Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
jätsima `jätsima, (ta) jätsib näsima, närima hv jätsib `süia Khk
krätsima `krätsima, (ta) krätsib Ans Pha Emm LäLo(-
t́-
LNg)
1. kratsima, küüntega tõmbama `viskas `jälle vörgu pea mule ette,
ise `itles,
säh krätsi sa säält [risu välja] Ans;
kaśs krätsib Pha;
Krätsis küüsil silmad luhki;
Söölist aest vägise krätsima Emm;
kui elajad so `jalga söönd oo,
siis sa krätsid eese `jalga Mar || (töö rabamisest) krätsib ööd kui päävad tööd teha Mar2. karvastama krätsitud `kampsunid vöi `kindad Pha Vrd rätsima
lätsima `lätsima, (ta) lätsib Khk Lai(-t́-); impers lätsitasse Mih
1. plätsima a. pläterdama mis sa lehed `oue `lätsima läku `sisse;
tule nobem, mis sa sεεl muidu lätsid, `jalgu pära viad Khk b. mätsima,
pätsima `lätsis `saue ahju pragude vahele Khk;
pannasse `vahmärk ülissi, `säetse puud `püsti ja siis lätsitasse sauega `kinni Mih c. patsutama,
lööma laps lätsib `kääga vett; [
ema]
`lätsis natuse last Khk Vrd klätsima 2. tihedalt sadama `lät́sis puud lund täis;
obused olid ka vaest lund täis `lät́sind Lai Vrd lämmama1,
lämmastama2
mätsima `mät́sima, (ma) mät́sin Mär Tor Hää Ris Kos Jür Amb Koe Lai Plt Pst; `mätsima, (ma) mätsi(n) Jäm Khk Pöi Muh Emm Rei Kse Han Var Mih Pär, `mätsin Jõh IisR; `mätsimä, (ma) mätsi Tõs, `mätsin Kuu
1. mingit (pehmet) ainet vormima või sellega katma; midagi paksult täis toppima `Mätsind `vergud `ninda kalu täüs, et ei `jaksa `toisi `paati vedädä Kuu;
No riialune siis siest savega `mätsiti `kinni nied kivide vahed Jõh;
Suurte sakste pahateud mätsiti kinni piltl Jäm;
Ta ikka natuke `olla `mätsind (
peksnud)
teist Pöi;
Mätsis krohviga keik kurruvahed umpseks Emm;
mät́sib kõik sauega kokku Mär;
`saue tuleb ikke `leotada, `enne kui tät saab `mätsida Mih;
mätsib levä `tainast ühü pulli Tõs;
`Mät́sisin näpu kudagi lapiga `kinni Jür;
isa `mät́sis seina `jääri lumega;
kevade mät́sib lund maha, nõnna et paks kord maas Lai;
`tehti küt́ist, mät́siti `enne ära, siis `pańdi põlema, kus suits `väĺla tuli, sialt mät́siti veel mätastega Plt;
Pääsukse mätsiv endel pesä laudan tala külge Pst || (söömisest) Mätsi nahk tεis Jäm;
Vanamees mätsis süüa maailma aa Han Vrd matsima 2. midagi (kaua või saamatult) tegema Kevade akkasid `mätsima ja jaanibeks oli rihalune ölal Pöi; Ta pusib ja mät́sib ühe asja kallal, `tü̬ü̬ga edesi ei saa Hää
nätsima `nät́sima, (ta) nät́sib Jür JJn Kad Sim; `nät́sma Mih nätsutama põrsas akkas teri `listma ja `nät́sma Mih; Lapsed `nät́sisid alati midagi suus Jür; `nät́sis leivakuorukest kauemad `aega juba JJn; siga ka ei süö `kärmest, nät́sib süögi kallal Sim
pätsima `pätsima (-t́-), (ma) pätsi(n) (-t́-) Khk Kär Pöi Mar Kse Han Aud Tor KJn Vil, `pätsin Lüg IisR Vai; `pät́sma, (ta) pät́sib Saa
1. mätsima siis `võeti seda `taigina `astjast ja siis `rulliti `ümmargune pall ja siis pihuga `pätsita tämä `laiast Lüg; ei tia, mis ta nüüd sial kokko `pätsib Vai; mees `pätsis ahju paud sauega `kinni; `pätsivad lubja `vastu `seina, `tahtvad tua `valgeks teha Khk; `võeti sis sialt `lõimest seda tainast ja - - pätsiti levaks Pöi; Ahi aab suitsu sisse, ougud tulavad souega kinni pätsida Han; kõik `pät́sind aĺli sabiga kokku Tor; rot́i`auku ei saa saviga `pät́si, sääl peab kivi olema Saa; Paegati mõnest kohast `rohvi ja pät́siti vanal ahjul augud saviga `kińni Vil
2. lööma, taguma `seuke laud oli rehetuas, `pät́sist ikke `piasi`vasta `lauda, rabasid Aud
3. tatsuma omiku läbi pätsi `pεεle sii, jalad lohisevad pool `järge Kär; pätä-pätä keib `raskelt `pätsides Mar