Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
imemine 1. tn <
imema2. rinna-, emapiim vene papp - - siis `ristis ja emä `andas imemist viel `ristimise aig VNg;
mo imemine on kadund Jäm;
ei saand tä imemese `tilka, `näĺgas üles kasund Mih;
mõnel naesel nisäd põvven ku leeväd, ei sua lapsele imemiss Kod;
emmissel oli nii paĺlu imemist, et põrsas lehma `piima ei nuusutagi Plt;
`tärri jääss talleksek, et imemine om kasin Krk;
ju̬u̬ ju̬u̬, saad `endäle kusemist, ja latsele imemist Ran;
mõnõl tsial ei saa `poelõ imemist, siss nakatass `poigõ `sü̬ü̬tmä Har Vrd ime2,
imm1
nilgutama nilgutama Ans Muh (rinna otsas) rippuma Nilgutas pεεle nisa `otsas Ans; laps nilgutas `peale nisa `otsas Muh
nipp1 nipp Var Iis, g nipu Pha Vig Tõs Tor Hää JMd JJn VJg Trm Kod(nipo) Ksi Plt, nippu VNg Lüg Jõh, nibu Kuu Vai/n nippu/, nipi hajusalt S, Khn Hää Juu Tür Sim Kod San Kan; niṕp g nipi Muh KJn Trv Hls Krk Urv, niṕi Urv Se
1. a. nupp Üks pisike nipp tõuseb siit küll, aga kas see kõrvits on, seda ma‿b tea `öhti Pöi; `paslil `olli kolm nippi nina peal Muh; `pit́sidel on siuksed nipud Hää; teräv nipp `treitud `väĺjä Kod; `poissõ `hammil oĺ nipiʔ `käüste veeren ja naisil kah. ilosaʔ oĺliʔ `niṕpega `hammõʔ; nõgla takast - - visati kat́s kõrd `ümbre nõgla, sis jäi sääntseʔ `korgõʔ nipiʔ Kan; `Käüse `värdli `otsa `aeti nippe Urv || näüdäśs mullõ niṕpi (trääsa) õ̭nnõ Se b. peanupp Nipist väheste nikastand Krj; see oo nipist näpastan Muh; võtan madjaka, annan solle mödä nippi Juu
2. nibu a. rinna- või kurgunibu `kurgu nippu Vai; tissi nipp oo tite jägu Khk; Naisel on nisa `otsas nipp; Nii pisiksed nisa nipid, nee‿b seisa lapse suuski Pöi; nisa nipid on päris `lõhki, ei või kudagi imetada Hää; kurgul on nipp JMd; laps võt́tis nipi suhu Sim; kui taheti last kahe `uassaselt võõrutada, siis miäriti - - nipod kas `nõega vai tökatiga Kod; nisa nipi paistave `väĺlä Trv; siss ei saa last ka imete, ku nippi otsan ei ole Hls b. väljaulatuv nupjas, tipjas vms moodustis need olid ömmeld peedega `saapad - - kurgu pεεl oli sedine nipp, sedine `ömblus Jäm; nipuga kann Ksi
3. kühm, mügar Mulle oo kaelapeele seikse pisikse nipi ajand Kaa; Pisike nipp kasus käe `peale Pöi; `Miolõ kasus üks nipp silmäkulmu `piäle Khn
4. tipp pane nüüd sene nippu `otsa viel vähä `einu VNg; läks `latva nippu - - käis siin `latva nippus Lüg; lind `lendas kuhja nippu JMd
5. jupp Silts-solts on pisike valkjas aĺl lind - - pisike änna nipp taga Pöi; `piske nipp sis `jääti ikka otsaette `juustest Muh
6. (suguelunditest) Äga see nipp pole igamehe jäuks ikka üht Kaa; poiss pannud tüdrikule oma puraka nippi Muh; Kes sedasi jookseb, nipid `lahti Rei; Panõ püksiauk `kindi, nipid tulad `vällä Khn
põu põu g põue Mar Kse Tor VJg Sim Lai, `põu(v)e Lüg Jõh, põuve KJn, põvve Puh; põvv g põvve Iis Kod; pou g poue Rei, `poue Kuu; n, g põue Pöi Muh Rid Mär Var Tõs Khn/-õ/ Saa Ris JJn Koe Plt Kõp, põuve Trm, põvve Hää SJn, pöue Khk Pha Vll, poue Jäm Khk Rei Han, `poue VNg Vai; g põue Hag Jür Kad Ksi, sisseü `põue Vän Hää Juu, `povve Vai, seesü `põues LNg JMd, `pöues Käi
1. rinna ja riietuseseme vahe; rinnatasku `läksima üle `aia ja panima `taskud ja `põued `õuni täis Lüg; rigas mies `kanda raha `poues; `pistasin `povve oma `kello Vai; umiseb oma `poue, kis sest aru saab; mis sa sest `pöues `soendad Khk; vötab pöuest ja sööb Vll; Särgi põue kõik purusi täis Pöi; pista pea mu `põue Muh; Ma pane kassipoja `poue Rei; `pistis vallatusega pea `põue Mär; võttis põue täve `õuni ja viis ää Tõs; `Vällä `minnes pistä [leiva] kańnikas kua ikka `põuõ Khn; jänes on tal `põvves (hirm nahas) Hää; põue oĺli äid `aśju täis puha Saa; sii oli `kange poiss, pani uśsi `põue ja tegi mis `tahtes Juu; soendan anipoega `põues JMd; suured rinnad juba teisel põues Koe; võt́tis põuest pudeli `väĺla Sim; paneb kõrrast kätt `põuve (näppab) Trm; tämä käib õvven, kerves põvven Kod; ära ot́si paberid, ma pistan leeva murika niisama `põue Lai; `uśsidegä teind `tempusi küll, kaela `ümmer pand ja `põuve KJn; põvve `oĺli täis SJn; emä võtt latse `põvve, emä õlman om latsel lämmi Puh
2. rind sa `kannad `surma `põues, surm ei õle `kaugel Lüg; Sool põle südant poues (kalgist inimesest) Han; surm on sul põues, surmaga kõńnid (surm võib alati tulla) JJn; süda põues tuksub Plt
3. piltl sisemus; rüpp Kes teab, kus metsa `põues nee varjul on Pöi; nüid ta makab juba mulla põues Muh; õed-vennad kõik juba maa `põues, ma üksi olen järäl Mär; `koolja pandass maa `põvve Puh || vee survel tekkinud kumerus kalavõrgus vesi `muljus vörgu kumeraks, vörgu pöue Pha; vu̬u̬ lü̬ü̬b [võrgule] põvve `sisse Kod
põue|tasku põues, rinna kohal paiknev sisetasku `eiga `ennevanast `ollu `taskusi, ei `poue`tasku `eiga `rinna`tasku VNg; `rätsep tie `põue`tasku Lüg; jökil on sehetse pool pouetask Jäm; pinsekitel‿o põue`taskud, kasukatel ja kuuestel äs ole põue`taskumi Muh; Ma pane leivatüki poue`tasku Rei; meeste pentsakudel tehasse põue`taskod - - seespool `ääres ega lähä `kautsi, kui sa mõnika asja `senna paned Mar; rahakot́t `pandi põe`taskusse Hag; palitul ja pindsakil on põue`tasku Juu; põue`tasku, si on iki `seesmine `tasku Lai; põvve`tasku pandud nuga Kod Vrd poo|tasku
veebiliides
@ veebihaldur