Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
jäsu pl jäsu (okastraadi) okas – Hel
kräsu kräsu Ris Kad Rak;
kräsu- Kei Juu Lai;
kräsü- Kuu; pl kräsud Lüg/-
od/
Jõh IisR1. sassis mol oli kua ükskord kräsukana (sassis sulgedega) Juu;
`juuksed võivad segamine `olla ka ju,
kui segamine on `äste,
sis on kräsu Rak2. hrl pl kruss a. lokk Kräsod sai teha pähä Lüg b. (lakaterast) `Vaata et sa `kirvest üle ei `käia,
et terale kräsusid ei tekkiks Jõh3. räga(dik) kräsu,
niisuke madal mets,
kasvavad kuused ja mäńnid Kad;
kräsu on,
kui puuoksad on `kasvand segamine Rak Vrd räsu
läsu läsu VNg Vll Rei Mär Saa JMd Kad Pil Hls Krk lasu, madal hunnik pühi `putru läsu ehk lasu maast älä VNg; saun nagu läsu - - uksed madalad Vll; Sepik jähi ilmalt maalt nägu üks läsu Rei; aun kui läsu Mär; lehmä läsud on maas Saa; kui uńnik vajub laiali, siis on `üsku läsu, sõnniku läsu Kad; mua läsu olli põrmatu pääl Hls; tilluk ja lai ku läsu Krk || lagunenud ese või ehitis minul vanad läsud `jalgas, konsad ja tallad `lahti Pil; va lagunu `u̬u̬ne läsu, mis joba maha om vajonu Krk Vrd lösu, pläsu2
mäsu1 mäsu LNg Hää Sim Kod(-o) Lai Plt KJn Trv Krk Ran Räp Se, mäsü Ote
1. möll, mürgel Seda mäsu `oĺli küll ja `luśti kah Hää; muud ei ole, üit́s laste mäsu Krk; iki lu̬u̬m ädäga rabeleb, oma mäsu ti̬i̬b (võrkusattunud kalast) Ran; kui poisi - - meid takan nakassiva `aama, no tu̬u̬ `olli vi̬i̬l mäsü Ote; sääl olõ·i rahu määnestegi, sääl kõõ üt́s mäsu lätt Se || (ilmast) ilm teeb mäsu Lai
2. mäss, vastuhakk meie rahvas akasid `vasta - - õma mäsoga Kod; `nõudmisi ei täidetud, niikaua kui läks mäsust `lahti Lai; rahvass nõśtiva mäsu Räp
mäsu2 mäsu sassis lõnga viht olid jäänd ma‿ilmama lõnga mäsud Jür
näsu1 näsu Hlj VNg Jõh Pöi Muh hajusalt Lä, Pä Nis Rap Juu Jür JõeK Amb JMd Koe Trm Lai KLõ(-ś- Ksi) M(-ś- Krk) Nõo TMr/-ś-/, näso Lüg Mar Mih
1. jändrik; vintske, kisklik näsu `algu VNg; kase näsod Lüg; naa näsu puu, ei lähä `lõhki Mär; näsud - - liivatse moa piäl kasuvad Var; ete `sitkõ `kiskline - - kasõ näsu Khn; õege näsud kased Tor; näsust ti̬i̬n `kuĺpi Saa; nihuke keerd puu, nihuke näsu, ei anna `easti `lõhkuda Juu; `puude ulgas `juhtub olema näsusi JõeK; üks õunabu näsu `paistis aas olema, aga no nisuke `õunu küll ei kanna Amb; ia näsu, `kõlbab `vankri aesteks JMd; näsud puud, ei soa kat́ti `teisa Pil; näsu on `ästi sikke puu, nigu kase jaśsid `oĺlid SJn; igavene näsu, ei saa jagu tast kennige Pst; sikke ja näśu puu, päävä kähen kasunu Krk
2. näsa, mügar, pahk `nästlik puu, näsud `külges Pöi; lapsel‿o pisikesed näsud peal; sead `ollid punasid näsu täis Muh; näsu munad oo musta lepade `küĺges Var; kuused ajavad näsud `vällä Tõs; vanad atid `olle `leotan näsusi vee ja `kolde tuha sees Aud; Näsu - - puust kasub `väĺlä - - vanasti õõnistadi ära, said näsu kausid Hää
3. räsa lapi (labida) näsu Saa; lü̬ü̬ küĺles on näśu, näśu tehasse mis puust `tahtes Ksi; minu kargul on näsu ots (otsas) KJn; vikati näśu TMr
4. kitsi, ihne Äi see näsu anna kellegile `kildu ega poolt Pöi; Ei see söö ka, ta on nii näsu Vig; Näsu, `seuke `kangesti ihne Hää; teene nii näsu, ei roatsi `roasu kellegile `anda Juu; näsu inime, ei taha `palka `anda Koe || näsu inimene - - ken viha pia `kaua VNg
näsu2 näsu Mus Krj nasv näsu`pεεlne akab juba `välja `paistma Mus; Näsu on vee all, suured kivid paistavad Krj
präsu präsu segadus `irmus präsu, si̬i̬ asi läks ukka Kod
veebiliides
@ veebihaldur