[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
kibe2 kibe g -me R Jäm Krj Vll spor L K I, TLä(-na Nõo); kibe|mes g -me Mar; n, g kibe Jäm Khk Kaa Tõs(g -ne); g kibena Koe
1. kerge hõljuv osake, kübe `Huome `huomiguks onigi lumi maas, kibemed `aeva juo tulevad Kuu; `Tuulamise ajal `läksid agana kibemed `silma IisR; lumi sada, `piened kibemed ikke tulevad ka Vai; jaho kibemes Mar; pisikesed prügi kibemed oo piima sees Mär; `suetud linal ka peenike luu kibe sees Vig; Kuju liiv on purujas - - iga kibe on isi `paikas nägu puru teraksed Hää; toas tõusevad tolmu kibemed ülesse kui päike `sisse paistab Juu; `estest akkasid tulema ikke üksikud [lume] kibemed; kueva kibemed (esimesed peenikesed vihmapiisad) Kad; vihmakibemed sajavad VJg; tuha kibemed; süekibemed lennavad Trm; sügise kibemes lumi ei jää maha - - aga lai lumi jääb maha Lai
2. a. väike osa, tükk, raas pole mitte kibent änam majas Jäm; rahad läksid nullis ja muud `ühti, siis ei `antud kibetki [pangast] raha Vig; põle kibetki `leiba Tor; ei and `ühte kibetki `mulle JMd; `ańdis kibena mekkida Koe; tu̬u̬ emä `olli siss `kõńnu nonde lastega mitu `päivä, ja mitte kibet suhu susata‿s ole Puh Vrd kiba4, kibu, kide2 b. (mitte) sugugi, põrmugi sa ei taha mitte kibet kedagi teha Trm
3. muid tähendusi a. õhuke nahk, kest õdra teral on veel kaks `nahka, all on veel üks õhuke kibe `ümber Trm b. peenike, kübemeline nii kibe tolm kõhe Iis
Vrd kebe1, kibeke, kiben, kihu3
1. kerge hõljuv osake, kübe `Huome `huomiguks onigi lumi maas, kibemed `aeva juo tulevad Kuu; `Tuulamise ajal `läksid agana kibemed `silma IisR; lumi sada, `piened kibemed ikke tulevad ka Vai; jaho kibemes Mar; pisikesed prügi kibemed oo piima sees Mär; `suetud linal ka peenike luu kibe sees Vig; Kuju liiv on purujas - - iga kibe on isi `paikas nägu puru teraksed Hää; toas tõusevad tolmu kibemed ülesse kui päike `sisse paistab Juu; `estest akkasid tulema ikke üksikud [lume] kibemed; kueva kibemed (esimesed peenikesed vihmapiisad) Kad; vihmakibemed sajavad VJg; tuha kibemed; süekibemed lennavad Trm; sügise kibemes lumi ei jää maha - - aga lai lumi jääb maha Lai
2. a. väike osa, tükk, raas pole mitte kibent änam majas Jäm; rahad läksid nullis ja muud `ühti, siis ei `antud kibetki [pangast] raha Vig; põle kibetki `leiba Tor; ei and `ühte kibetki `mulle JMd; `ańdis kibena mekkida Koe; tu̬u̬ emä `olli siss `kõńnu nonde lastega mitu `päivä, ja mitte kibet suhu susata‿s ole Puh Vrd kiba4, kibu, kide2 b. (mitte) sugugi, põrmugi sa ei taha mitte kibet kedagi teha Trm
3. muid tähendusi a. õhuke nahk, kest õdra teral on veel kaks `nahka, all on veel üks õhuke kibe `ümber Trm b. peenike, kübemeline nii kibe tolm kõhe Iis
Vrd kebe1, kibeke, kiben, kihu3
kribe2 kribe g -da Lüg, -jä Kuu krõbe, kuiv Verk `vasta `päivä `seinäle `kuivama, siel ott `päivä`paiste sen sida `ninda `kuivaks ja kribejäks, et murenes kätte vahel `ierujess `vergust `lahti Kuu; kui `einad jo `kaunis kribedad akketi kokko `riisumaie Lüg
libe2 libe u Nõo KodT, g -da RId Pär Tor Hää TaPõ/-dä Kod/ Pil KJn; n, g libe Vil Trv Pst Hel, lipe Hls Krk Hel T Lei, lipõ Võn San V(g lippõ Krl; p libõhõt; p libõd, lipõt Plv); lipe Pst, g lippe Saa Hls Hel Ran Kam San, libeda TLä Ote; n, g lippe (g libeda) TLä Rõn leelis libedaga `pesti `põuku Lüg; libedaga keedetud lõngad Tor; libedägä kiädeti `si̬i̬pi Kod; ainult `kange libe kannab muna Äks; pesu küna, `otsas oli libe Ksi; libedaga `peśti pead: `tuhka patta ja keeb vesi `peale, `seĺkis ära Pil; lõnga tulev libege `mõske Trv; linast kangast om kuri `ki̬i̬tä, paremp om kuum lipe `pääle panna Hls; soodat ja lipet pannass ja keedets `si̬i̬pi Krk; panet tuha anuma `sisse, sinna valat kuuma vi̬i̬ pääle, ku tuhk liguneb, saab ää lippe, musta võtap `valla küll Ran; kui sa lippe `sisse käe kastit, siss kõhisi ja tõmmass `õkva käe puruss Puh; vanast `leotedi `ernit libedaga, `panti libeda `sisse likku; õlekõŕs kääneti nii `kolme nukka kokku, siss ku õlekõŕs `klaasi kańd, siss `oĺli väkev lipe Nõo; `rõiva kääneti leost `vällä, `panti lipe `pääle, siss nakati `tõlvuga `plaańma Kam; lehepuu tuhk om paremb kui kuuse vai pedäjä tuhk, a `turba tuhast ei `saaki libedat Rõn; mõ̭nõʔ `mõskva lipõga pääd, sõ̭ss lätt `häste `pehmess juuss Kan; kumma `vi̬i̬ga õks tetäss lipõd, aiass vesi kummass vai habisamma, siss valõtass tuhalõ pääle Har; ku väŕmitü rõivass oĺl, toolõ libõhõt es pandaʔ, lipõ kiśk väŕmi ärʔ Rõu; ku kõivo tuhast kõva lipõ sai, tu̬u̬ kõlvaśs kah seebi `ki̬i̬täʔ Plv Vrd libedas, libedus2
rabe2 rabe Mih VMr VJg Trv, g -da Lüg IisR Mär Aud Hää Ran Ote Rõn; n, g rapõ Urv
1. kärsitu, peru, tormakas Rabeda inimesega ei ole ia kuos elada, ei `mõista ise rahu `olla ega lase `teisi ka IisR; [on] alles rabe inimene Hää; peru obune, rabe, jääb `seisma tie `äärde ja siis läheb nõnnagu mürin taga VMr; si̬i̬ om üit́s `seande rabe, temä ei tiiä esiki, kos ta lää või jala pane, kas ta kõńd või ju̬u̬śk Trv; kes serätse kärsitu inimese, nu̬u̬ om valida ja rabeda, iki siiä sinna, ei püsi pütin, ei saesa kotin Ran; rabe obene, kes vedämist ei võta ette - - mõnikõrd `tormi pand minemä Ote; mi̬i̬ss om `väega rabe, temä ei ooli `endäst, ti̬i̬p `endäle ädä Rõn; om üts rapõ obõnõ Urv
2. käbe, kärmas rabedi `eitesi on `meie külas pali Lüg; rabe inimene, lähäb igast aśjast ruttu üle. obu oo ka rabe, rabedaste väeb Aud
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|