Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
kesk1 kesk R Pha Pöi Muh Emm Phl Mar Tõs Khn spor Ha,
JJn Koe VJg TaPõ Plt KJn Puh Se;
keśk Ran San Har Se; (liitsõnades) kesk- R eP Trv spor T,
VId;
keśk- Kos Koe Ksi KJn spor eLI. prep 1. (ruumiliselt) keset ise (lademelööjad) olid kesk lademete `seisasid VNg;
sai kesk `järve,
sääl uppus `vällä Lüg;
Kesk `astja vajudetti `risti `kummagi `kääga `sõrme `augud `sisse [pärast sõtkumist], siis sai aru kui akkas `kerkima Jõh;
se peab ika keige param [lehm] olema,
kenel kesk `selga ka on karva piire Emm;
`enni põlnd rätikod nottis peas. `enni olid kesk pea lae Mar;
kesk `kuormad oli seĺg puu JõeK;
tulejalg õli kesk põrandad Trm;
põllu `tuhkur one piält punakas,
kesk `selgä muss jut́t;
`kervetegijä tegi vanass `kerve ja lei mäŕgi kesk `kerve palet;
lõevoke teeb kesäle pesäd,
kesk kesä eläjä jäĺje `sisse Kod;
pilve seisab nagu müir kesk taevast Lai;
taa nahk om muud́u hää,
a keśk `nahka om suuŕ mulk `sisse lõigat;
ma˽sattõ keśk purrõt ekkõ `sisse Har2. (ajaliselt) keset; vahepeal kesk suid (suve) JJn;
vana kikass kiŕg `õkva keśk üüd,
kell kat́stõisskümme Har;
mis sa siss naaridõʔ kesk kerigo `aigo SeII. (millegi) keskmine, keskel asetsev (sag liitsõnades) a. (ruumiliselt) Esimäsed said keskmadalale,
`toised ilisemad tulijad jäid `äärte `pääle;
Oli tugev vuo,
siis keskmadala päält üäd `saaki ei saand;
siis ne peigmies ja pruut oli [U-kujulises pulmalauas] siel kesk `laua taga siis Kuu;
kaiv on kesk `õvve pääl;
kesk `vankris õli `keske puu Lüg;
teised võrgud oo keskjäda;
keskja köve `otsas oo `jälle ila Mus;
Kesk soos seal oli esiti `eina `pölve Pöi;
panen selle `estme just kesk parandale;
see kibi oo kesk põllal. kesk tee peal;
ta läks üsna kesk metsast läbi Mar;
Moĺd `oĺli no üks nii pikk ku siit kesktuast ära `senna `lauva `juure Hää;
eks pruut́ ja `peigmes õld `soajas isame järele,
ja siis soaja `sõitis nende järele - - torupill `mängis kesk `soajas Kad;
iest elab ja tagant elab,
kesk vahe paigalt `surnud =
vokk Sim;
keskväĺjä servän õli siili pesä;
kesk südä järve kõst one sügäv nagu jõgi Kod;
löövad kahelt poolt mulla kesk vau `piale,
kes se põhjast enam [kartuleid] `kaema akkas Lai;
`kaevsin - - ja siit kesk kajolt `tuĺli si lõhe KJn;
otsaukse pool taga`kirkus ning kesk`kirkus Jäm;
Mari lauĺ keskkerikun helehede Harb. (ajaliselt) edimält temä `olli suvemi̬i̬s - -,
keśkajal (keskealisena) `olli ta `veske poiss Ran Vrd keskpea,
kess2,
kest3
lesk lesk g lese R(g `leske Kuu; n, g `leske VNg Vai,
`leski VNg)
eP;
leśk g les|
e M(
leesa Hel), -
ä T(
lesjä Ran Puh); pl leseʔ Har1. a. s surma läbi vallaliseks jäänu mies suri `vällä,
olen kaks`kümment kolm `aastat `leske old VNg;
Nüid õlen kahe`kõrdane lesk,
esimine ja `tõine mies `surnu`aial Lüg;
jähi leseks ning vöttis kahe `aasta pärast teise naise `jälle Khk;
söa `järge pailud jäid `leskedeks Vll;
see oo ammu lesk oln Muh;
jäin oma lastega lesese `siia maha,
kui mees ära suri Tõs;
lesk,
surm oo teesepoole ää võtnd PJg;
meie külas on pailu `leskesi JMd;
`seie tuli üks lesk,
naine neĺjä pojaga Trm;
mea olli nende man lesen (elasin lesena pererahvaga koos) Krk;
esä om leśk,
tu̬u̬ naist ei võta Puh;
sõ̭sar jäi lesäss,
temä es taha toda lesä elu,
läits tõesele mehele;
võta leśk vai võta `tüt́rik,
tu̬u̬ ei ole miu asi,
võta tu̬u̬,
kellega sul sõna sünnib Nõo;
suremata lesk (lahutamata) lahku läinud isik; vallasema kenel on `tütrikul mittu last,
aga miest ei õle - - sie on ka surematta lesk Lüg;
Kel `naine vai mies õli `surrud,
sie õli lesk,
aga kes lahus elas,
sie `üäldi suremata lesk Jõh;
suremata lesk o see,
kes akkab teist naist armastama Muh;
va suremata lesk,
need mes teine `teisel elavad Mar;
suremata lesk,
kui naene või mees ää lähäb Tõs;
Lahutatud mi̬i̬s või naine on suremata lesk sellepärast,
et neid surm ei ole lahutanu Hää;
suremata lesk one tüd́rik,
kel laps one. mi̬i̬ss tämäl ei õle surenud,
ei elä,
aga lapsed one Kod;
leske jooksma tagumist paari mängima `nuored kävid `aeva `leske `juoksemass - - `mäŋŋiti tagumast `paari Kuu ||
fig Vana täna lesk,
naine `nähti omiku `linna minavad Pöi b. a selline, kelle abikaasa on surnud `meie küläs on kaks `leske miest,
aga `leski `naisi on mittu Lüg;
mei külä `ongi `leski `naisi külä Vai;
üks va lesk naine Khk;
Kes `leski `naisi `aitab,
see `taeva `riiki `toetab Pöi;
mo ema oli lesk inimene Rei;
see mees läheb lese naise `peale meheks (võtab lese naise) Mar;
Lesed naesõd ning `vaesõd lapsed eläväd kua Khn;
ta oli ilus plika,
lesk mees võt́tis ta naeseks Juu;
sa soad lese mehe - - noore lese mehe Jür;
lese naese põli on `raske JMd;
`õige lese naese palve minemä `seitsmess pilvess läbi Kod;
mul oli üks tüdruk,
lesk naene,
si̬i̬ tegi kõik tü̬ü̬d Pal;
vaist mõni läks lese mehele [naiseks] Vil;
ennevanast nu̬u̬,
kes `leśki `naisi võtiva,
nu̬u̬ es `läävä kroonu pääle Ran;
egass temä sinu es taha,
vana `leśkä naist,
ta `tahtse sinu taret Nõo c. (õpetajata kirikust) Jaani kerk on lesk kerk,
äi ole öpetajad Khk;
kirik jäi leseks,
õpetaja läks ää Tor;
ku `õptaja ärä sureb,
one kerik lesk Kod 2. üksik; viljatu õlen kui üks lesk kurg,
või nagu unt `üksi `päine Lüg;
üks va leskkana,
äi mune mette Khk;
Nee on va lesed aned,
nendel pole `seaste `poegi olnd Pöi;
kukesilmal oo `valged `õitsed,
see oo lesk,
`õitseb küll,
aga marju põle mette Muh;
õlen üksik ku lesk kuŕg Kod 3. talvel lehes olev puude `kohta `öötässe koa,
kui nendel talve lehed peal oo,
`tammedel ja saardel ja,
need va lesed puud Mar;
lesk puu,
kel talve lehed sees oo Var4. isamesilane lesed `onvad `suuremad kui tüö`linnud,
jämedämäd,
ja egä nie tüöl ei käi,
nie `onvad `audujad Lüg;
sügise lesed `murtasse maha Kär;
lesed on isast sugu - - kui emä on paaritud,
visatakse `väĺja Var;
isa või lesk on must ja sihuke tömp,
tömbi tagumikuga PJg;
`tüölised kihutavad sügise lesed puust vääĺa,
talvel süömast ää Amb;
leśk om suurep ku `tü̬ü̬line Krk;
`leske na (töömesilased) ei kannatanava,
`murdnava ärä ja visanava sääld puu sehest `väĺlä Ran;
emä ja leseʔ ja `tü̬ü̬liseʔ;
leseʔ,
neil ei olõ `nõkla,
ei ti̬i̬ʔ tü̬ü̬d ka medägi Har Vrd läsk1