[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

ahves ahves g `ahve Iis Trm ahven `ahvetest saab küll suppi Iis Vrd ahve

eeves eeve

ilves ilve|s g -kse Kos JõeK KuuK JMd VJg, -se hv Sa L K, Lei, -sse Muh VMr Iis Kod, -sa Kõp; `ilve|s g -kse R(g -se IisR, -sse Vai; -ss g -sse Lüg); ilve|ss g -sse Hää Trm Plt KJn Krk Hel Kam(iĺv-) San Plv, -se spor M, Võn/iĺv-/ Ote V(iĺve|śs g -sse Rõu Räp); ilbe|s g -se Tõs Tor Kei Hag Jür Plt Lut/-ss/; iĺbe|śs Lei; ilves Ans Jaa Rei, `i- Kuu Hlj, g `ilve; ilvis, `i- g -e Ris; elves Mar
1. ilves `enne oli kaks `seltsi `ilvest Hlj; `lähma `ilveksi `püüdämä VNg; `ilves käib puus Lüg; se `lehmä on täis `ilvesse `karva Vai; `ilved `ööti ikka koa `loomade kallale toppind Jaa; laid`moade peal ilvest ei ole Muh; nao sur elves lähäb (jookseb kiiresti) Mar; `ilvised taht `lamma talled ää `murda Ris; [perenaine] `viskas selle ilbese naha selle nuorikulle `ümmer ja soat siis ilbeseks Jür; iilib nagu va ilves KuuK; vanast õli paĺju ilvesseid Iis; ilvessege tett pu̬u̬l nädält `jahti, enne ku kätte `saadi Krk; ilvess ollõv udarõ `kaksaja Har; uba `karva ilvess Se
2. = ilveshain ilvess ~ ilvessain – naid om aenama pääl Kam; ilvesse˽soiõ pääl kasussõʔ; ilvessil ummava˽`valgõ˽`häelmütutuʔ, ku ilvesse˽`väega `häitsäseʔ, tu̬u̬ `näütäss `halva aaśt`aiga Plv; mätäss pää hain ~ ilvess Vas; iĺvesseʔ `kaussõ niidü pääl nigu pummvilla `täträkese peenikese varrõkõsõ otsah Räp; lätt `su̬u̬tsest, ni ilvess kasuss Se; ilveseʔ `valgõʔ, `pat́ju `säetäss [nende „villast“] Lut
irveshirv
kives1 kives g -e Kaa Pha Vll Pöi, kivesk Vll kivist küna seasöögi kogumiseks ja segamiseks Tuu paargu eest searakk, pane kivesest sööma täis; Aja `ääres `seisas kives, mille sihes segati sea söömaaeg `valmis Kaa; sea kiveseks `üiti, poole sülla `suurdune oli ikka Pha Vrd kivesti, kivestu, kivik1
kives2 kives g -e Tõs Khn
1. võrgukivi; ridaõngede selgnööri kivi kivest, need pidid sedasi pikergused olema; `laosed `oidavad `võrku vee peal ja kivesed vädavad `põhja `jälle Tõs; nüüd ju korgid ja kivesed, enne olid kuõgud; Laost sai igänes mehisi kivesi Khn Vrd kivis
2. võrgukivi kinnituspael kivese `küĺge pannasse kivi – see viib `püise `põhja Tõs

rahes pooltoores pudro ühnä rahes alles, oleks tahtnd veel `kiiä saha Mar

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur