[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kammelatt (riidesort) kammelati seelik oli vikerkaare värviline Amb; kammelati kalevist teha `riideid VJg
kartus2 kartu|s g -sse MMg, g -sõ Vas; `kartu|s Räp, -ss, -śs Se(-ŕ-), g -sõ
1. nokaga müts poisil om `kartuss pääh, nigu lakat́s; `kaŕtusõl `murdu lakk arʔ Se Vrd karts
2. (riidesort) kartus on üks karvane riie MMg
lastik3 lasti|k g -ku Jäm; `lasti|k g -ke, -ku Lüg
1. a. kumm `püksi vahel sie on `lastikust `kutsutud, `lastiku paul Lüg b. kummist lutt `lastike `õtsast `anneta `piima `lastele. `lastik on `kummist, neid `enne sai `õstada puest. auk õli `lastikel läbi, `lastike jäme õts `panti `klaasi suu `sisse; vai sa närisid `jälle `lastiku `katki Lüg
2. riidesort, atlass lastiku riie ning lastiku löŋŋad, pailad Jäm
Vrd lastikas, lasting1
lasting1 lasting g -i Emm Han Tor Pst, -u Käi Jür; `lasting g -i Jõh IisR, -u Kuu VNg IisR
1. siledapinnaline puuvillane või villane riidesort; atlass `Lastingust `tehti ikka suveks `särke ja `pluusisi, see `laskis `hästi tuult läbi Kuu; `Lasting oli nattuke `satii·ni `muodi, aga `pienemb ja `läikis nagu siid IisR; Ühekorra pande ike vestiseljatagust lastingust Käi; Lastingisi oli `mitmid `värvisi. Meeste vesti seĺlatagused `tehti mustast lastingist Han; lasting kuue `vooder Tor; Satääni moodi tihe poomvillane riie, ma mäletan seda lastingud küll, ei tea, miks änam niisukest ei tehta Jür; Kõige ilusamad pallikingad on lastingid Pst
2. “sukapael“ `lasting `panna sukka `pääle VNg
Vrd lastik3, lastikas

marli marli Lüg/`m-/ Jäm, marle Rei/-ee/ Mar Saa Kod Ran Nõo Kam, `marla VNg Lüg Jõh riidesort `lapse lappid [on] keik vanast `marlast VNg; `marla, sie õli sis `pantud `põlvist `saadik `sinne [kleidi] `alle Jõh; marlist `tehti `akna kardinad Jäm; natoke marle riiet oli [tanule] kõvaks `tehtud Mar; Pane tükk marlet `ümmer Saa; marle `mitme`kõrne, kos `kurnad [piima läbi] Kod; vanast marlet es ole. ku midägi `mähki `oĺli, `võeti puhass linane `rõivalaṕp Ran; si̬i̬ kirstu marle om igäne lirune Nõo; õreda, marle `mu̬u̬du siivakse Kam

multon `multon Jür Trm; multung g -i Kei; g multumi Kad molton (riidesort) vene naestel olid multungi `riidest seelikud, teinep̀oolt oli sile ja teinep̀oolt oli karvane Kei; [mähkmed] tehakse puamvilla `riidest, nõnna multumi `riidest, mis karvane on, siis on sue Kad

musliin `muslii|n Khk Tor Hää Juu Koe VJg Trm KJn Krl Rõu, `musklii|n Trv, `musklii|ń Pst Krk, `muskli|n Trv Krk, `mustli|n Vas, g -ni n, g `musliini VNg, `muslei Plv

1. riidesort `nuoremanna oli `musliini, `kanti ikka pühä`päeti VNg; `musliini riie õhuke - - ilus Tor; `musliin on `riide nimi Juu; `musliin on `neske peenikene riie Trm; vanast olive `muskliini räti Trv; õhuke sikke rõõvass om `musklin Krk; õhukõni, õrrõ rõivass om `musliin Krl; ośti üte `küündre `muslei rõivast Plv
2. õhuke pearätt naise rätigud `üiti `musliiniks, villased, `sitmet `karva Khk; mõnel oli koguni kolm rätti, `musklin all, siidi rät́t vahepääl ja kiŕm kige pääl Trv; `muskliiń olli seande eige õrn ehuke, sellel `panti ka pit́s `vi̬i̬ri Pst

nantkine `nańtki|ne Jäm/-n-/, g -se JMd

1. naiste üleriie `nańtkist `kańti teeste riiete pial JMd
2. (riidesort) `nantkine riie - - mestele `tehti sui `riided sest `riidest Jäm

pupenett pupe|nett (-t́t) Phl Ris Hag Jür Koe Kad Kod Plt Pil KJn Hls Ote Kam, pupõ- Kan Urv Plv, g -neti (-t́i); pube|net́t g -net́i Mär PJg Saa(po-) Hag Juu Sim Iis/po-/ Lai, -neti Trv Pst Hel; pubenett g -i Hlj Lüg Jõh; n, g pubenetti VNg; g pupeniidi Kod Krk

1. (riidesort) pubenettist `naised pidasivad rättikut Jõh; si pobenet́t paśsib pruudil kenasti Saa; `pruutide suured `leierid on pupenetist Hag; panin omale pupenet́i rät́iku pähä Jür; ilusad pupenetist rätikud, kluarid Kad; `enne kańnivad `silmade ies pobunet́ti Iis; särgid sõredad `jusku pupenetiss Kod; pubenet́id olid õredad, `auklesed, nigu nõela augud sees Lai; Ilmtore rät́ik `oĺli - - pupeneti rät́ik, `valgest peeniksest niidist KJn; sõa aig es ole pupeneti rõõvast saia Hls; pupeniidi räti - - ku siid elgäss, nõnda peenike, et mitte es näe `lõnga kah Krk; nisukse klaaŕ räti olliva, pupeneti räti Ote; leerilatsil oĺliʔ `valgõʔ harvaʔ rätiʔ pupõnetist, pit́s veeren Kan; pupõnet́i rõõvass om hõrrõ Plv
2. pits- vm õhemat sorti rätik Pääs õli `kolme`nurkine pubenett Lüg; veta pupenett `pääle Phl; tüdrukul pubenet́t `ümmer Mär

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur