[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

arbitama arbitama Muh Hi(-d-) Lä Khn KPõ Kõp Lut, aŕbi- Iis Trm, `arbi- IisR

1. a. toimetama, korda seadma, korraldama, parandama ma tulen õte isi arbitama, ega te muedo `õigess saa Muh; põllu väräv o katti, tahab arbitada Kse; Tü̬ü̬d ti̬i̬b, toimendab - - arbitab, arbitaja inimene Hää; ema arbitab vana sieliku ribu Kos; voki kepsuti `väntab. lase ma arbitan teist Kad; arbita seda `riista natuke VJg b. (kellegi eest) hoolitsema; (kedagi) hooldama, ravitsema; toimetama, talitama (loomi) Loomi arbitama Vig; naesed arbitasid isi `eńdid [sünnitamisel] Kir; kui olen `aige, siss tule ja arbita mind Kos; `võt́sin (tapsin) jäneksed ära - - kes neid jänekseid vel akkab arbitama JJn; `mindakse teist arbitama. sie käib `arstimise `kohta kua Koe

2. posimise teel ravitsema – Trm Lut arbi`ańdja arbitass - - kaess mustast raamatust Lut Vrd arbuma1

3. karistama, lööma küll ma sind (last) arbitan Koe; ma tahan sind arbitata, kui sa `enne põle `larpi suand VJg

Vrd arbitsema, arbutama, arvitama

kribu kribu Kuu VNg Lüg Jäm Khk Tõs Tor Hag Juu JMd Ann Koe VJg Kod Lai Plt pisike; väheväärtuslik, tähtsusetu üks inimese kribu VNg; Vana`muori kribu `tuise üläs; turul olid ka [vaarikad] `niiskesed `piened ja kribud Lüg; `Niedki kribud (õunad) tuul ajab `enne`aigu maha Jõh; On üks `taadikribu nigu kasukavarukas IisR; pisise `tuhli kribud on nii igavad `kiskuda; tεεb kuidas nee `tuhlid siaste nii kribuks jäänd on Khk; Äkise `aige `rohtudel olid pisist kribud sinised öied Rei; va `tihle kribud; õõna kribud Tõs; see (loom) va kribu või närv või Hag; nihuke kõhn ja vaevane, on üks inimese kribu Juu; eks ta old ooletuse pärast, et nad (porgandid) nii kribud jäivad JJn; rasv tahab ära kurnata, kribud (kõrned) `väĺla Ann; lammas nagu kondi kribu, mis tast üle [talve] pidada, ta sureb ää Koe Vrd kribi1, ribu

pinu1 pinu R eP Urv Rõu, pino Vai Räp Se, peno Rid Mar Kul, pjõnu Khn

1. korrapäraselt laotud küttematerjali riit, virn `lohkus ja `viskas [puud] kohe puu`kuurisse, peräst ladus pinusse Kuu; Pinu puid, pihu linu, riga raga `rauda = vokk Jõh; mies vei puu `kuorma - - `ovve ja `lautis `pinno Vai; palgid ikka `virnas, teised puud änam `rohkem pinus Khk; Üks saun ja sada akent = puu pinu Mus; ladus kimbud pinuse Vll; Koer magas sui ikka pinu `otsas, ölal pinu peal Pöi; te olete‿ne puud pinuse nõnna korevile pannud Muh; mees on pitk naakui puu pinu Emm; laob aad pinusse Mär; joose too pinust agu Aud; paĺgid pani `virna ja puud pani pinusse Rap; `tahtsime `siiä pinu taha aa tehä Juu; Olid lepaoksad kubus - - `tehti `nelja`nurka pinu, oma sada kubu kuos Jür; kui puud ära lõhutakse, siis `lautakse pinusse Amb; puud on pinus Iis; mõista ää: ligu linu, pinu puid ja ribu räbu `rauda = vokk KJn; tuul tougaśs hao pinu `ümbre Rõu

2. hunnik, suur hulk `Sõuke igavene pinu `nähti peal olavad, vana ruun ösna vädas ees Pöi; eenad pannasse pinuse, kui pannasse pikalt ja madalaste kokku puu riidade `moodi, kui eenad põle veel päris kuevad Aud; igavene pinu raamatuid JJn; ia pinu pial (suurest koormast) SJn

3. jaanik koess mi śoo `aaśtaga pino ti̬i̬; läke pinolõ Se