nüid om kinnass ärä koet ja `kinni lõpetet Trv; kõ̭ik mulgu ja `lahke olli kõvaste `kińni tüpitu; nu̬u̬ kaits `järve om `kińni kasunu Ran; ku aud `kinni sai, siss seeme ja jõeme Nõo; omma iks kraavi `kinni joba Ote; tu kraav́ vaia kinni aiaʔ Se || (paikamisest, parandamisest) piab püksi `perse `kinni ajama Khk; kui `seiksed suured augud oo lina `sisse kärisend siis paigetse `kinni Mus; ei ole taal kis särgidki kinni `paikab Mär; Ma aasi suka augu `kinni Han; mehe püksid kat́ti, `paika `kinni Juu; jaḱk om `kinni paegat Trv;`kinda tahav `kinni kohente Krk; võta nõgel, puni si käiss `kińni Ran; sul om sukk `kat́skiʔ, `paika˽kińniʔ Har;
4. (pealt) kaetud, kaetuks; ant lahti kattab maa `kinni juo õrass Lüg; mardid panavad `palged `kinni, siis kεivad Khk; Jöed järved puhas alles `kinni Pöi; mene aa kardolide `peale `mulda ja mata `easti nad `kinni Mar; talvel kui jõgi on `kińni, siis suab otse üle `käia Kad; küĺm lääp suurepess iki, su̬u̬ võtt `kinni ja jõe ja järve puha Krk; virk `tütrik `olli `matnu tule õdagu iluste `kinni tuhk`auda Puh; [kartuli] kuḱk`aetass `kinni, siss om `kartoli maan; sü̬ü̬k piap `kińni `katma, muedu `kärbläse solgiva söögi ärä; siin om serätse turbavva, mes om pääld `kińni kasunuva Nõo; pääväss pańnime unikude kot́i ja `katseme tekiga kińni Kam; kui jo katuss kińni om, pandass haripuuʔ pääle Har; ma˽kat́i looma˽kińni˽rõivastõgaʔ, nii nakaśs lummõ tulõma Rõu; ku tedir pesä päält ärä˽lätt, siss katt pesä kińniʔ Vas; koŕva (kala) `püüdmine oĺl sügüse kõ̭kõ suurõb, inne kinni`panmist (veekogu jäätumist) Se || (riietest, jalatsitest) pane jalad `kinni, älä `palja jalu mene Lüg; niid on jalad `kinni Jäm; moast (mudast) läksime `paĺla jalu läbi, siss pańnime jalad `kińni Saa; paad ommoko jalad `kińni Kod; tal ihu `kinni iki, ää et tal `seantsegi seĺlan om; miul oo tõine jalg `kińni, tõine `valla Krk; ma naka `jalgu `kinni `toṕma Puh; ku `keŕku lähikesi saeme, siss `käńgsime jala `kińni Nõo; etsa näe, ei mõśta `jalgu `kinni `kängi Kam; ma˽`talvõ inne lummõ `jalgu kińniʔ es käńgiʔ Vas; sul rõivaśs säläh, kihä‿m kinni Se
5. kinnitatud (seotud, õmmeldud, naelutatud jne) alukse `seilid `onvatta `kinni `siutu VNg; ajan üle `ääre sene `augu `kinni, `aiga lappida ei õle Lüg; `kiereti `kruvvid kovast `kinni Vai; sεεl ep ela kedad, `aknad `kinni `löödud Khk; `pandi puu`pulkadega `kindi Pha; `Akna loasid kititi `ömbe`rinki `kinni Pöi; lae `seoti `vaieriga `silda `kindi Muh; üks võtab rukit takka üles ja seob [vihu] `kinni; mine sõlmi need lõngad `kinni Mar; õle sidemetega pannasse kimbud kinni Vig; tubakas `kińdi mähitud, sii ju sigar Hää; nõu vitsad `tarvis `kinne kopotada Ris; lammas `võetakse pikali maha - - ja siis pannakse temal kaks `jalga ristate `kinni - - pannakse paelaga `kinni Kei; kui köis ää lagunend otsast, sis pestitäkse ta `kinni Juu; püśtandajale lüiakse iga neĺla poari takka toe `teibad, vitsaga `kinni Kos; Tõmmati kangas maha ja tikkudega `kińni, et tuul ää ei vii Amb; rõõgud `pańdi `pańtidega `kińni Pal; keidab nabavarre `kinni Ksi; palmitse `juusse `kinni Trv; lina om pud́eve, ei kannata `kinni tõmmade sidet Krk; mia köedä `juusse `kinni Puh; sa võta nõgel ja niit, `suska paarist kotussest `kinni ja käib külländ Nõo; `köitega kääneti kubu `kinni Ote; kui säńg om `kińni kruvvitu, siss ta om kõva nigu `lu̬u̬du Rõn; rüä vihk köüdeti rüäkõrrõkõisist köüdüsega˽kõvastõ kińniʔ Vas; mul om käsi kinni mähit Se; || fig süda kinni kinnitatud (pärast soolase, tugeva toidu söömist); ant vesine sein soolast, süd́ä sai `kińni Ran; ku rasvane sü̬ü̬ḱ om, siss süä saab `kinni ku sü̬ü̬d Ote; ku sa `putru servät, siss süä om veśsine - - aga süü sa `ruustlit vai kańebi`jauhvõ, süämekene kińniʔ Har; ma˽panõ [pudrusse] õ̭ks hüä kõva soola, saa inemiisil süä kińniʔ Rõu
6. külge, haardesse; küljes, haardes ku `luoma tappeta, siis ka `tõine `oiab `kinni Lüg; teine oeab lammast `kinni, teine niidab Khk; Ta [hunt] `kargas loomal körise `kindi Krj; `kargasi kapa `körva `kinni Pha; Uppuja akkab öle körrest koa `kinni Pöi; `akka `ümber kaela `kinni Muh; röugud hoidvad `vankri `kartad `kinni Phl; [rebane] akkas ridva `otsa `ambuli `kińni Noa; ass, ass, võta tä `kinni Mar; va `takjas - - ku need nupud `valmis oo, kohe `akvad `kindi Var; `pahmaja oiab obused `kińni Lih; `kargab teese `karvu `kinni Vän; `üstku tige koer su `kandus `kińni kohe Kei; nukipulk oeab juhevitsa `uasa `kinni Hag; oja `ohjadest `kinni Jür; [hangul] kolm aru all, üks peal mis ojab `kinni HJn; ma‿i jõund muĺlikad `kińni oida VMr; liivakas maa - - ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; võttis teesel rinnust `kinni Trm; veeke laps ei sua seessä, oia `käess kinni Kod; tema [koer] kurat `kargab kohe `jalga `kińni Plt; laits ois kate `käega emäst `kinni Puh; aruvõrk ei pia `kallu `kinni; ma‿less maha sadanu, aga sai õnneberäst `kinni aarda `värjätulbast Nõo; `oĺli nõnda lähiksen, et oless saanu käega `kinni võtta Kam; üt́s poiss habõ minnu kińniʔ Rõu; määnestki ossakõist ka järve pääl olõ õiʔ, millest kińni haardaʔ Vas || fig Vana Ann oo `ühteinge eese minia otsas kinni, küll ühe, küll teise pärast; Sander oo ju selle Liide `küĺges kinni, äga ta kedagid teist tüdrukat änam äi nää Kaa; igav akkas `kinni, nõnda kole oli; Ise kukkus mo `otsa `kinni veel (hakkas kurjustama) Pöi; süda on senne asja `külges `kinni Rei; kukkus mo `silmi üsna kinni (hakkas kurjustama) Mar; ta mi̬i̬ĺ ja mõte om kiḱk selle üte küllen `kinni (armastab) Trv; ammastege tõiste küĺlen `kinni ütte`puhku Krk; || sober pidas oma `kaubast `kinni Hlj; ta oid selle oma `sääduse `kinni mike sehen ta kasunu om Krk; temä pedäss tollest käsust `kinni, tei nigu `kästi Nõo; uma sõna pidi kinniʔ, petä‿s Lut || fig külm akkab `jalgudelle `kinni Lüg; kańa akkab piha `kinni Jäm; leil akab `silmi `kinni; kui silm `aige on siis suits akkab `silma `kinni Khk; ma pea `riide ülle `aama, vilu akkab `kinni Muh; nii küĺm et akkab ühnä ninässe `kenni Mar; pane kinnas kätte külm akkab kätte `kinni Koe; õlut akas pähä `kińni; küĺm akas `jalgesse `kińni KJn || fig sie ei piä `ammeti `kinni `kuski; `kindel inimine ei `räägi juttusi edesi tagasi, piäb oma `kiele all `kinni Lüg; mu pεε ep pεε neid `kinni Kär; See maja ei pia ju inimesi kinni Tõs; Ilma varanduseta ulgus, `kohta `kińni ei pia Hää; vot minu pää ei pea änam `kińni, mina unetan ära Saa; akkasin igasse `tüesse jo `kinni JJn; tal on ea tüe koht, ta peab seda `kińni `oidma VMr; ei minu kolu seda `kińni pia Sim; vana inimene, piä on sõre, ei pidä `kińni; tämä ei õle südäk, ei aka tüäle kõhe `kińni Kod; küll mina oless selle õnne `mõisten `kinni oida; selle obeseg o ää `ü̬ü̬se minnä, si̬i̬ oit ti̬i̬ ilusti `kinni Krk; pehme pää, ei jää midägi `kinne Hel; `olli ää amet küll aga ta‿s pia ametit `kinni Nõo
7. (tabamisest, püüdmisest) Oli siit ühest kohast lahest saand `kinni jää pääld ühe [hülge] Kuu; üks `rüövel või `mõrtsukas nabiti `kinni Lüg; `suome toll, paat ajas `meile `korva, ottas `kinni ku varekse Vai; pörsas tuli `lautast `välja, vöta `kinni Khk; Metsast kus nad olid ta (redutaja) `kinni vötnd Pöi; kus mina teda `kińni joosen Noa; obo oli `jälle `eese `lahti tõmmand, mine võta tä `kinni; obo ei anna `kinni Mar; kass `rapsas roti `kindi Kse; uńt võttis `lamma `kinni ja läks taga (temaga) menema Mih; sageda noodaga `võetass kala poeg ka `kińdi Hää; võta jänes `kińni Plt; `kärpäsi on küll, `võtva kana poja `kindi KJn; ja siss püüneti nemä (poisid) kinne Hel; tõene võtap latse `kińni, uhab nii et käsi väsip ärä Ran; kate `tõisku obesega `minti tedä `kinni tabama Puh; sääld `olli ta `võetu `kinni ja `viidu Otõbade Nõo; ku susi tuĺl siss võt́t timä `lamba kińniʔ Har; tohna˽ka võt́t nu̬u̬ŕ kaśs rot́i aidast kińniʔ Rõu; siss lät́s poig `mõtsa ja `püüdse soe kinniʔ Vas; `naksiva jänest kińni habima Se || fig `Kuulab ja `mutku võttab aga `teise juttust `kinni; Tämä võttab aga igast `aśjast `kinni IisR; vöttis teised kasuga `kinni (kasvas kiiresti) Mus; mul oli ea pea, võttis `kinni kõik Muh; sel `kange pää `kinni `vötmas (arukas) Rei; pia ei võtnd `õppust `kinni PJg; võta˽sõ̭ss˽sulõ kińniʔ, ku `lindu lasõt (väljalobisetud saladusest) Rõu || (kahtlasest, ebaselgest asjast) Mine võtta `kinni, mis ta `seie ehitata tahab IisR; mine võta viel `kińni, pailu neid oli VMr; võta `kińni kes arvo rumalass teeb Kod; võta `kinni, kos ta käis Trv; võta ilma jutta kińniʔ Plv
8. takistatud, takerdunud `pohjas olid `vergud `kinni kivije vahel Kuu; [laev] `lähte nii madala ligi, küll sie `kinni `juokse VNg; laiv jäi `liiva `kinni Lüg; `Lehmad jäid loduse `kinni IisR; tall läind läbi aja `sööma ning jäänd aja vahele `kinni; lased paadi kivi `otsa `kinni Khk; `jalgupidi `saues `kinni Vll; [koorem] jähi puu taha `kinni Pöi; lae jähi jäide `sisse `kinni Muh; mol jähi [toit] kõrisse `kinni Mar; adra `kurku jääb rohi `kińni, paneb adra `umpses Lih; meil jäi laev `sinna ükskord `liiba `kinni Aud; toit jäeb `kurku `kinni, võta vedelad `piale PJg; teina kord olime `kange lume sees `kinne Ris; `sinna puute vahele jäi `kinni Jür; Neil oli va madal uks, siis jäi `sinna `kinni Amb; siis võtab sae `kinni, kui lülipuolt saab akata saagima JJn; mua adral tuli seda `tihti, et kurk jäi `kińni Trm; leib jäe `kurku `kińni Kod; kui söök sinna (sadakordsesse) `kinni jääb - - sureb [loom] ära Ksi; Kesvä aganid ei või `luumele `süütä, jäässe kõrdmakku `kinne Hel; suuremb kala muidu [võrku] `kinni ei jää, kui mitu `siĺmä kaalan Ran; tingu om `juuste küĺlen `kinni; lahi [liha] jäi ammaste vahele `kinni Nõo; kui om paĺlu aganane vili, siss jääs [veski] kivi`siĺmä `kinni, ei joose ala Ote; tii oĺl alb, `vankri jäiväve `savvi kinniʔ San; ratta jäi `porri kinniʔ Rõu; nu̬u̬t jääss kinni kivi taadõ Se || fig sõna jääb `kurku `kinni Koe; Ma saa õs sullõ innõʔ midägi üldäʔ, ki̬i̬ĺ oĺl kińni ja süä `tahtõ `saisma jäiäʔ Rõu
9. pidurdunud, lakanud ühe `kõrra jääb jutt `kinni; kui `aŋŋervaaks `valges kukkes - - siis on roho kasv `kinni Lüg; kut ta vööra koha `pεεle lihab, siis keel jääb `tükkis `kinni Jäm; kui nii kui (kuiv) on, siis vilja kasu jääb `kinni Khk; Vanust küll, piaks olema pikem, aga kasu on kinni Pha; kuib paneb orase `kinni Mar; ei see kasva kedagi, kasu on nii `kińni jäänd et Juu; õiled pani kuiv puudel kińni HljK; põud paab viĺjä `kińni Kod; silmä närvi om ärä kujunu, `rohtudega oles saanu selle kujumise `kinne panna Hls; latsel kõne `kinni - - pikä aa `pääle tulli sõna `vällä; lumi pańds tü̬ü̬ `kinni Krk; kui sü̬ü̬k om `väega kõhn, siss jääb latsel kasu `kinni Nõo; kõiv jääss kińniʔ (mahlajooksust) Urv; ubina lihe umma˽halladu, no‿m kasu kińniʔ Har; sääne põud võtt küll vilä kińni Se; käed kinni (saamatu) mene kääd on `kinni, tööst εp tule midagid `välja Khk; kääd on `kinni töö `juures Rei; see töö võtab tä käed nii `kinni, et edesi ei lähä Mar; töö kinni ei laabu töö on öhö inimese kää `kinni, teese kää on `lahti Ris; temä ei ti̬i̬ esi, ei lase tõesel ka tetä, selleperäst om tü̬ü̬ `kińni Nõo
10. (füsioloogilistest protsessidest) peetunud pani `inge `kinni Jõe; inimine `kohkob, siis veri lüöb `kinni Lüg; kõht on `kinni; siest on `kinni Lüg; `Nuusuta sina, mul on nena `kinni Jõh; Kui `kummargil olen, kohe `rinnad `kinni IisR; vihastab mool vere `kinni Khk; mool jääb köht `kinni Kär; Nädali päävad `olla juba sihest `kinni olnd; Sa raibe kohutad seda`viiti kuse `kinni Pöi; ing o `rindus `kinni Muh; kut menel omad asjad `kinni on, siis `antags ravareie roho teed Käi; kui lapse kused `kinni oo, et siis keedetasse sedä, et võtte kused `lahti Mar; raudrohod, kui `kuśkilt `kat́ki, peab vere `kinni panema Mär; või lill, kui sehest `kinni on keedetse teed ja juuvasse Mih; ing jäi `rindu `kinni Aud; kurgu`aigus lämatab ää, paneb kurgu `kinni Vän; ku naised kusest `kińni jäid, põis `aige oĺli - - Saa; vahest ne körvad `lähtvad nönna `kinne, et ei ei kuule Ris; ing on nii `kińni, et lämmätäb ää kohe Juu; kui saja`kordne `kinni on, siis põle `luota, et luom elusse jääb JõeK; omad asjad jäid `kinni VJg; nina `kińni ja jokseb tat́ti, siis on nohu Sim; omikute on ing `kińni ja köhin `kangest Äks; mia ole kõrvist `kinni, ei kuule mihasteg Hls; oben om kusest `kinni; loober `su̬u̬la andass, ku loomal kõtt `kinni om Krk; ei naka si̬i̬ vi̬i̬l munele, perse `kinne Hel; tüḱk `aiga `oĺli eńg `kinni Ran; ta `eitusi ära `kangede, eli jäi `kińni, es saa `rü̬ü̬ki kah Nõo; ku inemine midägi ülejõu tõstap vai ku sitt `kińni om, siss `trähklep Rõn; kui susi sinnu enne näge, siss jääss helü kińniʔ ei saa `haeda eiʔ sutt Har; ki̬i̬ĺ `pańti kińniʔ, kõ̭nõlda as saaʔ Rõu; a˽kusõ valu om `väega˽suuŕ valu, ku kusi kińniʔ om Vas; ku rinnaʔ omaʔ kińniʔ, siss om verihaańa t́säi hääst roohost Räp; naane om ḱinni jäänü (menstruatsiooni ei ole) Se; pand hõ̭ngu kińniʔ Lut || (poegimiseelsest ajast, kui lehm ei lüpsa) `piima ei ole, mõlemad `lehmad `jäivad `kinni IisR; see lehm nii kaua`kinni Khk; lühikse vahega lehm o paar ähk kolm kuud `kindi Jaa; lehem tuleb `kinni jätta, pole änam [piima] `saada Emm; mo lehm `olle see `aasta sedavisi, et ta pole `kinne `jεεngid Phl; lehmäd olid `kinni, mes sa mõestad `süia Mar; pika vahega lehm jääb sügise `kindi ja kevade toob poea Tõs; kolm, neli kuud olid `veised `kińni; vahest mõni põle `rohkem `kińni kui kaks kolm `päävä Juu; piima `puudust meil ei old, lehmad nii kaua `kińni ei seist Plt; pikä vahege, märdipäeväst jäi `kinni ja `küinlapäevast tõi poea Krk; ma jätä ka ta `kinne, ei nüssä enämp Hel; taa lihm õ̭ks t́silgutass mõ̭ne t́silga, taa `saagi `kińni˽jätäʔ Har; lehmä nisaʔ ummavaʔ kińniʔ jäänüväʔ Plv; lihm `jäie `kińniʔ Lut
11. läbipääsmatu, läbimatu tie `kinni Lüg; Kõrva teed on veel puhas `kinni, `anges puhas alles Pöi; oia aga see suur tee `kinni Mär; tuisk veeretab tii kinni Hää; panid tee `kińni nüid - - ei `pease läbigi enam; kui pruut́poar käis laalatsel, siis `pańdi ikke tee `kińni Juu; mõtsage `kinni kasunu puha, sii põld Krk; ku lume satap ja `tuiskap, siss om kõ̭ik oru ja mäekondi `kinni tuesanu Nõo; ti̬i̬d õ̭ks hoieti kińniʔ õks mõlõmbil vaka`rahvil ja saja `rahvil Rõu
12. väga lähestikku, tihedalt koos; palju, rohkesti Eks ta rikka mehe mattus ikke old, kohe obune obuses `kinni, nii kole pikk rong oli IisR; kadokse `räistäd olivad `ninda `toine `toise küles `kinni et Vai; mis `pöldu säält saab, kivi kivis `kinni Khk; Mätas oli mättas `kinni, nii `mätlikud olid einamad Pöi; küll oli `paĺlo rahvast, pea oli peas `kinni Mar; `eina on nii et kuhelas kuhelas `kińni PJg; seal on kaniste ea vili, pia on jüst pia `küĺgis `kińni Juu; pered ühedeese küĺles `kińni VMr; mõnes kohas on paĺlu `suuri kiva, kivi kivis `kińni Sim; vanass käesid kerikun vu̬u̬r vuariss `kińni Kod; kirik oli nii täis, et inimene oli inimeses `kińni Plt; säńg olli sängüst `kinni - - olli kidsevest täis Krk; siin `oĺli ju niipaĺlu `pu̬u̬te, iki järest pu̬u̬t poodin `kińni Ran; mätäss mättän `kinni, üits `kõlbmada maa kotuss Ote; sääl om maja majast kinni, nii `kitsahe om Se
13. millegagi hõivatud; ant vaba a. sie inimene on tüö `juures `kinni, kuhugi ei saa `tulla Lüg; ma õlen `kinni `neie `lehmadega Vai; [talumees] niisa·mma ühtjooni ikka selle samma `tööga, `möisa töö kallal ikka `kinni Pha; ma pani `eese `kenni `senna `alla ühna Mar; ta oo ametis `kinni, ega ta saa ää `tulla Aud; ole aga `tüega `kińni, ei sua kuhugi VMr; põllutüö küĺles oma elupäävad `kinni old Kad; `tü̬ü̬ge `kinni iki ku `kärblin tõrva pääl Krk; ma ole selle tü̬ü̬ man `alla `kinni, ma‿i saa tõõse manu minnä Hel; no siss ei saa sukka (sinuga) [kaubale], sa olõt kińni˽`päivält Har; ku `tü̬ü̬ga kińniʔ olõt, sõss om tü̬ü̬d nii paĺo et, ei läpeki kõrvalõ kaiaʔ Räp b. `naistel ku `lapsed tulevad, nüüd on kääd `kinni Lüg; `raandad on vee all `kinni Khk; Suur põld on alles `kinni (koristamata) Pöi; mo käed o `kinni, ma ei saa mette võtta seda Mar; kõik kohad olid `kińni, ei mul põld `ruumi kusagile `istuda `ühti Juu; plekid on mie all `kinni JJn; pani kõik oma raha `veśkite `alla `kinni VMr; naesel käed `kinni (väikelapse hooldamisega) Trv; käeʔ `tü̬ü̬ga kińniʔ Har
14. (peatumisest, peatamisest) pidäs obone `kinni ja jäi `vahtima Vai; Pea niid natuse kinni, räägime paar söna Jäm; siis `peeti obu ukse ies `kinni Muh; üks härra tuln `söites ta järel - - ja härra pidan `kenne ja `ütlen Phl; siis `keiser oli `keskind `kinni pidada Mar; tema pias obune `kinne Ris; kule pia‿nd `kinni onde Nõo; Piä `kinni, kos sa `tormat Rõn; muian es pia kinni ku Lannamõtsa kõrdsin Har
15. (söömisest, joomisest) Ära‿nd `üksi kõik `kińni `kiera, jätta `teistele ka IisR; Pool liitert oli, poole `pistsid sii `kinni Pöi; kui lehm `lahti oli, siis `pistis nende `kaapsad `kinni Mar; kuer `pistis `ämre seest kõik `kinni Mär; lehm `pistis suitsupakid `kinni Mih; leid `kińni selle pud́eli Kod; paneme `kińni kiik, mis siin laua pääl on Vil; Kass pist kinni kõik nu ihu alaste roti poja Nõo
16. millegagi kaetud, määrdunud ḱäeʔ ommõvaʔ `muaga kińiʔ; mul ḱäeʔ ommaʔ saviga kińi Lei
17. a kinnine `kinni autoga; `kinni kätega inimene (töö ei edene); `kinni `möistusega, taal pole seda osamist Jäm; `kinni ust ep saa `lahti; `kinni kaelusega särk Khk; vanasti pole `kindi `käisid `olndkid Pha; see `toodi `kindi vie `aegas (jääteega) ää Muh; `kinni kasvuga inimene Rei; see ea `lahke riie, teine oo `jälle `kinni Mar; egäss obone kinni väräbäst läbi ei saa Vig; sinä keskpääväl `kińni `jalgega Kod; siis ei pudenenuvad kah (rukkivihud), siis `tõmmas juba `rõskemast, siis olid [terad] `rohkem `kińnimad Äks; `kinni `jalgege [hobune] ei lää ruttu; `kinni sõnnik om, ku pikä õle ala pannass, siis `lahku ei anna, üten kamban puha Krk; `keŕku man panniva jalad `kinni, `minti `kinni `jalguga `keŕkude `sisse Ran; ma‿s taha `kińni `jalguga `olla, vana kummi kaĺlusse ei ole ää `jalgule Nõo; tanh om suuŕ muda, taast ei˽saa˽`kuigi kińni jalaga läbi minnäʔ Har; Külmäga˽`ju̬u̬śti kińni˽`jalguga Rõu; om kinni elo, `õkva kohegi ei saaʔ Se
kirde, kirdes `kirde Tõs Khn/kjõrdõ/, -s Muh Var jääkirmes(se) meri `öetse juba `kirdes olavad Muh; omiku oli [vesi] `kirdes kõik Var; meri võtab juba `kirde Tõs; meri võtab `kjõrdõ, kui sügüse akkab külmetämä Khn
kirev kirev g –ä Kod; kirrev Hel Võn Rõn Krl Räp Lut, g kirevä San(-e) Urv Rõu; kiriv TMr KodT Ote, g –ä Ran Nõo, –e Hel; kirriv T Har Plv Se(ḱ-) Lut, kiŕriv Har Rõu Plv Vas Se, g kirivä; kirrõv Har, g kirõva San Krl(-õ); n kirivä Kod Vil, kirive Saa
1. kirju, mitmevärviline tehätse kereva värviga ka [kindaid] Var; kirive lõng on kokku korrudud, teine lõng teist `värmi Saa; Kirjäk om kiriv lehm, kas `valge-must vai verev-`valge Ran; miul om kirivä `rõiva, sinul ütte `väŕmi; naistel olliva ennevanast kiriva vüü vüül Puh; ma‿lli kõigil `tutva nigu kirriv peni jälle; `poiske tei pikä kirivä vitsa `endäle; arak om kirriv, pää om must ja si̬i̬vä om `valge-kirivä Nõo; [kui] kirriv liblik tulep keväde `väĺlä, saap kirju elu. ma näi ütte kirivät liblikut Kam; kirrõv lehm oĺl näet Kiŕjat́; rästik siug vaest mõni om kirrev õka ku uba San; maa joba kirrev, lumi nakkass är minemä Urv; lepä linnuʔ kirevide `siibuga; käsi oĺl prussõl ärä `sü̬ü̬dü kiriväss Har; ku kirrev ähn käü kodu, tullev `külmä Rõu; kägo lätt sügüse poolõ kuĺliss, `sääntsess kiriväss Plv; lakõ väli, kiŕriv kari, tark kaŕa `kaitsja = raamat ja lugõja Vas; sa olt kiŕriv kui paiuharak; `kärbläse omma `sitnu ar kiriväst `õkva; hobõsit ka om ḱirivit Se; kirriv sääne um, üt́s tähekene must, tõõńõ verrev ali miä Lut
2. fig a. keeruline, segane; halb õlid vägä kireväd pääväd, õli alb peremi̬i̬s, ei antud süädä, alb elo; viimäne õts õli õmal kirev Kod; Nii kiriv nigu üüse tähtist taevas om, nii kiriv om ka inimese elu ällist avvani Nõo; ilma elu om väega˽halv ja kiŕriv Har; aśäʔ omma nii kirivä, `mitmõ keerolitseʔ, aoʔ omma kiriväʔ, halvaʔ Se b. virvendav, hägune, segane edimält `tu̬u̬di puttõl ette, siss ku joba siĺmä kirivä, siss `panti `veksel ette; `siĺmi iin läeb kõik kiriväss Puh; [haigel] `muutis siĺmäde i̬i̬n joba nii väegä kireväst kõik si̬i̬ asi TMr; küll si̬i̬ ilma elu om ukan, `õkva pää lätt kiriväss mõtelden Rõn; mitte ma ei saaʔ lukõʔ, silmäʔ kireteseʔ, kõiḱ om üts kirrev Krl; Sõss nakaś Ants kirivä `pääga˽kodu minemä Rõu; śjoo tege pää kiriväst; taal olliʔ silmäʔ kiriväʔ (joobnuna) Se || peksa andma, karistama kirevid pökse tegemä – `pesmä Nõo; mina ańni tal `perse kiriväst Võn; räpsiti nii et kindsu oĺliva kiriväʔ Har
Vrd kirivane, kirjav
kistutama kistu|tam(m)a T V, -tem(e) M San, -tõmõ Krl
1. kustutama (põlevat) tuld või valgustust kistute tuli ärä Hls; Oless na kogu aig kistute saanu, siss oless iki ärä kistuten kah, aga vesi lõpeś ju otsa Krk; [susi] raput annaga vett tule `pääle, kistut tuld Ran; kui `leibä tetäss, siss kistutadass üidse ärä Puh; ku tuli ärä kistutedi, sis koolipoesi `säńgest kõneliva vana aja jutte; `pikse tuld muu ei kistutana kui rõõsk piim; nigu tuld kistutama `tulli, `õkva jälle `ümbre tõõsipäedi ja minemä (kiirustamisest) Nõo; laḿp om är kistutedu San; Kuiv vili - - vai sa˽tu̬u̬d inäp kistuta saat Rõu; Kistutagõ ar tuli, väläh om joh `valgõ Se; ma kistuda tulõ vällä Lei; lõpõsõ `pallusõʔ, `kündle kistutadass äraʔ Lut | päikeseloojangust Jüri ao `läütäss, Jaań ao kistutass Plv; Jüri `läütäss ao, Jakaṕ kistutass Vas || fig vanaduss kistutass siĺmä nägemise, muu ei saa kistutaʔ Har Vrd kiustamma
2. fig lõpetama, vaigistama a. janu, nälga, puudust vm kistutap jänu ärä Trv; Mia kistuti suure näĺlä ärä Hls; sellege saat jälle raasikse `aiga ädä ärä kistute Krk; kas tu̬u̬ pät́s peenikest `leibä miu `näĺgä kistutap Nõo; seh, ma anna sullõ toobi vett, vaest saat `taaga umma joogi jannu kistutaʔ Har; vett võetass jano kistotamisess Plv; `kiste uma joogi jano arʔ, `tahtsõ juvvaʔ Se b. pahameelt, viha; valu ta tulli vihage miu `seĺgä, kistut́ viha ärä Hls; `süĺgäp kui tuld ja `tõrva, tu̬u̬ om viha kistutusess Ran; Aenu (Aino) tõi serätsit troppe, kes valu kistutap Rõn; ta kistutõss ummaʔ viha Krl; [tal] is olõ muial umma viha kistuta ku kotun uḿmi `lat́si pääle Har; kistutamada viha; ma kistuti näide tülü ärʔ Plv; ku saat kelle tu̬u̬d pahha kõnõlda, kes tu̬u̬d pahha kistutass Se c. heli summutama rogotka `väega tilisess, sõ̭s kudõnõmise `aigo tulõvat [luts] hellü kistutamma Räp
3. põletatud lubjale vett lisama Si̬i̬ om kistuted lubi Hls; lubi kistutõdass ärä Nõo; `lupja kistutadass `vi̬i̬ga Kan; lubja palutajaʔ kistutiveʔ `luṕja Krl; taa kaĺk piat vällä kistutamma, siss karastuss `pi̬i̬nüss Har; palotõt lubjakiviʔ ummaki kistutamadaʔ lubi Plv
4. ära kustutama, maha pühkima ma kistute selle `numbre maha Hls; siss raami sehen `oĺli serätse kivi `tahvled, kirjutid `krihvlega `pääle, perän kistutit ärä Ran; kistutame teie võla maha Nõo; sa olõt taa sõna võĺssi kirutanuʔ, taa kistuda mahaʔ Har; sügüse lät́s peremi̬i̬ss `päivi kistutamma (teopäevi arvestama), vei uma pulga kah Räp || `kistadass `maaha jo nimi (elavate kirjast), är `ku̬u̬le Se
koguma kogu|ma (-o-) üld (-mma Rõu, -me M San, -mõ San Krl, -madõ Har); kokoma Räp; da-inf koguda, -o- R eP M(-de) T/-de, -dõ San/ Urv Plv; kokuʔ San Urv Rõu Plv/-/; `ku̬u̬daʔ Har Se(-taʔ)
1. ühte kohta kokku ajama, kokku korjama, koondama `veski `tammedelle kogovad `möldrid vett Lüg; kogos kaik oma varanduse kogo Vai; `andid koguma Jäm; Kaks meest niitsid [vilja], naised sirpidega kogusid ja panid nabrase Pöi; kogu einad kogu Rei; pärast sai neid (viljavihke) kogoma akatud, kuhilasse kogoma Kir; `õhtu pääva `loodeni `võtsid rukid lõigata, siis akkasid koguma Kse; Lähme Piäl`randa lamu kogoma Khn; `villu kogume üks igavene jagu, siss lääme `müima Hää; akkas ja `korjas ja kogos `paĺka, pidi ikke uut maea `sõnna tegema akkama Juu; põrsas kogub aga ära vedelama, jätab paksu `põhja; ammassirp kogub, et sa saad `piuga võtta, sellega saab rukist korjata `piusse JJn; lasnud `laevu kaljude `otsa, siis `riisund `jälle ära, sialt ta ju kogonud omale selle varanduse Äks; sääl siss temä kogus ja sai `ulka varandust omale Vil; looguss om tu̬u̬, mes niidu `aigu [vikatilöe külge] pandass, et ta kogub `kaari, siss tuleb ain ütte unikude, ega ta kaari `pääle maha ei jää Ran; ega võõrass ei kogu, võõrass `laastap, kannap kõ̭ik kodust `väĺlä Nõo; kana nakass `poigõ kokku kogumõ San; mitu länigutäüt `võidu `viidi `Riiga, tu̬u̬ `tahtsõ kõ̭ik `ku̬u̬daʔ, tu̬u̬d oĺl kõ̭iḱ suvi ku̬u̬t Har; paastuh `ku̬u̬t́e pühist suuŕ `tõrdo täüś säänest `piimä Se || (üldisemas, abstraktsemas tähenduses) kogus muret oma `peale Tor; mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `endel, sia olet jo egäpäe mineje Krk; ahi `oĺli kaoni madal, siss kogus parembide `kuuma Ran; mõni kogup `õkva rikkit vaderit, et siss laits saap paĺlu kingitust Nõo || (vilja-, heina)saaki koristama nüid on jo`vilja kogomise `aiga Vai; old jo põllal ärjäbäd kogomas Vig; kaara tahime enne ärä kogude, kaara lääve otsast ärä; `mõisa tüki pääl `minti tükki koguma; siis `anti neil nööri `kaupa kogude Krk; nüid võtame tõene tü̬ü̬ käsile, sügisene aig, kõ̭ik tahap koguda Nõo; tulep `kaara koguma minnä - - kui terä kõva, tulep nakata koguma Kam Vrd kogondama, kogovama
2. säästma; tallele panema tämä kogos ja `kõrjas ja `kannatas `tühjä `kõhtu Lüg; eks ta ole seda puru küll kogun Ris; Varandust juba küll kogotod Khn; tal pailu raha kogutud JMd; ma olen elu aeg `kööpind ja kogund, aga mis mul nüid on Plt; Puiss om ihne ja kogub raha Hls; mis sa tagavara aat, kokku kogut Krk; sul `oĺli ette kogutu, et sa saat `aasta ärä olla, ku vaest nällä`aastak tulõp Rõn; ta oit jälede, kogu raha maja jaoss San; mi‿sa tast varandusõst nipaĺlu kogut, kos tä kõ̭iḱ jääss, ku üt́skõrd koolõt Urv; sai `ku̬u̬daʔ vanadusõ `päivi `pääle Har; oĺ `vaenõ mi̬i̬śs ja kogosi hulga rahha Se || Juhan ja Mari eedävä `paari, kaits om iks kaits, kaits `lindu koguva iks pesä Nõo
3. kogunema, korjuma `siie akkab vett `kõrjamaie ja kogoma Lüg; `Õhtast kogub [kase] `mahla ikke `ämber täis IisR; Ösna east juba [kartuleid kuhja] kogund Pöi; veri oo puhass siia `sisse kogun, seal se kupp siis oo Muh; `pilbesid akkab kogoma, tuleb sadu `jälle Mar; kui ei pese, sis kogub park, tuleb paelu `parka PJg; [vesi] aureb maast ülesse ja kogub pilves kokku Ris; ega siit midagi [heina] kogu JJn; rukkid kogus ligi kolmkümmend vakka, kõluterad veel `piale kauba Trm; loik - - madalam kõst kohe vesi kogob vihma ajal Kod; liimaku ja tuhk kogub riikmasines ala Pst; taevass om `seante, akkass `vihma kogume Krk; `veskiden kogup seräst `tursti, `möldri mü̬ü̬vä toda Puh; kui paĺlu nõge kogub, siss truubi ei `tõmba ja pliit lasep `suitsu `sisse `kü̬ü̬ki Nõo; sonni om köńgäste vahel, kos vesi kogup Kam; madalõidõ kotustõ pääl om vesi kogunuʔ, no˽nakass vesi kogumadõ Har; rahha kogośs `õkva paĺlo ar; sinnä koko vesi Se
4. kokku tulema, kogunema (elusolendeist) `enne `pieti `laatasi, siis kogos inimisi pali kokko Lüg; inimised koguvad keriko Vai; joo `öhtaks akab sugema, `veised koguvad kogu Khk; kured koguvad juba, `tänav`aasta on varem see kogumine Rid; uśsid peavad koguma mätta `peale ennast Kul; nad kogusid endid kokku Kse; `sõnna on kogund kaniste `easte rahvast kokku Juu; kanad kogovad kuke `juure Kod; mud́u temä `oĺli sehake `rahva mi̬i̬s, naesed kogusid talle `ümmer poha ja perisid ta käest Vil; aga Nõo keŕk olna mõtsa `sisse tettu, om inimese sõ̭a `aigu tennuva, om kokku kogunuva ja tennuva Nõo; sügüse tulõkul kogusõ tsirguʔ - - ja nakkasõ `lämmäle `maalõ `lindama Kan; siin om lämmi, siia kogusõ [kärbsed] kokku henne Har; väega hüä paŕk `ku̬u̬nu kokko `ju̬u̬ma, nu `ju̬u̬jaʔ (joodikud) Se || `Laupa `õhta kui pühäbä `laulatama `mendi `läksivad siis inimised kokku. `Peikme `puale `läksivad `peikme ja `pruudi `puale `pruudi `pulmalised. Sie õli kogumise `õhta Jõh || kui `laulatamast `tuldi `vällä siis `pruudikodu, siis sie `õhta üks tugev mies `luopis siis `terve sene `pulma`rahva põrandale, kõik üks`tõise `õtsa `unniku - - seda `üäldi siis kogumise `unnik Jõh
5. (ennast) korda seadma; fig viisakalt rääkima sii tüdruk kül ennast ei kogu, `iśti sääl üleven masina veere pääl, va nastak oli paĺlass; sa piat oma suut kogume, mis sa larat Krk; kogu ennäst, et sa iluste `vällä näet Hel; jala `arki, suu töluveli, ei mõesta suud koguda, tat́t joosep suust `vällä Nõo || kas sa ennast ei kogu siit (ei lahku) Krk
kohmesse `kohmesse = kohme2 Sügüse `ilja `pääle - - akkas kohe maa`pinda `kohmesse panema; Olid jo moned kraed (kraadid) `külmä `uomiguss, olis tehnd kaik `paulad ja `nüörid `kohmesse ja `kangeks Kuu Vrd kohmasse
kokku kokk|u R(-o Lüg Vai) Muh Phl L(-o Rid Mar Kul Mär Vig Tõs) K(-o Ris Juu Pil KJn) I(-o Kod MMg) M T(-o Võn) Krl Har; kokko Kan VId; kogu Kuu Hlj(van -o) Vai(-o) Sa Muh Emm Käi Rei Var Tõs(-o); kogo Khn; koku Vig
1. ühte kohta, üheks rühmaks `rahvas `lüödi kokko `lõunele; nüüd ei õle [noortel] kokku `käimist enamb `kuskilgi; kaht `karja (hobuseid ja sarvloomi) ei tõhi kokko `lassa; kui `einad juo `kaunis kribedad, akkedi kokko `riisumaie Lüg; pühä`päivä `uomigol `pulmalised `tuldi jo kokko Vai; kui [viljavihkude] sidumine `valmis sai, siis sai aketud neid akk`jalgu kogu taluma Ans; tullasse kogu pulma `liiku `jooma Mus; [Linnusemäel] oo see kokku köima koht noorde inimestel Kse; enne [pulmi] metu püha`päeba `aeti tüdrukud kokku `veimi tegema Mih; küla tuli kokku Ris; (loomad) `oitsid kohe kokku, ei juost `ringi JJn; obesed ja luamad oiavad kokko Kod; sügise löövad nemad (kalakajakad) `eńdid kokku järves ja aavad kala `väĺla Äks; pühäbä `käidi laalatsel ja tõõsiba `õhta läks pulm kokko KJn; kui kangast nakati tegemä, siss lätsivä külänaese õdagu kokku Puh; ku õeguti, siss sia tulliva suure joosuga kokku Nõo; sedäsi taluse käisivä kokku üt́s ütele `talgude Ote; ku sutt `haet́i, sõ̭ss tuĺli˽külä`rahvaʔ `malkuga kokko; timä `mü̬ü̬dä minneh ośt küĺli pite eläjä˽kokko Rõu; kõ̭iḱ külä mehe˽kävevä˽kokko, sõ̭ss muudkui mõistatõdi Räp; õdagu `koŕjusõʔ kokko nuorõʔ `kuvva `tarrõ, nakasõ˽`tańsma Lut || (tähtede sõnadeks lugemisest; arvude liitmisest) kui lapsed `veervad, siis pannasse neitid kokku lugema Mar; lapsed `veersisid sõnu kokku, kui lugema akkasid Kse; peenike raha soand kokku `loetud rublasse Kos; `laits veerib `sõnnu kokku Puh
2. vastamisi, vaheliti; (lähedasse) kontakti `litsus `ambad kokku Hlj; `läksid kokko `taplema Lüg; odeti `viina `klaasid kätte ja `lüödi sääl kokko Vai; läksid käsitsi kogu, nii vihased olid Khk; `tehti raŋŋid [sigadele], all oli pöiget puu pulgad sees, ülalt läksid kogu Kär; kaup on `kindel, lööme kääd kogu Vll; Vanasti pidid lapsed `enni `söömist kääd kogu panema ja sööma `palvet lugema Rei; `läksid käsile kokko Rid; nihukste suurte `jootode peal, siis löövad klaasid kokku Mar; `enne vadisid mud́u sõnadega, `viimeks läksid üsna käsitsi kokku Mär; juonus `piaga tikkus mestega kokku minema - - pidi kohe `kiskuma JJn; kui `ammaga kokko lähäd, tõreleb `vassa ja `riidleb; Kod; `vaata kui ma tahan, siis aan teid karupidi kokku Lai; lätsivä `tüĺli `pruute `pääle, peräkõrd lätsivä arjatside kokku Ran; kikka lähvä kokku, siss `kakleva nigu na veritse om Nõo; mehe˽lät́si˽käsitsikku kokko Kan; naa lei käe kokko joʔ, nail om kaup vaĺmiss; ta põrss om ni˽kõhna, et pess `kindrõid kokku Har || (kohtumisest) inimene saab ikka inimesega kogu, aga kalm äi saa änam kalmuga Vll; me saime nüid kokko ulga aja päräst Mar; kui saavad kaks kokku, siis kolmandaid riagivad Lai; õnnega kokku `johtunu Krk; ma is `trehvä `tu̬u̬ga˽kokku Har; inemine iks inemisega˽kokko saa, puu saa ai˽`puugaʔ Vas; saiva ku t́siga `lambagaʔ kokko (ei sobinud omavahel) Se || (ühtimisest) nee sönad ep kei `meite keelega kogu Pha; teki jut́id ei lähä kokko Kod; si̬i̬ võru ki̬i̬l ei lää jo esti keelega sugugi kokku Puh3. a. (eri osade tervikuks või üheks rühmaks ühendamise, üksteise külge liitmise või liitumise kohta) `kirbitsad on semendiga kokko `pandu Vai; Kasukas oli kuidagid `viisi kogu portsitud Jäm; rattad koost ee, pane rattad kogu `jälle; ratta `vitsu keedetesse (joodetakse) kogu Khk; palak o `mitmest laigust kogu `pandud Mus; see (murdunud koht puul) `pahtub uiest kogu Pöi; vanaste `tehti töri [karjapasun], kaks [saarepuust] poold `panti kogu; peab sola lumi olema, et lumi kokko akab Käi; kase oksad jäävad kogu, see on tuule pösa Rei; kaks kederust `pande ikka kokku [üheks vihiks] Phl; võets õled, sõlmits ladvad kokku, siis pannass `ümmer vihu Lih; aab (haav) `pahtub ilusasti kokku PJg; vanaste olid `aśtad lauadest kokku `lüödud Ris; `rauda keedetakse kokku, kui tahetakse jätkata Juu; paekividest `laotud [reheahi], sauega mät́situd kokku VMr; piakraav on suur kraav, `sinna tulevad teised [kraavid] kokku Sim; seljäluu on jatkudess kokko pandud Kod; pisuänd `tehtud tapu `viatidest, `pandud kokku Plt; temä ki̬i̬ĺ om `mitmest keelest kokku pant Krk; võta `langa, pututa vähä käist kokku Ran; vanast tet́ti `vihtu, siss keideti paari `viisi kokku Nõo; kat́siku `vaśka oĺliva `säĺgä pidi kokko kasunu Võn; no‿mma rüäjahu˽kaara `jauhõga kokku `siädüʔ; tu̬u̬ veri om śagsa verega kokku siät; siss `naksi müürsepä tedä (lupja) ruusaga kokku segähämmä ja `müüru tegemä Har; kat́s hobõst `pańti ohi`lõ̭iguga˽tõõnõ tõõsõga˽kokko; maśsin ei˽ti̬i̬˽`sõĺmi, esi˽piat kakõnu langa kokko `sõĺmma Rõu; küll olõsi˽hüä, ku nimä˽panõss hulgahna `määntsegi koŕjusõkõsõ kokko Vas; nu mõ̭nikõrd tuĺl `si̬i̬mnest `puuduś, sõ̭ss segätevä˽`siimne perä˽kokko ja külvete `maaha Räp || kellegagi või millegagi ühte, ühtekuuluvaks (inimestest) `meie ei akka enämb kokko, on juo viha vain vahel Lüg; kis `paari lähvad, nee `akvad kogu elama Khk; ju nende armud kokku köisid Muh; elu ei lähä enäm kokku jah, kui nad `riidu on läind Juu; veljed lepiväd kokko, suavad üväss läbi Kod; na eläve kateksi kokku küll Krk; kedä om `jummal kokku `pannu, toda lahutada ei saa Puh; läits naesest `lahku, a peräst lätsivä vi̬i̬l `vannuiki kokku Nõo; timäl omma tõsõ `kombõ ku mul, meil ei˽lähä mõttõ kokku Har; vaja iks `suńdi nigu paaŕiʔ kokko lääśiʔ Se b. mitmekeeliseks (lõnga, köit) lõng vaja kokko `kierada Jõh; kööve keed `keertasse kogu masinaga Khk; kui ma lina peost teen `nööri, siis `keeran teda kokku Juu; aenatuudid kääneti katekõrra kokku, `lasti tõesipidi kokku `ki̬i̬rdu, `panti kokku nigu saia `kringel Ran; villatse `narma isiti ilusa langaga kokku ja tetti suka Nõo; keerusõ `laśti kokku, siss sai kõva köüd́s Krl; `langa isitäss kate ehk kolmõ kõrra kokko Rõu; baabaʔ `iśkväʔ langa, `laskva kattõ `ki̬i̬rdu kokku Se
4. millegagi kaetuks, määrituks, määrdunuks kui `külmast pudelid tuba `tuua, siis lähvad igiga kogu Khk; pääva läbi `rehtes `mültand ning tolmuga kogu saand Mus; teeb kaasi leeväjuurega kokko Kod; `vastse ratta sõõri määriti tõrvaga kokku, et siss om kõva Nõo; tetti seebi vatt, `aeti lõug vatuga kokku Ote; te olõt kõ̭iḱ `eńdä `muagõ (mudaga) kokku `teotunu Har; rõiva umma poriga kokko pritsidüʔ Vas; sügüse `määŕte taro savigaʔ kokko Räp; lat́s teḱk `hińdä [kakaga] kokko Se
5. (ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites) juo `meie `rahvas leid nõud kokko, et `lähme `omme `einäle Lüg; kui ne koubad siis kogu said, siis `toodi [kosja]viinad `välja Jäm; tahad `ühte `asja toimeta, peat sellega kogu `rääkima Vll; jutud o juba enne kõik kokku reagitud Muh; `piame nõu kokku Ksi; kõnelive kokku, et egäüt́s läämi esi ti̬i̬ `arru Hel; siss nu kate talu poośi pidäsivä nelläkeste nõu kokku Kam; läämi˽kokko kõnõlõmma Räp; `mõŕƶ̌aga `oĺle kokku `paatõt Lei6. a. koomale; kägarasse, nutsakuks vms tämä pakki omad `asjad kogu VNg; kohenda nied tule tugid kokko Vai; keera einad kogu ning vöta süle Khk; `korjab maagare ala `pilvi kogu Mus; oksaraad tömmatakse rehaga kogu Krj; tuul aab jäe rügase kogu Pöi; mes mere sees on kivid kogu `korjand, se `öödagse rahu Käi; vikatiga niideti rohi maha ja rähadega `võeti pärast kokku `jälle Rid; kebade vesi aab jää kokko Kul; poisil oln oma taga kubud kogu `väetud Var; villad oo kõik `ühte lätakase kokko läin Aud; selle vara on krat́t kokko vean Ris; Esteks lapati linapihu pihu `sisse kägarasse ja preśsiti kõvasti kokku Amb; jõhvikaid, neid oli, et `tõmma rehaga kokku Pai; õdrad ehk kaarad tahvad viäretätä kokko Kod; võta oŕk, kihude tuki kokku, siss akkav na palame; `juuse vanuss ärä, ku na `punni kokku lääve Krk; vikatile `panti lu̬u̬k `pääle, si̬i̬ viis einä `niitan kokku Hel; `enne `võeti vili säĺlä`täite kokku [kandmiseks]; tü̬ü̬ tahap tetä ja sina istut toolipääl ja võtat mõttit kokku Nõo; kate kaari ain `lü̬ü̬di kokku (niitmisel) Kam; ta aja raha nigu˽roobiga˽kokku Har; uma naańõ um kotohn, a tõõsõʔ umma˽muialt kokko habituʔ Rõu; (toonekurg) kand `huśse kokko sinnäʔ noile `poelõ Plv; massa ai˽kõ̭kkõ kokko ahnidaʔ Vas; suurõ põvva tüküʔ ollivaʔ, muld är kokko kuionoʔ Räp; kõ̭iḱ aig tohi‿iʔ kokko `küńdäʔ, vaja laḱka ka `küńdaʔ Se b. (koor võiks) vanamor meni rii `alle võid kokko `lüömä Lüg; kuor ei lähä kogo Vai; Vändi nenda koua, kui või kogu läheb Rei; `piimä ju oli, õeruti lusikaga kogu, `tehti võid ja Var; kokku, kokku, koorekene, kokku koera õnne `peale, lapsel leivatüki `peale rhvl Kei; kui koor akkab kokku minema, siis soab või `vaĺmis Juu; mine aga Kadri lü̬ü̬ või kokku Äks; `naksi toda ku̬u̬rd kokku tegemä, aga või sai mõrru Nõo; puu annum `oĺli, sääl `lü̬ü̬di ku̬u̬ŕ pöörüssega kokku Ote; kirnu ku̬u̬ŕ oĺl jo piimäga˽segäne, tu̬u̬d es jõvva˽nii `kergehe kokko aiaʔ Plv; `leivä `võido kokko nigu plakin õnnõ Räp c. paksuks, sõmeraks, tükiliseks (piimast) tulise vee sisse (hapu piim) `kargab oort kogu Jäm; `värske piim ei kannata `keeta, lähäb `ternesse kokku Mär; `värske piim läb koko Vig; `rõõska `piima ja apu `piima segamini panin `keema et ta kokku läks Pal; piim on kokku lähnu, si̬i̬ on si̬i̬sama mis apust lähnu Äks; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; ei või enämb müratedu piimägä `kiitä siss lääb kokku Puh; nigu ma piimä patta valasi, nii karass kokku Nõo; Säälsaman om rõ̭õ̭sk, lähät `kii̬tmä, `tõmbas kokku Urv
7. (hooletult) valmis tegema loderdab tüö `kiirest kokko, `katsub kuda saab kääst `vällä Lüg; `loutest `lööda vähene kast kogu Rei; ükskeik kudas kokku klobitud - - kätt `jalga `mööda `tehtud HMd; pokerts tü̬ü̬ suurt asi ei ole, et ta om kokku pokertet Hls; sa olet üle pää kaala kokku loperden, si̬i̬ tü̬ü̬ ei `kõlba kohekile Hel; lödist tolle kuvve kud́agi kokku, es `kõlba `säĺgä `panna Ran; ega ta iluste ei mõsta `nõklu, mugu punnip kokku Nõo8. a. väiksemaks jääma, vajuma, tõmbuma eks ma tugevamb ja `suuremb olin, nüüd lähän juo kokku VNg; vana looma liha viab kogu - - keeb kogu kut käsn Khk; See (riie) lihab pestes kogu Pöi; löng on nii `keere, et veab ennast kogu Käi; villane kaŋŋas `tömbas kokku Phl; vana maja langeb kokko Kod; `nu̬u̬rusarm iki kergitäp, vanaduss kokku vandsutap Puh; siss ku ku̬u̬ḱ kokku satass, siss omma nu̬u̬ munaʔ halvaʔ Har; vanutõn `tõmbass `rõiva kokko Rõu; tu̬u̬ laut sattõ kokko Plv; kuiomisõga lätt kokko (hein) Se b. rulli, ühte hunnikusse (keerama, panema, lappama) [pleekimast] võtta lappandakse, võtta `kangass kokko Jõh; mei ikke `tembasimmo [võrgu] kokko `enne ja‿ss `tembasimmo `kerraga üless Vai; keera riie kogu, mis‿si sii laiali teeb Khk; Ma lappisi köve kogu Emm; vörk lapidagse kokku Phl; `ruĺlisin `kanga kokku Mär; `purje kokko `lapma Kod; mia `pletsi nu̬u̬ `kanga sääl kokku, panni kärru pääle Puh; palajõ˽ja käteräti˽truĺliti˽kokku Har c. ahtamaks, kitsamaks sukka kahandamma ehk kokko `võtma Jõh; ma akka kokku panema (sukka ninast ahendama) Muh; akka tätta [kuhja] vahest kokku `laskma Mar; lõid kuhja kokku, ülevast teravast Trm; vedä [auk] kokko ku ei õle `aega ilosass `nõuldu Kod; vanub `pastla nina ehk `kanda kokko Pil; kui kinnast kodasid, siss lõpetamise `aigu `tulli `silmi kokku panna Ran d. krampi, ebaloomulikku olekusse kesob üsna eese kokku, nii `kange valo täl Mar; kube sooned ja kõik `tõmmab kogu Var; kisub kohe kokku, ei saa liigutata (jalga) Lai; sü̬ü̬k nii pisu soolane keedetu, et magunaha kisup kokku Nõo; jala kisk kokku, mis ta muud om ku kraḿp Har
9. kinni, kokkupoole panen `akna kogu Hlj; `Töuka siivert `rohkem kogu, väab tule alt äe Pöi; pane uks kokku, ää päris kinni pane Mär; lahe rehalse väreved kokko, moete eläjäd lähväd `sisse Kod; nii kokku paśtetedu `oĺli lõõr, et enämb `alla neelätädä midägi es saa Nõo; hiirelõks sattõ kokku ja˽hiiŕ oĺl `ussõ päsnüʔ Har
10. ühtekokku sie oli `nelja mehe `pääle kokku sie rüsa VNg; Rugid, nisud, odrad köik kogu oli kaks vakka Pöi; tegevad kokku pulmad Mär; sa `rühjäd ü̬ü̬ ja päevä kokku, a t‿om siu `endä kasu Nõo; sai neli pu̬u̬ĺ vakamaad kõ̭gõ majaalutsega kokku Ote; tege ü̬ü̬ʔ ja pääväʔ kokko tü̬ü̬d; mäŕgime no˽katõpääle kokko üte naĺa juto Räp
11. kokku hoidma säästma näväd `oisivad `ästi raha kokko Lüg; üks `oidlik inime, ojab kogu Khk; oia˽kokku oolõgõ, sõ̭ss tult läbi poolõgõ Krl; kuipaĺlo `kopkit ma hoie kokku, et lehmäkeist `ostaʔ Rõu
kolateme kolateme Hls Krk luituma, koltuma; kolletama vili juba kolated; lehe kolateve sügüse Hls; mõts lää kolateme; ärä kolaten `irmsess alliss, ei oole änäp midägi väŕm, är koladet `rõõva tüḱk; kesü om ärä kolaten ega si̬i̬ änäp maha ei lää Krk Vrd kollatama, kulatama
kole kole g -da R/g -ja Kuu/ Emm L(kolõ Khn) K I TLä Kam; n, g kole Sa Muh Rei Rid Saa M; n, g kollõ San(kolle) V(kolõ Räp Se), g kolõhõ Har1. a. inetu kole asi `vahtida, inetu Lüg; jutustab nii kole äälega. ma pole nii koled äält `kuuland veel Khk; koledad püksid olid - - `jalges Mär; rumal, see on ikka natuke koledam sõna ku loĺl ja ull Kei; küll sa oled õt́e kole ja tat́ine Juu; läksin `koledasse majasse VJg; (sügisel) mõts lää kõllatsess ja koless Krk; kolõ hääĺ; `väega kolõ mi̬i̬śs Se b. ebameeldiv, vastik küll se ilm läks siis kolejaks, `tuiskama hakkas ja lund sadi Kuu; kole inimene, sańt inimene Jäm; Kole mees oma tegudega; `Söukse kole ilmaga sa akkasid siis tulema Pöi; koled loomad `ollid (rebased), nad `murdvad Muh; Küll võib ikka `jõlmõs kolõdi inimesi `olla Khn; sarla oli `raskem ja koledam kui `leetrid HMd; talve oli kole ilm, `tuiskas ja teed olid pahad Kei; kole loom tuleb, viib so ää; koledad inimesed olid oma purjutamisega Juu; nooremas ias seda koledad `ilma ei olnutki, aga nüid olen akant `tundma Lai; küll om kole ilm, mina serätsega oma `jalga `väĺlä ei vii Nõo; nii kole ilm, et ää peremi̬i̬s ei aa `pennigi `väĺlä Kam; kollõ süküśs Rõu; kollõ ja hõel ilm; sügüse kollõʔ ilmaʔ Vas; timä kõnõĺ külʔ toda pagana ajost `aigo üteĺ et, et `väega `olnoʔ kolõ tu̬u̬ aig Räp; `väega kolõ ilmakanõ Se; kollõ aig (sügisel) Lut
2. hirmuäratav, õudne Kole, kui `viskab `laene kohinal `randa IisR; `irmus `korge `kallas on, kole on `vahti `alle Vai; See oli üks `söuke kole koht - - ma kartsi seal ikka Pöi; mu eest see nii kole asi Rei; päris kole oli vaadata kohe Mär; `surnukoda oo kole koht Tor; kole ja pime õues, nii sügise `moodi Juu; eks ta kole aeg õld ike küll IisK; minul irm, mets kõik kole ja suur Kod; sügüsene üü om pime ja kole Trv; pulli om koleda, kui na vihale lähvä Nõo; maʔ oĺli üt́sindä mõtsan, küll oĺl kollõ ollaʔ Har
3. (väga) suur (kogust või viisi märkivalt) a. (koos substantiiviga) rohke; erakordne, tohutu mere `ääres on kole `kallas VNg; koled viljad, mis said laeva pääle `väätud Vll; Kole vesi, mis seaste (see aasta) on Pöi; koled raeterad `ollid; sinikud `olli koled `moodi Muh; kole sõnnik oli, mis `pandi Tõs; Kolõdad `muõdi aab lund maha Khn; tämä one koleda vihaga inimene; mi̬i̬s juanud keväde koledal `kombel Kod; koledad anged aand Lai b. adv (üli)väga, tohutult kole palav ilm; kole pitk maa `mennä; Õli `nuorelt kole ilus `tütrik Lüg; Kust ma nägin üht kole ilusa `mustri Jõh; aŋŋerad, kole rasvane kala; nii kole pime oues Khk; Kole inetu inimene Pöi; minu eest ne lilled o kole `armsad Muh; `nairid olid kole suured Mar; Kolõ torõ koõra poõg Khn; kole laisk inime Tor; nii ermus kole kuum HMd; kole riiakas inime Koe; kus kole kruusane, sial vili ei kasvagi Sim; tämäl on koledad sualased ni̬i̬d kalad Kod; einamaa on põndaku pial, see on kole `raske `niita Lai; kole keerd lõng SJn; sängi tulbad olli `kirvega `raotu ja paksud lavvad, kole tugevad Ran; ku lina äste paks om, siss saap koleda paĺlu `peosit; kole ahne inimene Nõo
4. (kohkumist, jubedust või vastumeelsust väljendavates hüüatustes ja ütlustes) tämä õli ninda `vaene, et midagi koleda Jõh; oh sa kole! Vai; rüheb, mis kole kohe Tõs; pealt vaname `surma `kartsin nigu kole VMr; kardab `nõidust ku kole Iis; `lõuna pu̬u̬lt `mustab kui kole; üits `aasta lahiśt `vihma maha mis kole Hel
kollatama kollata|ma Vig Tõs PJg Hää, -mma Har; pr kolladavad Saa kollendama, kolletama; koltuma ein mutku kollatab moas, ei kueva; taevas kollatab pääva `loode ees Tõs; kas vili saab `rautsida, juba kollatab Hää; ku puude lehed ruttu kolladavad, siis tuleb varane ja küĺm sügüse Saa; nińnikese nakasõ `häitsemmä keväjelt, sügüselt nimä nakasõ kollatamma Har Vrd kolatemme
kolõhhõnõ kolõhhõ| pl -tsõʔ kole nigu sügüse poolõ `sääntse kolõhhõtsõʔ (vihmased, tuulised) ilmaʔ Vas
komplikane `komplikane Ote, Se
1. kühmlik nigu sügüse om [maa] `küntü ja keväde tegemädä `jäetü, siss om `komplikane Ote Vrd komplik
2. tombuline `komplikanõ lang, `pakla juṕp seeh Se
konarane konara|ne Kuu VNg spor L, Trm Kod Plt, -ai|ne Iis, g -se; konaranõ Se konarlik konarane tie Kuu; tanab (tänav) oo jo konarane Mar; tee külmetab konarases Kse; libe põld, ära rullitud ja äestatud, ei ole konarane Var; märg mua ijätäb, one konarane ja `kärge tõmmanud Kod; ti̬i̬ `haudlikanõ ja konaranõ sügüse ja keväjä Se
konn3 końn g konni Sa Muh Vig Kse Han , końni San, końnu Hää
1. väike olend a. lstk täi `Saared on `konnide munad Kaa; Onts konnid peha sigind Pöi; küll sellel aga paelu `końna peas oo Kse; soe mio końnid maha Khn; Ai-ai, końnid pääs! Ah ku pailu `końnisi Hää Vrd konnu b. pisike putukas see vesi ei `aita juua, see nii `konnisid täis; metsliisu ehk metspuuk, lεheb naha `sisse, üks pisine końn; `värske kalale soeb soeaga kohe konnid `sisse Khk c. väike inimene või loom mihe ~ looma końn; ta‿m nigu‿its końn kunagi San
2. lstk lastehirmutis ming mette [kaevu peale], końn kajus, tömmab sind `sisse; lastele `εεtesse seda `konni, vanadele inimistele‿b `εεte; mis‿sa irmudad last konniga Khk; końn tuleb kurust ja viib sind ää Mus; pimedäs tulid, kõik tee ääred olid `końna täis; ma vii soo konni käte Vig; końn `minna `põõsa sügüse Khn; końn tuleb, ole nüid vakka Aud; [varrudel] `antas lapsel końniraha: końnid ei tule sis lapsel kallal; Täied (täid) teevad `juustest köie, viivad lapse końni `auku Hää; lapse końni tegemisega nõnda ärä irmudanu Saa
3. lstk kuivanud tatitükk ma vöta konni ninast εε Khk
Vrd koll1
korva koŕva viidikamaim; Peipsi tint koŕva `püüdmine oĺl sügüse kõ̭kõ suurõb Se
kotlane1 `kot́la|ne g -se Saa SJn M San; kotlane KJn rändtööline, päeviline; pops ni̬i̬ `kot́last `oĺlid meil linu `ropsimas Saa; Vahib just‿ku kotlane KJn; `kot́lane on see, kis koti peal (oma leivakotiga) väĺlas töös käib SJn; muĺk es salli `kot́last. nagu kure tulliv ja sügüse lätsive tagasi Hls; aap või `aasta `ringi linu. si̬i̬ om tal armass, si̬i̬ `kot́las tü̬ü̬; `saarlise olli iki edimese `kot́lase Krk; kel peremel es ole `äśte `ti̬i̬ndrit, tegi tü̬ü̬ `kot́lastege; `kot́lase (popsi) koht Hel || rändkaupmees – San Vrd kotline
kuhi kuhi g kuhja eP(kuhe Kõp Vil) M T VLä(kuh́ g kuja Lei), `kuhja R(n, g `kuhja Vai), kohja Har, g kuh́a, kueha, kuha L(n kuhe PäLõ SJn, kohe Tor), kuh́a Võn V
1. suur hunnik a. kuiva heina või põhu kogum (ümber varda) `laia lämäküse `kuhja teid Kuu; `kuhjal on `malgad pääl ja `argid all VNg; `einä kuhide `alle ja lao `räiste `alle; kus neli `nurka `püsti on, sie on `kandiline kuhi; `kuhjale `panna ago `põhja, perä `panna `kuhjale `malgad `pääle Lüg; õlen isegi neid `kuhji tehnd küll Jõh; ne vaid `vehkiväd kuhi (kuhjasid) tehä; üks `kuhja vaid `ongi `tehtu Vai; on änam `eina, tehasse `kuhja; kuhi on labust suurem, kümme `koorma on ühes `kuhjas Khk; meite küla inimesed olid eile `kuhju teind Mus; ma ole `söukest `kuhja teind, eina `kuhja et, puu oli kasumas oort ning tegime `sönna `ümbere Vll; kuhjad `üidsid vanad rahvas kuad Muh; `raiuda neli `pitka jämed puud - - kuhja soova puud Emm; kuh́al sai lava `alla `tehtud Rid; `kuhja ei kasvatata, kuhi lastasse `põntsa (tehakse keskelt jäme) Mar; kel [heina]küint ei old se tegi `kuhja; tä teeb ead kuehad, oo alati otse Vig; toob `terve kueha korraga koeo Kse; Kuhja tegemese `aegas tuleb võid `süia, siis kuhi tuleb libe, ei võta vett `sisse Han; `lässus kuhi, kuhja lössakas Var; kuehale malgad `piale Mih; kuhe oo suur ja kubu oo pisike; `seoksi magudega `kuhju sii põle Tõs; kuh́a oŕk jääb kuh́a `keskele Aud; põhk võib `kuhjes kah seesta Vän; tegin kuhjale ea terava pea `peale, siis jooseb vihm `easte maha Juu; nää su kuhi juob (on viltu) Jür; `tehti ikka suured kuhjad JõeK; nukud on veked unnikud, saod on suuremad, kuhi `kõige suurem Koe; `kuhje `tehti, kahest kolmest saadust akkas `piale, niikaua kui kahe`kümne viie saaduni; kui `kuhja alustati `kitsalt ja magu kua ei `tehtud, siis sai kitsas kuhi Trm; isä tegi kuhuja, kõik ehä `valgel tegimä kuhja Kod; `suadudest suab kuhi Ksi; ega kuhjal ei old `mõetu Plt; naiste tü̬ü̬st ei jää `kuhja kohekil (tulemusi pole näha) Krk; kes kuhja otsan om, si̬i̬ võtab einä `vastu Hel; katussega `kuhje `olli küll ennembide; otsib nigu kuhjast `nõkla; `kuhja `panti kümme ruga Ran; tulep kuhjale suur magu, saap `maokass kuhi Nõo; ma tuĺli poolen kuhjan ärä kuhja otst maha Kam; vääri oiava ort, et kuhi `ümber ei lää Ote; esi `oĺli ülevän kuhja otsan, terit `kuhja Rõn; `Kuhja tulõ `parral aol `aigu `mü̬ü̬dä kokku võtma nakadaʔ, sõ̭ss ei˽lähä˽kuhi makku Urv; `täämbä nakami `kuhja `lu̬u̬ma; alustõdass kuhi pandaʔ (kuhja panemist) Har; ka määne ilm um, ütelpu̬u̬l mäḱe satass `vihma, tõõsõlpu̬u̬l luvvass `kuhja Rõu; ko inne `paassa`päivä tet́te vai `lu̬u̬de kuhi, sis tet́te kuh́alõ vü̬ü̬ vööle Se b. viljanaber kuhi oli kaheksa`kümmend `vihku VNg; `kuormased `kuhjad Lüg; rugi akkijalad `panna `kuhja Vai; kuhi tehti aga kuda rukist õli Kad; pärast `pańdi odrad `kuhja, kolmkümmend `vihku `pańdi `kuhja Sim; kuhi `tehti nii `kõrge, et ulatasid pia`vihku panema Trm; kaarad `pańti kuhuja vanass Kod; kui `kańtsid paĺlu rukki `vihka kokku, sai mitu `kuhja Pal; kui [rukki]akid juba ära `kuisivad, siis `pańdi `kuhja Lai; kuh́a pää pandass vaib, et `vihma läbi löösi‿iʔ Se; rüäʔ sõss `kuhja ku is olõ `š́kouni kuõ pondaʔ Lei c. kartuli- või aedviljahunnik (talveks kinni kaetud) küläs `panna `kartolid `kuhja ja `kuopa Vai; killel pole `ruumi `tuhlid `sisse `panna, ne panad `kuhja; `naarid, `leiked keivad seda sammuti ka `kuhjas kut `tuhlid Khk; kardulid saab talvel `aukudes `pietud, kui palju on, siis kuhjas JõeK; kui kuhjal on õhuke kord `mulda pial, külm käib läbi, lähvad viimaks `mürdima kua Kad; `mihklipäeväss om `kartoli ärä `võetu, `kuhja ja `keĺdrede `pantu Nõo; `kartuliʔ pandass `kuhja Krl; kuh́a `haŕja jäteti mulk Rõu d. mingi muu hunnik vesi on `õige ajand jääd `kuhja kevadel Lüg; suured kivi kuhjad pöllal Khk; jää ajab `kuhja üles Rei; kik einama on müta `kuhje täis Saa; ladusivad puid - - `suurde `kuhja või uńnikusse Pee; vedid suure kuhja `lassa (laaste) `õvve; kivid oo kuhuja korjatud Kod; liha olli nõnda `uiske täüs, ku‿t́s uisa kuhi Krk; sääl es ole muud ku üits `ämläse võrgu kuhi Nõo; siss ommaʔ küll ormussõʔ tal sällän, sulõʔ `aetu `kuhja üles San; egä ei päse vi̬i̬ĺ minemä, [jää] om sinna i̬i̬ käänätüse pääle `kuhja üless ajanuʔ Har || no tulõ ta põld `kuhja `küńdäʔ, ińne oĺl laḱka küńnet; kuh́a otsah kasuss pareb vili, ku `pińdre all Se || Nii täis söönd, suur kuhi kaela peal, kot́t koonu all Pöi
2. nõu äärtest üleulatuv (keskelt kõrgem) osa vakal ning külmudul keib kuhi pεεl ikka Khk; `möisast äs saa `ilmaskid kuhjaga vakka, `suilisele `anti ikka kuhjaga vakad Kär; jöulu `laupa `tehti kuhjaga leib `valmis Krj; pane üks õun veel kuhjas `piäle Tõs; `katsusin `kuhja `peale `panna, ei seist `ühti, `veeres `alla Juu; pane toobile kuhi piale, nii et kuhjaga saab Trm; vanast üteldi et, `kartuli vakk om kuhjaga, viĺlä vakk om `riibu Nõo; kõnõldi, et sääl om paĺlu i̬i̬n, kas ta kuhjass `pääle lätt (kui mehele läks) San; magasi aidast `pańti `triiki vakk, süǵüse es `võeta `vasta ku `kuhja is olõ Har; kuhjaga (täis) ~ kuhjani väga palju; viimseni Tuleb aeg, saab kõik `sulle `kuhjaga tasutud IisR; tamal on varandust küll `kuhjaga Vai; Taḿm kuhjaga tõrusi `täüde Khn; tulli nõnna paelu `vihma, et pand raavid kohe täis kuh́aga `joosma Vän; panin päris kuhjaga täis kohe Juu; nõu om kuhjage täüs Hls; küüń om `einu kuhjani täüs Krk; tü̬ü̬d om kuhjani Hel; toṕs kuhjaga `kärbläisi täis Nõo; meil om alh `kartuled hulga nigu kohjaga om ala˽kasunuʔ, periss maa om üless `nõstanuʔ Har; mõ̭nikõrd om uba kuh́aga `viŕnjet täüś, nii et saa eiʔ `põimaʔ Räp Vrd kuhjakil(e)
kui1 kui üld; ku spor R L, Juu spor ViK, Kod VlPõ eL, ko Vai Kra
Tähendusrühmad:A. sidesõna I. a. sarnasusvõrdlustes
1. metafoorses võrdluses (nagu, otsekui sünonüümina) a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi või adverbi algvõrdega b. kui-konstruktsioon seostub verbiga c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, hv muu noomeniga d. kui-konstruktsioon esineb (ülem)määra rõhutavais väljendeis I. b. erinevusvõrdlustes
1. adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral
2. a. võrdlus- või viisilauses b. võrdluse varjundiga viisilauses (nagu, otsekui sünonüümina) II. tingimust väljendav sidesõna III. aega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset
2. alustab täiend- või aluslauset
3. tähenduses kuni, nii kaua kui IV. samastav sidesõna V. sidesõna kui
1. selgitavas funktsioonis
2. korduvate lauseliikmete ühendamiseks VI. ühendav sidesõna
1. nii ... kui ka
2. ei muud ... kui B. määrsõna
1. rõhumäärsõna a. tähenduses väga, õige, üsna b. tähenduses kuitahes, ükskõik kui c. lause lõpul d. väljendab imestust, üllatust
2. küsiva-siduva sõnana a. otseses küsimuses b. kõrvallause algul
3. küsiva ja siduva määrsõna kuidas funktsioonis
4. iseseisev adverb kuidagi tähendusesA. sidesõna I. a. sarnasusvõrdlustes
1. metafoorses võrdluses (nagu, otsekui sünonüümina) a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi või adverbi algvõrdega `naine on `kõhta sama vana kui `mieski Lüg; läks `ninda punasest just kui `keidetu krabu Vai; Seaste on nii kena `kolne odr kui üks kuld Pöi; nõna `sulgus kui jahisaŕv Rid; Tubak oĺli peenike narmas kui üks siid Saa; riiete sees ole nii `kange kui truĺl Juu; ta on elav kui säde VJg; tukkus laua naeal täis kui tińn Sim; pia sile kui lakutud Lai; õhuke kui laast KJn; ninda puhas ku kädsises puha Krk; suur ku‿ts ilma asi Hel; kõva luu kui kurivaim Ran; na‿m vana sarapuu ao, raseda kui kurjaristi Nõo; pimme kui sügisene ü̬ü̬ Kam; oĺl nii kahvatunu `õkva ku `ku̬u̬ĺja Har; lehmäʔ oĺli˽ku ahokihä˽tugõvaʔ Rõu; nii mädä kui müĺgätüss Räp; `haĺlalik sääne ku haaba kuur Lut b. kui-konstruktsioon seostub verbiga `lapsed tulivad ku `porsad `ümber `laudu VNg; Kukal valutab kui ull Pöi; Kadus kui tina `tuhka Muh; vihm sajab kui pahin Mär; `leikas kui `nuaga Koe; vesi läks kui kolises Sim; põlevad ku pragiseväd Kod; magab kui `surnu; `aiseb kui `irmus Ksi; läks `kat́ki‿gu plaksatas KJn; lase `laulu ku larap Krk; vahip ku kuĺl, siĺmä om sõõriku pään Nõo; Rü̬ü̬ḱ ku t́siga aia vahel Urv c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, hv muu noomeniga `naine käis `moisas iga päiv ku mies [tööl] VNg; miä olen näind `kärnä `konna ko leib`lapja Vai; kanad on nii kui paenakad, majal ei seisa kui kojas Jür; istub `koorma ots ja läheb, koorm kui kägu `persse all Pee; Nõnda kui‿t́s moonutus Trv; mis see vana inimene ike om, kui üit́s kõsu Hls; tal `õnne ku `tõrva Krk; kui järsikut kasvava nu lepä võsud ja pajod Ran; ta om külen kui tõrv Kan; Tu̬u̬ sälätäüś oĺl ku üt́s ilmamaa laiv sälähn Rõu; tuĺl noid paganaliidsi kokku kui põru Vas; sõss oĺl nigu üts ku pupe linapund Räp I. b. erinevusvõrdlustes
1. adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral tämäl on ramu vähemb kui mul Lüg; sie on viel `pimmemb ku `männe üö Vai; `poistega on ulk `rohkem tegu kui tüdruk `lastega Käi; `vaablased oo natuke suuremad kui erilased ja mesilased Mar; tä oo rikkam kui ma Tõs; iir on `väiksem kui rot́t Kei; tema on ikke `vahvam kui teine Pee; mia olli pu̬u̬l `aastat vanemb ku Jaan Nõo; no ei olõ enämb ku üt́sainuss kruuś Har; küla laib om magusamb eiʔ ku uma laib Lei || ta on targem kui tark Koe; Iga asja, õli ta sitem kui sitt, reagiti ja kõneldi igate kanti Trm; anna tal änap ku änap, ega ta rahu ei oole Krk
2. a. võrdlus- või viisilauses ma‿p tee ennast targemas `ühti kui ma ole Muh; enäm oo sedä kisa kui sedä `aśja Kod; sammal oiab paĺlu paremast lund kui luda Äks; ma põle täna `rohkem magand kui kaks `tuńdi Plt; siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; õdagu `kastega om parep `niitä kui pääväga Kam; mul ei olõ enämb ku üt́s ajastaig elläʔ Har; pinil ka `rohkõmp om häpü kui sul Se b. võrdluse varjundiga viisilauses (nagu, otsekui sünonüümina) läheb `müödä ja ei terestagi `ühtä, tieb kui ei paness tähelegi LügII. tingimust väljendav sidesõna `Söisin kui `saisin Kuu; kui `omme on ilus ilm, siis `lähme `eina`maale Lüg; Kui `luomi ei ole, siis `viĺja ei saa IisR; kui üväst `lähto, siis saap `kallo küll Vai; kui äp saa `öigut, siis `kaibab edasi Khk; kui sa lustid siis joo Mus; Kui seal küüned oleks ta läheks ka puu `otsa Pöi; karu tuleb nahal pealt ää kui sa ooletu oled Muh; Kui sa ennast puhtaks äi pese, siis ma sind seltsi äi veta ka Rei; kui sedä teed, suad `peksä Tõs; kui pesed ja `vihtled, tuleb park maha PJg; Võta põrsas, ku põrsast pakutaks Hää; kaks vana `iigla puud - - kui nied mõistaks `rääkida Kei; kui `kolme `korda ei `kutsund, ei läind Juu; Kui võtad, siis kasvab, kui paned, siis läheb vähemaks = auk maa sees Jür; Kui `kuśkil `vasta tuli, siis mutku `naeris Amb; kui sa inimene õled, `ütle `vassa, kui kurat õled, tagane Kod; kasepuu kui vihma kääs `seisnud, `tõmbab `valgest Äks; mis sa amalet, ku sa ei mõista `õigest kõnelde Trv; ku mädä muna `viskat, sõss lää katik ku `plauhti Krk; kui ta röǵästäss, oless väega jäĺe Ran; kui ma saass nätä, merätsit puid na om maha lasnu Puh; kui `sõira, siss om `sõpru kah Nõo; ku˽tiiassi et ku˽pia är lõpõssi, siss ämp ei˽teesi midägi San; Ku‿ma iks sü̬ü̬ taad terä `sü̬ü̬ḱi, sõ̭ss ma‿lõ kõva ja söönü kah Urv; õlõss lännü külh vai kõ̭kõ pümehepäl üül ku kohegi minnä oss olluʔ Har; ku asi olnu˽tõtõlik, siss olõss ma˽pidänü uma suu lukuhn Rõu; ku `taiva pääl ku lina `hunde, hüä lina küĺb Lut || Kui teha, siis juba teha Pöi Vrd josIII. aega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset kui `nuoremb õlin siis tegin `virsusi `karjas Lüg; ku `kallo `püüdämäst `tuldi `vällä, siis `mändi kabaka Vai; kui laps `karjund on, siis ta ekib pärast veel Khk; Kui `kööti siis rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuseänd Pöi; kui kirgust `tuldi, siis es passi laulda mette Muh; kui odrad `valmis on, siis lüdivad ära Rei; ku kihlatud said, köesid kiriku`mõises Vig; kui kased änam `mahla ei joose, siis tuleb kasest `väĺla `seoke paks `valge okse Aud; kui sa nüid söönd soad, siis tule kohe ruttu `meile Juu; kui sina ükskord ära sured, siis anna sie `mulle JMd; ku tuamingad õilevad, siis `tehta linu VJg; kui krabatanud, `pańti vi̬i̬l aganid `ulka (leivale) Kod; üks näedäs tuld kui `rehte pekseti KJn; siis oĺl puhas leib ku mina kasusin Kõp; latsele `tu̬u̬ma kõik, kommisid ja `saia, ku‿d́a tuleb Ran; talvel ku me koolis käisime Võn; kui müriśt, siss visass `väĺki kah Ote; ku mõtsast läbi sai ja ku˽peräle tuĺl, siss oĺl nii kahvatunu `õkva ku˽`ku̬u̬ĺja Har; Ku jo˽kaŕan `naksi `käümä, sõ̭ss ańd imä kaŕa manu˽mullõ `hammit ummõldaʔ Rõu; nu siss ku lätt tarõst `vällä minemä, siss `laulvaʔ Se
2. alustab täiend- või aluslauset ja ei `oldki kaks nädälä `aiga ku sie mies suri Kuu; midä tämäst perida on, kui tämä `müödä on Lüg; `jöutsime `umbest `seie männigu ala, kui siis akkas sadama Ans; Sööme enni kui supp ää jahtub Rei; eile sai nädal kui `vihma tuli Kad; sügüse polõ ku ma ütsinde olli San
3. kuni, nii kaua kui ulga `aega ma sedasi `mässasi, kui ma neist na jagu sai Aud; Suured kannud jäid `paika - - säl nad `seisid ku ära mädanesid Hää; ma sain mitu `korda `istuda ja oodata `enne kui ta tuli Juu; maas `aedus viel [lina], kui kiud läks `lahti JJn; ooda seeni, ku ma tule OteIV. samastav sidesõna mei kui `arstid, et mei oleme küll sedä `uurind KuuV. konj kui
1. selgitavas funktsioonis `Sönna [möldriametisse] pailu nooremad mi̬i̬st äi tahetud lubadagi kui neid küll majas oleks tiab kui pailu olnd Pöi; mis sa käsu all teed, see töö on raske ja vastik kui kua sealt kui palju teenid Trm; sai lõhut ku pää olli like otsan (kõvast tööst) Krk; nii täńtäss, kui maa˛i·lm kõ̭ik kärrä käeh; ol nii hüä miiśs ku anna mullõ rahha `võlgu Se; `kärblädse omma d́uʔ nei `äüdü ku šitusõ `suhtõ Lei
2. korduvate lauseliikmete ühendamiseks nii `tervest tegi kui `tervest Jõh; oli kui vana oli, aga juba jäks akkas `otsa löppema Jaa; sest asjast oled ike elma, elma‿gu elma Mar; riie [on] nahk ku nahk Aud; läits kui läits, mina tedä enämb taga ei ike Ran; vanemb tütär `olli `essä tullu, `õkva ku esä ku esä; meil om tü̬ü̬ nüid nii kõrran ku kõrran Nõo; pää `ripsõ otsahn, koolu˽ku kooluʔ Rõu; jutussit külält `mõistse, nu̬u̬ ka ku vei ku vei (ununenud) SeVI. ühendav sidesõna a. nii ... kui ka Tämä ott labja ja ai kaik `tuhli`augu ku pibalue `kunku ägejä `mielegä `liiva ku kivi täüss Kuu; mõlemad mies ku `naine, `kardeti `nõidust Lüg; `loomel kui `oostel `antasse jaho vett Mar; Süid rokal kui ka vassikal Han; eks sajuvarjus käi nied ikke kõik, nii`äśti mäńd kui kuusk KuuK; alate suvi kui taĺv õli kasuk seĺjän Kod; nüid süiasse äripääv kui püha pääv nisu`leiba Äks; üit́s ku tõine kuts mut oma poole Krk; ü̬ü̬ ku päiv pid́i tü̬ü̬d tegemä Urv; noodamiiss püüt suvõl ku talvõl Räp b. ei muud ... kui muud `kalla ei `saagi kui vaid `äŋŋeri Vai; ega muud `ühti kui akame minema Ris; no ärjad, ega nad muud teind kui `küńtsid Hag; aga meste `riideid ei õmmeld `kiski muu kui rätsepäd Juu; kislad muud meil ei söö kui mina Ann; äket põld meil muud kui karu äke Trm; ja muud `palka es ole, kui kleedi `rõivakse tõi Ran
Vrd kutB. määrsõna
1. rõhumäärsõna a. täh väga, õige, üsna `Raiusin puid `ninda et kohe `lastud `lensid kui `kaugele; Meri `ehkus `suoja viel kui `kaua Kuu; säält `massinate alt `juoksep ehk kui pient `lõnga Lüg; vana `onti oli kui `kaua `kutsarist Vai; Siis on kisa kui palju Kaa; mena `rääkisin temaga keik kui `kougeld (pikalt-laialt) Rei; kibimaea oo kõba, see ei lagune ää, seesap kui kaua Mih; inimene võib kui `vaene `olla, aga ole puhas Hää; kel last ei ole, see on noorik ei tea kui kaua Juu; ega ta `sinna kui kauast ei jäänd VJg; ega ta kui suur ole Trm; minä elän kui vanass, aga lapsed kadid nuarelt Kod; ma isi põletasin alet kui paĺlu Ksi; `uiskab sis kostab kista (kes teab) kui `ilmasse Lai; `viisega võesit kui suurest vi̬i̬st läbi minnä, vesi lät́s `väĺlä Kam; viim(a)ne kui kõik (viimseni) nüüd on `viimane ku `raasuke `süödü `vällä Lüg; vöttis mu kääst `viimse kui raasu Rei; võttis ää `viimse kui lehe Mih; viimane kui aenuke liige oo valusad Aud; `korjasin viimase kui terä kokku Juu; `viimne kui kana pueg `müidi ära VJg; Viimane kui õks pandi kuppu Trm; viimäne ku uks ja aken õma testod Kod; nõrist viimätse ku tilga ärä Trv; perämine ku kana kah `müüdi mahaʔ Har b. täh kuitahes, ükskõik kui Õli sie `süämine kui vilets, nua ja `kahvliga `süädi Jõh; `olga kui suur tahab Khk; Olnd see koorm kui suur tahes Pöi; ole sa kui tark `tahtes Tõs; süe ehk kui `iaste VMr; olgu rõõvid seĺlän kui taht paĺlu Hel; olgu sul kui kullanõ mi̬i̬ĺ, kud́ä tulõ, siss pahandõss jäl ärʔ San; olõ sa ku tark taht, kõ̭kkõ `aśja sa õks ilman ei tiiäʔ Har; Suutii pääle viä liiva kuʔ pallö, sinnä mõrka‿i midägi Vas; olgõ tä kui tark, `tarkusõga midäge ei ti̬i̬ʔ Se c. lause lõpul mõni õpib nii ruttu ku Hää; nagu närmik, nii `vaene närus kui VMr; kui kaste ein vanaks saab, siis lääb kõvaks kui Sim; on nii murelik kui Pal; `varda olive `lõngu täis kui Trv; kui kolm `langa üten, siss om nii ilus kui Ran; kuuse ladu om nii kahar ja tubli kui Puh; vahel `tuiskap suure ange kui Kam; päiv paist nii ilusallõ kui Urv; peni kõrvaʔ `kirki ajanuʔ, `kullõss kui Krl; Tõnõ (puu) ei `lahkõ `kuigi, pessä sa˽kui Har; Ega vanast tu̬u̬d puu `väŕki kiä kui väŕmi es Rõu; pańd latsõ sinnä `hällü ja sõ̭ss hällüt́ nöörist ja kuʔ Plv; konnaʔ mullistasõʔ vi̬i̬ siseh kui ja `haukva Räp d. väljendab imestust, üllatust `ommete ku `uonost jäänd `kassi: ku ilos `kassi oli Vai; kui `kange valu ai, ai, ai Muh; sa paraku, kui `mõisnik seda nägi Mär; ena ku suured kardulid Kse; kui odabad olid aśjad Mih; ena kui tugevad need oo Tõs; kui `kierdu rehä tein Khn; `jennää· kui `paĺlu `lammud Aud; kui ilusad laulud meil olid Hag; oeh kui pailu sii neid on Juu; valata, kui `kõrgel juba kuu one Kod; kui `uhke ma `oĺli, ku ma nońde saabastega kõpsuti Ran; oĺl plödi pääl ja kuppu ku `oitku San; ta ni etev inemine ku `hoitkuʔ Kan
2. küsiva-siduva sõnana a. otseses küsimuses kui `külmä vesi on Vai; kui koua see `aega vötab Ans; kui palju sa annad Muh; kui `kaugele su püśs jooseb koa Mär; kui paelu kellu oo Tõs; kui suureks sa viel `kasvad JMd; kui vana sa veel piad olema Pee; kui kaua sa teed Trm; kui kaua sa sussitad teda Äks; kui `kaugelt sa oled Nõo; noh ku kauõn sa õigõ elät Har; kui `minkõgaʔ Se b. kõrvallause algul miä voin `kergitä sedä kive, kui `raske tama on Vai; tule, ma katsun, kui suur sa oled Juu; ei tia, kui kaua sie viel `aega võtab VMr; minä suan `kätte, kui milla si̬i̬ õli Kod; ei tää kedägi, kui `paĺlu ta parep om Krk
3. kuidas et saand magugi (maitset) `tunda vai kui Vai; kui rendi raha `saaja (saada) Vll; kae˽kui taal `rõiva ripõndasõ alt; Ti̬i̬ no kui taht Urv; ei tiiäʔ kui paremb om Krl; tu̬u̬ om nii kui tuńnistajaʔ tegevä; ma ei˽`tihka˽tu̬u̬d sullõ üldä‿ga kui tu̬u̬ kõneli Har; sõ̭ss tuĺl üt́s mi̬i̬ss, tu̬u̬ tiiä˽kui üteĺ Rõu; kui täl ta aig är `pilluss; kui kand iih nii võsu takah; kui sa˽pant tu̬u̬ `haigõ veridse inemise `paljiidõ puiõ pääle Vas; `Aet́e kui taht ots otsaga kokko Räp; Kiä kui mõistsõ, tu̬u̬ nii teḱk; üldä võit kui tahat, ki̬i̬ĺ kõ̭gildõ murruss Se
4. kuidagi sa‿i mõista˽tidä kui süvvä ei söömäte jättä San; Umb`sõlmõ ei saa˽kui `valla, viidät paĺlu `aigu Urv; mõnikõrd om `hirmsa suuŕ halu, ei joua˽kui vällä˽kanataʔ Har; Mõ̭nikõrd oĺl tu̬u̬ oĺg nii jämme ja˽kõva, et jovva õs kui t́sirbiga lõõgadaʔ Rõu; läbi saa ar kui ni (saan kuidagi hakkama) Se
kujutama kujutama R Sa Mär Var PJg Kei Ann Koe VJg Iis Kod Plt, -eme Krk Hel Kam; kujotama Tõs(kueo-), -mma Har Plv; kojotama Mar Juu Trv, -eme Hls Krk San; kojutama Krj Jür, -eme Krk, -õmõ Krl; kueutama Kse Tor, kueo- KJn
1. kujutlema (hrl prepositsiooniga ette) `Niitse aja inimesed möista seda omale änam ede kojuta, et missuguste tulede ees sai tööd `tehtud Krj; Sa äi `oska ede kujuta, mis nad (lapsed) teevad Pöi; suured tüdrikud kojotavad eesele ette, täna `õhtu lähme siia ja täna `õhtu lähme `sõnna Mar; kujutab mud́u `tühja ette omale Mär; mõnikord kujutad midagi mõttes ette, võtad `plaanisi Var; see ette kojotus on kõik `tühja `luhti läind, mis ta on kojotand Juu; kojutasin ette oma `ploani Jür; ma olen üle pia kõege oma elu aja niuke kurb inime, kujutasin niuksi `kurbasi `aśsu Ann; ma kujutasin seda teisiti ette Koe; sie tüdruk kujutab ennast juba preilist VJg; ma kujutan ette, et ommen sõedab Ranna `valda Kod; ei `oska enesele ette kujutada, ku põle näind Plt; si (usk luupainajasse) om kõik vanast `rahvast ete kujutedu Kam; tu̬u̬ asi es `olõki nii suuŕ, kuʔ tiä ette kojutõss Krl; vana habõnik tulõ, pää mõttõid täüs, näüss, mis ta nakass ette kujotamma Har || ennustama sie [unenägu] kujutas ette seda jo Hlj; si̬i̬ ette kujutemine läit́s `täide Hel; ma piä kõ̭ik teile ette kujotamma Plv
2. pilti, kuju looma või esitama ei `oska ju `rääkimesega `kõiki `vällä kueotada [kuidas kangast üles panna]; pilt kujotab inimese nägu ja `looma ja `kõiki `asju Tõs; kueutab üht `looma Tor; lait́s mud́u ei tää, ku tal ette ei kujute Krk || kuju võtma Kui pilved kueotavad, siis tuleb sado KJn || peibutuskujudega meelitama ja jahtima Raba anisi sai kujutata, kogo parv `lennas kuju `piale `alla IisR; sügüse `käüti `tetri kojotamen kojodege, ku lumi mahan om Hls; ta piap sääl (peidikus) nõnda kava kojoteme [kuni teder tuleb] Krk
3. aega viitma, konutama mis‿sa kojotad siin ku‿sa minema ei lää Trv; Mis sa iki ilmast ilma siin kõrtsin kojoted Hls; kojots pääl sääl sannan; mea kojote ja ooda kas küll; kojote pääl siu man ja viivite oma `aiga Krk
kuletama1 kulet|ama R Kad Nõo Ote Rõu, -eme San; kulõt|ama Ran Urv, -amma Rõu, -õmõ Krl
1. luituma, koltuma; kolletama külm akkab tulema, jo kuletavad kaik puulehed ja `ruosid VNg; [teki] `päivä`puoline külg on kuletand; `iuksed akkavad kuletama (halliks minema) Lüg; Ma panen sene kuletane `sieliku `selga Jõh; `Värvis kappi ära, aga juba akkand kuletama IisR; rohi kuletab Kad; kapusta lehe om ärä kulõtanuva, om kõllatsess lännuva Ran; tumeda kuletanu `näoga, nisuke vastik [mees] Nõo; sügüse mõts kuletas ärä Ote; võta kuletenu [kapsa]lehe, mis aĺlass toda ärgu `putku San; aava leheʔ kulõtõsõ kõ̭ge inne Urv; lilli leheʔ kulõtõsõ põvvagõ Krl; Liine ka‿ks um jo ńaost är˽kulõtanuʔ Rõu
2. pleegitama `Päike kuletab, `mustad `lambad lähäväd suvel `pruunist VNg; päiv või vesi on `vällä kuletand, nüüd on `õtsas Jõh; midä `päivä kuleta, se on kuletand Vai
Vrd kulatama1, kulõhtamma
kulõhtamma kulõhtamma Räp, kullõ- Se = kulõhtuma ma koŕsi ajah `kapsa ärʔ kulõhtanuʔ `lehti; sügüse kulõhtase leheʔ Räp; vana rõivaśs om ärʔ kulõhun; [rõivas] nakaśs jo kullõhtamma, päevä käeh paist, kulõhuss Se Vrd kulatama1, kuletama1
kuna2 kuna Hlj Vll Hää JMd VJg Sim Iis Äks KJn eL
1. adv millal, kunas kuna sa `jälle tuled Iis; ei tia kuna si kohoss tuleb Äks; kuna ta ärä tuub selle vigla Trv; kuna si̬i̬ (hoone) `põĺli Hls; ilma targa - - `ti̬i̬dve ka ärä kuna kevväi tule Hel; kuna sa käo kuulit Ote; kuna tu̬u̬ oĺl Urv; `keŕkün om küll `üllen, kuna tiä `ku̬u̬li Krl; ku uma hobõsõkõnõ olnu˽taĺlih, siss lännü˽kuna taht; tulõʔ eśs kuna tulõdõʔ, mine˽kuna tahadõʔ Vas; `Putro tet́te ja `sü̬ü̬d́e kuna taht Räp; `vińgjal t́sial om kõ̭õ̭ viga, kuna ḱärs `haigõ, kuna maa külmänü; kuna sakõ `kapsta keedetäss, kuna vedeläʔ Se || Ma põle seda kunaajal (mõnel ajal) näinu Hää; mia ei ole kuna aig (ammu) ämp käinu; `sinna `kohta ei ole ma kuna aig (kaua aega) saanu Hls; kuna`aigu (millal) Ote Vrd kona
2. adv kunagi Ei˽ta sullõ kuna midä annaʔ; Ega `päivält paĺlo kuna voki ette saa õs; kalamehel oĺl alasi `õ̭nnõ, es kuna ilma jää es Rõu; ei olõ tu̬u̬st rahast kuna nii `puuduśs Plv; tulõ˽kuna süǵüse `pu̬u̬ldõ ku ma˽ka elä; silmäkolmuʔ `lääḱi ei˽kuna `valgõss Vas; ta aks kängehhüss kuna arʔ Se; Ma köödä räti kolga sisse umaʔ sõnaʔ, sa kuna nibut́ pästät vallalõ Lut
3. konj a. põhjendav sidesõna: sest, sest et es `kõlba söök, kuna ta olli soolane, kuna ta oĺl iivale keedetu Ote; Mi̬i̬ss küsse naaśõ käest, et mis timä kerikoh naarma nakass kuna mu̬u̬d́o timä ei olõ kunage naarnoʔ Räp b. aega väljendav sidesõna: sel ajal kui, samal ajal kui meil oli `ainuld neli vakkamad seda maatükki siin, kuna `Rutjal olivad talukohad `kümmest `viieteist`kümme `tiinuni Hlj; kosjataat́ `iste `kauga `aigu, kuna si̬i̬ alli (halli lamba) liha kiie Hel; Minna `otsõ iks Ennu, kuna Enu oĺl jo ammuki˽küünü läve i̬i̬n Urv; kuna tulõ õdagu, timä iks võtt `vasta Lut
kurg kurg (-ŕ-) g kure üld (n `kurg|i, -e Vai; n, g kure Jäm Khk Hi; g kurõ Khn Ran Võn Kam San V)
1. sookurg õlen kui üks lesk kurg või nagu unt `üksi `päine Lüg; `pitke `kaulaga ja `pitki `jalgoga `kurge Vai; kure on konna kunniŋŋas, kured `otsivad, `nolpsavad neid kevade Jäm; kes `meite odrad puhas `nahka paneb, vana kure, käte vahelt `äigab pöllu `puhtaks Khk; Kui kured `kangesti `karjuvad, see pidi `jälle `vihma tähendama Pöi; kurg `olli `täida täis, üsna kubises täedega Muh; Täisi täis kut kure pueg Emm; suured karjad olid `kurgesi, summa viisi LNg; Kured olid `tähtsad linnud, neid `tunti igas pool; Kure kael üle mere = katla sang Han; Kui kurõd `kõrgõ `lendväd, tulõb külm tali Khn; kured lähvad, `kurja `ilma, aned lähvad, `alva `ilma PJg; akab juba taĺv tulema kui kured `lähtvad Ris; sui siis on `kuŕga sii küll, söövad sügise na jõhvikaid; kui kured sügise sedasi `rongis läksid, me akkasime `karjuma, sega pudru, sega pudru, kus kured läksid nii segamini, põld `rongi enam kusagil Juu; kuŕg on `rändaja lind Koe; kure munal ei piä `mingid maetsed õlema; kuŕg tõssab aga `jalgu ja käib üksi, egä tämä peregä ei käi Kod; mõned üksikud kured on, kellel pesa `tehtud puie `peale Äks; kuŕg läind kurjas, and lastele tappa SJn; kure om är `eśsunu (ei lenda reas) Krk; piḱä seere nigu kurel Ran; kuŕg tunnep oma `säetut `aiga, kona ärä piäb minemä Nõo; kuŕg kah `korjass `konnõ ja mis tä kätte saa, veese `poele tood́uss Võn; kuŕg om maisa lind Ote; kurõ˽läävä˽kurja ilmaʔ, hani läävä alla˽tulõvõ Krl; Miili tulõ uḿmi kurõ`jalguga, astuss `õkva ku kuŕg Har; ku kurõ˽suuhn tänitäseʔ, sõ̭ss umma˽hüäʔ ilmaʔ Rõu; inne es `naata rükägi tegemä, ku˽kurõ laugõlõma nakasõʔ Plv; sügüse kurõʔ `lätväʔ, saavaʔ kuŕa ilmaʔ Lut; kurge viskama valetama kas `viskat `kurge või kõnelet `õigust Krk || (kuresaabastest) kured `tievad `nairid Hlj; kured nokkivad `jalgu, siis kui `lapsed `käiväd vie `loitudes `palja jalu Jõh; lastele ikke `öeti, ärge minge `veese, kuŕg toob `saapad Tõs; lapsed ei tohi `õue `minna kured tulevad ja künnavad `nairid `piale JõeK; nä kurg on `naerid `jalgade `piale teind Amb; küll sai sellega valu näha, kui kuŕg kevadel siared `lõhki nokkis Sim; kuŕg um verevä˽`saapa˽toonuʔ Plv || u toonekurg (euf kurg lastetoojana) Noh eit, pane puder akkama, naabri naisel tulnd kurg külaliseks Pha; Seal kuuleb `varsti kure äält Pöi; kurg toob tite tiiva all Kse; kuŕg olla nähä (rasedast naisest) Juu; naesele `leńtsid kured Pil; juba kured keerutavad siäl KJn; kurõ˽toova tiigist konnapujakasõ ni `saage lat́s Se || (rikkast inimesest, kiitlejast) Mis siss kurel viga võõrsil kävvä, ku erne een ja tatrik taka Ote; Mis kurõl viga kõrista˽ku `herne nõ̭na all ommaʔ Urv; Mis kurõl viga `kurku kurista, ku su̬u̬ sula om Rõu; Kas kurg sõs söömädä, ku herneh nõna all Räp || (teat mängust) ku lõpõdi põimmaʔ, aiʔ kuŕe kotti Lut || (muid ütlemisi) Kured `vievad ühe `süöma aja `kaasa (lõunasöögikord jääb sügisest ära); Kurenokkast on ka mehele `saadud Lüg; kui kuŕg petäb ää, tulevad täid `peäle Juu; Täib kurel oodata, mil soomaa sulaks saab Amb; Senni kurg kooles, kui soo sulas (laenu maksmata jätmisest) Urv; kui kuŕg pett, lätt mõ̭ni asi katski, kas tsiŕp, adõ̭r vai midägi muud Vas; Ei kurg madalahe mõtsa kae Rõu
2. vannasadra käepide; harkadra aisad `kurgidega adra VNg; sel adral õli - - taga pikkad kured kust `kinni `oieti; `Kurgedegä `atral on kureõts, kaks kure `õtsa Lüg; kureots pole `püuse saand (pole veel kündnud) Kär; Kurg `tehti kõverast kadakast Pöi; Kure käib adra varre pääld Rei; [adral] ermus madalad kured Rid; kurg `tehti `peale, kaigas all ja peal käis kurg Han; adra kured või aesad Tor; adra kured olid vanast kõverad kuusejuured, kust `oiti `kińni HJn; adra `kurgi on minugi kääd oind Tür; `kurgede vahel viab obune, aga tagumised otsad on käsipuust Sim; mua adral õlid kured, kus obune vahele `pańdi, mua adral õlid kure otsad üles kõverad, aga vene adra kured õlid `õiged Trm; kartuliater on `sahkegä `kurge vahel Kod; Muĺgimaa adral on löhemad kured Plt; `kurgede küllen om käsipuu Trv; adra kurõd olliva kuusitset, `võeti üten juurikuga Ran; kõvõra otsaga `raide olliva kurõ Kam; too adra kuŕg siiä, vaja om ader ärä `köütä Ote; noist kurist (kurgedest), noist saivaki adra `vehmreʔ, noidõ `kuŕgi vahelõ `pańti obõnõ Urv
3. esi, tööriba seisab taga kure otsas Amb; katsu et kurega järele pääsed VJg; suvel kõigutan kure otsas, talvel laalan laua otsas rhvl Sim; si̬i̬ jäi `kurge tegeme, ku temä oma viilukest ei jõvva ärä lõigade Krk; kurge jääma (jätma) ~ kures olema rukkilõikusel eega maha jääma `minga perast sina `lõikumaal `kurge jäid VNg; kie rukki `lõiku ajal jäi maha oma `iega, siis `üöldi, sie rippub kures, `tõised avitasid `vällä kurest Lüg; Jätsid kurge Amb; jäi `kurge oma `eega Kad; olid laisk, jäid `kurge VJg; kes iega taha jäi, sie jäi `kurge Iis
4. mõrra tiivapuu – Kod Lai kuuritsa kured, kaks `kurge, üks kurg käib `mü̬ü̬dä jõe `servä, tõene kesk jõge Kod
5. jõhvikas – Kod MMg Kõp Krk [öökülmad] küpsetäväd `kurgi Kod; kure `äitsnemise aig olli küĺm, kure `äitsne `külmiv ärä; täo om perätu `kurgi mõtsan Krk
kurk2 kurk g kurgu üld (g -o Käi Mar; n kuŕk Mar), g `kurgu R(n `kurku Vai)
1. suuõõnele järgnev neeluosa `kurgus kibeleb VNg; kui `kurku ei õle, `miska sa siis saad `süia, `kurgust `nielad `süömise `alle Lüg; `kuiva `leiba jääb `kurku `kinni Vai; ta‿p tule mu kurgust `välja see söna Jäm; kala roog jähi `kurku `kinni, paisetas keik kurgu üles Khk; Läks nagu vaalaskala `kurku (ahnest neelamisest); See (jook) aitab `kurku loputa küll Pöi; see joob nõnna et saabas kurguks ja tõŕs kõhuks Muh; körist `ingeda, `kurkust lεheb toit `alla Emm; küll on karune leib, viib kurgu `katki Phl; `kõikidel eläjädel oo kurgod Mar; mu `ammad olid akkames ja kurk oli `vaĺmis `neelames Mär; Kukuljõnnulõ lähäb sügüse odra oga `kurku Khn; kaela rahud akkavad `paistema ja matavad kurgu kinni Vän; końt jäi `kurku `kinni Jür; `kurku kuristama VJg; käul lääb õdra õkas `kurku, ta enam ei kuku; kala nokkab krutska `kurku Trm; laalab tumedass kurgu põhjass; käed sõńnikuga, lähäb `kurku si̬i̬ ais kõhe; koer akab siinsaman `kurku ajama (ahnelt sööma) Kod; köhis ja kröbises, ei saand iast `riakida, siis `ööldi et nigu konn kurgus; läks kui uńdi `kurku (sai kiiresti otsa) Lai; kurk om kipe, kipiteb kurgun; loputeme `kurku ka vähä (joome alkoholi) Hls; kurk om mao küĺlen, kõri om kopsu küĺlen Krk; temä (liha) jäi nii kõvaste `kurku `kinni, et `õkva `lõpmise veere pääl; mia sai tolle leevä raasu suhu susata, `tu̬u̬gi karass `kurku Puh; oi `kurku läits, ei tää kost ma `viina saa vai saa `kurje `sõnnu; siga lambib nii `ahnede, et lü̬ü̬b `endäle `kurku Nõo; köhä tulõ nigu tojauss `pääle, nakass nigu käpistämmä kurgun Kan; K´agu kuuk seenis ku kesvä uhak `kurku lätt, sõ̭ss om laulul lõpp Urv; ei˽tiiäʔ kuis mul see kurk om nii kińni jäänüʔ, nigu tüḱk om kurgun Har; Ku `sü̬ü̬mise `aigo `kurko karaśs, sõ̭ss täheńd tu̬u̬d, et kas saad `viina vai saad tõrõldaʔ Räp; kõ̭gõ heĺüga, kõ̭gõ kurguga `täńtäss Se || kuumalt `kurku ja palavalt `perse, kae iki ku ruttu `kurku saat Krk || ane kurgu (hingekõri kõhre) `sisse pannasse körid (lastele mängukanniks) Khk; kurguni ülimal määral Ei enamb või `süüa, täis kohe `kurguni IisR; Ta on kurguni täis, aga ikka ajab `sisse veel Pöi; aes ennast kurguni täis Emm
2. fig a. (ähvardamisest, peksa andmisest) `selle inimisele on `annetu ia mats, `ambadki on `kurku mend kõhe Lüg; lubas `meite pisise poisile `ambad `kurku `lüüä Jäm; saab näha, millal ta mu `kurku kinni `kargab Muh; pane ninda et `ambad `kurku Emm; ma peksa so `ambad `kuŕku Mar; löön lõuad `kurku Kei; aga ma löön so `ammad `kurku kohe `kuude `järku Juu; lüen su `ambad kurgu `põhja JMd; ähvardas `ammad `kurku `lüüja Plt; panen `sulle mödä `ammid nõnna et `ammad `kurku käeväd KJn; `hambid `tahtsõ `kurku lüvväʔ Plv b. (vara mahajoomisest) kõik o läbi kurgu joosn Muh; Kurk kulutab änam ku käed teevad Hää; puha läbi `lasken oma kurgust Krk; tuu miiss om kiiḱ umast kurgust `alla `niildünüʔ Krl c. (janust) Mo kurk nii kuiv, ehk sool on veel pireke [õlut] kiha põha peal Pöi d. Süda viha täis - - süda tõuseb `kurku üles Hää e. Laps `etsis emä, omal nutt `kurguss (nutma puhkemas) Kuu; Mis sa säel `irmuga viel `vastad, sõnad kippuvad `kurku `kinni `jäema IisR
3. kurgualune Kuorm läks `ümber, `raŋŋid obuselle `kurku, `mutku korises viel IisR; kanal on pisised eldad kurgu all Khk; kitsel o `väiksed sarved ja abe kurgu all Jaa; vatid ollid kurgu alt `kinni; Tiinal `olli suur sõlg kurgu all Muh; särgi krae tuleb kurgu `alla, nööbiga `kinni Mar; meestel olid koa reesid kurgu all Vig; põdra meie põllal kahe vassikaga, vassikad kurgu all Kse; preesid olid justkui `pandlad meeste`rahva särgi kurgu all Hag; siidi paelad olnd kõik siin kurgu `alla `siotud Ksi
4. millegi ava või suu; millegi kitsam koht a. põlveõnnal, varbaalune, jalakurk nii pikkad kääd olid, `polve `kurkude kuhal; `polvekurk on just `polve `silma all voi taga Jõe; `Varba `kurgu `tallasin `heinämaal `katki Kuu; panin `terva `varba `kurku, siis ei akka `auduma VNg; `pastli paelad, nee - - keivad jala kurgu peelt kogu Mus; jala kurgu peal suur jäme jurakas (paise) Vll; Kurgu pealt põletand vassaku jala kõik äe Pöi; Naistel oudust sui vesise ajaga einamal varbakurgud maha; Jälg on kurgu pεεld `aige Emm; kuub oli jala `kurku (põlveõndlani); `varba kurgud nii maha `vötnud (katki) Rei; `varva kurgo alosed oo kat́ti Mar; `varva kurk o maas, `tõmma `nartsu `ümmer Kse; se `varva kurgu alune lähäb vahest sui nii kat́ti Juu; `varba kurgu alt `sorksi ärä Hls; mul om si̬i̬ konnasilm `varba vahel, `õkva `väikse `varba kurgu all Puh b. saapakurk; kontsaõnarus Minul `tahvad `saapad `kurgust ikke `piigistada IisR; saabas kurgu pεεlt kitsas, ei liha `jalga Jäm; Ma `kaapisi luua pεεl korgikurgu tühaks; Kamass oo kurgu peelt välja venind Kaa; kiŋŋad [on] kurgo pεεld `ketsad Käi; `saapad kurgust `kitsad Tor c. voki lühi auk kurk on lühü `ravva `õtsas `ümmargune auk, niit `juokseb `kurgust `värtne `pääle Jõh; löng läheb oki kurgust läbi Khk; oki kuŕk oo ees posti `külgis Mar; oki kurgust lähäb lõng läbi Aud; oki kurgust jooseb lõng pooli `peale Tor; Vokiga ei saand nii jämedat [lõnga] kedrata, vokikurgust ei lähe `alla nisuke jäme Kei; voki kurgu nahad Koe; voki kurguss juakseb lõng Kod; Kui lühi kurk - - ärä kulub, siis `joodeti `jälle vasega täis KJn; lõng läits `kurku, ei lää kurgust ala, kisub `kurku Trv; oki kurk, lõng lääp kurgust läbi Krk; voḱi kurk taht `ju̬u̬tmist, timäl um t́salk siseh Plv d. nurk adra vanda, adrapuu ja sõle vahel adra `kurku pannasse nuut `sisse kui vesi vagusid `aetasse Khk; kadaka tuut pannasse `kurku; kurk ummistab märja mullaga ää Kär; Topp `pańdi adra `kurku ja `aeti vagusi LNg; adra `kurkos see raud oo adra sõĺg Mar; adra `kurku jääb rohi `kińni, paneb adra `umpses Lih; mua adral tuli seda `tihti, et kurk jäi `kińni, kupatas lipeti ja saha vahe täis Trm; adra kurk um raup̀uu `vaihhõn ni kammidsa vahjüssõn Lut e. mõrrapära suue mörra `kurkust `vöötse kalad `välja Mus; kui kalad `tahtsed mörrast `välja ujuda, kurgud `hoidsid tagasi Phl; kalaʔ `oĺli mõrra kurgust läbi `lännü `mõrda ja is mõista enämb tagasi tullaʔ Har f. nuiad (pommid) ülal `kurkus kellul (kellal); piibul on kurk, kust vars lεheb kaha `sisse Khk; vikatil oli kanna `kurkus pagu sihes; raad `aksid aŋŋu `kurku `kinni Kär; löötsa kurk (sepalõõtsa osa, kust tuul välja tuleb) Pha; `lamba naha koogul o raud `kurkus; see lips, mis suus köib, o piibu kurk Muh; ülemine paĺk oo peńni `kurkus Mär; seal kus pulk sees oo, seal ta (lõuguti) kurk oo Vig; piibu kurk läks umpses Kse
5. (kitsas) väin; väina, lahe vm veetee kitsas koht (ka maakitsus) Laev söitas Sääre kurgust läbi Jäm; sii `pöldude vahel on Maiendi kurk, kitsas tee Khk; Kui sui oli kui, `mindi Nasvale kurgult otse läbi Kaa; tuleb metsa `kurkust läbi `minna Krj; `Lamrine oli lammastega lau `kurkus; Kui mered `kangest `töusvad, siis ajab lau kurgu vett täis (ujutab maakitsuse üle) Pöi; Ari (Hari) `kurkus paestab üks lae Muh; Mo isa oli püüumees, püüdes kala Voose kurkus Käi; kurgu sees vesi jooseb kõvasti Rid; lähme kurgult `vällä kui me sinna Rotsi mere lähme Khn; ku tuul mere kurgust pidi olema, siis kala ei saa Aud; kurk, kost laiv kääse läbi Võn; kävväss sinnä `mõtsa toda `kurku `müüdä - - ei ole sinnä puid kah kasunu Ote; ei mälehta kuna tu̬u̬ oĺl, aga üt́skõrd kaav́eti Uhtinõna `kurku (Meerapalu ja Piirissaare vahel) Räp Vrd kurgumeri
kuru1 kuru üld
1. kitsas ruum reheahju ja seina vahel; ahju- või pliiditagune; aganik; katuse- või ulualune kurus `onvad kõik tüö `riistad ja muu kolo Lüg; kurus olid pühud (aganad) sehes Ans; kuruse `aeti talveks `pahna; ahju `perse ning seina vahel üks pisigene kuru, visetasse määd (midagi) `tühja kola `sönna `sisse, kuruse Khk; kuru pääl oli liigtuba Krj; kuru oli tua taga pisike `kamber, jahvekivid olid änamaste kurus, tuast läks uks `sisse kuruse Pöi; toa taga `ollid `seuksed kurud aganate jaoks Muh; vanast ajast oli ahju ja seina vahel kuru, kus aganad `sisse `panti Emm; pisigene kuru kui üks vεhene maja (ruum) on Käi; oli rehi `valmis saand, `viidi keik `jälle kuruse; üks kuru on, pole suur `ühtid Rei; Sügüse piäb kuru männä puru `täüde vädämä, siis `talvõ iä võtta Khn; kuru oli rehetoa seina ja välisseina vahel Nis; sasid `leikasime kõik kurusse Sim; ahjukurun `oĺli leevä `lapju ja ru̬u̬p ja `kõ̭iki seräst `asja Nõo; riihe kuru, tu̬u̬ lät́s nõkõ täüs, lät́s lahi `sisse; lähät `kurru magama Har || kitsas koht; vahe, pragu katusse kurus oo pääsusse pesa; tεεb, koes kuru vahele see vöis kukkuda Khk; Poe sa sönna kapi vahele kurusse Kaa; Jäta [pliidi ehitamisel] ikka pisike kuru liidi ja seina vahele, kos sa soad puid `panna Jaa; See (köök) on nendel just kut pisike kuru, kitsas ja pitk Pöi; lat́s om sääl nigu kurun sängü alh Har Vrd kurukamber
2. nurk – eL pane luud `kurru; `lamba aia `kurru ajanu Trv; silmä kuru punetav; mõne inimesel lääv [silmad] `viltu `kurru, terä käänt `kurru; jäägu `kurru kopiteme, aia ala alliteme rhvl Krk; tüdruku olli usse kurun Hel; `ta‿ĺli tüḱnu nigu `kurru sinna saena ja trepi `vaele Ran; mes sä istut sääl kurun ja kuedat; ma kupati ta (lamba) `lauta `kurru Nõo; suukurust tuleb `süĺgä `vällä Ote; ma `viśki sinnä `kurru ehk nukka Kan; Sääl kurun tä istus, mina ei˽tiiäʔ mis tä säl teǵe Urv
3. (aiaga piiratud) kitsas (karja)tee – R VJg Iis Trm kuru on `nõnda `kitsas, et ei saa kahe inimese `rinnagi `menna `ühtä, üks`aaval peradikku `luomad `pääsevad kurust läbi; majad on ridassutte ehidettod, kuru vahel, kahel puol kuru majad; `veikesi kurusi on `metsas pali Lüg; Kurul õli senepera aid kahelpual `vastas, et `luomad ei `pääsind `välja Jõh; kui `luomad `käüdi, siis oli kuru, kust `luomad `käüdi `karja Vai; `luomi `aeti karjamalle kuru `müeda Iis Vrd kuruaed
4. kõrvaline, eraldatud paik (metsas, soos jne) elab sääl küla kurus VNg; sial jõe jääres oli `turva raba, sial oli ka üks kuru; raba mets, kus lagedam ega seda kuruks ei `öelda - - kuru on iki suuremas metsas Plt; om sääl taga mõtsakurun Trv; kuru na kutsutass, säänne perätü, nigu mõtsa siśen vai nii; ma `suusiga tulli säält soo kuru mant, lätsi `kurru teed `ot́sma; takan kurun na (kalad) kudeva Ote Vrd kurm2
5. lõikamata (rukki)riba – TaPõ Kas sa jäid kuru `õtsa kusele (öeld sellele, kes eega maha jäi) Trm; `seie jääb nüid kuru vahele; ära jäta kuru vahele MMg; jäi kuru `õtsa kurutama Lai; kurusse jääma eega maha jääma jäi oma õtsaga kurusse Trm; jäi kurusse Äks Lai Vrd kurg, kurukene
6. urg, koobas mäe sees on rebase kurud, mägrad elavad veel kurudes, muud loomad ei ela kurude sees Saa
kõle1 kõle Lüg Jõh, g -da IisR L spor K(kö- Ris), I TLä; n, g kõle Pöi Muh Rid M; kõlõ g -da Khn Har; kõlle g kõleda Kam; n, g kõllõ San(g kõllõde) Plv Vas; köle Noa, g köle Sa Hi(u köleda Emm)
1. teravalt, lõikavalt vinge (tuul, ilm); vingelt külm kõle tuul, kuiv tuul, `ninda `irmus vali Lüg; nii `kange, köle käre külm Khk; pia tee selle köle tuulega oo ää `kuivand Mus; See teab kõled `kuiva `aega kui koristi ölal puu ladvas omiku koristab Pöi; oh kuu nii `püsti, tuleb köled ja `külma Emm; nehuke kõle `ärmas omigu oli Vig; Sügüse akkavad `jälle igävesed kõlõdad jõlmad Khn; kõle `talve Vän; kõle tuul on sügise `paĺla moa `aegas Kei; kõleda tuule kääs lähäb nägu ketutama Kad; uh kui `irmuss kõle tuuĺ, pańds mu väriseme kohe Hel; `talve om kõle küĺm, nigu `ü̬ü̬se `seĺge ilmaga Ran; [kevadine] kõllõ tuuĺ Vas || kuiv ilma lü̬ü̬ kõllõss, ilm lätt kuivalõ Vas || halgas kui lü̬ü̬t tokiga `vasta puud, siss kõlisess, kõlle puu, äste piḱk, peenike, illuss, `sirge kuus - - küll ta om kõlle Kam Vrd kõlejass
2. lumeta, paljas, kiilas piab `seokest köled `aega, köle pidu (lumeta tee) on; köle `piuga pidavad `raudud obused olema Khk; köle `jääga piab obustele porgad ala `lööma Mus; `liiga kõle tee oli, võttis looma jalad ää Pöi; igavene köle ja libe, mis pole mitte lund pεεl end Emm; `talve, kui väga `jäine ja pohas on lomest, köle tee Käi; läks kõle `teega Rid; kõle `iates; kõle maa Trm; kõle koha pääl regi jooseb `risti, regi lü̬ü̬b `virri Pst; ti̬i̬ om nõnda kõle - - oben libastess Krk
3. kile, kriiskav tõesil õlid õma `mu̬u̬du eledäd jääled, tämäl õli kõle jääl üle `laaljite Kod
kõrsik1 kõrsi|k Võn Ote, g -ku Kod MMg Trv Hel TLä(-ke Nõo); kõŕsi|k g -ku Trm Kod(-ke) San V(-gu; -go Plv Räp [-ko], -kõ Urv Plv); kõrsike San; kõŕsk Ote San, g `kõrske Kam Rõn sügisene lambatall (põrsas, vasikas); äbarik loom kõŕsik põrsas; [lapsed] käivad kui kaks kõrsikud müda `väĺjasid Trm; tämäl ka mõned `lambad vai asjad, puha kõrsikud Kod; kõrsik tall saab teise sügise `tapmise aast `aastane MMg; tänäv`aasta paĺlast kõrsiku `põrsa om; mul üits minev`aastane kõrsik talleke om Hel; mis pääle jaaka päeva [sünnivad] nii om kõrsiku Puh; inimese es taha kõrsiket, et kõrsik `talve ei kasva; mia ole kõrsik voonakeisi üless kasvatanu mitu tükki Nõo; sügisetse `kõŕske `oina Kam; Eǵä sügüse oĺl iks kõŕsikiid kah Urv; sügüsedseʔ kõŕsigoʔ Plv; Lammas tõi paari kõrsikit Vas; kõŕsigu villast saa `veiga `peh́meʔ langaʔ, `läḿmäʔ `kindaʔ Se || viimäne lait́s, mõni üteĺ kõrsik viimäst last Hel; Jaańo om Liiso kõrsik (vallaslaps) Vas Vrd kõrsiline
kõvaste, kõvasti kõva|sti spor L K, Trv Krk KodT, -ste Lüg Jõh Pöi Muh L spor K, Trv Hel T, -stõ hv Nõo Võn Ote, V(-õʔ), -st u Hlj, Lüg Jõh Muh spor ViK, TaPõ(-ss Kod) Plt Krk KodT Kam; kövast(i) spor S(-e Krj Rei Phl); kõba|sti Aud PJg HaLä Pil, -ste L(-st Lih Vän Tor) Juu; kovast(i) spor R(-e Kuu Vai)
1. tugevasti, kindlalt, vastupidavalt; tihedalt, tihkelt `mähkega kovaste keik [seoti imikul] `ümber `kinni ja siis `ümber keha Kuu; `kiereti `kruvvid kovast `kinni Vai; äi saa seda `sölmi `lahti, nönda kövasti Khk; siit oli [kampsun] kövasti `ümber Pha; koorm peab kõvast kinni vädama; kivi oo seal nii kõvaste vahel `kinni, et ta ei liigu mette Muh; topi kõvaste kot́t täis Mär; siis nad (linnased) olid nii kõvaste `kämpa `kasvand Kir; Ää kuju na kõbaste; Mo emal oli öö (vöö) na kõbaste pial, et sõrm ei läin vahele Han; puu nuiaga nuiatati `kapsad kõbaste `aśtjasse Juu; lammas oli nii kõvasti sial laua külles `kinni Koe; lina luud ei läinud ära, kõvast kińni nagu `searded Lai; ni̬i̬ sõkuve iki kuhja `varda ümmer eenä `äste kõvaste ja teheste `kinni Trv; piip kõvast täüs topit, ei anna `enge läbi Krk; taśk `olli nöördega `ümbre kihä kõvaste `kinni Puh; panõ uiss `kinni kõvastõ, muidu külä peni tuleva `sisse; suur katõ kõrvaga `tu̬u̬bri `pańti `ainu kõvaste täis ja ki̬i̬b vesi `pääle Nõo; siss saa kõva aid, kui `saiba kõvast maa sisen om Ote; [tanu] tõmmatass nööriga kõvastõ kinni Kan; rüä vihk köüdeti - - kõvastõ kińniʔ Vas
2. jõuliselt, jõuga, tugevasti `sovvati kovast Vai; [koolmeister] karustas ja ikka kohe kõvast, kas karvad peast ää; Ää `tõmma nii kõvast `öhti, äkist [köis] `katkeb ää Pöi; ta pigistas mend nεnda kövaste Phl; võttis mo käest nii kõbaste `kinni Mar; kui so juuss `paatund oo, sa või kõbaste tõmmata mete; `tõmmad kammi piid `katki Vig; suru kõvaste Tor; oiab oma põlvest kõvasti `kińni Amb; [labidaga] sai kõvast taguda, et ta (katus) muedu jäi vedel ja `lahtine Kad; lei kõvass ja valusass minuda; kaks `ärgä vedid kõvass, ies saŕvin Kod; siin on niske kärestik, siin jooseb [jõgi] väga kõvaste Äks; ta sikutas nii kõvasti KJn; oenass lü̬ü̬b külländ kõvaste Ran; mul käsi esiki valut, ta pitsit nii kõvaste, et vi̬i̬ võt́t siĺmäst `väĺlä Nõo; ärä sa kõvastõ löögu tälle Võn; lüü sa kõvast `saiba maa `siśse; mina `oitse timäst kõvaste `kinni Ote; ärä tirigu nii kõvastõ Urv; mere `lainõ väega kõvastõ leiʔ `aknõ `külge Vas
3. järelejätmatult, kõigest hingest; visalt ta kinnits kõvast, et si̬i̬ asi `seesi piap mineme Krk; suvel aena aeal, siss piäb `ilma `vahtma kõvaste, et kud́ass aenaga tuleb tetä Ran; tõotad kõvaste et oled tennu ja nännu Puh; [ta] tõot́ kõvastõ, ku sul hädä om, ma avida kah sinnu Har
4. rangelt, karmilt ta keelis kõbaste ää, et mette ei tohi `rääkida Mar; jõkke ega `järve ei `tohtind neid (linu) [likku] `panna, sie oli kõvasti keelatud Koe
5. valjusti, häälekalt küll `äiekene `kärgati kovast VNg; `norskab kõvast, suu `lahti Lüg; midä sie `ohkad nii kovast Vai; Siis pömatas nii kövasti just mo körva `ääres Jäm; ää `reakig nõnna kõvaste mitte Muh; põrsas olnd kottis ja karind kõbaste Mih; siis ta köhes nii kõbasti Aud; kägu kukkus eele nii kõbasti sii toa `juures puu `otses Vän; küll kaŕjub kõbasti Juu; üks `jälle koputand kõvaste `akna `piale KuuK; küll müristas kõvaste Koe; kõvast ei taha nutta, teised kuulevad VJg; kärätäs ja kisendäs kõvass Kod; `õikab kõvasti KJn; ta rü̬ü̬ḱ ninda kõvast, et ta ei saa mitti `enge tagasi kah Krk; naene nakanu äkki kõrval kõvaste `naardma Hel; õdagu laalat `tassa, kõvaste ei või Puh; aevastab nii kõvaste; kärät́ nii kõvaste, et mul jäivä kõrva lukku Nõo; väegä kõvaste müristäp Kam; mi‿sa sääl nii kõvastõ vannut; ma `hõiksi kõvastõ, et oh sa jummal Har; `pikne käräh́t `väega kõvastõ Plv; üt́s um `oihknu kõvastõ reheh; kaŕusõʔ tänitäseʔ `hirmsa kõvastõ Vas; kõvastõ naard kui vana hergo; pini nakass kõvastõ `haukma Räp || fig vana`rahva `järgi kövasti üteldud – sita ais Vll
6. tublisti, rohkesti, palju No oli vade tänä`huomigul kovast kalu; siel old siis ka neil sedä sala`viina ja siis kovasti Kuu; nad olivad nii kõvast `talve `riides Hlj; `napsutab kõvast Lüg; `Anti kövasti naha `pεεle Jäm; [kreegid] `öitsesid kövade kövasti, aga marja loodust on vähe Rei; meil oli ju enne kõbaste jahu Aud; nende maa oli kõbasti sõniku ramu saand PJg; eenalene tahab ju kõvast `süia `suada Pai; masindamise aal pidi `jälle kõvasti `juodama VMr; õige kõvaste nakaśs sadama Trv; `siale piad `anma kõvaste `süvvä Ran; leevä ahi piab iks kõvaste kütetu olema; selle kaobaga ole ma kõvaste kahju saanu Nõo; nahk koometass kõvaste Ote; mul esä peśs `nahku kõvastõʔ Urv; no mullõ opati ka `tähti kõvastõ Krl; Üte süǵüse t́ä nakaśs õ̭nnõ kõvastõ kõvastõ köhimä ja talvõĺ `ku̬u̬ligi ärʔ; ku˽toomõʔ omma ˽kõvastõ maŕah, saa hää rüäsuvi Rõu; rahvast tulõ kõvastõ Se
7. kiiresti, hoogsalt küll `juoksi kovast Vai; küll see kihutab õete kõvaste Aud; ta võis nii kõvasti aeada, kas obune `lõhki Saa; ärä kõvast aia Krk; obene kõvaste ju̬u̬sk Puh; obese kõvaste joosiva Ote; ärä aiuʔ nii kõvastõ; nii kõvastõ joosi ku `jalgu all oĺl Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et ki̬i̬ĺ ola pääl Räp
8. jõukalt, hästi näd ike kõvass eläsid õma elokõrraga Kod; elasid kole kõvasti Äks; kõ̭ik `tahtsiva elädä ja kõvaste elädä; [seal peres] käenä pisu and, eläsivä kõvaste Ran; mes täl viga kõvaste elädä, täl om jo kõva jõud kähen Nõo; mu veli eläss ka no periss kõvastõ Har; `Ellimi˽vanast talu pääl kah õ̭ks küländ kõvastõ Rõu
9. (intensiivsussõnana) väga, suurel määral, kangesti a. (tundeavaldustes) mies pelastus kovast Vai; emä `oitsõ minnu kõvastõ Ote; timä um nakanu `pelgämä kõvastõ; Siss oĺl täl süä kõvastõ täüś Vas b. (seisundist) meri `mässa kovast VNg; õli küll kõvast `aige aga `vällä ei surd, elo jäi Lüg; `ahjo `lieska kovast; mie olen kovast väsünd Vai; Uks on kövasti `viltu Jäm; kui vesi kõbasti kees, läks [nahk] `pehmesse küll PJg; `joosja `aigus ka kõbast kallal Tor; nüid on ta (jõgi) kõvasti küĺmetand, nüid võib üle `minna Juu; magab nii kõvaste et `nuorskab Koe; kas ta (loom) oiab `jalga vähä vai `limpab kõvaste; kõtt valut nii kõvaste, et kraabi vai mätäss puruss Ran; üte kuha pääld om [maa] kõvaste `küĺmenu Puh; tuli läits kõvast palama Kam; see küünäl palass ni˽kõvastõ, et pu̬u̬ĺ `rasva ju̬u̬sk mahaʔ Har; tiä oĺl iks kõvastõ `haigõ Vas; tu̬u̬ oĺl jo rikaśs kõvastõ Lut || vähemalt, mitte vähem kui tund `aiga `kõrjasin kõvaste vist `mustikaid Lüg; [taludel] olid karjamaad verst, kõvaste üle versta - - `kaugel Äks; nädal `aega, päe päeva kõrval `seisid viisud jalas, nädal `aega `seisid kõvaste Vil; kive läits iki oma tubli `ku̬u̬rma vai rohkemb, `ku̬u̬rma kõvaste Ran; `ku̬u̬lja püdseʔ, süle `korgu `oĺliʔ kõvastõ Rõu c. (füüsilisest või vaimsest tegevusest) `naaburi kugod `taplesivad üks kerd nii kovast Vai; naste`rahvad kõbaste kedravad lenast `lõnga Kul; teeb kõbaste `eina Vig; Nii kõvast piad `nühkima, et riie `rünsub Amb; noh si̬i̬ [vargus] käis ikke kõvasti SJn; ihu om väsinu, ma olli kõvaste ametin Hel; must põrmand, ma kõvaste õõri, ega siin jo elläkeste ei saa Nõo d. (adjektiivi või adverbi laiendavalt) pańnime kõvaste suure `ku̬u̬rma `õĺgi kuh́ale `pääle Võn; kõvastõ must um pümme must; sääne kablakõnõ, olõ‿iʔ kõvastõ jämehhäkene; ei kõvastõ ammu Lut
Vrd kõvastõlõ, kõvva
käbi käbi R(g kävi) hv Mus Pöi Emm, L K I M spor T; käbu Pst Hls Krk Ote(ḱa-); käbü Kuu(g kävi, käü) Vai(g kävü) Krk San hv V(ḱ- Se; ḱabu Vas Se; g ḱäö Rõu); kävi VNg 1. a. okaspuu käbi ega käbi `kannust `kaugele kukku; kuda kand, sedasi käbi Hlj; kuusk käbisi täis nõres; kui on `metsä `kuusel on pali käbisi, siis on ia `kartuli saak Lüg; kus `metsades käbi on, sinna oravad joosevad Vän; käbid kuevatati ja siss õeruti [seemned] `väĺla Tor; Kokku jäänud nagu käbi (inimesest) Saa; vahest kuused on nönda käbisid täis, nad üsna `pankas nendega Ris; kuuse käbisi korjatakse `siemne jäuks Kos; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruun värv Amb; kuuse käbid on kartulde iest (nende järgi ennustati kartulisaaki) VMr; kuuse `siemned, eks nied ole käbi sies, käbi sies kasvavad Kad; käbi tõuseb kannust, käbi kannust `kaugelle ei kasva VJg; kuuse käbidega värvitasse ilusast pruunist Iis; viis või seetse käbi ühe õksakese küĺjen, si̬i̬ õli inimese õńn; ku käbid `kõrgel kuuse õtsan, siis suab `kõrge mua piäl kartulid, ku ku̬u̬se käbid madalal, suab madala mua piält kartulid Kod; kui kuuse käbid on ladvas, siis tulema kuiv suvi Äks; orav ei sü̬ü̬ muud kui käbisid KJn; mõtsa käbidest sai õege ilust `pruuni Trv; pedäje käbu Krk b. lepa, humala vm taime emasõisik umala käbid kasuvad vääne `küĺges Mär; [humal] `keerleb ja `veerleb, ku `otsa saab siis muneb, siis akkab käbi kasvatama Ris; tapu käbid keedetakse ää ja vesi pannakse õlle `sisse Juu; timatil (timutil) on kolm `toĺli käbi pikk, `ma˛i·lma seeme tuleb Trm; kui lepal on pikad urvad, `narmad tilgendavad, siis on ilus `aasta, kui on käbis urvad, siis tuleb näĺla aeg Plt; umalel om käbu otsan; lärsi (lehise) käbu; sügüse pannass [talisibul] maha, tõine `aaste tulev suure käbuse `otsa Krk; humala ḱäbüʔ ku `lipnõ; käbüʔ omma ollõ śeh Se || pähklitupp, -kobar `pähkle käbi Kir; `pähkle käbuse; `pähkle om käbun Krk || käbisarnane moodustis emakoea küĺles on käbid VMr || hum õun mitte ütte lehepuu käbi ei tu̬u̬ `miule Hls
2. männikorp, sellest tehtud võrguujuk `laudadest oli ja käbidest oli ka [võrguujukeid] Mus; Männi käbidega suitsetati [kala] Pöi; mäńni korbast `tehtasse kala `võrkudelle käbisid Kad; pedäje käbi `panti `võrke `küĺgi, õige vana pedäje küllest päält võets, ku̬u̬ŕ jääp ala `terves Hls
3. võrgunõel, hui käbi on nii, et tal on kand ja kiel ja nina, käviga parandatta `verku; käbiga kuon `kammila `verko Jõe; Odin käü ja `läksin `verku parandama; Tein `kaigile käbü˛ele `mergid `pääle; käbü kus `kalsi, kala kudu jo `rannas (laisast kalurist, kes alles püügi ajal hakkas võrku kuduma) Kuu; vüed `kuati käbiga, viseti `loime läbi VNg; meil `räime `vergu kävid `tiate `niskesed pisikesed Lüg; võrgu kudumise käbi - - ots on kahe aaraline HJn; käbiga sai siis `puetada [lõnga läbi vaheliku] VMr; sie on käbi kellega `kuotakse põranda riiet ja `võrku ja Kad; `veike käbi on kuslapust; kõrd käbiga `ümber laadiku, siis saab [võrgu] silm tämast Trm; kaŕsi käbi, kellegä `kaŕsi kudotasse; käbigä pissä läbi [lõngade], mõõgaga lü̬ü̬d `kińni Kod || alus, mille ümber keriti unnanöör `keeras unna nööri käbi `ümber Trm
4. oherdi või vindla teravik ajas uherdi käbi `puolest Lüg; pane uherdile käbi `külge Vai; `toĺli kaks on käbi pitk, kes `lõikab, täl o õts teräv Kod; oherti käbu om si̬i̬, kellege puu `sissi lastass Pst; oherti käbi om oherti ots Hls; käbi om kulbi otsa `mu̬u̬du; vingeldil `olli käbi `vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli piḱk Ran; ega suurõl oherdil ei olõ ḱapu Ote; mul oĺl mõ̭ni neli käbüga uherdit, noʔ ei olõ enämb ku üt́s Har; oherdi ḱäbü, mis tu sääne peeńokanõ kruvviots lätt puu `sisse pöörteh Se || oherdiga puurimisel eralduv puutükk või -puru See (oherdiraud) `käänab suure käbi sialt `väĺla Kei; oherdikäbi, see mis oherdi august `väĺla tuleb Plt; uherti nina `lõikap käbi või selle puru `vällä sehest Krk
5. fig (inimesest) vana inimese käbi Kse; Tolle käbi (ihnuskoi) käest ei saa sa midägi Rõn Vrd köbi
6. junn, pabul `mustus on käbis, kui `mustus on kõva ja kõht on terve VJg; jänesse käbid KJn
Vrd käba
7. (kartulisort) käbisid võtid, `valged pitkäd kartulid Kod
kägi kägi Jaa Emm, g kägi Kuu spor L Ha, käe Muh; ḱägi g ḱäo Har kägu Kägi kukkumine küläss tähendäb `aeva paha Kuu; kägi kukub, se‿o kukulinnu poeg Jaa; kägi kukkus ikke veel, otr juba loond Kir; Kägi `minne sügüse kuĺliks Khn; tänavu tuli illa ikke kägi `väĺlä, mets oli `raagus viel Ris; Kui kägi kukub `roagus `metsa, siis see `oasta tuleb `paĺlu tüdruku `lapsi Kei; kägi kukkus kolm suutäit, esimest kord `kuulsin, kolm `oastad elan veel Juu; ḱägi kuuk Har
külm külm g külma eP(-- L spor K; g -ä Rid Mar Vig Tõs Khn Juu Kod KJn), `külma R(-ä Kuu Lüg; n, g `külmä, -a Vai); küĺm g küĺmä eL(-l- M; ḱu- Vas Se Lut, ḱü- Se)I. a madala temperatuuriga
1. ant soe a. (ilmastiku, keskkonna, ruumi kohta) Tuba külm `ninda‿gu `undi tall Kuu; `külma `ilmaga on tuad ka `külmad Lüg; `ilma akka `külmäst `lüömä Vai; idatuul on keige külmem tuul Khk; nii kurradi külm tuul oli ka et pidi ää `vötma Mus; Oli koi`valge `õhta `valge, läks [ilm] külmaks, oli punane, läks sulaks; Vilu vihmane külm kevade oli Pöi; ma‿p taha neid `külmi `ilmu mitte Muh; Sii aa (on) külm just kut kuera loutas Emm; läksid `külme `elmega `väĺlä Rid; küll oli `külmä `küindla kuu ja veel aga vaĺlem `vastla kuu rhvl Mar; kebäde oli küll küĺm kaua Vig; [on] virmalesed `taevas, akkab külmale minema Tõs; ärmats oli maas, ilm läks külmemase Aud; varane ja küĺm sügüse Saa; kõle küĺm tuul Kei; `õhta `poole läks küĺmemaks Juu; nüid ei ole enam `külmasi `üösi old Amb; kas tuleb nüid sadu või läheb külmale Ann; ilm lähäb külmemalle, nää kaśs lähäb pliita `piale VMr; kole kaĺk külm ilm Kad; kas lääb külmale või `kierab sajule Sim; saun läks külmäss Kod; kui külm on, siis piab `riidid `seĺga panema Pal; külm nõnna, et kõik kohad naksuvad Plt; ilm on nii külm, et rõkkab KJn; nüid ta pidä neid `küĺmi `ilmu Krk; `seĺge maarjapäeva ü̬ü̬ tähendeb `küĺmä kevädet Hel; `täämbä om `väega vile tuul, küĺm ja valuss Ran; vihmatside suvede `perrä tuleva küĺmä talve Puh; pane uiss `kinni, tare lähäp küĺmäss; põrmand lääp küĺmäss, siss kirbu `kargleva üless, tuleva `säĺgä Nõo; `kambre oĺl pümme ja küĺm Võn; ahjun üd́se kõliseva, ilm lätt küĺmäle Kam; ku kuu madalan käib, siss saab lämmind, ku `korgõn, siss saab `küĺmä Ote; tarõ ei olõki külm, mi esi olõmi `külmä täüs Kan; kuul om `valgõ rõngass `ümbre, no˽lätt külmäss Har; pääsokõsõʔ oĺli˽jo väläh, ku lei ilma `väega˽külmäss Vas; külm maa põhjamaa, -suund (ilmakaarena) tuuĺ akkass joba külmä maa poole `käändme Krk; külm pikne ~ välk ”välk, mis ei põleta” lööb `küĺma `välku Trm; ni̬i̬ om külmä välgi, ilma tulete Krk; `piḱse `leie `tarrõ `sisse - - ja maja is lähä˽palama - - tu̬u̬ oĺl külm `piḱse Har; külm saun fig keretäis ma sul üte külmä sanna anna, tu̬u̬ välläst tedre rosinit Krk b. (esemete, ainete kohta) `länne puol `rannal on `ninda külm vesi Hlj; Ahi on külm IisR; külm vesi εε `juua Khk; rahe sulas ja küĺm vesi oli alles rohu peal Mih; rasvast nõue ei soa külmä `veegä `pestä, ei lähä `puhtas Tõs; Suṕp `soojõn paõlu param kui `külmen (külmana, külmalt) Khn; männa `seena kupatasin ära ja panin külma vette HMd; lädistab `külmas vies JMd; teed `juues ei lähe jänu äe, võta `külma vett `piale Ann; vesi on külm nagu kivi, kohe kaĺk külm; võtab `leibä ja `külmä liha Kod; [naine] jahutab piimä küĺmässe Vil; kui [pakane] õige `lõksu lü̬ü̬b, siss pannass obestele lämit vett küĺmäle sekkä Hel; lume sehen saesiva vorsti sooliku ilusa küĺmä; miä sü̬ü̬ `küĺme kapustit kah ää meelega Puh; ku sa nüssetu `piimä küĺmäle piimäle `pääle `kurnat, siss om müre nigu lõhn; `tu̬u̬di `nurme küĺm `erne suṕp; ku kana `audma tükip, siss piap perst pidi `küĺmä vette `kastma Nõo; meil lätte vesi um külm Rõu; es tiä nurisa˽söögigaʔ, oĺl sü̬ü̬ḱ ḱulm vai läḿmi Vas; külm piim lõss küĺm piim om ära koorit ja läbi masindet piim Pst; külm sõnnik aegamisi kõdunev sõnnik `külma sönnigud pannasse küngu maade pεle änam Khk c. (keha või kehaosade kohta; külmaaistingu puhul) Kääd on `külmäd `nindagu jäätügüd Kuu; surm jo `varsti ligi, jo jalad akkavad `külmast `jääma; Ei mul külm õle, mina `küpsetan kana viel `kaindlas Lüg; [mul] `Ninda õli külm, et `ambad `plaksusivad suus Jõh; muud loom ep ela külma ihuga mette kut kala Khk; kääd on `kangest külmad Jaa; Laps `ütleb `arva, et tääl oo külm, külmetab enese `aiges Han; `vastu `õhtud akkas küĺm Mih; [kui] Ninaots küĺm on, siiś tulevad surmasõnumid Hää; kääd on küĺmad ja `kanged Juu; `külmade kätega [inimene] on rikas Rak; ega mul küĺm ei ole täṕpigi Ran; latsõ jalakese om küĺmä; mia ole `paĺla `pääga ja ilma `rõivada, ei ole küĺm ei midägi; uśs olna küĺm ku inimesele suust `sisse lännä Nõo; `ku̬u̬ljal lätt kõ̭ik kotuss jo˽külmäss Krl; `väega˽ḱulm iks voori pääl Vas; Jalaʔ omaʔ külmäʔ ku iäʔ Räp; tu̬u̬l äi veia olla ḱüĺm Lei; jalad külmad 1. (kogenematust, algajast) noore naise `kohta `ööda, et tal jälad külmad veel, tuleb juba `siia perenaisegs Emm; kui sa vana koha peal oled, seal ikke jalad soead, uue koha peal on jalad nii külmad et Juu; jalad alles külmad, astub ämma sooja `jäĺgede sisse ja juba augub Koe; nüid jo akab `riidlemä, enel jaladki vi̬i̬l külmäd Kod; jalad alles külmad, aga juba `kangus sees Lai; alles viil jalad küĺmäd, aga juba uhkustab oma taluga KJn 2. euf (surnust) täl jala joba küĺmä Ran; perse külm euf (surnust) täl joba perse küĺm Ran; ega mu pikäld ei ole, `varsti om perse küĺm Nõo; süda läheb ~ lööb külmaks (ehmumisest) mu süda on `nõnda `külmast mend, et ei tia, mida `asja sie `sünnib Lüg; ehmatas, südä lõi külmas Tõs; irmu `tundmise pärast läks süda külmaks Koe; mul lei südä külmäss Kod; kahju pärast ja irmu pärast süda lõi külmast Pal; süä lääb külmäs, `eitub Hls; süä läits küĺmäss ku jää, akasi `peĺgäme Krk; ma `hiitü nii arʔ ku süägiʔ lät́s külmäss Vas; kui kuulõt pahandust, süä lät́s `õkva külmäst Räp; külma suuga söömata, kostitamata suadab [külalise] külmä `suuga ärä Kod
2. fig a. ükskõikne, osavõtmatu külm `ninda kui kala veri (`üöldi nüd `tuima ja `loiu inimese `kohta) Kuu; üks külm rahvas, üks tuim rahvas on nee sääl Khk; se on nihuke küĺma südamega inime, mis teese `peale ei `mõtle ega teesest lugu ei pea Juu; minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt, ma en taha käsa `panna tämä aśja `külge Kod; ta om üit́s tuim või küĺm; [ta] es saa ka üttegi külmä `süämege ärä `saata Trv; [ta on] Külm ku `koira nõna Hel; täl om süä halv, selle veri külm Se b. külma verega julge, kartmatu päris `külma verega mies, `niisukene `külma verega, et `lähteb `üksi Hlj; ta `oĺli küĺmä verega, es `peĺgä ütte koradit Ran || arg, pelglik nihuke küĺma verega inime, `kangeste arg inime Juu II. s sooja puudumine
1. jahedus, külmus; pakane Külm `külmäb `künsi ja `naksub `parda; Lasid paa `külmä `surra (tuli on pliidi alt kustunud) Kuu; kui keväde võttab külm `konna kudu, siis `augusti kuu sies võttab `kaurad; `külmä ies `ninda ilusad `juoned tulevad üles [taeva]; `Paljass külm on `ulga `külmem kui lumega külm; tie nüüd `kuuma tied, siis on üvä `juua `külmaga Lüg; meri `õhkab `kangest `külma Jõh; `talvel `külmägä javadetti; kaksküme üks `kraadi `külmä Vai; kibe külm `väljas, üsna aja teivas naksub; külm vöttis `tuhlid ää; töömest (pärmi) `oiti `külmes Khk; tuhlituba `köötasse sojaks, et külm ep lähe kallale Mus; See kahe ukse vahe oli `keldri koja - - pidas külma `kinni, külm äi läind `sisse Pöi; meri aab `külma `välja, nii külm et Muh; sea pörnast vaadeda `külma ja talvet Emm; `talve külma kεε noored inimest keik na punaste nägudega Käi; külm on tulemas, mered on juba `alla lasnd (alanenud) Rei; kui vares talvel `kõrges puu `otsas, siis tuleb `külma Rid; tähed `taevas säravad, nii `kange kõĺk külm Mar; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; kuib rikkus kõik viĺlad ää ja küĺm pani kõik põdema Mär; suu ohatlend `katki külmä päräst Vig; ää lase `külma tuppa Kse; `lõksuv külm, tuline külm, suur külm, `kange külm, kõik `öetse Tõs; õunad külmä `võetud Khn; erk käre külm Aud; külm (hall) oli maas, rohe kõva ja külmetand PJg; küĺm `käŕpis odra pead ää Tor; küĺm kisub silmad vesiseks; küĺm akkas `kõrvu `kinni Kei; tänä on ikke `rohkem `küĺma kui `sooja Juu; mokad ja nina on vaest külmaga ohutand JõeK; külm võt́tis oraksed ää Amb; maa oli sula ja `külmasi ei old, tänavu võib `siena `tulla; lesed naised jäävad ikke `külma (puudeta, kütteta) JJn; `talve sai linu ropsitud külmaga Ann; nairid on õrnad külmale; ein ja rohi `tõmmas külmaga nõrgast; nii `kange küĺm ja süda läigib Kad; sie (liiv) `oidis, et külm ei lähä seina `alla Sim; kui külm näpistas, siis vähä rikkus, siis päris ära ei `võtnud Trm; kivi on selless luadud, et tämä annab `külmä Kod; küĺmaga ei ole `parmusid Pal; lase või külmal kääd ära võtta Äks; näe paja perse põleb, `küĺmä tuleb KJn; es `vaate külmäst ei vihmast; `lõikaja külm, `kange külm Hls; vana inimest avits küĺm `rõõvit mõsta (külmaga läheb pesu valgeks); küĺm om [kartuli] är käpisten ~ är `kärpin ~ är näpisten ~ är rabanu Krk; `küindlekuul lääb katik küĺmä seĺg; küĺm laksub väĺlän, nii et `amba akkave suun lõgiseme Hel; [külma tugevusastmed:] nõrk, `keŕge, `väike, parass, tubli, kõva, `kange, käre, kõrvetaja küĺm; sügise vahel iki üteldi, et küĺm valmistab `viĺlä; `küindlä päeväl lüvväss küĺmä süd́ä `lahki Ran; sügisetsel ü̬ü̬l om `ütsä `poiga, sääl om lämmit ja `küĺmä, `vihma ja `lumme Puh; akan om `katski, säält käip küĺm `sisse; vaja `kartuld võtta, küĺm tulep `pääle; käis sital ja küĺm tõmmass läbi, krambi kissivä ja olli otsan tu mi̬i̬s; me‿llime näĺlän ja küĺman, es ole midägi süvvä Nõo; ää `võtja küĺm, tu om joba kõva küĺm; kui si ää kõrre kipe küĺm tulessi, siss olessi kõik jõe ja järve `kinni; oi, küĺm pures minnu valuste, nigu peni ai `küĺge Kam; rasu `kange küĺmäga lü̬ü̬p poti `lahki Ote; tedreʔ ukõrdasõ˽keväjä lämmind, sügüse `küĺmä Urv; `niiskõ külm om `naksõ külm Har; Külmäga kõva, `parraga vet́el, a‿gu˽ki̬i̬ss, sõ̭s kaoss peris ärʔ = vesi; ilmaʔ oĺli˽viil külmä `perrä Rõu; külm om viĺa ärʔ purnuʔ Plv; mia `sü̬ü̬misest üle jääss, ku panõ õi˽`külmä, nii `läühtüss äŕ‿kiʔ Vas; ḱulm pand mõtsa `vańgi, ku mõts om härmäh Se; külma käima ~ käärima 1. puudulikult käärima `Külma keind öllel seisab `keima kord ikka peel Kaa; kui [õlle] nöu `liiga vissist `kinni on, sis akkap `külma `käima Jaa; `Külma `käärind ölut on kena `lahke juua küll Pöi; `Külma käind õlut on [soojas kääritatust] param Kei 2. (vallaslapse puhul) `külma keind laps - - see on `värdja laps, killel isa pole Khk; see va `külma käind tüdruk, `värdja ema Pha; üks [tüdruk] läks kodu `külma `köima Muh; ei ole külma ega sooja 1. ükskõik minul põle sest `külma ega `sooja Aud; mõni on serände üits `kõikne, temäl ei ole sinu murest `küĺmä ega lämmit, sina elä vai koole Ran; Ei olõ tast `külmä, ei lämmind, om õnnõ üts nośotaja Vas 2. mitte midagi ei mõistaʔ timäst `külmä, ei lämmind Plv || külmatunne lapse küĺm ehk koera näĺg (ei vääri tähelepanu) Vll; Mo jäla `otsas nii külm, et `viirguvad puhas Rei; ma ole `külmä saanu, ole ennast är küĺmeten Krk; sai `küĺmä ja jäi `räńkä `aigess Ran; lännu `lopi `mõskma ennäst, sai `kümä ja jäänuva kuu`rõiva `kini Nõo; mõnel inemesel om - - rahu üless aanu, ku `kümä saap Rõn
külvi|kurg (soo)kurg Ei enam näe sügise `külvi`kurgesi ega kedagi IisR; küli kured, sügise `lähtväd Tõs; Ku külikured lähevad, sis tuleb rukkiküli teha, sis tuleb kõige parem vili Hää; ommiku nägin, et külvikured juba põllul - - rukki külvi aeg nad tulid `põldudele JJn; külvikured, viietõiss`kümnendal augustil akavad inimesed vana `si̬i̬mnegä rükiss `külvmä, siis kured akavad `uĺkma Kod; meil kui ni̬i̬d kured keerutavad, siis `üeldasse et on külvi kured Äks; küli kured varemalt läheväd, siis on mõni nädäl vahet kui nad kõik minimä akkavad KJn; külü kure lääve, rüä tegemise aig kähen Krk; vanast kutsuti külvi kure, ku kure lätsivä, siss `tulli rügä tettä Nõo; Rüä küĺv alośt sõ̭ss ku süǵüse lät́siväʔ edimätseʔ küĺvi kurõʔ Räp
kütis|maa kütisemaa küt́ismaa oo põletud maa Lih; isa tegi küt́is maad, `juuris kevade `puole kuused ja lepad - - kadakad ja - - eina `aeges pani põlema Sim; esimesel `aastal annab küt́ismaa ia saagi Plt; kütissmaal `kasvi teräne ja suure `pääga kesi Puh; süǵüse künneti kütüssmaa üless, sõ̭ss tõnõ suvi külveti Krl
laat1 laat g laada eP (-oa- Nis Juu Koe Trm, -ua- Khn JMd Kod; g laade MMg Äks Lai), g `laada R(n `laata VNg Vai, `laada Jõh) M San Har, laadu (-o) VId, laadõ Krl; n, g laade T(`laade Puh Nõo) kindlas kohas perioodiliselt peetav turg Ku `laadale lähäd, ära sis `silmi kuo jädä Kuu; siin tuas one `palju inimisi nagu `laadal; nii paks laat et ei pääst läbi, sääl oli `nuori, sääl oli vanu VNg; `selle `kõrtsi `juures `piati ka `laada; kolm vai neli `laadat õli `aastas Jõh; `mihklibe `aegu oo `mihkli laadad Khk; kessel oli `looma `müia, viis laadale Pha; `laate pealt said need soad ostetud; Mine Poti laadale (öeld ebameeldiva jutu peale) Mar; ega laadal ei saand `müidud, laadalt sai ostetud, laadal oli jälle odavam Lih; no ennem oli `linnas (Pärnus) oli paelu `laatu, `küinla laat oli, juri laat oli, jaani laat oli Tõs; Sügüse minnäkse luadalõ `põrsu `tuõma Khn; `lät́lased `enne olid alati sii laadal okidega ja `toolega Aud; laadal oo paelu ilusi `asju Hää; parisnik käib alati loadal Juu; `müitas loadal oost Koe; `mihklipäva laadalt osteti `luome VMr; kui luat one, Liisa ja Liena ike luadal; käis kahen luadan Kod; olivad laade pääl obust müenuvad Äks; `küünla laada pühaba, sis makseti palk Vil; kait́s laada `päevä `peeti; mea lää laadal ommen Krk; laadelt `tu̬u̬di `väikse läti voki, nu̬u̬ olliva `keŕged sõkku Ran; kui mia `laadele saass, ma oless ü̬ü̬ `aiga ihu alaste ussaia päl väĺlän Puh; laits katte laade siän ärä; ku eläjä lu̬u̬m koheki es `kõlba, üteldi küll `laadel saab ärä `anda; ega midägi `asja mul laadele es ole, lätsi nii sama laadet `kaema; `rõipe laade (pej surnuaiapüha) Nõo; laadel vaśsi `müüjä `müüsivä `vaśsi (kalja) Kam; läämi `laata San; perremi̬i̬śs tõi laadast hobõsõ Har; Ku˽`lätläseʔ õ̭ks laadulõ `tuĺliʔ, sõ̭ss noil oĺl alati `kruuśli üten Rõu; ma viisi t́äku `laatu Vas; perremi̬i̬ss lät́s naasõga laadulõ Räp || fig jutuvada, lärm Iga `laubä `õhta on neil `tarvis `laata pidada IisR; Mes laata sii peeta Emm; kui naised koos, siis on nigu `Laekvere laat plat́sis Sim; kos kolm naist ku̬u̬n om, sääl om `terve `Oldre laat Hel
lastuss `lastu|ss g -sõ Har Lei Lut1. a. ühe tõmbega kedratav jagu lõnga `lastuss um - - präälidsä man, kon `vert́inaga präädit. präädit, `lastusõ lasõt; `lastuss `langa Lut Vrd lasõukõnõ b. nõelatäis niiti `niiti võtat `lastusõ; aa `lastuss nõglalõ `perrä Lut
2. välistöödest ülejääv aeg, mida kasutati näputööks Sügüse poolõ, ku˽kartul saa üless ja välistü̬ü̬ʔ omma äräʔ, siss lätt `lastuss pikembäss; Keväjelt ei˽saaʔ enämb medägi päkile võttaʔ, `lastuss om lühükene; pääväʔ pikembäss,`lastusõaoʔ lühembäss Har
Vrd lasendus
laugelema `laugelema, -da Kam; `laugõ|lõma (-llõma) Rõu, -llõdaʔ Urv, -llaʔ Plv(-mma) Vas, lauõlda Har
1. lauglema, aeglaselt tiireldes lendama kuĺl `laugeless, kui ta kanna iil - - kui ta ülevän `laugeless, `tassamiisi lätt edesi, siiva käevä `aigu piti Kam; vihm tulõ nüüd piaʔ, et pääsokeseʔ tsirguʔ joba `laugõlõsse; külvi kurõʔ `laugõlõsõʔ, su̬u̬kurõʔ ei `laugõlõʔ inne ku sügüse poolõ Plv; kala kauriʔ `laugõllõssõʔ järve pääl Vas
2. tarbetult ringi käima (inimesest või loomast) Mi‿sa˽tan `laugõllõt mul jalun, mine ummõtõgi˽ti̬i̬˽sa‿ka midägiʔ Urv; Eläje ei süüʔ, `laugõlõsõ `endä Har; ta `laugõllõss kõ̭iḱ kotussõ˽läbi Plv; pinitüḱk ka `laugõllõss tah jaluh, ammuss sei, no jäl˽käü ja vahiss; no massa ai˽sul raha `vällä `võtmine, joodik `laugõlless tah Vas
Vrd lauglema
leem leem g leeme p leent S(g leemi p `leemi Pha) L(li̬i̬m Tor Hää Saa; p `leemi Saa) spor Ha, Trm MMg Äks Lai VlPõ(li̬i̬m); liem g lieme Khn HaLo Kos spor , ViK Iis, `lieme R(n `lieme VNg Vai), p lient; li̬i̬m (-) g leeme p `li̬i̬mi eL(g leemi M, lieme Lut); li̬i̬m g liäme p li̬i̬nt Kod 1. a. toidu keeduvedelik, supivedelik; (vedel) supp mida lient me tänä `õhtast `keidame VNg; `lieme on `tuima (maitsetu); `luorber tekkö üvä magu `liemele; ei saa `ilma `ernitä lient `keitä Vai; keeda midad leent `öhtaks Khk; leemel olid `tuhlid sihes, kördil äs ole Krj; vanal aal keedeti `mütmesugusid `leemesi Jaa; Ma ole seda kuulnd, et küünalt `olla leeme `sisse maiguks kastetud Pöi; kelle leeme rasvad mina ole ää söön (öeld luksumise korral); liha `katlas, leem pilbaste `otsas = sõudmine Muh; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; leem oo na sirajaks jäänd Vig; `pandud suure `vaangaga leem lauale ja liha `pandud saue kausiga `kõrba; ahbenatest `tehti leent Mih; rõõsast piimäst keedetse leent Tõs; sa ei `sü̬ü̬gi suppi, paĺlalt `leemi lakud päält; vasiga leemest saab `sülti Saa; [Leenu] `kutsus `sööma: tule `sööma, mul supp laual, Jüri `ütles: läksin, ma näind suppi kusagil, leem oli `kaussis Juu; kui `õhta lient üle jäi, siss sai `pandud omiku solks vett `juure ja `ańti soojendatult perele ette; `eĺpisime ikka vedelad lient kõhu täis Kos; lusikas kukkus lieme `sisse JMd; paa perse (paja põhi) läks `vasta tuld, [supp] akkas `liiga kõvaste `kiema, `ütlesid et suppi nemad ei saand, said lient, supp läks liemeks JJn; lie pial `kietis lient VMr; `kõiki `li̬i̬mi kiädeti; supid õlid kõik liämed; mina ei `põlga `ühtegi li̬i̬nt Kod; `valge `kartuli `lehtedest ei saand nii iad leent, aga veked sinised või lillad, nende `lehtedest sai parem Lai; li̬i̬m oĺli `rahkjatest ernetest KJn; `tõie kala kodu, parass li̬i̬m tetti Trv; mõnikõrd kardula leemi `sisse ja mõnikõrd kesvatangu supi `sisse tetti käki Pst; ku‿sa `kartuli suṕpi keedit, siss lassit `peoga toda kiisa jahu sinna leeme pääle Ran; si̬i̬ süĺt om kah serände, siin om iki leeme võit; mõni `suurmateräke säl leeme seen libeleb, puha vi̬i̬ võim Puh; vana sitt siga, leeme lidsip ärä, sao aap kõ̭ik mollist maha; klimbi olliva sehen ja tu li̬i̬m olli ka paks, siss ta‿lli nigu igäne töĺl tu̬u̬ suṕp; lõmbi `li̬i̬mi, liha om veedi Nõo; keedeti koorega `kartli ja silgu li̬i̬ḿ oli `kastess Kam; Sõ̭ss krupa oĺli˽keenü˽häste˽püdeläss, li̬i̬ḿ oĺl kõ̭iḱ `valgõ ja püteĺ; Tańdsiti ja `oĺti `rõ̭õ̭msa˽tu̬u̬ sama lahja leemegaʔ Urv; `ki̬i̬tke `täämbä `lõunõss `väiku leemega ubinõid - - ega nii ubina ni hää ei olõ ku see li̬i̬ḿ Har; hüä sü̬ü̬ḱ oĺl sõ̭ss, ku kusõ vai `ahnigu kalla ka seehn oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ li̬i̬ḿ oĺl nii makuss Rõu; mi‿sa leeme är sü̬ü̬t, sao `perrä jätät Vas; ma `sõie leeme `väĺla, sagu jäie `perra Lei; pika leemega vesine olõ õi˽naaʔ uma naisõ `keedüʔ, naa˽hu̬u̬naisõ `keedüʔ, suurõ soolagaʔ, piḱä leemegaʔ Rõu || fig ma olen `mitmas `liemes olnd Kuu; Ilu pialt leent ei keedeta Han; kis pailu `vaeva näind ja muret kand, sie on `mitmest liemest kiedetud Koe; mia ole ilma leeme kikk läbi söönü ja ilma lakatsi läbi lakkun Krk; rutul ei ole `li̬i̬mi ei `makjal ossa Kam; Vana Aado om visa, tuud keedä‿i üte leemega Vas; Olõt nüüd õigõ leemega ku̬u̬h (hädas) Räp b. muu vedelik angerpüssi lehe - - keedeti ärä, et li̬i̬ḿ ästi paks om, siss - - `lasti li̬i̬ḿ jahesse minnä. angerpüssi lehe `võeti siss `peoge leemi si̬i̬st vällä - - `panti lõnga või villa `sissi Hel; korjati lepä `lehti ja `ku̬u̬ri, `leotedi lipega, tu li̬i̬m ligus vereväss, sääl‿ss värmiti langad Ran; ku `kiägi midägi `katski lõegass, siss `panti sappi pääle, toda mõrudat sapi `li̬i̬mi; nigu ta kundi ärä `lõikap, siss panep sääld `sõrmiga toda kõevu lehe `li̬i̬mi aava pääle Puh; ku marupeni `olli kedägi `lahknu, siss keedeti maruaena `juuri ja `anti loomale toda `li̬i̬mi; kui lehmä ärä es ju̬u̬ toda aena `li̬i̬mi, siss lätsit tõid matiga jahu ja `su̬u̬la ja, raputit üle kõ̭ige; niikavva `panti vett tõrikesi pääle, kui tu̬u̬ linnasse jõud sääld ärä `olli tullu, siss `panti tu̬u̬ pruun li̬i̬m `tu̬u̬bri `sisse Nõo; siis tõsteti tu̬u̬ [õlletünni] pulk üless, siis ju̬u̬śk `alla, niipaĺlu kui toda `li̬i̬mi sääl `oĺli TMr; ma pane lehmäle `ainu pääle tulist vett, siss ei ole jahu vaiagi, lehm immuga joosõ tolle leeme ärä Võn; lehmä tuĺliva mõtst ja seivä moĺlist, avvut aena seivä ärä ja `li̬i̬mi jõeva `pääle Kam; aena li̬i̬ḿ `lasti rennist `lehmi `ruhte Ote; Ku nu̬u̬ʔ edimädse˽villa˽säält värmi sisest är˽`vällä `võeti, sõ̭ss `pańti sinnä˽leeme `sisse vi̬i̬l `villu ja˽`laśti saaśtaʔ Rõu; keedi ubina`haino, kasti `sińnäʔ leeme `sisse närdso ja panni kõtu `pääle; palo`taḱja om rinna roohost, ku om köhä - - siss juvvass `li̬i̬me; Süǵüse sõ̭ss ku˽`piimä vahel `ańtegiʔ, sõ̭ss `pańte ka inämbidi kat́s vai kolm jako vett `sisse, tet́te õ̭nnõ üt́s haĺl li̬i̬ḿ Räp c. toiduks kõlbmatu kupatamisvesi si̬i̬ [seene] kupatse li̬i̬m om mõrru Hls; es täi vorstikeedu `li̬i̬mi ärä ka visata, siss sei esi ärä; tu̬u̬ ubade kupatamise li̬i̬m, t‿`oĺli `õkva täedässmust; toda vana `kartuli kupatamise `li̬i̬mi miä ei nõrista ütelegi lehmäle, tu̬u̬ om `jihvtine li̬i̬m Nõo 2. a. toiduainest eralduv vedelik kuremarja li̬i̬ḿ, nüid om na `äste `valmis, saa `äste `li̬i̬mi Krk; pitsiti vabarnist leeme `väĺlä, panni pudõlide; `kapsta tüńn kah nakap `ju̬u̬skma, panet küll jahu `põhja, aga iks immitseb `li̬i̬mi `väĺlä; pane seene vajosside, et li̬i̬m `väĺlä `nõrjub, mõrru vesi `väĺlä tuleb seende seest Nõo; nuiaga tedä litsuti, niikavva ku `kapsta esi `li̬i̬mi ańniva Kam; mädä`rõikal `võeti ku̬u̬ŕ päält ärä, siss lõiguti nimä lipsukõistõss, klopiti soolaga ärä, tu̬u̬ mõru li̬i̬ḿ valõti ärä Ote; ku˽`vaara tet́ti, siss `keeti tu haĺlass li̬i̬ḿ välläʔ ja `ańti servätüsess. no andass haĺlass li̬i̬ḿ `tsialõ Har; Kańõbi terä˽`pańti `huhmrõhõ ja˽tambiti sõ̭ss ni˽kavva ku˽li̬i̬ḿ `vällä tuĺl, sõ̭ss `pańti tu̬u̬ ku˽võid leevä pääle Rõu; [seened] är `vaotadasõ, sõ̭ss `preśsüss tu li̬i̬ḿ `väĺlä. aʔ tu̬u̬ li̬i̬ḿ um jo `väega `nilbõ, elläi küll taht tu̬u̬d `li̬i̬mi; ta li̬i̬ḿ vi̬i̬l `nõrju [sõirast] `väĺlä Plv; `nu̬u̬re `oh́tjet keedetäss söögist, pandass `ki̬i̬mä, siss pitsitädäss ärʔ peo`vaihõl, edimäne li̬i̬ḿ om kõllanõ Räp; tulõ tu̬u̬d `li̬i̬mi `vällä śeene śeest Se b. (hapnema pandud) piimast või koorest eraldunud vedelik siss ku kirn ku̬u̬rd täis sai, siss `võeti tu̬u̬ puńn i̬i̬st ärä ja `laśti apu piim ja li̬i̬m punnimulgust `väĺlä Nõo; koorele saistaśs tõnõkõrd kirnun nigu vesi ala, sääld mulgust `lasti tu̬u̬ vesi ehk li̬i̬ḿ `väĺlä Ote; Sõ̭ss ku˽ku̬u̬ŕ hapaśs, sõ̭ss `laśti vesine li̬i̬ḿ `vällä Urv; `hapnõl piimäl `saistus li̬i̬ḿ pääle; nõrista ta li̬i̬ḿ `hapnõ piimä päält välläʔ Har; Ku˽ku̬u̬ŕ är˽hapaśs käŕnih, sõ̭ss tuĺl ku̬u̬ŕ pääle ja˽li̬i̬ḿ lät́s ala, tu̬u̬ li̬i̬ḿ `laśti `vällä Rõu
leht leht (-h́t) g lehe R(n, g `lehte VNg; n `lehte Vai) eP(li- Mih; n lest Kod; g lihe Muh HMd Ann; ppl lehi Rei) eL(li- Har Lei; n ĺe- Se Kra; g lehi Krl, lie Lei) 1. a. taimeleht pavats (paakspuu) on vähäse lehega puu, vähe `lehti `külles; mets on lehest siis jo `välläs (raagus) Lüg; ku rukki on kahes lehes (hakkab haraliseks minema), siis tä on `kõige `õrnemb Jõh; lava `pääle `panna kase `oksi `lehtigä ühes Vai; puu akab `lehti aema Jäm; saksama aavad tulad ilja `lehte Khk; Leina tamm, sellel on `talve ka lehed peel Kaa; Kevade oli nii suur lihav oras, lehed olid puhas `keerdus; Puud läksid see kevade ruttu `lehte Pöi; nee `ollid suured lihed nagu kasuka vatid Muh; lehed `lasvad maha puust Käi; `öitsevad kevade - - mina neid lehi pole näin Rei; `paise leht oo paksu `lehtega Vig; `õuni mõni arb `lehti vahel Mih; Put́ukad pugõvad sügüse `lehtesse `sooja Khn; ku puude lehed ruttu kolladavad, siis tuleb varane ja küĺm sügüse Saa; `naired `vietakse aunast kodu lehedega tükkis Ris; tumingad olid juba `lehtes Juu; sügise kui mets lehest läind, nõnna on ka kõik ilu kadund Amb; `enne kapsas kasvatas `leh́ta, lauritsebä `lautab `leh́ta laiali Ann; ei kardule `lehtel old [külm] kedagi teind Tür; olivad selle `põesa kohe viimase leheni ää süönd VMr; lillel oo juba paĺju `lesti ja eelitsuisi küĺjen; nüid oo mets aĺjas ja roheline, puud kõik `leste lähnud Kod; `lehtede `langemis aeg oli ikke `oktoo·bri kuu sees Lai; tuul tasa vihiseb puu lehedes KJn; joba om rügä katen lehen jo, ku ta aĺlenteme akkass Krk; noil `lehtil olliva serätse tibakse kõllatse `äitsme kah Ran; ku kõevu joba lehen om, siss tulep `viĺlä tetä Puh; vana Viiu tümbsip taka nigu karu, miä kegsi i̬i̬n, `keŕge `juśtku leht; mõni roobitseb mustikit kõ̭ige lehtega, kotu `korjab lehe `väĺlä; esäl olliva tubaku lehe, mia keeruti, sai kaks sigarit Nõo; ku kägu `lehte `tuĺli, siss üteldi `leibä saavat, ku `vitsa `tuĺli, siss `viĺlä; kui `mihklipäeväss mõts paĺlas om, siss jüripäevan om lehen Ote; rüä orass om jo kolmõn lihen, noʔ õks ei˽`peĺgä ta nii `küĺmä; liheʔ satasõ jo maha puust, mõts om lihest paĺlass Har; siss oĺl `kangõ kuum, lepäʔ oĺliʔ ilma lehildäʔ Rõu; sisaśk ja piho tulõva˽sõ̭ss ku leh́t nakass `puuhhõ tulõma Vas; `pipret ja `lehte (loorberit) `pańte mano [süldile]; noorõ leheʔ puul omaʔ hiire kõrva `mu̬u̬do Räp || se‿o `jälle teisile lehile läind (rasestunud) Pöi || kroonleht ku sa viie lehege sireli `äitsne näet, si̬i̬ om õńn Krk b. lehttaim metsa ein oo aru ein, `lehta kasvab ja `rohtu kasvab sees PJg; lähäb roho `sisse, lehede `alla Kod; `lehtne rohi kasvab aru maade pial, soos `lehte ei kasva Plt
2. lehtedega puuoks, lehis `lammastele `anneti `vihtu ette, viha `lehti Jõh; `lehti `tehti letsiga; lεheme lehile, lammaste `lehti tegema Khk; saardest ja `kaskedest ja `aabadest ja keigist puust `tehti lammastele `lehti Mus; Lehti tehta ougusti kuus Emm; lammas ei ela, kui ta ei saa `lehti Rei; `lamba lehe vihud, `lamba lehed; tänavu peab `lambale `lehti tegema, tänavu on einakasv vilets Rid; kase lehedest vihad Ris; ma `koŕjan `sulle `lesti, teed `vistu Kod 3. a. (köidetud) paberileht `poiga küsüs kuningalt suur `lehte paberi Vai; meitel oli küll üks vana `piibel, äga esimine leht on εε kadund; too üks `valge `papri leht Khk; Öks va aabitsa leht sii parandal `jälle Pöi; kuivatamese leht (kuivatuspaber) Mar; maaelma paak `lehti, mellas sa nad täis saad Vig; soand roamatu kätte - - `lehtest `ki̬i̬ras, `ütles mõne sõna Pal; raamatul leh́t `valla Trv; siin raamatun om jäĺedä paĺlu `lehti Nõo; Tad silmänäǵemist ka‿i olõʔ, muidu vai `loesi˽mõ̭nõ lehe raamatut Urv; sa˽`tsüskä˽ka uma lihe pääle üless (pane kirja) Har; leheʔ (kuulutused) `lü̬ü̬dü tulba päle Se || mängukaart Võta nüüd üks leht veel, et saad jännist välja Mar; ku viisi lehi mańkit́äss, sis andass viiś `lehte kätte Se b. ajaleht mene laps ruttu `postisse, et `ehku tuleb juba leht Kuu; ma pole `laubest `lehte lugend Khk; Pailukest ma vana inimene seda `lehte loe Pöi; lehe sees pole midaged olnd; mei Priidu oli ka `lehte `pandud Käi; ei minul põle lehe `vaatamisest ruttu kedagi Mär; see oli pośti jaam, köisime seal `lehte `järgi ja kirjade `järgi Aud; meil seal `kerstus üks pime ulk neid va `lehta Ris; nüid lehedeski kaevatakse, et kala on vähä HMd; `karjas olid tal roamatud ja lehed `koasas; mõesa ollendrel käis iesti leht Kos; mul käib ikke omal leht kua VMr; ega sa `lehtes (lehe järel) ole käind HljK; sa ime küll, kõik si `leste ülesi pandud Kod; nüid `lehte ei panda midägi, nüid om rahvass nigu `uḿne Ran; mul ei ole `kõiki meelen, mes sääl lehe pääl `olli Puh; külländ om lehen ollu, et kae, tu̬u̬ om nii ooletu `lu̬u̬mega Nõo; lihen kitetäss, et kõ̭ik om häste, a ilm om `halvust ja `kurjust täüś Har; naiste leht kuulujutt – Kod
4. tükk õhemat materjali a. eraldi metallplaat `oigikaine `ravva `lehte Vai b. (käsi)tööriista vm eseme osa (nt sae-, labida-, vikatitera) `põõna sae lehel `onvad `viltu `ambad mõlemale `puole; vanast `vuksi lehest `tehtud `vetru; `sellel sael on `õige lai leht Lüg; nua pεε ning leht Jäm; `lihtimise saag oo `kangeste `peene ammastega, lai leht Mär; Labindal on leht, si̬i̬ lai osa Hää; sae leht one ravvass, sae piä `pantse lehe taha, kos `kińni oiad Kod; sae päiege pannass leht sae raami vahel `kinni Krk; vinnaga sael `olli i̬i̬n leht ja taga nü̬ü̬r Ran; vikahti leh́t om jo `veiga `ohkost kulunuʔ Se; lai leht tähtis isik `Selge `peaga on ikka mees, aga kui `veidi `viina `sisse `kallab, siis on lai leht IisR; Mängib laia lehte Emm c. adrahõlm, -raud ää leht om selle adral, ta eit `äste Krk; Sagsamaa adral om leh́t, ku künd, sõ̭ss leh́t `lõikass maad Urv; adra lih́t om läbi kulunuʔ Har; adra nõ̭na lätt i̬i̬h, leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõ Plv; leh́t kääńd `turba ala, maa pääle Vas; adra leh́t piat `höśte käänet olõma, siss om hobõsõl `keŕge vit́äʔ Se d. millegi kujult lehe moodi osa `kumpassi lehe `tõine aru `näidäb `põhja, `tõine `lõuna Lüg; `vötme augu pεεl kεib luki leht Khk; see oo kella leht mis õõtsub seal Lih; `Ankru leht ruõstõtub ennemä ää kui küüs Khn; kellä leh́t käüp sedäsi tiḱs, tiḱs Krk; kellä leht [ehk] kellä laṕp Kan; helmeʔ ja leheʔ ja t́saposkaʔ (kaelaehted) Se e. (muu) ruipingil on leht Khk; aeru leht (laba) Ris; kruupingil o kua lest, si̬i̬ `piälmäne o lavva lest Kod; kübäre leh́t, [see on] kübäre vi̬i̬ŕ Krk; kõrdmago om nigu mitma`vaihõga˽rahakot́t, kõ̭iḱ sääńtsit `lehti ja `vaihit täüś Kan
5. (kehaosade nimetustes) a. labajalg mul om põraʔ jala lehi seen valu; oi ku sul jala leh́t om `paistunu Krl; lihm saist noʔ `õkva jala lihe pääle, noʔ om jala lih́t `paistõt nigu pakk Har b. (veelinnu lestast) inimesel om labajalg, anil ja pardsil ütelts leh́t Hls c. kõrvalest lehe `õtsa `panna `kõrva `rõngad Jõh; kõrva om ärä küĺmänuva, kõrva lehe om punatse nigu vähjä pään Nõo d. kurgunibu suu `valla, siss kurgu leh́t ti̬i̬p sedä larint Krk
Vrd lest1
6. (millestki ripnevast) a. hobuselakk Mõ̭ni hobõnõ näet ei anna˽kätte - - sõ̭ss haarat lehest kińniʔ, pant `päitse˽pähäʔ Urv; Lehest tet́ti `harju Har; hobõsõl kaala pääl, tu̬u̬ om leh́t ja otsa i̬i̬hn tott Rõu; suurõ lehega hopõń; verrev hopõń, must leh́t Se; mõnõl um maaniʔ leht, jaluni - - tiiä‿i mille nimäʔ nii pikäʔ pidäväʔ Lut b. lokuti; lott kukel om lehe Ote; kikkal um `väega suurõʔ leheʔ, leheʔ ummaʔ ripakilla; illoss puĺl, suuŕ leht kaala all Plv; kikkal ja kanal om kurgu all leh́t Räp || kirikuõpetaja talaari kaelaside õpetajal lehed kurgu all Kod; opõtajal umma˽`valge˽lehe˽kaala all Plv
7. fig kahte lehte lahku, kaheks Tuli `ninda‿t abe kahes lehes Jõh; Pili lööb ennast kahte lehte, ju akab laarima Kaa || siia-sinna `laśkis `kahte `lehte - - põle `aegagi voadata kuhu jooseb Juu
lend lend g lennu Krj Vll Pöi Muh Rei spor L/-o Mar/, Juu JõeK VJg TaPõ Plt KJn M(-ü Krk) T, `lennu R(-o Lüg; n `lendu VNg Vai); lind g linnu Jäm Khk Rei Noa Mär PJg Ris V; ill `lind|u Kse Juu, -o Mar Vig, in `lendus Muh Hää Jür, `lindus Mih
1. lendamine a. (lindudest jt tiivulistest olenditest) jahimehed lasevad `lennost `lindu; `pilves ilm, `linnud (mesilased) ei lähe `lendo Lüg; külmaga talisel aal `varblasel kukuvad lennu pealt muha Vll; `Õhta oli veel nii nobe lend [lindudel], lasid moad kauda edasi tagasi Pöi; kui kevade lina`veastriku näed madalas, siis kasuvad lühikesed linad, kui `lendus näed, siis kasuvad pitkad Muh; eks pardi jaht ole ka `pääva - - ja siis `öhtuse linnu pealt ja Noa; lennod `tõusid kõik maast ülesse, läksid `lindo Mar; kirjuliisu, lapsed `laulsid taale, sis ta `tõusis `lendu Kir; lasi linnu lennu piält maha kohe, `lindu lastase lennust Tõs; oli kari `linda moas, nüid tõusevad `lindu Juu; tetr `kargas `lendu, panin (lasin) `pätsti maha JõeK; kuĺl lennus (lennates) läks, oli kuurivahe kohe täis (suurest kullist) JJn; aned läkst `lendu, me olime `irmu täis, et aned lähvad `taeva Koe; kana `võõra edess pissäb `lendu; kuĺl nägi lennun ärä, et kana õli siäl Kod; mõnikõrd om iĺlane keväde, [mesilased] ei saa `lendu tetä Trv; kange küĺm, `tõmbass varese lennust maha Krk; ku sitasitiket lennun näed, siss saab ää õńn; mia anni `kärbläsele ää kähväku, aga vi̬i̬l läits `lendu Nõo; kurõ tegeve sügüse pikä linnu `võõralõ `maalõ Krl; ku tsirgukõnõ linnu pääl om, lask mahaʔ Har; kuʔ näet nii (linavästrikke) linnuh, õt sõ̭ss kasuvat pikä linaʔ Plv || (mütoloogilistest olenditest) pisuand sannalava all kõkutanu, ei ole `lendu lännu, no `kiägi ei ole verd `annu Puh b. (muust õhus või vees liikumisest) tuul vieb linad `lendo Lüg; `püidis nahklapi linnu pεεlt `kinni Khk; võrgu käbad `peavad võrgu vee `lendus Muh; lasi noole `lendu; ää aa `sulgi `lendu Tõs; kui lieviidikäs kardab, siis poeb `põhja ning aab lie `lendu Khn; teene jalas `oĺli `lendus juba (maast lahti) Tor; `laśkis paberi tüki `lendu JMd; lapsed lahevad õhu`paĺla `lendu Kod; tuulispask viivet inimese `lendü `taeva ala; oia päe `aiga lennul `atra, üleven Krk; suure tormiga om vesi väegä porine põhjast - - toda kala ei taha, siss tuleb [kala] vi̬i̬`pindile, om lennun Ran; anil om pudsusule, siss ku ärä kakut, siss lähvä `lendu nigu ebeme jälle Nõo; suur tuule u̬u̬g `tuĺli, kõik aena viis `lendu Kam; `puista [paberid] tuulõ pääle, siss läävä nigu tsibiläse `lindu Har; nu̬u̬ʔ ilvesshaina nut́iʔ `saisva˽kavva, nu̬u̬˽lähä äi˽`lindu Rõu; tuhkliiv um peenikene nigu jahu, tu̬u̬ kuivaʔ ärʔ, sõ̭ss lätt tuulõ käeh `lindu Plv; lendu laskma fig 1. ära raiskama lasi oma raha ja varanduse `lendu JMd; ta sai vanembist suure varanduse, aga laśk kõ̭ik `lendu Nõo 2. välja lobisema laseb jutto `lendo (liikvele), kõik maailm tiab Lüg; võta˽siss sulõ˽kińniʔ, ku `lindu lasõt Rõu
2. fig kiire liikumine, ruttamine isa `ütles, et kas ema piab teid kaks kerd `käskima, s‿olid `poisid `lennus kohe VNg; vanamor on `ühte `puhku `lennos, ei õle `aiga sittudagi Lüg; Oli nii ia pia tal, `kuolis võttas kõik `lennult `kinni (omandas kiiresti) IisR; mei tüttö mäni (läks) ei `tiie kuhu `küllä `lendu Vai; läks tulist edassi nagu linnust Mär; noored oo ika `lindus Mih; ta on alati nii elevil ja lennus, `lindaks aga igasse `kohta Juu; tüö kallal justkui lennus on JõeK; Ommukust `piale on ta lennus Trm; vai sa kartuli`vaoga lennun `vaĺmis suad Kod; [pullid] panivad `lendu, sina jokse kas `surnust, kos sa karja jätad Lai; ku valla tallituse om, ma olli lennu pääl, kodutü̬ü̬ om `juśtku ärä unetet Hel; mia kae ku `poiske jooseb serätse tulitse lennuga `väĺlä sääld `põrsa sulust Nõo; leti olliva vallalitse ja satteva päält maha, ku obese `lendu lätsivä Ote; lat́s ka mõist jo˽`kävvüʔ, reṕpi piteh tulõ ku püvi, `õkva linnuh Vas; kui linnuga lätś, teḱk tü̬ü̬ arʔ Se || ära, laiali tia kas kuus kuppiku vai, mul õli kivi siin - - aga `läksid kõik `lendu (on laiali kantud) Jõh; Lapsõd `lähtväd kõik vanõmate juurõst `lendü Khn; nail oĺl külh hulga `lat́si - - no‿mma kõ̭iḱ suurõss kasunu ja `lindu lännüʔ Har
liimama `liimama Krl, tud-part liimatu Har; `liimamõ, da-inf liimadõ Krl; nud-part liimanu San liimima ma ole ta `kinni liimanu San; `naksi liimigõ `lauda `liimamõ Krl || kaanetama (mesilastest) ku sügüse mehidsõʔ `liimasõ mulgu kinni, [öeldi] no saa külm taĺv Krl; kublaʔ omma ärä liimatu, vahaga ohukõsõ kõrra `pääle Har
liivike(ne) liivike Har; liivike|ne Võn(-kõnõ) Kam(g liivikse) spor V(-|g -sõ Rõu), `liivike|ne VNg IisR, g -se; liivikõ|ni g -sõ Krl; pl liivikäseʔ Se = liivik4 kui liivikse maa sihest `väĺlä tuleva, siss nakap vihm tulema Kam; süǵüse `kartold nakat `võtma, sõ̭ss alasi ummava liivikese väläh; `poiskõsõ `ot́sva iks liivikeisi kalalõ minnäʔ Plv; verevä kui liivikäseʔ Se || kapsauss [kapsa] kuulmõ`lehti man ommaʔ liivikese, selle piät pää `häste läbi `tohrama Kan Vrd leibike
linul, linule1 linul Pst Hls Krk Nõo Ote, -ol Räp; linule Trv Krk Ran Nõo Ote, -olõ Räp viina eest loomasööta, toitu vms paluma(s), linuma(s) oles ma `tääden, et sa `lambit pöät, siss ma oss `viina võtten ja linule tullu Trv; vanast käüsive linul, viinapudel olli ligi ja Pst; ni̬i̬ käüsiv linul, kel lehmä põhk `otsa lõppi - - viin olli pudelige man Krk; keväde poole kui aenad ja peldid otsan, võt́t peremi̬i̬ss viinapudeli, ütel: ma‿la linule, ega eläjil ei või `laske `näĺgä ärä lõppe Ran; ku sa linule lähät, võta sa `viina üten, siss ike midägi `perrä venib `sulle Nõo; pańg `viina lännu ärä linul Ote; sepp tulõ linolõ sügüse, iks käve kui vili pesset ol Räp
linutama2 linutama Muh Hää KJn TLä Kam Urv, -eme Pst Hls Krk San, -õmmõ Krl Har; linotama Võn Vas Se, -mma VId(linu- Rõu) viina eest midagi vajalikku palumas käima kaks kolm naist panevad kokku ja `lähtvad suurele `maale Lihula `kanti linutama Muh; Omal ilmtore obene i̬i̬s ja käib `õĺgi linutamas KJn; viinapudel olli ligi ja käüsive linutaman Pst; temä linuteb `suurmid omale Hls; vanast iki linutedi - - kui taheti `saada `viĺlä vai `ainu - - ega raha es anda, pakuti `viina; tubak `tu̬u̬di liinast, toda es linutada Ran; viin pidi iks üten olema, ega kate `paĺla `käega es saa linutada, kate `paĺla `käega `käidi `sańtman Nõo; vana parandamisel `inda es olõ, ku sügüse vili kätte tuĺl, sis sepp naaśs esi linotama. sepp võt́t `indäle obõsõ, viina`ankro `pääle, naaśs talost `tallo `käümä Võn; `mińti liha vai miataht linutama, `võeti viin üten Urv; prii inemine ka käve konnun linutõmmõn, siss `ańti `hainu Har; linotaja käve talost `tallo, `andsõ topsi `viina kah - - siss midä linot, `põhku vai söögi`kraami Rõu || nuruma, lunima `mustlased ju päris linutajad on, tal seda vaja ja seda, võid ja liha ja kanamune Hää; ma `väĺlä linuti iki ta käest Krk Vrd linume
2. petusöödaga jahti pidama mu esä oĺl susse linotaija; `mińti susse linotama Rõu
3. aega kulutama, kauaks jääma Käi, käi `kähku ära, ära sa kauaks linutama jää; Mis ta sääl nüid linutagu ku ükskord tulema ei saa Hää
loikline `loikline Kos, -lin Krk; `loikle|ne Var Tõs PJg, g -se KJn loiguline `loiklene maa, küngas ja `jälle loik PJg; `loikline moa, põllu moa, kus loigud ja madalikud sees on Kos; `seante `loiklin maa, keväde ja sügüse om vesi pääl Krk
luba luba Phl Aud TMr, g loa Pöi Muh Rei Saa Juu VlPõ Trv Hel, lua Kuu Lüg Jäm Rid Vän Hää JMd Koe VJg Hls Krk Puh Nõo Rõn Vas, luba Hlj VNg Khk Vll Mih Tõs Khn Ris JJn VMr Sim spor TaPõ, Hls Ran San V, luva Vai Lei; p lupa Rõn San V
1. nõusolek, soostumus nüüd ei `lasta `ilma lubata `meie külasse Hlj; luba on rebäst `lassa, aga tämäl ei õld `püssi; `läksid [mõisa] `kartuli noppima, ssaid kütte lua Lüg; Kui [peer] tulema akkab, tuleb kohe `ilma lubata, ei saa enämb pidämä Jõh; laps peab luba küsima, kui ta kohegi lεheb Khk; `Tahtsid `looma `müüa, `jälle luba Pöi; `niisust luba küll ei ole, ise söövad ja kass on laua peal Phl; kelle lubaga sa läksid Rid; talumehed `lõikasid ilma lubata `metsa Mih; Miol puudõ luba käe Khn; `ańti luba `sisse `tulla Aud; seal pidi uus ammetmees olema. tea, kas see annab luba koju `tulla Juu; sai lua `väĺla `minna JMd; võt́tis ilma lubata ää VMr; lähän ilma lubata, tulgu mes tuleb; kui minä nu̬u̬r õlin, käesimä kua `vennega järvel, nüid ilma lubata ep lasta Kod; `käidi ikke küsimas veel luba, et kas te annate `sinna ehitamese luba Pil; võt́tis ilma `loata KJn; ta läits luba küsüme `pernase manu Krk; sinas või kohegi minnä ilma lubata Ran; mes lua`anja temä om Nõo; mul ää mi̬i̬ĺ, et nüüd mulle `ańti luba, ma lähän nüüd `eitän selle kivi `otsa magama TMr; ma˽sai ka˽`täämbä luba kerikuhe minnäʔ Har; kink lubaga˽ti̬i̬˽siin `tü̬ü̬tät Vas; ku nüüd `ü̬ü̬se järve pääle lätt, piät iks luba `võtma Räp; nii arʔ lännüʔ uma luba pääle, ei `kullõʔ imp kedägi Se; ku sügüse tulõdõ, sõ̭ss veiame `paata, sõ̭ss saa lupa Lei
2. õigus, voli Oma `loaga tõi teise einad ää Pöi; ise oma `loaga `võtsid Muh; oma lubaga viis kõik ää Vig; oli oma lubaga tein viis peenart Lih; Tal ei ole oma luba, ta piab sellega rahul olema, mis teine annab Hää; mis mul siin viga elada on, oma tuba, oma luba Ris; tal on luba kõik teha, mis tahab JMd; õmaga luba tehä, mes tahad Kod; ei tohi oma `loaga `minna Pil; tämä tulli oma `luage Hls; ma tei esi oma `luage Krk; male esi endä peremi̬i̬s, mul om luba minnä sinna, kos ma taha; oma `luaga ma midägi `võtma ei lää Nõo; ku inemine maha kukku, siss võis uma lubaga üless tõusta (vähestest õigustest); ma˽tuĺli nisa·ma uma lubaga, vaest no `ot́sma nakatass kotun; ta om õks ülemb ku miiśs, mihel ei olõ medägi lupa, ei `õigust eiʔ; mul om luba uma ihuga tetäʔ, mia ma˽taha Har
luik1 luik g luige Pöi Muh Tõs Kei ViK I Ksi Plt KJn, luege PäLõ Juu TaPõ(loe- Kod), luigi Emm, luigu Jäm Khk, luiga eL(lue- Trv); n, g luige Khk Vll Rei, luõgõ Khn, `luige RId(n `luike Vai); luige g `luike HJn luik `luiged `lähväd, siis lumi tuleb Lüg; `luige on suur `valge `lindu Vai; `luikusid on kevade pailu, kaelad nii `käärus kut obuse loogad Jäm; Luik on sõuke, ta‿b lähe sügise enne ää kut änd `kinni `külmab; Luiged pidade väga vanaks elama Pöi; luiged tulevad `seie `saue `sööma; `enni ikke `ööti `luikedele, kui luiged läksid, et `suitsed suhu, `päitsed pähä, esimesed ette, tagomesed taha Mar; luegede mineku `järgi tuleb lumi maha Tor; luege pääl ei akka püssi kuuĺ kah Hää; kui lueged juba lähvad, siis on lumi taga Juu; luigete järel lumi, `luiked lähvad, lumi tuleb HJn; see on `luikede kisa JMd; `valge kui luik Iis; luiga toove lume Hls; luiga lähvä `ü̬ü̬se Nõo; minevä sügüse laśk Saru mi̬i̬śs üte luiga mahaʔ Har; luigaʔ lindasõʔ pargih (parves) Plv; kurõʔ ja luigaʔ, nimä läävä `lämmäle maalõ Se
lupjama `lupjama Muh Emm, da-inf lubja|ta L Nis Juu KuuK Tür Trm Kod Pil KJn Trv TLä Rõn, -taʔ Kan Plv(-mma), -daʔ Har Vas, `lupjada R(-maie Lüg); `lupja|me, lubja|te Hls Krk/-de/ San, -, - San Krl; `luṕjamma Rõu; lubjama, lubjada Jäm Khk Pöi Rei Var Vän Ris(-ta) lubjaga katma kui `ahjud `lupjad, `rohkemb on vett kui `lupja Lüg; lubjaga lubjatase ahi `valgeks Khk; `Pilkus see lubjatud on, see pisike laut Pöi; Lupjast elud seest valgeks Emm; `Korsna ots tuleb ää lubjata Han; Enne sedä ku lehmäd sügüse `lauta pannassõ, lubjatassõ laut ää Khn; olen ikki oma õunapid lubjanud, söödikud ei läha siss üles puu `otsa Saa; lagi läind jo na mustaks, tahab üle lubjata Nis; `enne ikke lubjati tuba `jõuluks `valgeks Juu; kui rehed said peksetud, siis nad ikke `lupjasid nied (rehetoad) ära ka omal ja, arisid ikke `puhtaks KuuK; `lupjad kedägi ehk väŕvid, teed obuse sabass `pintsli Kod; mine (mineva) sügüse lubjati mede `korstnaid Hls; malk lüvväss palgi vahel, tõmmats savige üle ja lubjats üle Krk; puu `sainu kah om lubjatu mõnel, vara vahed lüvväss [enne] `krohvi täis Ran; ega vanast es ole üttegi taret es kammerd lubjatu, kõ̭ik `olli must Nõo; ma‿lõss ka oma lae är lubjanu, a ei olõ nipaĺlu `jõudu San; meil omma˽kiiḱ tarõʔ sisest lubjaduʔ, üt́sainuss om vi̬i̬l `lupjamaldaʔ Har; truubiʔ `tahtva lubjataʔ Plv || lubjastuma `ühtelugu on üks sihin pääs, vere `suone `lupjamine Hlj; tiĺli teed `juua, se pidi olema siss - - veresoone `lupjamese `vasta Pil

lämbunõ lämbu|nõ g -dsõ; ĺambunõ porine; ligane sügüse umma˽ti̬i̬ʔ lämbudsõʔ; ku järvest tõmmati linnu `vällä, tu̬u̬ oĺl `väega˽ĺambunõ tü̬ü̬ Vas

lämmi lämmi Plt, g `lämme Hel, `lämmä T(n `lämmi) V(-ḿm-); n, g `lämmi Kuu Hlj IisR Vll Ris; lämi g `lämme M, `lämmä Saa(lämmi) Lei(ĺämi)

1. adj soe, kuum a. (ilmast, õhust, ruumist) Tänä on peris `lämmi `ilma Kuu; pala soe, `lämmi ilm, nee on vanade inimeste sönad Vll; ilm on lämi Saa; põle enam nii lämmi, on lahedam [ilm] Plt; mis sa `lämme ilmaga kampsist sellän pead; Täembä om kammer peris lämi Trv; lämi aig olli iki Pst; ilm lääb `lämmes, täo ei ole olluki lämit `ilma Hls; mia `mõtli, et vaest om ommen lämmemb ilm Hel; laut om `lämmi, kae sitt aab jo `kuuma `väĺlä; kui sonnune ja pehme lämmi ilm om, siss avvub `vihma Ran; kels ei kao `enne, kui lämmit `vihma tulep Puh; ku küĺm taĺv, siss om makuss mahl (kasel), ku `lämmi taĺv, siss ei ole makuss mahl; ku `lämmi õtak `oĺli, siss kihulaisi `tuĺli `õkva kuhinal `säĺgä; ega edikammer `lämmi es ole Nõo; kõgõ `lämmämbä päevä om enne jaani`päivä Kam; ku lämmi suvi, siss kasvasse tubaka `äste Ote; käesit ärä, joosit jälle `sisse, `olli lämmi tare Rõn; sõ̭ss oĺl läḿmi kevväi Urv; sääräne `hautav läḿmi ilm Har; ku läḿmi um, sõ̭s kasuss kuŕk jovvulinõ Rõu; `lämmid `ilmu timahava paĺlo; ku kuah `sü̬ü̬ki tet́ti, siss lät́s sann ka `lämmäss; na˽`muadse˽järveʔ ummaɐ˽`lämmäʔ Vas; Ilm lämmi, nii õt täi palas ar˽pää pääle Se; lämmi maa ~ pool lõuna(maa) Kure lähvä lämmäle maale, esi oigava nigu konna krooksuva Nõo; sügüse tulõkul kogusõ tsirguʔ, kes `külmä `pelgäseʔ, `suurte `parki ja nakkasõ `lämmäle `maalõ `lindama Kan; seedripuu om `läḿmä maa puu Har; kurõʔ, haniʔ läävä parvõ `viisi `lämmäle `maalõ Plv; `lämmäst puolõst tulõ vihm; `lämmän `puolõn `härgigä tü̬ü̬d tetäss Lut b. (esemetest, ainetest) `lämme `kartula, `lämme levä Trv; nüsset lämi piim Hls; siga taht lämit süvvä; olli `panden `lämmä `ahju tallekse Krk; perele es saa anda enämb lämmind `piimä Hel; küläp kaśs ärä sei, ää lämmi pudruke Puh; juuretuss `olli mõhen, tu̬u̬ pitsitedi `lämmä vi̬i̬ `sisse; esä ütelnu: `tassa tulega, `lämmä leevä om `laudu pääl; `lämmä jahu olliva, leib läits ruttu `apnama Nõo; ei ole lämmid vett Kam; ku `lõunass oĺl keedetu, sõ̭ss õdagu lämmit `sü̬ü̬ki es tetä Ote; tu̬u̬ mul lämit vett San; kuan tet́ti karjalõ läḿmind `ju̬u̬ki Urv; läḿmi luńdikõnõ Rõu; lämmi leib om tu̬u̬, mis om ah́ost `vällä `võetuʔ Räp c. (kehast ja soojaaistingust) küll miul om lämi Hls; sa olt pehme ja lämi mu kõrval; Musu olevet mahe ja lämi kui nüsset piim Krk; ku inimene `õkva sureb, siss ta‿m `lämmi ja nõrk Puh; pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi; küll kitsass kinnass lajass lääb ja `lämmi `tüt́rik küĺmäss jääb; `kaska all om ää `lämmi magada, aga karva lähvä `kirpe täis Nõo; taal om õ̭ks läḿmi veri `süämen Har; ku iks virgastõ lüvvä˽`tahtsõ, ai iks pää otsah `läḿmäss Vas || piltl kel vähä `seante lämi pää, taht meelite (rumalale meeldib kiitus) Krk; mes nüid Miinäl viga om, temä eläp ku `lämmä vi̬i̬ sehen (hästi) Nõo; Ma sai kui lämmähe vette, elu lät́s parembass Urv; tä `ku̬u̬li õks `lämmile `vu̬u̬tile (omas kodus) Rõu
2. adj soojapidav `lämme `rõõva Krk; `undrik tetti äste piḱk, iki końdeni, et siss om `lämmi Puh; võta [rätt] `ümbre nigu teḱk, om paks ja lämmi; kask om `lämmi, ega kask tuuld läbi ei lasõ Nõo; talvõl umma õ̭ks rusik `kindaʔ `lämmäbäʔ Vas
3. subst soojus, kuumus koer väĺlän `lämme kähen Trv; paremp oma `rõõva lämi ku tõise mehe tü̬ü̬ lämi; Oia sü̬ü̬ḱ `lämmen Hls; ei oole ää `kurta, lääme `lämme kät́te Krk; lämmege ei oless si̬i̬ maa midägi minnä; piip tormaśs suun, kes nõnale lämmind `andse Hel; latse `tahtnuva eläjile lämmit tetä, `pannuva kõrre `otsa tule Ran; sügisetsel ü̬ü̬l om `ütsä `poiga, sääl om lämmit ja `küĺmä, `vihma ja `lumme Puh; ega vanast naśtel `lämmäga muud säĺlän es ole ku jakuga ame; pusiti `mulke `sisse sinnä et `lämmi manu lähäb viĺläle Nõo; ku kuu madalan käib, siss saab lämmind, ku `korgen, siss saab `küĺmä Kam; `lämmega piim om ku töĺk; kaitskümmend kolm `kraati lämmind om vilun Ote; te pannite `lämmä peräst ahju palama Rõn; kusi `panti potti, potiga `lämmähe Kan; lämmi tulõ ja nakass maa sulama; minõ no˽`tarrõ `lämmäde; saina ei pia lämmind kińni eiʔ, lämmi lätt `vällä Har; süǵüsene undsõ˽lask läḿmind, keväjäne kütt `külmä Rõu; `kiisla kohetuss `pańti kohegi `lämmähe `hapnamma; muna lätt ka halvass `lämmägaʔ Vas; Lämmi ei tapa kedäge ärʔ Räp; lämmäle 1. sooja, soojendama tuli palanu ahjun ja nemä tulluva ahju suu ette `lämmäle; küĺmägä jäänu veri `saisma, kui sai `lämmäle, siss `verdusi ärä Ran; mine ärä `tarre `lämmäle, mes sä sääl kügelet küĺmä käen; piim om ärä kahutanu, piäb `lämmäle panema Nõo; mia panni käki `sinna kummi `mulku `lämmäle Rõn 2. soojaks lauritsepäevä `küĺmä iki kaits kolm ü̬ü̬d pidäss ärä, siis läits `lämmel jälle Krk; tuul om `lõunast, ilm lääp `lämmäle; ku ilma `lämmäle lähvä, puu joba `lehte lähäb, siss ämp `mahla ei tule Nõo; kui ilma `lämmäle läävä, siss `lindlõss liblikit Ote; keväjä nigu lämmäle lätt - - `kaetass `meh́tseʔ üle Räp; ei ole külmä ega lämmit 1. ükskõik temäl ei ole sinu murest `küĺmä ega lämmit, sina elä vai koole Ran 2. mitte midagi ei mõistaʔ timäst `külmä, ei lämmind Plv

lögane löga|ne Jõe Kad Lai Plt San Krl/-nõ/, g -se IisR S Mär Hää Ha Iis Ksi, -tse Kse; lögä|ne Lüg Vai Var Krk, g -se Kod Hls, -tse Khn Saa Ran porine, sopane; lögaga koos sügisel on tie lägane; paat on nii lägane, on `palju `prahti ja `mustust sies Jõe; Sia aed läind `vihmaga `irmus lägasest IisR; ega `aava‿p vöi lögaseks jätta Krj; `riided lögased üll (täis oksendatud) Muh; küll ma ole ka neid lögatsid `teesid köind Kse; Egä sügüse suab lögäste riietegä põllal `oldod ning `õuni `võetud Khn; ärä aea vett maha, põrand läheb lögätseks Saa; õue läind na lögaseks Nis; tie on kohe nii lögane, et ää mine `väljagi; mädand asi on lögane Kad; tigo one lögäne Kod; tee `kangesti lögane, tuline paha `sõita Plt; är tulla lögäste saabastege `sisse Hls; sääl om porine lögäne kotuss, ei kanna obest pääl Krk; ti̬i̬ löganõ, likõ Krl || piim one soĺgitud kõhe, `niiske lögäne ja libe Kod Vrd lagane, logane, lägane, plögane

löök löök hajusalt S L, Juu Ann Trm Lai Plt KJn, lü̬ü̬k Hää Kod/g lüägi/ Puh Nõo Võn Krl Lei, lü̬ü̬ḱ Hls Krk San hajusalt V, g löögi; lüök g lüögi Koe Iis, `lüögi Kuu RId/n `lüöki VNg Vai/; lüek g lüegi Khn JMd VJg

1. löömine a. hoop [lõhe] Sava lüök on `ninda tugev Kuu; küll oli kova `lüöki Vai; ühest piitsa löögist oli küll Khk; sai teise kääst mütu `lööki Vll; mis sa - - mehe löögi ees oled Mär; andnd ühe löögi ja kohe kukkund Tor; ma sain `talle `anda öhö ea löögi, küll ta nüid `kuulab Juu; jäta ta nüid ilma lüegita JMd; minä nägin mi̬i̬ss, kellele kakssada `lü̬ü̬ki `lü̬ü̬di Kod; lü̬ü̬ḱ om keelet, aga `vastulü̬ü̬ḱ ei ole keelet Krk; sü̬ü̬ḱ `kõlbass kül‿söögi pääle, a lü̬ü̬ḱ ei `kõlba löögi pääle, lü̬ü̬ḱ om valluss San; Löögi i̬i̬st pakõt ärʔ, a˽halva sõna i̬i̬st saa õi˽kohegi˽`paeda Rõu; õdagu `aeti `taĺli ja sõ̭ss `ańti kas viiśtõisskümme `lü̬ü̬ki vai kat́skümmend `lü̬ü̬ki Plv || (löömingust) õientev õientev, senigu lääve `kaklem, viimäde tule lü̬ü̬ḱ kah Krk b. pikselöök `pitkse lü̬ü̬k ti̬i̬b kahju, ku `külge puudub, maha lü̬ü̬b Kod; pikne lü̬ü̬ḱ om tugeve Hls; `piḱse lü̬ü̬ḱ pand palama Vas c. kellalöök kell lei mitu `lü̬ü̬ki - - lei pali `lü̬ü̬kä kuńni pommid `alla Kod d. (niitmisest, niidetud heinast) `meie omad `tieväd tänä `einä `lüögi lõppetuse (lõpetavad niitmise); sie on tänä `ommikune lüök, ei õle kuiv viel Lüg
2. õnnetus, lüüasaamine see `olli löök küll Muh; ku tuleb mõni kahju asi, nagu lu̬u̬m suab `õtsa ehk maksab trahvi, et tuli lü̬ü̬k `selgä Kod; täo sai ta kige suurebe löögi, pańds obese `auku. olli si̬i̬ viimäne lü̬ü̬ḱ vi̬i̬l Krk
3. kordaminek, menu; trall, lõbu küll meil oli `lüöki senepärast et `metsas oli pali `marju VNg; Lõppõs oli `vjõmbõga igänes `lüeki; Poõstõl oln mine`üese kolõ lüek; Sügüse lastõl luandõ piäl igänes `lüeki, `ljõugu `laska ning nahata ning Khn; õli täna ia lüök kauba juures Iis || kudas elad koa. ah `keskmene löök Mar

maa1 maa (moa, mua) üld

1. maakera a. maailm; meie planeedi pind elukeskkonnana (ka vastandina taevariigile või põrgule) Palub omale maad ja `taevast abi Kuu; `Enne oli mies maad ja `ilma (mida kõike) lubama - - siis teind enamb juttugi IisR; ju maa pεεl pailu `riikisid on Khk; nεε mei mette änam sii maa pεεl (keelejuhi ütlemine jumalagajätul); teist nii `öölad mina äi tunne mette maa `pεεlged Käi; ega nii elmast maast (kaugelt) ei olnd `lapsi [koolis] Rid; eks ma olen küll maa peal `raskusi `tunda saand Mär; lapse irmutis oled moa peal, irmutad ja koĺlitad `lapsi Tõs; olen maa pial üks `terve inime oln HMd; Maa ja taeva vahel ruumi küll Jür; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland, siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; kolmekeisi me mua piäl õlema, kaks sõsart ja üks veli; si̬i̬ mu̬u̬d sigineb mua `piäle; `niskess nime ma ei õle mua piäl kuulud Kod; küll se maa on suur ja lai, tagaspidi `Põltsamaad on veel talusid nalj Lai; vanakorat om nüid maa pääl, küll `mülläp; jummal `säädnu vikerkaari `taivade `pilvi `sisse, et maa pääle ei piä enämb vi̬i̬uputust tulema Nõo; toda ei lövvä sa maa päält ega `taivast kah Kam; üteldäss küll, et taivass ja maa lätt ukka Ote; ma‿le havva inemine, ega ma inäp maa inemine ei olõʔ; mis `mõisa neil jaka om - - ku inemise ei mahuʔ elämäde eiʔ maa pääl Har; naid pratu ja hät́i um maast `taivaniʔ (väga palju) Rõu; Maa pääle ei mahu, taivahe ei taheta ja põrgohe ei päse Räp; mis tuu minno vanna inemiist viil sinnä maad-`ilma pite vitäʔ, sis paŕep aja˽jo kotoh ar elävält `hauda Se || piltl ta `pööras küll maa ja `taeva pahupidi, aga võta näpust, mis läinud, see läinud Saa; timä ju̬u̬t viina maalõ ilmalõ (võõrastele) ärʔ Vas; maad ja ilmad ~ ilmast (ja) maast ~ ilma ja maad (jututeemadest:) sellest ja teisest, paljudest asjadest Sie kui vatterdama akkab, siis `räegib maad ja `ilmad kokku IisR; teab elmast maast seletada Mar; `patrab ja räägib `peale ilmast ja maast Mär; pajatab ilmast moast kokku Trm; räägib `iidamast ja `aadamast, `ilma ja maad Plt || ilmast maast (kõikjalt) tuli kokku [inimesi] ussi sõnu `viima Kse; maa ja ilm väga palju, küll ja küll neid puid on miule maa ja ilm Saa; siin on maa ja ilm `ruumi Krk; maast ega ilmast (taevast) ~ maad ega ilma (taevast) mitte midagi, mitte vähematki s‿õlin kaks vai kolm `päivä ja üöd `ninda, et midägi en `tiedänd maast ega `taivast Lüg; Ei tiand maast ega `ilmast, kus maa`kolkas sie küll õli üläs `kasvand Jõh; `Juuva täis, ei tia maast ega `ilmast; Paks udu, näe maad ega taevast IisR; Kus tõi ikka ilma `välja, nõnda sajab ja `tuiskab, et näe änam maad ega taevast Pöi; Akkas kolõdad `muõdi `tuiskama, et olõss mitte muad ega taõvast nähä Khn; `ennemuiste olid inimest loĺlid, nad ei teand moast ega `taevast Juu; temast ei tia maad ega taevast JMd; nii marub, et ei nää maad ega `ilma VMr; minä õlen nõnna rumal, et ei tiä muad egä `ilma Kod; eläb ku tońt üksindä, ei tää maast egä ilmast Vil; südä iki valutep, et sa‿i näe mitte taevast egä maad Krk; sadasi maha, ei tiiä maast ega ilmast Ran; ta jäi ike nii täis, et es tiiä maad ega `ilma Nõo; tä es tiiäʔ maast es ilmast Se b. planeet ojatäht o ele erk täht, `körges paśtab, `löuna `sisse läheb Maa `varju Krj; päe ei kei, ike Maa keib [ringi] Tor; Maa `käänäp `ümber San
2. maismaa; mannermaa; sisemaa `tormiga kui vesi `touseb, siis vesi tuleb `maisse Jõe; `rannamies old `jälle maal `silku `kauplemass; tulid `toisep̀uolt Purekari `maisse Kuu; vihm ei jää tulematta, kajagad on maal Hlj; sügaval maa puol `kanneda `pasli VNg; `meie elama maa pial, aga `Suure`saare `suomlased elavad `saare pial Lüg; `este `tahtosin, et tuon jo tänä rüsäd `maale `kuivama; tuul oli maa puolt Vai; meri touseb loeks, tuleb `kougele `maale, sügise sedasi Jäm; lehma sain säält maalt (sise-Saaremaalt); laevtega läksid vahel siit alt, läksid ikka linna ala kaladega ning siis obustega läksime maad `koutu Ans; mihed väljas (merel), maal tuli pöleb, näidatse, et mihed maale osavad [tulla] Khk; minu kasupölve aja sees on Salme jögi ummistund, viimaks läheb maaks Pha; äi nämad es karda kedagid, maa ega mere peal Vll; Vahest sügise suurde `tormide ajal mered tulid ää tükkis `moale, tõusid nii `kõrgese; Kala koorm `pandi [rannast] peale ja `mindi `moale `müüma; Astu edasi, `kindel moa jala all (merelt tulles) Pöi; nee (väikesed kalad) oo maa eares, sügavamas oo ikka suuremad; `kõinlased köivad `jalksi moal; laevapoiss `tulli moalt `leiba `viima Muh; Vanaste tulnd poomvilla laev Köpu alla `maale, siis inimest said sääld poom`villa Rei; tuul puhob maa poolt Mar; maa sees `köidi talve `reega [kalu] `müimas Tõs; `Sioksõ paksu jõlmaga ei maksa mua piält `vällä `minnä; Tormaga ei maksa mua iärest `küüsi `lahti `laska Khn; kammilaid, noh neid ikke `tõivad - - rannarahvas ike `maale‿s käisid jälle maalt omale `leiba saamas juo ja KuuK; nuarits on nisuke `suarma `tauline luom, kes elab kuival mual Kad; rükki kõrduse aal on kajakas kõhe mual Kod; kuiva maa `kaptengi oli olemas, see oli nöök `ütlemine Lai; või mia mere veeren ole elänu, maa sehen siin elä Hls; mu˽veli oĺl kõ̭iḱ se sõa aig laiva‿päl madrussõn, noo om jo maalõ tulluʔ Har; järvehn oĺli˽nii suurõ˽`lainõʔ, et lainõʔ visaśs kalaʔ kavvõdahe maa pääle Rõu; hädä maah, hädä mereh (kõikjal) Se
3. a. maapind, pinnas maa on `oistund, maa `oistub kevadel, kui on `külmand maa, siis kevadel `oistub Jõe; `Paljuks sie märg maa `vihma `kannatab (purjus inimene ei kannata viina juurde võtta) Kuu; kivine maa on, mis on vähämb kivi täis, aga kivistikku maa on `puhta kivine; sie on taga `aetod poiss, `tütrikud ei jätä maa `allegi tõst, säältki `õtsivad üless; Täma käib maa sies tüöl, lähäb maa `sisse `tüöle, on vagunilugija Lüg; `Naine ei `tõhtind `palja `piaga `süiä, siis maa `lõhkes `seitse `süldä tämä `jalgude alt; `Ninda kõva maa pidi ikke õlema, et obust `kandas Jõh; `Päesukesed `vilksavad maa rajalt vihinal `kassi iest läbi; Kus ma ikke olin, ega ma maa `alle kaduda‿i saand IisR; perast soda oli siin keik `maaga tasa (kogu küla maha põlenud) Vai; mönes kohas mättad, siis jälle sile, sedine `mätlik maa Jäm; rabas on mäda maa, `leikab läbi; mis `körgemad maad on, sääl rohi `körbeb εε kuiva ajaga Khk; `lambad söövad maa `urmsseks Mus; Seal oli kõva maa, mis seal viga oli `eina teha Pöi; see `olli ikka `sõuke ea vihm, mis moa ühna tümaks tegi; `õunbu oksad `vaovad maini Muh; laastet maal on palju maasiged Phl; maa oli aleks põletud LNg; [puutelgedega vanker] `sõitis `rohkem `pehmed maad Rid; tänä oo `nõnna ikke lund sadand, et oo maa `valgeks teind Mar; nii kõba maa, ei saa teevastki `sisse Mär; puhas paljas kuum maa, loomad oo `paljas söön Var; maad ligi lähäb [taim] mädanema Mih; `loiklene maa, küngas ja `jälle loik PJg; mis `turvlane maa, siis on `tarvis kütist teha Ris; siga `püörand ää kõik selle moa Kei; kuib moa, see vihm vaob moa `sesse, kadund kohe Kos; kuiva välk - - lüöb `õhta pimedas, madalas, maa rajal Amb; pia maa teral, pia maa ligidal Ann; siin on madalad maad, kõik kraavid vett täis Tür; sie ilm tahendab easte moad Koe; Kui Tammikust `tulla, akkab ilusam `sirgem maa, enam põle mäge Sim; vana rahava kuńss õlema et süĺtä maha `enne ku issid maha, muass võtta ärä moeto (muidu saad nahahaiguse); kadi minu köhä ku mua `alla Kod; sammas - - üks kolm `jalga oli ta maa sehes; maa on ikke pia asi viĺlal ja puul Äks; siin on maad tükati kivised ja savised, aga mägiseid `maasi siin ei ole; värav käis maa raealt Lai; tao vai maa `sisse KJn; kiĺgid, ni̬i̬d karasid nõnda‿t, maa sirises ja särises Vil; [jookseb nii, et] jala `maasse ei putu mitte Trv; `enne es ole viĺla redelid, siss `lü̬ü̬di kärbusse `maasse, lati pääle ja, vili pääle `rõuku Pst; kallakune maa - - vesi vii kiḱk väe `alla; ei ole nüid ti̬i̬d ega maad änäp - - tuhk lumine; maa võt́s `kinni, ańds inimesel `aigust Krk; kui vikatit pandass varre `otsa - - susatass kiil vahele, et ta maad ligi võtab; naese es tohiva tanuta `kõndi, et siss tulna oora põli ja maa lännä `lahki; nüid käevä kõ̭ik `paĺlald, ei ole tanud ei rät́ti ja maa ka ei ole `lahki lännu Ran; maa om jo nii sägävält küĺmänu, `kartuli `küĺmuva jo ärä Puh; sääl om lätte kotuss, keedäp maa sehest `väĺlä vett; laosa `paĺla maa pääl satte maha, es ole kivi es `kandu i̬i̬n; mia otsi, kos laits om jäänu, aga laits nukan nii vakka nigu maa; ku `uibu olliva ubinit `väegä täis, siss ku tu toŕm `tuĺli, siss maa olli ubinist `valge; mõnikõrd lina kasvap iluss ja puhass, mõnikõrd om nigu maa küĺlen `kińni, `sände lühike Nõo; uśsi`maarjapäävä läävä uśsi - - maa `sisse ärä makama Võn; tuisass, et taevass ja maa segi Kam; sügise `oĺli `paĺla `maaga (enne lund) tu̬u̬ varastamine Ote; maa om nii kuiu nigu üit́s puru San; no sannast tuĺlime jo sügüse ärʔ, joba musta `maaga (enne lund) Urv; niisama maa all ka jõõʔ nigu maa `päälgi Rõu; siih kasuss niipaĺlo võid`lille, et `koṕlih kõ̭iḱ maa om kõllanõ; ku om `lambanaha suurunõ palakõnõ palast maad, sõ̭ss lõiv jo lõõritass pääl; keväjä sü̬ü̬ maa lummõ Vas; lätt maad pitih Lut || sõematagu miu maass vai massass, mia ole iks va Miku Juhan Nõo; maa alla vajuma ~ tükkima ~ pugema (häbi-, piinlikkustundest) kus sa lähed selle äbiga, kas poe maa ala Khk; ma äbi pärast vajuks kohe maa `alla Pal; temä sai silmä ninda äbi täis, et ta oless või maa ala tükkin Trv; täl nakass tollest nii äbi - - oless äbi peräst vai maa `alla vajonu Ran; mul sai ni˽häpe, et maʔ oless vai maa ala˽tükkünü Har; et maa must (kirumisest) vanamis `põhjas sind et mua must Sim b. põrand vm aluseks olev pind magamine ei `anna `maani `särki, uni ei `anna `uuta `kuube Lüg; tegad `ristisid ede, `laskevad pölili, `andvad maale suud Jäm; Ruut oli kena küll olnd, leit olnd moani Pöi; jõkid `ollid `õndla august saadik, aga kuued `ollid maini Muh; Omal veel perse maa külgis kinni (on noor) Emm; siilik nii pikk `tehtod, üsna maani Mar; kört oli `maaga tasa, jalad ei paisn `vällä Tõs; `eńtsed `riided olid maani, jala pöia `piale `tehti kördid Aud; `enne olid [seelikud] jo maani maas VMr; kummardab `maani Trm; `niiske `uhmer oli, maast oli üks nõnna `kõrge Pal; sannan suits `maani Trv; mõni lää sedäsi paksuss, kõtt lää maass `kinni (tiinest emisest) Krk; trambib `jalgu `vasta maad nigu ull; tu̬u̬ jagu jalast, mes maad pidi ju̬u̬sk, pidi tävveste `õige olema Nõo; ku venne naisõ `keŕküde tuĺlivõ, siss es olõki muud, ku üit́s risti ette `eitmine ja `maani kumardõmine San; mõ̭ni vedä `jalgu maad `mü̬ü̬dä Krl; ku tu paugutamine oĺl, sõ̭ss tõõsõ oĺli˽kotohn põrmandu pääl maahn Rõu || piltl oh kui aka `mõtlema, südä lääb muani `lõhki Kod c. (üldisemalt, ka fig) ala, ruum, koht ei `löüdänd maad, kus `seissa; `anna miu judule ka maad, lase `minnu ka `rääki Vai; kui vanad inimesed rehe tuba tegid, siis `kεidi tule tukiga `ümber tua, sest saadik `anti suitsule maad Khk; Nooda looma maa (noodatõmbamise ala) `tehti meres kividest `puhtaks, kivide `otsas käristas nooda ää Pöi; `aigus võtab maad Mär; iga looma ehk `ankru maa peal piab olema neli `märki HMd; Anna ruumile maad (mine eest ära) Trm; läksimä üles püügi muale (kohta, kus võrkudega püüti) Kod; Pada ei või `riiki täis `panna, põle keemese maad SJn; lastel ei ole muial maad; temä sugugi tõisel ei anna maad eläde; selle inimesel ei ole naĺla maad (ei mõista nalja); tal olli vanu jutte, ta neid sõa maalt (sõjaväljalt) sai; mea ole nüit peśs `tervise maal (tervise juures); ullul ja rumalel anna maad (anna järele) Krk; naĺlal om õks enämb maad ku˽tõ̭õ̭l Har; `mõtlõ˽tu̬u̬ vere valangut, säidse inemist tapõti katõ versta maa päält Vas
4. viljeldav pinnas, põllumaa kui ei `jõua arida ega tüöt teha, siis jättad maa `süöti; maa on pien, `rohtost puhas Jõe; Üheksa `päivä `enne rukki tegemist `kõrdati maa `uuesta üläs ja siis `ääseti maha, `tehti maa kõik `valmis Jõh; maad `künnedä madalukaiselt Vai; liivane must maa, aga ta‿p vöta `sahka adra `sisse Jäm; see pöld pole väge saandkid, see oo ise rammus maa Khk; Uus maa, sellepärast kasvatab ka; See on `söuke `pörgu maa (vilets, lahja) Pöi; maa `ingab siis kui `jεεda kesasse, siis maa `puhkab Emm; kõre maa on üks kruusi rõhk, üks va vilets maa Mar; `kaevab labidaga maad Kul; paĺlu uut maad `juure teind Mär; sõnik `kündasse maa `sisse, kaks kuud `apneb Vig; Sedä `põldu iäks muaks ei sua Khn; va `lahtine maa (kesa), selle sui taal ei ole `vilja kedagi peal; mulla maa, kui sa ikka väge annad, see oo ia viĺla kasvataja maa Aud; Nüid elavad laari maa si̬i̬s, tule `mi̬i̬legi, kudas si̬i̬ maa maaks on saanu; Ku sa maast ei ooli, maa‿i ooli sinust ka Hää; lähme uut moad `looma ja küt́ist tegema Juu; Odra ja kardulid said ikke korratud `muasse `tehtud Amb; uad tehakse ikka rammusa maa `sisse Ann; kui maa on toores, siis maa on `täńkjas, tema läheb `kuuli Tür; narri muad üks kord, `vaata mua narrib sind pärast üheksa `korda VMr; kui maa on ia, iast sõńnikud saand, siis ta on rammus ka; sauekad maad on `rasked maad Sim; `tehti `uusi `maasi, purustati kõik karu äkkega ära Trm; järve `kõlda vedäväd `muade `piäle; kruusane mua sü̬ü̬b sõnniku ruttu ärä Kod; siin on musta mulla maad, aja adraga nii sügavalt kui tahad Pal; kui maa rammusam on, siis [rukis] aab `poega, kui maa kehva on, siis ta ei jõvva `aada Äks; minu isa `ütles: alb mees jääb ädasse ia maa pial, ja ia peremees elab `äśti alva põllu`maaga Lai; ku sul maa valmiss om, muud ku `viska maha (külva); ni̬i̬ `maase om puha ää, neist maadest saa `leibä küll Krk; sulane läits `mõisa `teole, maad arime ja `viĺla maha tegeme Hel; adraga vaja `lu̬u̬ma minnä, ader lu̬u̬b maad Ran; maa om ää küll, aga maa tegijit ei ole; nigu Miinä es pia maad, puha tõese näppe vaheld vaht; maa ei lase `endä mõnitada, maa taap väge ja maa taap ka arimist Nõo; si̬i̬ maa oĺl nigu ristikaina sü̬ü̬t́, nigu puhanu maa `rohkemb Ote; ku sa maad üt́s kõrd petät, maa pett sinnu ütesa kõrd Har; `vahtsõt maad tei manoʔ; ma ti̬i̬ no maa arʔ ja panõ kuŕgi˽ka ittu; Kehvembä maa pääle tet́ti kaar, parõmba maa pääle `kartoĺ Rõu; maa um rüä all Vas; sul maa joonõh (korras, väetatud), mis viga eĺläʔ Se; ku sa äi anna maal, siss maa äi anna sul kah Lut || piltl maa toedab meid `kõiki Ran; maa om tu̬u̬ emä, kes inimeisi ülevän piäp Nõo
5. kellegi kasutuses või omandis olev maa(tükk), krunt, maalapp minu isa õli `kuuendik, `kuuendikku maa pial õli; `viie `päivä maist `tehti kaks `krunti Lüg; midati maad `uvvest `ümber Vai; teised olnd suurema maa mihed - - Jüri olnd pisise maa mees; sellel puud maad kää (on talumees) Khk; `möisnikul oli pailu maid kää Pha; mina pole mitte teie elude maade sihes keind Jaa; Mõisa moa oli, `sönna küla looma jalg äi `tohtind `minna; See oli koletu maa, mis öhe inimese käe oli Pöi; vabadikel põle maid egä `loome Rid; see oli ilma `maata inimene Kul; tää oo maade piäl, sai maade `piäle, peremehes, sai koha omale Tõs; muadõ reńt oli `makstud Khn; siit Juuriku koha küllest oli tal maa Aud; eks meil omajagu muad ike ole JMd; mul ei õle jala`täitki moad Trm; `taśtid kõik mua käess ärä võtta, aga maja alune `jäeti; siäl o viis peret vai kuus ühe `muade piäl Kod; `kańtnikud tegivad oma päävad `mõisa nende maite eest Äks; mõned talud olid ropp suured, palju maad kääs Lai; `Maade piält ollid suured maksud KJn; siss tulli aig, ku neid `maasit `jaotive; veerek maad om, saa mõni vagu kardult tetä Krk; üits sinu kana jalg ei tohi kooli maa pääle tulla; miu esäl maad es ole, niipaĺlu maad `olli ku lävest `väĺlä tulla, `tu̬u̬gi `olli tõśte maa Ran; mõnel poesil `olli palga i̬i̬st lina pereme maa pääle tettu Puh; nu̬u̬ jaganuva `rüitlidele `väĺlä meie maa, nii teḱkunuva meie `maale `mõisnigu; siin üits veerekene maad `olli, tollegi i̬i̬st pidi peremehele kolm `päivä tegemä; üits jalatäis maad, tollega nüid nii suur ädä Nõo; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; meil om küländ maad, uma sada kat́skümmend vakamaad Kan; pu̬u̬ltõsõ päävä maa oĺl inne maa `mõõtmist, `pääle `mõõtmist `üĺti `taadrimaa; sääl medä om, `perse laiut maa (väike maalapp) Har; meil oĺl `väikene maa ja suuŕ pereʔ, latsõn `eĺli ma˽kehväste; kel oĺl mesi, tu̬u̬ sai suurõ maa, tu̬u̬ sü̬ü̬t́ maa`mõ̭õ̭t́jat `mi̬i̬gaʔ Rõu; [ta] oĺl mi˽maa küleh poṕs; maa om no käest är˽võ̭õ̭t, a vanast `tahtu es kiä tõõsõlõ adra`täütki maad `andaʔ Vas; `oĺle siss näil siin ta talo, katõ päivä maa `oĺle Räp; maad ~ maid jagama tülitsema, vaidlema, asju klaarima Meil pole omakeskis maid jägada Emm; Turtsakaga ära sa mine maid jagama Hää; mine nüid loĺliga maid jagama Kod; nüid na jagave sääl maad, nüid na `tõmbave Krk; kõ̭ik latse ei ole ää latse, kas tu̬u̬ oppejagi jõvvap needega alati maid jagada Nõo; mina ei lää temäga maid jagama, etse jäägu tu̬u̬ raha tälle Rõn; nakka˽naidõ juudidõga vi̬i̬l maad jagama Kan; Mine no saʔ vi̬i̬l `sääńtside loraśkidõgaʔ maid jagama vai soid `mõ̭õ̭tma Urv; kes jõud sääl maad jagada Plv; puud (ja) maad varandus, maine vara inimene sureb ää, mes sest kaso oli, nüüd kõik puud maad jähid tast maha Mar; mis puud maad su kää oo, et sa teesega õiendad Mär; kõik on ta ärä juonud, puud ja muad ärä priisanud, `terve varanduse Kod
6. a. kaugus, vahemaa; ulatus uss oli tuld vihinäl Jüri pääst `müöde, `ninda et `sendi`meeter maad jäi `puudu Kuu; nii neli `versta maad tuleb `sinne VNg; sie tagumine `kuulus `säältki maalt `siie Lüg; natuse maad mine, seisa `jälle; ons kellud ühes maas (kas näitavad ühte aega) Khk; Virn - - pitk peenike rohi, tükk moad on varrel vahet, siis on jälle lehed; `Laske maa oli pailu pitk, püśs äi võta nii `kaugele; `Eesel aluskuub tükk moad teise alt väljas Pöi; siit oo `sõnna ea laks moad veel; rehi pannasse nõnna, et natuke maad‿o parte vahet Muh; vesi tuleb vahest suurest merest kusa `maale (ei tea kui kaugele) Mar; pika maa takka tuli `siia Mär; üsna jooniga kasvab rohi, iga päev ulga maad `juure tuln; `kostis kos `maale ära, kui lenu lõugutati Han; üle jala maad sügä (sügav) Tõs; minu kodu oli `kaugemal küla lõppus, kilu`meeter maad ikka teistest `iemal HMd; osalt `müiri on ja muist maad on maha vaun Ris; oras on ikke juba `kasvand, `kämmel moad juba `kõrge Juu; Niievarv piab mõlemast otsast ühe maa pial olema; Kus `maale sie köis siis ulatab Jür; ühe `maaga sai ikke [rukkilõikusel] edasi `mindud Amb; jumakad tõrvaka kännud olid üks `mieter maad `samla sies JJn; tallab seda moad edasi tagasi aśsa iest teist taga Koe; `veśkini põle `kuigi pailu muad VMr; mõni aĺlika suoń - - läheb vahest kohe tüki muad mua alt Kad; pitkä mua tagass tuli `seie `kaugelt `kosti; kui pääv süld muad `kõrgel one, siis tule kodo Kod; elaja `söötmise riie oli - - täitsa nelja nukeline, süld maad oli lai Lai; kruav on üle jala muad sügav Plt; läks natuke maad Kõp; poolest maad laasi oksa ärä; otsa ürjätse om meelest lännu, ma `ütli poolest maad sedä `laulu Krk; obene kerib küll, aga maa ei edene Hel; katuss sai jalg maad paks Ran; tõenekõrd `kõnsit `ulka maad läbi, midägi es ole (marjul olles) Puh; me es olõ kavvõn, veedikene maad oĺlime tõõsõlpu̬u̬l `uśsi Võn; `mõtlõ, `seoni `maani oĺl rüǵä San; ma˽pańni riśtiḱ`hainu jänesseile ja˽lät́si esi lasõngu maad kauõdõ Har; Kullamäe `haudu mano om jo `ilmlik maa Vas; [võrgu] pullaset om paksost küleh, paaŕ `vassa vahet, vai vass maad ütstõõsõst Räp; `küĺbjä lätt `külben, tõõnõ inemine vidä hidsand, et `küĺbjä nännüʔ `kuoni maaniʔ `hi̬i̬täʔ Lut b. (ajalisest vahest, teat määrast vms) Sander oo Seiust tüki maad kolpsakam mees; Ma ole selle aigusega ulga maad peenemaks jäänd Kaa; ulk maad on vähemaks jäänd körva `kuulmene Rei; see maa oo ikke tüki maad parem kui see teine maa oo Mar; sinna `maale oo `aega veel Mär; me `soolasime `teisa (räimi) `sisse ja sõime `siia `maale Pil; Mine anna lehmile süia, aeg sial maal KJn; temä om miust `ulka maad löhemb Nõo; `seoho `maaha olõ ar elänü, olõ‿õ̭ `vaesust nännü Vas c. osa, jagu Põlve alt pireke `alla `poole on jäme säär, see peenike moa on peen säär, siis on luupeks Pöi; Vörgukudumisel juhtub - - ärg sisse minema. Seda muidu välja vetta äi saa, kut leigeda kuiut maa äärest ärjani vörk luhki ja kujuda puuduv silm vahele; rool, lai maa on vee sees, ots käib veidi üle paadi Emm; kui jöhvi maa `otsa löpeb, toleb tohl - - looma hänna tohl Phl; `uutel oherdidel pole ebre maad Ris; vikati rood ja kõber maa seal taga, vikati kand üiavad PJg; aeru änd olli peenempes tett, aeru lai maa olli seidse `jalga pikk Hls; [sukasääre] lai maa om joba är koet Krk
7. a. riik; teat geograafiline piirkond oma maa inimene, sie on oma `rahvusest Lüg; mei maal ei ole `tiigeri Vai; `laevadega käivad soojal maal Jäm; Rootsi on vana `Skandinaa·via maa, `kuulus maa Khk; `Tapjad saadeti enne maalt `välja, Siberi läksid Pöi; see on `vöörod maid näind Käi; `reisisid kõik moad läbi Tõs; `reaksid sii ikke, et meid pidi ää `viidama `võerale `moale Juu; küll tema on maid läbi käind JMd; kuda moa, nõnna viis, kuda lind, nõnna nokk Pal; `viina juvvasse üle maa Trv; egäl ütel oma maa armas, kun sa oled Hls; kui sääl `võ̭õ̭ral maal küll ää `olli olla, aga südä igäts iks esämaale Nõo; sügüse tulõkul kogusõ tsirgu - - `suurte `parki (parve) ja nakkasõ `lämmäle `maalõ `lindama Kan; tiä om kõ̭ik maa ja mere läbi `reisünü Krl; näet Rood́si rahvass siin magahasõ mi˽maa seen (langenud sõduritest) Rõu; kurõʔ lääväʔ, pääsokõsõ lääväʔ, kõ̭iḱ nu̬u̬ `lämmäle `maalõ lääväʔ, nu‿mma `lämmä maa linnuʔ Plv b. tühi maa Siber vm kauge väheasustatud piirkond lubatud kõik tühjäle `muale viäda Kod; perremihe `lät́si `mõisadõ ja `ütli üless, `ańdi `mõisnikalõ maja˽kätte ja `mińti siss töhjäle maalõ Har; tühäle maalõ saadõte `vangõ, kerigu `kiskjäʔ ja inemise `taṕja, ar saadõtass tühäle maalõ, Sahhaliini saardõ Se c. suur maa mannermaa minu ema vend käis `suurel maal `tuoma `pääval, `joulu nädälil Jõe; `saaremehed `käisivad siin `suurel maal `kraavisi `kaevamas Jõh; sa jah `mötle, suurelt maalt tulnd `seie tarkust `otsime, et sii on Sörve noid, et see peab ikke `tεεdma Ans; ma neliteisend `aastad ole suurel maal kεind, raavi tööd ole teind ning pargi ehitusi Kaa; Kevade `vöeti puudane leva kot́t `selga ja `mindi suure moa `sisse tööd `otsima Pöi; naesed `lähtvad suurele `maale Lihula `kanti linutama Muh; mool tuli suure maald söbra Käi; `Iidlast läksid suure maale sulaseks Rei; suurt maad `öeldi kah, kui `saarlased tulivad suurele `maale Lai
8. a. teat (maa)koht, kant, ümbrus ühüksa `unti - - läind kohe `ümber Juminda `nieme kohe - - `muile `maile Kuu; siin küla mail küll ei old `suolapuhuji VNg; Seal lahe äärtsete maade peal pole `ükski änam vikatiga käind Pöi; tänakond `viĺlä puis ja mais (heast saagist) Rid; Vigala maa sees oli mõesa, aga `Tartu maa sehest oli naene Mih; Meie käösime räämetegä Talina muass Khn; me elame Äädemeeste maal Hää; pärna puu, neid meie moades ei kasva Kos; ta oli Pańdivere maa pial `sündind old JJn; lääp kiideldes kodoje, õisadess õmile maele Kod; Talina mual olema nisuksed koŕvtanud Lai; meie mail ei ole `uśsisid Plt; suśe iki üteldi oleva, karu ei ole viśt `kiäki nännu siin maal Ran; [ta] ei ole sääl puil `mailgi (seal poolgi) käenu - - aga temä ike kõneleb ja süüdistäp; meie maal toda kõtu kõrvald `oidmise `mu̬u̬du‿s ole, a nüid om meie mehe ette ku mulgi Nõo; nende puie maie pääl (selles ümbruses) ei ole seräst `asja ollu Kam; Palojäŕv om ka mi˽maa pääl, tu̬u̬ om ka‿ks parass jäŕv Vas; kärnähain, tu̬u̬ kasuss mi maie pääl kaʔ Se; (ei) puil(e) ega mail(e) ~ puis ega mais mitte kusagil(e) laps ei `sõisa puis egä mais Lüg; põle puis ega mais Hää; `tuodi nuorik majasse, ei suand ämmaga `puile ega `maile; vääga `kiskuja inime, temaga ei või puil ega mail `olla VJg; sie inimese luom ei seisa küll puil ega mail paigal Sim; alate tagasipite, ei sua puele ei maele, inimene ei sua õma arilikku `leibä, ei riiet Kod; si̬i̬ ei seisä paigal ei puis ega mais Hls; ta om nii elläv ja pallav, et ta ei püüsü puil ega mail Har; lat́s `käüless `naklu pääl, püsü‿i·ʔ puil ei mail Lut b. eesti (rahvas; rahvus; keel) tańtsiti ring`tantsu torupilli järel, sie oli maa pulm, `randes oli ruotsi pulm Ris; mua Kasepa külä on eesti külä, tõene Kasepa on vene külä Kod; saks sü̬ü̬b ja maa sü̬ü̬b, `nuaga ei lõigata, lavva `piale ei `panta = emapiim Ksi; siss oĺl umb veneläseʔ, maa sõnna es mõistaʔ Se; maa kabõhõnõ (eesti naine) Lut c. (kõrvalisest kohast) mis pagana puis ja mais (kolkas) te olete `kasvand Pai; tu om nii veeren maad, konhkina kõrval; ma olõ siihn veerde maad, ega˽tu̬u̬d kiä ei taha, et piät olõma tarõ manh `valman (valvamas) Har; läki är `vi̬i̬rde maad, koh kiä näe es; sukõŕmańn tetäss kõrval maad, sis peräst säetäss `paika Se d. (ilmakaartest) Tuul puhub omikust - - puhub maa pu̬u̬lt (idast) Hää; iki läit́s külmä maa poole müristemin, ommuku ja põhja poole (põhja- ja idakaarde) Krk
9. maakoht, küla (vastandina linnale) õlen ikke maal eland, `linna elo `mulle ei `mieldi Lüg; möni lεheb maalt `linna Khk; löötsa pill, seda `mänktakse moal egal pool Vll; Ta oli maal sündind ja kasund Pöi; `lõnnas oo preilnad, maal jällä tüdrikud Rid; ta on maalt pärilt Kul; maal kandase ikke maa `riidi - - süiasse maa `toitu, põle linna `ühti Tõs; kõik lähväd mualt ää, `keegi ei taa enäm mua tööd tehä Juu; linnan ep õle tü̬ü̬d, tuli `seie `muale `tü̬ü̬le Kod; rikkast lähväd, kes moalt `linna lähväd MMg; tulite `muale `käima Plt; maal es käi arstirohu `müüjid Vil; tidrek lännü maalt `linna, `sakse teenistuses Hls; sel aal maal `aŕste olli vähä; siin om linnast ja maalt kogusehen Krk; mes sä tapat `endä sääl maal, tule ärä `liina Puh; temä tiiäp `äste sedä maa elu, temä‿m jo maald esi ka peri Nõo; kes `jõuśe, `laśke liinah `väŕmi jah, oĺl jo maal ka `väŕvijit - - sõ̭ss väŕmiti maal kah Plv || si̬i̬ ehits ennast ku `linna ja maad, ei saa minema ei saa Krk
10. a. muld Pane maad `pääle [kui mesilane on nõelanud] Trv; põrmand om maast Krk; sõ̭ss ta tõi maad, pańd lina pääle ja õdagu `mäh́kse mu sinnä˽`sisse Urv; mõsi ma˽tu̬u̬ kasuga arʔ, kasuk oĺl kõ̭iḱ `maaga˽ku̬u̬hn; tu̬u̬ vesi huh́t mäest `alla kõ̭iḱ maa ja kiviʔ; ma naka es inäp `juuri liigutamma, na‿mma˽surõ `maagaʔ, mütsäkuhn panõgiʔ [lilled maha] Rõu; innembist eleti vahe`kambrõh, paĺgest lagi pääl, `samblõ vahel ja maa pääl Räp; pangõ paksõbahe [kartuli] kuh́a pääle maad Se; maale ~ maala panema ~ viima matma `vaesõl mehekesel `ku̬u̬le ar naane, olõ õs mehel miŋgaḱe naist maalõ viiäʔ Se; är `pańte `maala joʔ Lut b. (surnuaiast) pühitsetud maa oo `surnu aid Tõs; eks kabeli aid õle kõik õńnistet moa Pal; seo kotuss, kohn mi no elä, um pühä maa, siihn ollõv vana matusõ paik Rõu; toole maale minema surema timä lätt tuolõ maalõ, śjoost maast lätt tuolõ maalõ Lut; aig `kuolda, tuole maale mindä Kra
11. kaardimast mängu `kaartõ om neli maad: riśti maa, pot́i maa, härdü maa, ruudu maa Har; kõ̭kõ neĺjä maad mul om käeh, haŕgi maa, kruudi maa, pot́imaa, ristimaa; koŕas `hińdäle kõ̭iḱ verevä maa (punase masti) kät́te Se
12. adv a. maani täiesti, täielikult sie vast tuli siis, kui oli juba tuba `maani maas, poledattud Jõe; See maja on ammu maani maas (hävinenud), seal pole änam palgi juppi ka Pöi; põletas teese `ooned kõik maani maha, teese kohe puu `paĺlaks Mär;