[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
aastaline `aaśtali|ne (-s-) Plv, g -se Räp, -tse Har aastane kas `aastalit́si `lat́si kah `herneid (rõugeid) `pandman oĺl Har; no `aaśtaline śoo vars iks om Plv; ta või jo kaŕah `kävvöʔ, `kümne `aaśtaline jo Räp Vrd ajastaline
kiipama `kiipama Jõe VNg Jõh Muh JMd, da-inf kiibata Plt SJn; `kiipämä, kiibätä Puh
1. kriipima `kiipas käppägä, `tõmmas tõist Jõh; siis `võeti käsi `piose ja akati `kiipama (rõugeid pannes) Muh Vrd kiipima
2. jalgu järele vedama; lonkama poiss `kiipas `jalgadega VNg; metmes nädal tal kiibata; `kiipab ja `lonkab SJn
3. roomama laits nakab jo `kiipämä Puh
1. kriipima `kiipas käppägä, `tõmmas tõist Jõh; siis `võeti käsi `piose ja akati `kiipama (rõugeid pannes) Muh Vrd kiipima
2. jalgu järele vedama; lonkama poiss `kiipas `jalgadega VNg; metmes nädal tal kiibata; `kiipab ja `lonkab SJn
3. roomama laits nakab jo `kiipämä Puh
kosk1 kośk Hlj Aud, g kose Saa Juu JMd Tür Koe Sim Iis Trm spor VlPõ M T, -õ Khn Võn Ote V; kosk Jõh, g kose Hää Juu Iis, kosa Lüg, `koske Emm; pl kosed Vän; `kosk(o) g koso Lüg Vai(g `kosko); kose g `koske Rei; n, g kosku Kuu/`k-/ Hel, kosu Urv, -o Vai; kõśk, kõsk g kõse Kod
1. paks puukoor (hrl pikk ja lai kuusekooreriba või suur paks pärnakooretükk) Mene vahi ehk saad mone `kuiva `kosku laastmaalt tule`süüteks Kuu; `saunale `tehti `pääle kosost kattus; `meie siin `metsä sies `saama ikke sedä va `kosko `õlpusammalt; tie [mesipuul] sie `õtsa`augu pulk `ninda lühikene, et kosod `pääle akkavad Lüg; pärna kosed (neist tehti saane) Vän; maja katussed `tehti vanast kosedest Hää; `enne `tehti kosest suanid, seĺlätagone ja kõik oli kosest; `koskega (pärnakoorega kaetud) soań Juu; kuuse `koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle ja Koe; kuusel tõmmati kosk maha, `tehti äda kõrral katusseid Iis; keväde `kisti `kõski kuusepuu küĺjess ja `paĺke küĺjess Kod; kuuse `koske `võeti naha `paŕkmise jaoss; kuuse kosest tetti mesilinnu `końge ja `püüti sellege mesilinnu sugu Krk; saani kose `olli pää pääle ja `põhja `lü̬ü̬dü Hel; tu̬u̬ lõhmusse kosest kaśt `olli `keŕge Nõo; üle paĺgi tõmmati `kirvõga räpp `sisse ja sõ̭ss oĺl sääne puu lapits, tu̬u̬ga tõugati tu̬u̬d `koskõ päält ärʔ Kan; Ku˽katuss jo˽kõ̭iḱ viimäne vaĺmiss oĺl, sõ̭ss kummutõdi kõ̭rd kuusõ `kośki katusõ haŕa üle; Vanast `kiśti kuusõ ja˽kõo `kośki, nu̬u̬˽kuivati ärʔ ja˽`müüdi mahaʔ Rõu || (millestki kõvast ja jäigast; sag võrdlustes) `märjäd `riided ottab `külmägä `kangeks `nindagu `kuuse `kosku; `riided on `nüöril peris `koskud Kuu; [riie mustusest] köva nagu suur kose Rei; se va kośk `riie, pane püksid `püśti seisma, ku tahad Aud; kot́t on nii märjaks soand ja kõva nagu kośk kohe Juu; riie pudruga kõvaks `kuivand kui kośk Koe; sie `passel on kõvast `kuivand ku kośk Sim; `rõõva küĺmenu ku kose Krk; vanast `panti tu̬u̬ kare ame ku kośk sulle `säĺgä Nõo; taavass `oĺle `seĺge nigu vaśk ja `ammõjakk ärä küĺmänu ko kośk Võn; nahk om paks kui kośk Krl | Ku ni̬i̬d riisid [ihu või näo] pääl on, sis oled nakkisi täis ku kosk vahel Hää Vrd koskudi
2. koorik; kärn Koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas, nägo, et `silmigi ei õld nähä; Kosa all `kirvendäs, `koske sai `kriipidä [rõugete ajal] Lüg; köva `koske kord on [lumel] pääl Emm; suur kośk (kärnakord) piäs Khn
3. taru (mesilassülemi püüdmiseks) Kuu
1. paks puukoor (hrl pikk ja lai kuusekooreriba või suur paks pärnakooretükk) Mene vahi ehk saad mone `kuiva `kosku laastmaalt tule`süüteks Kuu; `saunale `tehti `pääle kosost kattus; `meie siin `metsä sies `saama ikke sedä va `kosko `õlpusammalt; tie [mesipuul] sie `õtsa`augu pulk `ninda lühikene, et kosod `pääle akkavad Lüg; pärna kosed (neist tehti saane) Vän; maja katussed `tehti vanast kosedest Hää; `enne `tehti kosest suanid, seĺlätagone ja kõik oli kosest; `koskega (pärnakoorega kaetud) soań Juu; kuuse `koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle ja Koe; kuusel tõmmati kosk maha, `tehti äda kõrral katusseid Iis; keväde `kisti `kõski kuusepuu küĺjess ja `paĺke küĺjess Kod; kuuse `koske `võeti naha `paŕkmise jaoss; kuuse kosest tetti mesilinnu `końge ja `püüti sellege mesilinnu sugu Krk; saani kose `olli pää pääle ja `põhja `lü̬ü̬dü Hel; tu̬u̬ lõhmusse kosest kaśt `olli `keŕge Nõo; üle paĺgi tõmmati `kirvõga räpp `sisse ja sõ̭ss oĺl sääne puu lapits, tu̬u̬ga tõugati tu̬u̬d `koskõ päält ärʔ Kan; Ku˽katuss jo˽kõ̭iḱ viimäne vaĺmiss oĺl, sõ̭ss kummutõdi kõ̭rd kuusõ `kośki katusõ haŕa üle; Vanast `kiśti kuusõ ja˽kõo `kośki, nu̬u̬˽kuivati ärʔ ja˽`müüdi mahaʔ Rõu || (millestki kõvast ja jäigast; sag võrdlustes) `märjäd `riided ottab `külmägä `kangeks `nindagu `kuuse `kosku; `riided on `nüöril peris `koskud Kuu; [riie mustusest] köva nagu suur kose Rei; se va kośk `riie, pane püksid `püśti seisma, ku tahad Aud; kot́t on nii märjaks soand ja kõva nagu kośk kohe Juu; riie pudruga kõvaks `kuivand kui kośk Koe; sie `passel on kõvast `kuivand ku kośk Sim; `rõõva küĺmenu ku kose Krk; vanast `panti tu̬u̬ kare ame ku kośk sulle `säĺgä Nõo; taavass `oĺle `seĺge nigu vaśk ja `ammõjakk ärä küĺmänu ko kośk Võn; nahk om paks kui kośk Krl | Ku ni̬i̬d riisid [ihu või näo] pääl on, sis oled nakkisi täis ku kosk vahel Hää Vrd koskudi
2. koorik; kärn Koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas, nägo, et `silmigi ei õld nähä; Kosa all `kirvendäs, `koske sai `kriipidä [rõugete ajal] Lüg; köva `koske kord on [lumel] pääl Emm; suur kośk (kärnakord) piäs Khn
3. taru (mesilassülemi püüdmiseks) Kuu
laatas `laatas Lüg Jõh IisR Khk Kär/-es/ Pöi/-oa-/ Kse Mih Var Tõs suure kogusena, laialdaselt koos `põõsad on `laatas Lüg; kala on `laatas Jõh; laud puhas `laatas (söögist lookas) Khk; ihu üsna `laates (rõugeid täis) Kär; `laatas oli täis rihalune [viljapahmast]; punasid `viskid, ühüs `laatas, kõik punane oli see ihu Mih; eenäd või puud või mis tahat oo `laatas; kõik `laatas maas (laiali), kohendamata, nõued ja Tõs || millegagi koos Jalad kõik saviga `laatas IisR Vrd laades, plaatas
oppus oppus g -e Vai; oppu|ss g -se TLä Ote Rõn, -sõ V
1. õppus, õpetus, õpetamine `Maasingi `koulus oli ka `poistel oppus, nämäd jo ka `posti `otsa kabusivad Vai; mina alati es võta oppust, oma `kangust ai kah vahel Ran; esä mõśtab lugeda ja kirjutada, aga latsele ei mõśta oppust `anda Nõo; temä om koolin vanembide laste pääl, oppuss jälle nigu `kergemb Rõn; oppusõ jagu om näet `täämbä kätte ant, tu̬u̬ piät hommõn seĺge olõma Har; mul oĺl imä, esä oppusõst ma midä tiiä eiʔ Vas; `aete meid [sõjalisele] oppuistõ Se
2. leer tulõva pühäbä õ̭ńnistadass oppuss`lat́si Kan; mullõ om kat́s kõrd `pantu pokkõ (rõugeid), latsõn `pańti - - ku oppusõllõ lät́si, sõ̭ss jäl˽`pańti Urv; `tütrik ĺätt oppusõlõ Lei
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|