Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
aastaline `aaśtali|ne (-s-) Plv, g -se Räp, -tse Har aastane kas `aastalit́si `lat́si kah `herneid (rõugeid) `pandman oĺl Har; no `aaśtaline śoo vars iks om Plv; ta või jo kaŕah `kävvöʔ, `kümne `aaśtaline jo Räp Vrd ajastaline
kiipama `kiipama Jõe VNg Jõh Muh JMd, da-inf kiibata Plt SJn;
`kiipämä,
kiibätä Puh1. kriipima `kiipas käppägä,
`tõmmas tõist Jõh;
siis `võeti käsi `piose ja akati `kiipama (rõugeid pannes) Muh Vrd kiipima2. jalgu järele vedama; lonkama poiss `kiipas `jalgadega VNg;
metmes nädal tal kiibata;
`kiipab ja `lonkab SJn3. roomama laits nakab jo `kiipämä Puh
kosk1 kośk Hlj Aud, g kose Saa Juu JMd Tür Koe Sim Iis Trm spor VlPõ M T,
-õ Khn Võn Ote V;
kosk Jõh, g kose Hää Juu Iis,
kosa Lüg,
`koske Emm; pl kosed Vän;
`kosk(
o) g koso Lüg Vai(g `kosko);
kose g `koske Rei; n, g kosku Kuu/
`k-/
Hel,
kosu Urv,
-o Vai;
kõśk, kõsk g kõse Kod 1. paks puukoor (hrl pikk ja lai kuusekooreriba või suur paks pärnakooretükk) Mene vahi ehk saad mone `kuiva `kosku laastmaalt tule`süüteks Kuu;
`saunale `tehti `pääle kosost kattus;
`meie siin `metsä sies `saama ikke sedä va `kosko `õlpusammalt;
tie [mesipuul] sie `õtsa`augu pulk `ninda lühikene, et kosod `pääle akkavad Lüg;
pärna kosed (neist tehti saane) Vän;
maja katussed `tehti vanast kosedest Hää;
`enne `tehti kosest suanid, seĺlätagone ja kõik oli kosest;
`koskega (pärnakoorega kaetud) soań Juu;
kuuse `koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle ja Koe;
kuusel tõmmati kosk maha, `tehti äda kõrral katusseid Iis;
keväde `kisti `kõski kuusepuu küĺjess ja `paĺke küĺjess Kod;
kuuse `koske `võeti naha `paŕkmise jaoss;
kuuse kosest tetti mesilinnu `końge ja `püüti sellege mesilinnu sugu Krk;
saani kose `olli pää pääle ja `põhja `lü̬ü̬dü Hel;
tu̬u̬ lõhmusse kosest kaśt `olli `keŕge Nõo;
üle paĺgi tõmmati `kirvõga räpp `sisse ja sõ̭ss oĺl sääne puu lapits, tu̬u̬ga tõugati tu̬u̬d `koskõ päält ärʔ Kan;
Ku˽katuss jo˽kõ̭iḱ viimäne vaĺmiss oĺl, sõ̭ss kummutõdi kõ̭rd kuusõ `kośki katusõ haŕa üle;
Vanast `kiśti kuusõ ja˽kõo `kośki, nu̬u̬˽kuivati ärʔ ja˽`müüdi mahaʔ Rõu ||
(millestki kõvast ja jäigast; sag võrdlustes) `märjäd `riided ottab `külmägä `kangeks `nindagu `kuuse `kosku;
`riided on `nüöril peris `koskud Kuu; [riie mustusest] köva nagu suur kose Rei;
se va kośk `riie, pane püksid `püśti seisma, ku tahad Aud;
kot́t on nii märjaks soand ja kõva nagu kośk kohe Juu;
riie pudruga kõvaks `kuivand kui kośk Koe;
sie `passel on kõvast `kuivand ku kośk Sim;
`rõõva küĺmenu ku kose Krk;
vanast `panti tu̬u̬ kare ame ku kośk sulle `säĺgä Nõo;
taavass `oĺle `seĺge nigu vaśk ja `ammõjakk ärä küĺmänu ko kośk Võn;
nahk om paks kui kośk Krl |
Ku ni̬i̬d riisid [ihu või näo] pääl on, sis oled nakkisi täis ku kosk vahel Hää Vrd koskudi2. koorik; kärn Koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas, nägo, et `silmigi ei õld nähä;
Kosa all `kirvendäs, `koske sai `kriipidä [rõugete ajal] Lüg;
köva `koske kord on [lumel] pääl Emm;
suur kośk (kärnakord) piäs Khn3. taru (mesilassülemi püüdmiseks) Kuu
laatas `laatas Lüg Jõh IisR Khk Kär/-
es/
Pöi/-
oa-/
Kse Mih Var Tõs suure kogusena, laialdaselt koos `põõsad on `laatas Lüg;
kala on `laatas Jõh;
laud puhas `laatas (söögist lookas) Khk;
ihu üsna `laates (rõugeid täis) Kär;
`laatas oli täis rihalune [viljapahmast]; punasid `viskid,
ühüs `laatas,
kõik punane oli see ihu Mih;
eenäd või puud või mis tahat oo `laatas;
kõik `laatas maas (laiali), kohendamata,
nõued ja Tõs ||
millegagi koos Jalad kõik saviga `laatas IisR Vrd laades,
plaatas
oppus oppus g -e Vai; oppu|ss g -se TLä Ote Rõn, -sõ V
1. õppus, õpetus, õpetamine `Maasingi `koulus oli ka `poistel oppus, nämäd jo ka `posti `otsa kabusivad Vai; mina alati es võta oppust, oma `kangust ai kah vahel Ran; esä mõśtab lugeda ja kirjutada, aga latsele ei mõśta oppust `anda Nõo; temä om koolin vanembide laste pääl, oppuss jälle nigu `kergemb Rõn; oppusõ jagu om näet `täämbä kätte ant, tu̬u̬ piät hommõn seĺge olõma Har; mul oĺl imä, esä oppusõst ma midä tiiä eiʔ Vas; `aete meid [sõjalisele] oppuistõ Se
2. leer tulõva pühäbä õ̭ńnistadass oppuss`lat́si Kan; mullõ om kat́s kõrd `pantu pokkõ (rõugeid), latsõn `pańti - - ku oppusõllõ lät́si, sõ̭ss jäl˽`pańti Urv; `tütrik ĺätt oppusõlõ Lei