Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
konar konar g -a R Sa Muh spor L(
konar|
as Kse PJg Tor),
K I,
-e Hls San1. s (maapinna) kühm, ebatasasus sügise ku `külmetäb on maa konaras ja `rõudane Lüg;
`Jäätand konaral logistab ja põrutab [hirmsasti] IisR;
rattad üppavad konarate `otsas Jäm; [põllul] suured mulla konarad ülal Khk;
üsna konarate sehes köi, kuku üle kaela maha Muh;
Vanger lagunes ära mööda konarast sõites PJg;
`vankre rattad lõhuvad tee ää, võtab konarad `sisse Juu;
mua on juba konaras (külmetanud) VJg;
tänä on tubli külm, konargi nii kõva laada ukse eden Kod;
siin omma konare pääl San Vrd konarik,
könär2. a konarlik jämed konarad juurikad pannasse viina `sisse Muh;
konar tanab (külmetanud tänav) Mar;
külmaga on `tõmman konaraks Ris;
konarad tied on alb `kõndida Iis
kruusane kruusa|
ne KuuK Sim Kam Se/-
nõ/, g -se Juu I Plt,
-tse Puh;
`kruusa|
ne g -se R;
ruusa|
ne Ote Rõn, g -se Khk Mär Hää KJn,
-tse Hää Kõp Trv Ran San;
ruusa|
nõ g -dsõ,
-tsõ V kruusa sisaldav; kruusaga kaetud `Kruusane muld on pruun ja sõre Lüg;
`kruusane tie,
jalad kibedäd Vai;
ruusatse ti̬i̬ pääl on ää tahe `käia Hää;
mis nisuke kruusane sõre - - `kõrge maa on,
sial kasvab ernes KuuK;
kus kole kruusane,
sial vili ei kasvagi Sim;
kruusane mua sü̬ü̬b sõnniku ruttu ärä Kod;
si̬i̬ ti̬i̬ om nüid õege ruusatsess tett ~
ruusatsesse minnu Trv;
kruusanõ maa om korõ,
ei piä sitta kinni,
ei niiskust Kam;
si̬i̬ mäe ots om mueduki kiveline ja ruusane Rõn;
taa vana ruusanõ maa Kan;
ti̬i̬ om rassõ,
ta‿m `väega ruusanõ Har Vrd kruusakas,
kruusaline,
kruusine
lamp|kabi alt lame hobusekabi lampkabi, kel nagu siest on varesliha täis `kasvand VJg; lampkabi one õhuke, aga `püstine one `kõrge Kod; lamp kabjaga obune ei lää ilma rauata kohegi Lai; madale laḿp`kapjege obene, si̬i̬ ei või `äste `kõndi ilma ravvate Hls; laḿp`kapjege ei käi kõva ti̬i̬ pääl, ku ruusane ti̬i̬ om, siis sugugi `käia ei saa Krk