Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
kajakas1 kaja|
kas R(-
ka, -gas Vai)
L spor KPõ,
Iis Trm Äks Plt Hls,
kaea- L Ris, g -ka;
kajakass u Rõu;
kaja|
k Ris, g -ka Khk Krj Hää Kod Puh,
-ku Kod M Nõo,
-gu Jäm Ans Krk Rõu merelind (
Larus L)
vihm ei jää tulematta, kajagad on maal, `lennavad ja `kiunuvad Hlj; Neelab nagu kajakas (ahnelt) VNg;
kui kala`parve tuli, kajagad `kierisivad ülevel ja `raiusivad kala Vai;
künni `aega siis on pöld kiri kajagatega;
pöllal nii pailu kajagid Khk;
Kui kajakad `karjuvad, läheb tuulele Pöi;
Naagut kajak ühe soolega (inimesest, kes kohe pärast sööki väljakäiku läheb) Emm;
`eśti tulevad lõod, sis tulevad kiived, sis tulevad kaeakad (kevadel) Kir;
mere `ääres oo paelu kajaku Tõs;
sii oo paelu kaeaki, karjuvad tormitse ilmaga `randes;
Jusku kajakas, `öeldaks tigeda inimesest, jusku kajakas teise kallal Hää;
Kui kajakad sügavale `maale `lendavad, on merel `tormi oodata Rap;
kajakad tulevad `maale, et nüid akkab `vihma sadama KuuK;
kajakad elutsevad metsa `järvedes, vie linnud IisK;
Lakku täis kui kajakas;
Karjub kui kajakas Trm;
kajakid väli täis, langeb kui lumeang maha;
kajak näeb sadu ja tuult;
naene one ku kajak, kõhna Kod;
kajagu ja kauri om vi̬i̬ linnu Krk;
midägi sa tettä ei viisi, aga `sü̬ü̬ki aad `endäle `sisse nigu kajak Nõo ||
fig vahuharjaline laine laine murrab, meri `vilkab, kajakas meres juba Mus2. pej lärmakas, riiakas inimene oh sa ilma kaeakas, tullid mind ära `süüma Hää;
Mis sa kajakas karjud (kisavale lapsele) Koe;
si̬i̬ (laps) om küll `põrgu kajak, kisents;
õige kajak veli, tänits `pääle, mis kajakut sa ti̬i̬t Krk Vrd kaagand,
kaagas,
kajajas,
kajakkull
kajakas2 kaja|k(as) g -ka hv teivas, kaigas – San
kala|kajakas kalakajakas (Larum vanus) kalakaeakad oo suured kaeakad Var;
kalakaeakad, `karjas `lendavad ja `põldude pääl käivad Äks Vrd kalakaagas,
-kajajas
kisa|kajakas naerukajakas – Jäm
konn|kajakas (lind) kui konnkajakas karjub sii põllu peal, tuleb kohe `vihma. need on nihuksed aĺlid linnud, pardi `suurdused linnud Juu
mere|kajakas (lind) kui merekajakad on `vällale tuld `süömist `õtsima, siis tuleb sene järel torm Lüg; merekaeakad, kirjud ja laiad tiivad ja, ja karjuvad ka `kangeste, kui `alba `ilma tiäb Var; merekaeakas - - ergud `valged, mõnel on koa `aĺla jut́ta, aga änämasti ikke `valged Tõs Vrd mere|kaagas, meri|kajakas
meri|kajakas (lind) See on meri kajakas, kes kau kau teeb Pöi; merikajakad `lendavad mere pial Kos Vrd mere|kajakas
rajak, rajakas raja|k Pst, g -ku Saa Kod Hls Krk San/-aia-/; rajak|as Khk, g -a Jäm Vll Pöi Mär Han Hää JMd Koe VJg Trm Plt(raea-) KJn raisk, närakas, näru (ka kirumis-, siunamissõnana) Kassirajakas Jäm; `söuke rajakas tuleb veel küsima Vll; Seda rajakad nüid `jälle siia taris Pöi; mis obune see oli, lahja kui va rajakas Mär; Loomad oo lahjad nagu rajakad Han; mitte neid rajaki ei `ketrass (pudedatest takkudest) Hää; arisin kaśsi `tuŕjapidi `kińni ja visasin rajaku `õue Saa; sa va rajakas JMd; oh sina lapse rajakas VJg; vana viisu rajakas; ei õle kellegi inimene, nägo rajakas tõńe Trm; priĺli rajakud, kõrvad kisovad `kat́ki; vai tämä rajak sü̬ü̬b näid `einu Kod; oi sa tuline raeakas, ei mina enam kätt `urkasse pane Plt; oh neid rajakid KJn; ta om `puhtas rajak Pst; Oh sa rajak, piim läits ümmer Hls; Vaade, kus rajak, või temä tulep `räuskäme kah vi̬i̬l Krk