[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

ketas1 ketas g ketta Sa(kedas Jäm) Muh spor L K(pl ketased Juu, ketaksed Jür Sim), kettas Kuu Lüg Jõh; ketäs g kettä Kod; kätas g kätta Hi LNg
1. kettakujuline ese või moodustis a. ratas, sõõr, seib `päikesel on ies suur rattas, suur kettas kohe `ümber `päikese Kuu; vanal aal olid puu raŋŋid, `püsti `otstega, suur ketas ülal. nee kettad olid kirjatud Kär; [koorekirnu] Kaanel oli auk sihes, puu käis läbi, ketas oli `otsas, kettal olid augud sihes Pöi; `kesli ketas (ümmargune põhi) tehasse kõege enne `valmis Muh; Ma `saesi sennest `kuivand läksist (lehisest) kättud, ähk saab so kärrule rattud `tehja Rei b. puutüve otsast saetud ringikujuline tükk (lastele) mängimiseks; mäng ketta kali Jäm; kettad `saetasse puu `otsast – tehasse lastele mäŋŋi rattad; teine `viskab teise käde ketta; ketast veeretasid ka `kaikad kää; poisid `aksid ketast `mängma Khk; ketta `viskamine oo kadun nüid; pisikesed kettad lõegatse ja siis mεnnasse sigu `aama `tuhkapäe (mäng) Muh; ketast `mängima, tegema Sim; eedäväd ketäss, ratass lipuvad ike vahel, si̬i̬ on kettäeede - - meil vanass õli ratta `lipmine Kod c. vurr(kann) või selle keskel asuv ratas virr ~ virru ketas Khk; ketas o pulga `kaelas, vissetse parandale `öörima Mus; ketäs oo kedrä `moodi asi - - pulk oo täl sees. siss pannasse maha laud paranda `piale. tä oo `kange `joosma Mar Vrd ketus d. (voki) keder – Sa Hi pooli ketas on ju ka - - see ümarune mis pooli `järge keib - - millega poεl `kinni `keertesse Khk; oki luhi ketas Kaa; Poolavoki ora voib olla nii puust kui ka rouast ainuld sene tagumese otsas peab olema ohja kätas Emm e. niiepuude plokiratas loki kettad Kär; niiepööra ketas Kaa; niiete kätas Rei; kolme niiega `kangal on ikke niie ketased. pikk ots on `kesmese niie `küĺgis, ratta paelad on teene esimese niie `küĺgis, teene tagumese niie `küĺgis Juu; kolme niie ketaksed Jür f. kedervarre osa Kedervars `tehti puust, pisike ümargune ketas `ambad sihes ja pulk läbi Kaa; pitk vars `olli [kedervarrel] ja ketas `olli `teises `otsas, siis ketta ear `olli täkkid täis Muh g. tuuliku osa: ülekanderatas, mis pöörab veskikivi Kui [tuuliku] ratas `valmis oli siis `tehti `värkel. Kaks roanda pöha suurust kedervarre ketast raiuti `sitkest kase langust `välja. - - Ketaste `keskele raiuti mölemile `kantlik auk Pöi h. u (masinaosa) niidu masinal oo ketas Tor; masina rattal on kettasi Juu || (vana ringmängu)laulu sõnad: ettas kettas `kella rattas, vana `muori vokkirattas Lüg; ketas ketas kelle ratas, vana eide vokiratas Plt; etas ketas kelle ratas, vana moori voki ratas KJn || fig kätas nour (suure ümmarguse näoga tüdruk) Emm
2. tantsupidu, simman; trall täna `õhtu saab seal peres ketast `lüia. see oo änam nii naĺla sõna Mär; ketasel oli rahvast küll Pil; ketast lööma ~ laskma karglema, hüplema kui noor loom `lahti soab, siis on nii rõõmus ja lööb ketast; `lammad lasid nii ketast `põlmal et Juu; las lapsed ketastavad, küll lüövad ketast Jür; ketast viskama mürama, kukerpallitama (lapsi keelates) ää vissak üht ketast Vll; `viskab ketast ehk uńdiratast VJg Vrd kets1, kett3
kuum1 kuum g kuuma eP eL, `kuuma R(n `kuuma VNg Vai)
1. a kõrge temperatuuriga, väga palav a. (ilmastikust, õhust, ruumist) päiv on `nõnda kuum, et `kõrveteb Lüg; see sui olid `kanged kuumad ilmad Khk; kui päiges palavasti paistab nönda kut enne `äikest, siis o ka `kange kuum Mus; Kuiv kuum pala sui oli Pöi; küll oo kuumad ilmad Kir; tuba oo kuum Tõs; kuuma `ilmadega on `raske tüed teha JMd; tuline kuum aeg, nüid ei tõhi siga tappa Kod; suvel sai sial (suveköögis) `keeta, kui kuum aeg oli Äks; `niisuguse kuuma ilmaga ei taha `tuastki `väĺja `minna Lai; ilm perätu kuum Trv; `väega kuum lõun, ei või sa laval minnä Krk; nüid ei ole `kuume suvesit, ei ole serätsit `suuri `parme kah Puh; ku `kange kuum päiv, siss `õkva kisup unele Nõo; kõge kuumeba ja `lämmämbä ilma Kam; ta küt́t `parrusi, lasõ õs `sanna nii kuumass Rõu; tahai ai `osta˽ka lihha taa kuuma ajogaʔ Vas b. (ainetest, esemetest) süö `kuuma suppi VNg; `kuuma süttega `triigitasse piend peso Lüg; älä voda sedä `kuuma `rauda käde Vai; vesi peab kuum olema Muh; kuum tuhk Kse; raud lähäb kuumaks Jür; kali on ikke ia suvel juuvva, ei lähä kuumast Pal; `erned ja uad pannasse `külma vette, kaalikad pannasse `kuuma vette [keema] Lai; siss ni̬i̬d länikud `lasti kiik kuumasse vi̬i̬ sihis Vil; kuumast peräst `panti või [leiva] `pääle, et si̬i̬ või ärä sulaśs Trv; sõõŕ läits siss [ahju kütmisel] kuumass ja si̬i̬ pidi `kambre `lämmess `aama Pst; `lamba sitt om `kangeste tihe ja kuum Ran; `õkva kuuma olliva nu̬u̬ õle, kui sa kuppu `käänsit Puh; aeme lepä pulga tulen kuumass, siss `mähkseme `juusse tolle kuuma pulga `ümbre, siss olli `juusse kõ̭iḱ säbärän Nõo; sööḱ om kuum, ei saa süvvä Ote; vesi om joba kuumass lännüʔ, nakkami˽`mõskma Kan; ta‿m ülearvu kuum - - ma˽saa naid `kuumõ `kartolt süvväʔ Urv; vikah́ti hikoʔ last (laast) um kannahtada˽kuum (väga tuline) Rõu; lat́s pańd käe kuuma truuba pääle, ku siss kirsahti Vas; ku keväjä - - mehine es kanna `väĺlä `küĺmä, sõ̭ss `pańte tarro kuumast aet savikivi Räp || kuum taud liigne kuumus, põud kivi `oidma kuuma taadi edess, kivi on selless luadud, et tämä annab `külmä Kod || fig tao `rauda niikaua kui ta kuum on (vii oma asi lõpuni) Käi; nennagu kuuma kerikselle `viskas vett, ei siit saand midagi VJg c. (märjast, läppuvast heinast või viljast) redeli piäl ei lähnud riśsikein kuumass Kod; kui ligedäd aenad kuhjan, siss läits palama, kuumass Ran; vili tükip kuumass minemä, piap laḱka `aama Nõo d. (kuumavast ihust, kehaosadest) `õige kõva palavik `nõnda et ihu on kuum Lüg; nahk läheb üsna kuumaks selle palavaga Mar; pää on otsas kuum kui tuletükk Saa; nahk lähäb `tüöga kuumaks Koe; kui niitsid `maake kõhas, siis ivakse aeaga olid jalad kuumad all Lai; väristuse käivä pääle, vahel kuuma väristuse ja vahel külma; ihu läits kuumasse Trv; pää om ninda kuum ku üit́s tule li̬i̬k Krk; kuum jumi ju̬u̬sk üle ihu Ran; nahk `oĺli kuum, siss es või obesele `juvva `anda Nõo; ta nu̬u̬r lait́s, ta küdsä `põrsa põllõ all ja nisuvadsa nisa all, nii kuum om ta San; pää om kuum otsah, kui higonõt `häste Se || fig (täbarast olukorrast) täl tallaalutse kuuma; jalgualune läits kuumass Ran; kere ~ nahk ~ perse kuumaks (keretäiest, peksust) isa `andas `õige `poisi kere `nõnda `kuumast, et `vältab mõne aja Lüg; ma suiu [lapse] `perse kuumass Krk; lardsut `perse kuumass Ran; kütä `poiskesel nahk kuumass; miu emä kah kaits `kõrda soomits mul kere kuumass Nõo; emä larbut́ mul `perse kuumast Võn; `pesnu toda kah, naha kuumass ja esi `käŕknü Kam; Kibõ˛idõ `vitsuga lahu su `perse kuumass Urv; Nööbitse kere kuumass Vas
2. s kuumus `Vuode `riided `tuodi monikerd `sauna `kuumasse Kuu; leeva koorus mustaks läind, palju `kuuma `andand Khk; nii ermus kole kuum, [vilja] iba põle `kasvan, jääb peenike HMd; tuulega lõi `kuuma `vasta `silmi Kos; Kuum all, kuum peal, kuremunad keskel = leivad ahjus HJn; ei või elada enam kuumas VMr; kuumaga on luamad sirukille muas VJg; kuum ei `jätnud üht `kartulid, aga külm jät́tis `sulle kua ikke Trm; nüid om igävest kuumal maa läbi paludet, nüid võip vili kasume akade Krk; kuum `päĺkäśs viĺlä ärä Hel; ahi `oĺli kaoni madal, siss kogus parembide `kuuma Ran; aa kusi`kuklase pesä laḱka, siss ta‿m `kuuma täis, mugu `tossap; kes ossav sepp `oĺli, tei neli viis `nakla üte kuumaga (ühekordse kuumutamisega) Nõo; ubina tuleva kuumaga maha Ote; `kangõ kuumaga omma˽sivvuʔ mätä seest välän Kan; kuumahn lokahhasõ˽peediloomaʔ arʔ Rõu || palavik, põletik ti̬i̬leh́t pannass aava `pääle, ti̬i̬leh́t kisk kuuma `vällä Krk; `kartuli kaabet `panti `aige kotusse `pääle, et kisup `kuuma `väĺlä Nõo || fig miul ei oole sest `kuuma ega `külmä (ükskõik), ti̬i̬ `seesi või tõisiti; nüid me teeme ta üte kuumage (vahet pidamata, ühe jutiga) ärä, vahet ei jätä Krk
Vrd kumm9
3. suur kiirus, rutt, hoog pani `niisikse `kuumaga ajama; igävise `kuumaga tegi tüöd Lüg; mõlemad `tullid täis kuumaga Muh; `Mihkel `sõitis `neukse kuumaga `meitest mööda, et tolm `lindas Han; lehmad `piśtsid kõik tulise kuumaga padrikusse Sim; poig `tuĺli tulitse kuumaga Nõo; kuuma tegema kiirustama, tagant sundima tegi `kuuma obosele Lüg; teeb obuselle `kuuma takka Jür
4. a. tühi, (rohust, varast) paljas – Sa L einam üsna kuum, pole midad `loomadel `süia; lammas niidetaste kuumaks Jäm; pole mette `senti majas, köik kuhad kuumad Khk; `lambad o karjama kuumaks `paĺjaks `tünnind Mus; Isa leikas poiste peed juustest tükkis kuumaks Kaa; on nad ikka [karjamaa] kuumaks küll söönd, se‿o ni kuum paljas et Jaa; `Tömmand selle jäänikmaa nii kuumaks, et `sönna äi kasugi änam [rohtu] Pöi; tegi mend rahast üsna kuumaks Mar; loomad oo selle koha nii kuumaks söön, et üsna punane Han; puhas paljas kuum maa, loomad oo `paljas söön, kuumas tein Var; tegi teese kuumass (varastas paljaks) Mih b. väga, täiesti [viljavihud] jo rabati kuumaks ära; köht on kuumaks tühi; läkuga kuumaks koos; turu kala täis kuumaks; nii kuum pime, et mette ep nεε `sörme sohe `pista; see kuum `öige, kuum tösi, mis ma räägi; `toodi suurt vöerast seemet kuum `kallilt Khk c. üksnes, laus- mis sii kasvab, sii paljas kuum kivi Khk; kuum kivi täsa `randas paljas, `puhta kivine Mus; üsna kuumad `lusted, et helises kottes; mei pöllal pole muud kui kuumad kivid, `molda poleged vahel Phl
5. a äge, tugev `Vannund `kuuma `kurja Kuu; tükkis kadus see kuum valu ära, käsi akkas kihelema Kär; `kuuma kurja aas suust `välja Jaa; `saapad `väiksed, teevad `kuuma valu Mär; minul oli ka küll kuum irm Amb; ajab `kuuma viha täis JJn; lõi kuum valu `sisse, lehma naal `keksisin `sõnna puu `alla Pee; ristluude ja kubemete pial kuum valu Kad

lõõr1 lõõr g lõõri Mar Var Saa hajusalt K, `lõõri Lüg Jõh IisR; lõõŕ Kõp Vil M Ran Kam Rõn San, lõ̭õ̭ŕ hajusalt T(-r), V(n lõ̭iŕ Se; g `lõ̭õ̭ri Lei), g lõõri; löör g lööri Kaa Rei Phl Rid Rap Juu HJn/-üö-/ JõeK; leer g leeri L(n li̬i̬r Hää) Nis Iis/-üe-/ Pil, `leeri Jõh; lier g lieri Khn, `lieri Jõh IisR; n, g `lieri VNg Vai; lõ̭ir g lõeri Lut

1. truup, ahjutoru; soemüür `lieri one `külma VNg; `müüri `sisse tehä `lõõrid, siis müür läheb `suojast Lüg; tuli läks `lööri Rei; see korsnas ei `tõmba `easte `suitso, siis tä lõõrid oo ukkas Mar; pani leeri vahe täis kapetid ja `kindid `kuima Mär; leeriga ahe o `umne, ei ole kiva pial Var; suits lähäb leerist läbi Tõs; pliidi leertest suab tahm `vällä `kjõsku Khn; leerid on `ummes, ei `tõmma Aud; puhastab ahu `leera Tor; Suits käib `li̬i̬risi `mü̬ü̬da Hää; `Leere pühiti ikki kadaja luuaga Saa; `ahju sai kütta ja löör oli nii tuline Juu; vanad lüörid on ära tahmatand HJn; `õhtaks on lõõr pliidaga soojaks köetud Tür; võt́in lüerid `lahti Iis; `siiber onegi lõõri täedus Kod; talve si̬i̬ lõõŕ `su̬u̬ja ei anna Vil; lõõri si̬i̬st võets nõge `väĺlä Hls; keresege ahi om ilma `lõõrede Krk; Liidi `aive suitsu sisse, vist lõõri `ollive nõgitenü Hel; truubi lõõrid tetäss `püsti üless Ran; Lõõrin om tuhk Rõn; katõ lõõriga elumaja `koŕsna Har Vrd iir1, rõõl, röör, sõõr1
2. a. hingetoru, kõri, kurk sinu leerid o na `umpses läind Kse; röga sul nii paelu, tee löörid `puhtaks, mis sa köhid Juu; Ku kalakont `lõõri kinne jääss, kästäss toorest munavalget juua Hel; siss karanu susi obõsõlõ `lõõri ja järänu lõõri puruss; su̬u̬l om `kangeste mõrru, ei taha lõõrist `alla `minnä kudagi Ran; mia ole jo `lamba `lõ̭õ̭ri lõeganu Puh; `meie oleme küll lõõrini täis, `meie `süvvä ei tahame; ega vähjäl muud ei oleki ku lõ̭õ̭r (kael); [ema] keit nutsu älli kabla `küĺge, et latsõlõ `lõ̭õ̭ri es lähä nuts Nõo; võt́t lõõrist kubijal `kinni Ote; lõõŕ `kinni, ei saa eńgate San; lännü˽toolõ naisõlõ üt́s luu `lõ̭õ̭ri Urv; joodik lask kõ̭ik tü̬ü̬ palga lõõrist `alla Krl; üt́s haaŕd minno siist lõõri alt ja˽pit́sähüt́ Vas; sa kõ̭iḱ läbü uma lõõri lasõt, `lõ̭õ̭re piti `alla, `tsu̬u̬re piti `vällä Se; kaalah um lõ̭ir, kost süvväʔ ni kost juvvaʔ Lut || piltl Nüüd on lõõr täis (ahnitsemisest) Jõh; nüid sae näie lõõr täis (neile sai küllalt) Kod; `tõmmand lõõri `kinni (poomisest) Ksi; ta lõõr on täis (mõõt on täis) Lai; Röögib suure lõõriga (täiest kõrist) nigu mõts kajab; suu i̬i̬n om sula sõber, aga säĺlä taka `lõikap `lõ̭õ̭ri Nõo; suu manh sulass välläʔ, sällä takahn `lõikass lõõri `kat́ski Har Vrd lõõri|auk b. nina Tee oma löörid `puhtaks, mis sa luristad Rei c. suu piä õma lõõr `kińni, ärä kõnele Kod
3. värtna suu lang läits lõõrist `alla Ran; kui `keträt, lang lätt lõõrist `alla Kam; voki siibu lõõŕ Lut

oherdi1 oherd(i) g oherdi SaLä Kär Phl L K Iis Trm Pal eL(ohe|ŕd, ohõ|rd, ohõ|ŕd g -rdi, -ŕdi V); uherd(i) g uherdi R hajusalt S L(uhõ- Khn; uhu- Var Tõs), Ris Kei Juu HaId Ann VMr I Äks KJn Vil, uherdim(m)e Jõe Kuu; uheŕd g -i Har Räp/uhõ-/ Lut; ohe|ŕt g -rti Hls Krk; uher|t g -ti, -di Krk; ohjerd g -i Amb; ohi|ŕt Krl/-rd/, g -rdi San lusikpuur vanast olid uherdimed, puust oli `tehtud pää `pääle ja `kiereti Jõe; minu isäl õli `pieni ja jämedi uherdisi Lüg; uherdi terä oli `raudane Vai; Suve `kamris olivad oherdid, lasnad, köblad Jäm; oherdil olid vanasti suured puutiivad, sellega `keerdi, oherdi kabi oli mehel rinna all Khk; `laskes uherdiga augu `sisse Vll; Ise oasid uherdi nina otsast tüki ää, kus see änam `sisse läheb Pöi; uherdi upub `kesked `väina = naba Muh; Uherdi käib vändi otsas, mihantsed siis käsil ringi aeda Emm; `aukosi `lastasse oherdiga `sesse Mar; oherdi oli oma sepa `tehtud; uhurdi pärä oo kadun Tõs; Naelalõ taris uhõrdiga auk ede `laska, muedu aab lava `lõhki Khn; pulkoherdiga tehasse rähä `sisse pulga augud Tor; `piiker teeb peenikse augu, oherd teeb jämeda Hää; oherdi iba `lõikab puud Nis; ennemuśte olid suured jämedäd oherdid, alt ots oli teräv Juu; uherd on jämedam, vinnal on `pienem, sikerpuur on veike JõeK; ohjerd, kellega `lastakse `auku Amb; oherd või puur, `ühte `moodi laseb ikke augud `sisse Pai; vanal ajal olid oherdid, pärast tulid puurid Sim; `peitel ti̬i̬b neĺjänukelise aagu ja uherd ümmärguse Kod; vanal uherdil käis piast pulk läbi Äks; maja `meistritel on kõik puurid ja oherdid Plt; uherdiga puuritse redeli peeldele augud `sisse KJn; kus kottal mia ohertid ole pannu Hls; `siante pulk om pääst läbi, siis käänets iki kate `käege sedä uhertit Krk; oherdi sõ̭õ̭r om ümärik, nii viis`tõistku `tolli piḱk Ran; enne oherdedi oherdiga mulgu redelile Puh; lase vaher `ju̬u̬skma, lase oherdiga mulk `sisse Nõo; nigu ani noḱk oll tu oherd Kam; siss `võeti oherd, rinnaga litsuti `pääle temäle, tollega sis tetti kõdara mulgu tolle pakule `siśse Ote; `saina - - `lastass oherdiga mulgukõnõ vaja `taŕbis Kan; rattal ummaʔ `mitme oherdi Krl; piibu uheŕd om läbi, no ei˽saa `piipu enämb tetäʔ Har; Tä ku oherdiga˽käänd su˽süämen Rõu; Ega muido ei saa, kuʔ piat oherdiga mulgu ette laskma Vas; uhõŕd tet́ti sepä man, täl oĺl vi̬i̬l śedolga `mu̬u̬du rinnapadi otsan Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur