[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kajakas1 kaja|kas R(-ka, -gas Vai) L spor KPõ, Iis Trm Äks Plt Hls, kaea- L Ris, g -ka; kajakass u Rõu; kaja|k Ris, g -ka Khk Krj Hää Kod Puh, -ku Kod M Nõo, -gu Jäm Ans Krk Rõu merelind (Larus L) vihm ei jää tulematta, kajagad on maal, `lennavad ja `kiunuvad Hlj; Neelab nagu kajakas (ahnelt) VNg; kui kala`parve tuli, kajagad `kierisivad ülevel ja `raiusivad kala Vai; künni `aega siis on pöld kiri kajagatega; pöllal nii pailu kajagid Khk; Kui kajakad `karjuvad, läheb tuulele Pöi; Naagut kajak ühe soolega (inimesest, kes kohe pärast sööki väljakäiku läheb) Emm; `eśti tulevad lõod, sis tulevad kiived, sis tulevad kaeakad (kevadel) Kir; mere `ääres oo paelu kajaku Tõs; sii oo paelu kaeaki, karjuvad tormitse ilmaga `randes; Jusku kajakas, `öeldaks tigeda inimesest, jusku kajakas teise kallal Hää; Kui kajakad sügavale `maale `lendavad, on merel `tormi oodata Rap; kajakad tulevad `maale, et nüid akkab `vihma sadama KuuK; kajakad elutsevad metsa `järvedes, vie linnud IisK; Lakku täis kui kajakas; Karjub kui kajakas Trm; kajakid väli täis, langeb kui lumeang maha; kajak näeb sadu ja tuult; naene one ku kajak, kõhna Kod; kajagu ja kauri om vi̬i̬ linnu Krk; midägi sa tettä ei viisi, aga `sü̬ü̬ki aad `endäle `sisse nigu kajak Nõo || fig vahuharjaline laine laine murrab, meri `vilkab, kajakas meres juba Mus
2. pej lärmakas, riiakas inimene oh sa ilma kaeakas, tullid mind ära `süüma Hää; Mis sa kajakas karjud (kisavale lapsele) Koe; si̬i̬ (laps) om küll `põrgu kajak, kisents; õige kajak veli, tänits `pääle, mis kajakut sa ti̬i̬t Krk
Vrd kaagand, kaagas, kajajas, kajakkull
kajakas2 kaja|k(as) g -ka hv teivas, kaigasSan
kala|kajakas kalakajakas (Larum vanus) kalakaeakad oo suured kaeakad Var; kalakaeakad, `karjas `lendavad ja `põldude pääl käivad Äks Vrd kalakaagas, -kajajas
kisa|kajakas naerukajakasJäm
konn|kajakas (lind) kui konnkajakas karjub sii põllu peal, tuleb kohe `vihma. need on nihuksed aĺlid linnud, pardi `suurdused linnud Juu

mere|kajakas (lind) kui merekajakad on `vällale tuld `süömist `õtsima, siis tuleb sene järel torm Lüg; merekaeakad, kirjud ja laiad tiivad ja, ja karjuvad ka `kangeste, kui `alba `ilma tiäb Var; merekaeakas - - ergud `valged, mõnel on koa `aĺla jut́ta, aga änämasti ikke `valged Tõs Vrd mere|kaagas, meri|kajakas

meri|kajakas (lind) See on meri kajakas, kes kau kau teeb Pöi; merikajakad `lendavad mere pial Kos Vrd mere|kajakas

rajak, rajakas raja|k Pst, g -ku Saa Kod Hls Krk San/-aia-/; rajak|as Khk, g -a Jäm Vll Pöi Mär Han Hää JMd Koe VJg Trm Plt(raea-) KJn raisk, närakas, näru (ka kirumis-, siunamissõnana) Kassirajakas Jäm; `söuke rajakas tuleb veel küsima Vll; Seda rajakad nüid `jälle siia taris Pöi; mis obune see oli, lahja kui va rajakas Mär; Loomad oo lahjad nagu rajakad Han; mitte neid rajaki ei `ketrass (pudedatest takkudest) Hää; arisin kaśsi `tuŕjapidi `kińni ja visasin rajaku `õue Saa; sa va rajakas JMd; oh sina lapse rajakas VJg; vana viisu rajakas; ei õle kellegi inimene, nägo rajakas tõńe Trm; priĺli rajakud, kõrvad kisovad `kat́ki; vai tämä rajak sü̬ü̬b näid `einu Kod; oi sa tuline raeakas, ei mina enam kätt `urkasse pane Plt; oh neid rajakid KJn; ta om `puhtas rajak Pst; Oh sa rajak, piim läits ümmer Hls; Vaade, kus rajak, või temä tulep `räuskäme kah vi̬i̬l Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur