Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kivi n, g kivi eP(
kibi Lä PäPõ HaLä Kos Pil SJn Vil)
eL, g kive R1. a. kivi, kivim Külä ämm `koukis `Ristu kive alt `sulle oe (lapse sünni seletus); Miks kive `poue `peitä (salgamisest); Kivi kotti (sooviti kalurile); [paat] Kivel `kinni Kuu;
ei meil `põllul ole viga,
aga einamaal on kivi,
küll on kivi Hlj;
lõi `kirve nenäga kiveje;
kivine maa,
kivi kivest `kinni Lüg;
merelt `tuodi `valgi `pieni kivi;
kravud `elläd kivede all;
`laiva mäni `kivve Vai;
Ma kanna sinu jäuks alati kivi taskus (pean viha) Jäm;
me `vaeme kaŋŋiga ka kivisid üles;
ilma kivisita (kivideta) Khk;
rebu `pehme kivi,
mis maa sihelt `leitasse,
selle peel saab vikadid vöi kervest käiadud Mus;
ma luhu puid ja kiva Jaa;
Sii see mäe selg on ju jumala `loodud `selge kivi Pöi;
vanamoor `nurkas,
kivid `kõhtus =
kiris Muh;
kaks suurt kibi on Posta pöllal LNg;
võta naine,
siis sol kohe regi taga ja kibi peal (kohustused); kerbes lähäb kibisse Mar;
vädas kiba roobete `sisse Mär;
`seoke raiutud õheldane kibi oli juśt ah́o suu `järgi `tehtud (ahjuukseks) Mih;
Sedäsi lasõd puadi kivedes purus tappa;
Tämä nda ahnõ,
et täü teesele kivi kua piäd `peksä anda‿mtõ Khn;
kibid olid ju põllal väga tülinas PJg;
mis pahaks läind puu nõud on,
siis `autakse ikke kibidega Juu;
kivi `ümber on rohi magus ja końdi `ümber on liha magus JõeK;
kiva sai aga kangi pial kaalutud JJn;
kiva vedati,
kohe vaea oli Trm;
kes laps kiva `koŕjama,
sess (sellest) `suama rikas Kod;
kis teise `piale kivi veeretab,
selle `piale tulep tagasi Ksi;
me elame kivi peal (vähesega) Plt;
põrmand olli kivedest Pst;
paiset vaeutedi kolme ja ütese kivige;
enne lääp kivi küĺlest kilt ärä,
ku temä süä `pehmess lääp Krk;
suure kivi `pańti maea nukke `alla ja `keskele kah niipaĺlu ku jakku;
`miis mehega saab kokku,
aga kivi ja kannu ei saanava kokku Ran;
põĺl `kivve täis Puh;
naene `istnu kivi pääl ja `laulnu Nõo;
kivestigun om paĺlu kivve Kam;
kui ilma `ääle läävä,
om küĺm ollu,
sis läävä kivi liḱess ja mustass Ote;
meil omma˽kiviʔ ärʔ lahutu˽ja `veetüʔ Kan;
lähämi pae `murdu kivve `kiskma;
tuhkhaua man oĺl suuŕ kivi ahu i̬i̬n,
kon pääl `maati;
jaań `viskass üte kivi vette,
`pi̬i̬tre `viskass tõsõ kivi ja jakap `viskass kolmadõ kivi,
no om vesi külm Har;
kivijüräjäʔ eläseʔ kivve pääl Rõu;
`valgõ kivi aida all =
lehmä uttaŕ Vas;
õnnõkõnõ maka‿i kunagi kivi kõrval Se b. fig terav kerves lövab ikka kivi (kaebajal läheb halvasti) Emm;
Kivi pää `pääle jäänud (väikesest kasvust) Hää;
see mees teab,
kus kibi all vähjad seisavad (nupuka kohta) Kei;
vahest veke kivi lükkab `vankri `ümber (pisiasi võib paljugi muuta) KuuK;
täll˽om kivi rinnun (kalgist inimesest) Ran;
küll terräv kirvess kivi levväp (sõnast sünnib riid) Kam;
nigu kivi sattõ `süäme päält `maaha (mure kadus) Plv;
kiviga visata lähedal See põle siit kougel,
kibiga visata Han;
sinna ei õle enäm kui kivigä visata mua Kod;
egä si̬i̬ kedägi ei ole,
kõrd kivige visate Krk;
paĺluke sedä maad om,
kiviga visata Ran;
Ei olõ kavvõh,
kiviga visata Räp;
veerev ~
veereja kivi kohast teise kolijast, rändajast `veerev kivi‿p saa mette sammelt `pεεle (pole kodu ega peret) Khk;
Veereva kivi pεεle äi kasva sammel Emm;
ega `veereja kivil põle `ilmaski sammalt `seĺges Juu;
egä `viirväl kivil sammel ei kasva Rõn;
`viirväl kivil vesi pääl,
`saisval kivil sammeĺ pääl Plv c. võrgukivi kived `külge ja voib `vergu meresse `panna; `
vergu all on kive`rihmad,
selle `küljes on kived Jõe;
rüsa tiivastel keivad ka kivid all,
`pitlikud `valged kivid;
vörgul oo kivid all,
kivid oo `raskuseks Khk;
võrgul oo käbad peal,
kibid all Aud;
kibid viivad võrgu `põhja Vän;
võrgudel on kivid,
tehasse jo vabrikus rattad,
siledad ja tasased Trm; [võrgu] pulla ja kivi.
esi teime kivi Trv;
`väiksed kivid,
kes võrgu `põhja tõmmassiva Ran;
kiviʔ inäbä tetäss pliidost,
tu om `pehmep Se;
kivis ~
kivess kivistatud (võrk) Olid `vergud kivess,
`pandi viel `paadi naga `kinni Kuu;
kui `võrgud olivad kivis,
siis lükkati paat `alla Hlj Vrd kives2,
kividse d. pl keris rihe ahju kivide peel saab kala küpseta;
sauna ahju kivid lähvad vahel üsna punaseks;
`viska vett kivide pele Khk;
e. laste mängukivi `oite `suured `ümmärgused kived nie olid `härjäd siis Kuu;
`lutsu visetasse,
kivi `juokseb Jõh;
vähike `lestlik kivi aa ja sennega `lööda `lesta Emm;
ööritas linguga kiba Kse;
`viskab kiviga `litsu `mööda vett Tor;
`lõikasid kepi otsa `lõhki,
väike kibi vahele,
läks mis `vingus Nis;
tidrukud mäŋ́ŋivad kiva JõeK;
mängisime `iidlast,
kividega mäŋŋiti Kad;
kive mäńgmä:
viis kivi võetass,
kivi võetass `pivve ja pillutass üless Pst;
ümärgune kivi `olli kit́s Nõo;
kivi `viskas `lingu vett piteh Se2. a. käsikivi jahu jahveti kividega Muh;
läbi kibide `laskma (vilja jahvatama) Mar;
siis olid `seoksed `käega kibid,
see `aeti `ümmer ja Aud;
meil olid kivid tegime ise `tangu Lai;
kivi jauha ai üte poolõga Se b. (vesi)veski Pukkveskit kutsutakse tuulik ehk kivi – lεheme kivile jahu tegema Käi;
vanass veid teräd kivi `piäle,
es tee sõõla`leibä,
es kruavi Kod;
kamajahu `tu̬u̬di kivilt kodo Võn;
vanast kivi pääl tettivä jahu Ote;
läämi kivile San;
miis lät́s kivile rüki jahvatõme Krl;
`täämbä `naksi `aiksõst jo kivi mürisämmä;
edemält `u̬u̬tsõgõ lät́s kivile Har;
Kivi man `jahvatõdi jämme jahu Rõu;
kiviline om kivil Plv;
kivi juusk (käib) Se ||
liivapugu kana kivi TMr3. a. käsikivi, tuuliku või vesiveski jahvatav kivi `veski `pilli `oida kive ülevell ja pane `käima VNg;
`veski ülemisel kivel on `silmä auk;
kive üles `tostamise käpp,
kive [kõrguse] `tellimise kruuv Lüg;
`keŋŋäst `lähtö `vilja kive `silmä ja säält tulevad jahud kive alt `vällä Vai;
kivi tahab tagumist `saaja,
kivi oo libe Khk;
See vana jahvekivi pealmine kivi;
Änamast olid [hollandi veskid] ikka kahede kividega. Öhed olid lihtjahu kivid ning teised piili (püüli) kivid Pöi;
jahudi käsikivi pεεl,
kaks suurd ümargust kivi,
siiss auk `keskel Käi;
kivi `säädma (paigaldama); `tehtud (raudkivist väljaraiutud) kiviga ei saa `märga `viĺla jahvatada;
kivi ei ole ia,
annab `liiva ära. valatud kivide juures tuleb seda ette Var;
`veśki jahvatab öhö kibiga;
kui kibid kuluvad ärä,
siis pidi valatama `peäle Juu;
Ikke teine puar [veski] kiva oli jonstavi kivid - - neid kiva on tehtud Siberis;
Kivi on nüri,
enam ei lõika,
tahab teravast `raiu Trm;
läbi kivi `laskma (jahvatama) Kod;
kate paari kivedega `veśke;
ku ei ole `ästi maha rihit,
siss kivil tõine vi̬i̬r `lõikap tuld ja tõiselt pu̬u̬lt tuleve `terve terä Krk;
kivid olliva püśtvõlli kõrval - - tõnõ tõõsõl pu̬u̬l püśt`võlli;
piḱägä `raotass kivile sooned `siśse;
tõene kivi `olli all ja tõene `olli pääl ja mulgu olliva kivedel sehen Ran;
`roste `võetu terä - - `viidi kivi vahele `veśki manu Kam;
kiviʔ is olõʔ paksuʔ kolʔ vai neli `tolli olliʔ paksu tõnõ tõnõ Har;
kivi `teĺmise ratass (kõrguse timmimiseks) Har b. fig Kaks kõva kivi ei tie iad jahu,
kaks `kanget inimist ei `anna üksühäle `alle Lüg;
Kaks kõba kibi ei tee iad jahu Han;
tõene aab õma joni,
tõene pidäb ike `alla `anma,
kaks kõva kivi ei ti̬i̬ üvä jahu Kod;
kaits kõva kivi ei ti̬i̬ ääd jahu Nõo;
kat́s kõvva kivvi om ku̬u̬n,
sõss ei saaʔ hääd jahu Räp4. a. tehiskivi, peam tellis `tuored kivid tulid `pressist Kuu;
`vaalakast kivest ei saa `muutku `müüri Lüg;
`antlaager annap kivisit käde Käi;
seinad olid kividest ja katus oli paantest JõeK;
`metstes on `rohkem sinine sau,
kellest kiva `tehti Sim;
hu̬u̬nõ ehitämise kiviʔ Kan;
kivi `pańti `paika (seinas) Se b. vääriskivi (sõrmuse, preesi vms silm) plokkiga `sõrmus,
plokki sies on siis kivi Lüg;
kivega `sõrmus Jõh;
koĺluga sörmus,
kivi pεεl;
möned olid kividega preesised Jäm;
mere `elme kivi (merevaik) Khk;
kividega sõlg `pandi `rinda Muh;
sölused ollet kuue kiviga ja nelja kiviga Phl;
rellid olid nist ümmärgust kibist,
mis ei läind `katki Vig;
sõrmuse silmad on roosa kibidest ja rohelistest Hag;
sõrmusõ päie siseh omma `kalli kiviʔ Se 5. a. luuvilja seeme kirsil on kivi sihes;
linnumarjad,
pisist kivid jah Jäm;
kreegil ja loomil o kibid Vig;
visnapu verevä marja,
kivi sehen Nõo;
kiŕsi kivi siseh om mõŕkjass terä Räp b. tammetõru –
Lei6. kivitõbi inimest käivad `leikosel,
kivid on `sisse kasond Käi;
kivistab sies,
mõni `ütleb et `piavad akkama kivid sies `kasvama Kad7. seebikivi (naatriumhüdroksüüd) viis `naela `pandi `rasva ja üks kivi `pandi VNg;
ega viie naala [rasva] `kohta üks naal kivi ja kolm `toopi vett Emm;
kibi sööb selle rasvad kat́ti Juu;
nüid o kivigä si̬i̬p,
valus kui `silmä lähäb. kivi põletab rasva ja nõnna `samma kua inimese Kod;
sii kivi oli ia,
sis kohe seep läks `seĺkima Pil;
kivi `lõikass ärä ruttu,
kait́s `tunni `aiga ja om si̬i̬ṕ `valmiss Krk8. pliiatsisüda, grafiit liiatsi kivi,
must Khk;
liiartsi kivi Pha;
kui plehveteri kivi läheb nürist,
kulub äe,
ei ulluga siis enamb kirjuta kedagi Kad