[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

jöpsti `jöpsti deskr nüri siŕp oli, `vetsid natukse [otra] `püuse, siis akkasid sedasi `jöpsti, `jöpsti, odr tuli juurega, kui sa riivitsesid Jaa
kaitsma `kaitsma eP T(-õ San) V(-õ Krl), -me M `kaitse- R Khk Pöi Rei Kse Hää Juu Kos VJg Iis Trm SJn; (ma) `kaitse(n) R Kse Saa Ris Juu Kos JMd Koe VJg Iis, kaitse(n) S Kul Mär Vig Trm Plt(-t́-), kaetse(n) Kod Puh, kaitsa Trv Krl, kaedsa T(kaitsõ San), kaidsa V
1. hoidma, hoolitsema, varjama ma võttan `luoma ehk `lapse oma `uole `alle, ma `kaitsen tädä; piän `karja `kaitsema Lüg; eks jumal tada `kaitse ja `oia Vai; külilind on tubli oma pesa `kaitsema ka; vill kaitseb lammast külma eest Khk; `kesked maad ikka peaks `kaitsev koht olema Muh; puud `tahtvad kaitsta madrikade eest Kul; Isa tule appi ja kaetse mind selle ullu eest PJg; jumal `kaitse meid ja meie oma `rahvaid Juu; Eks kodumaad tuleb `kaitsta Rak; `kaitse meid äda ja viletsuse iest VJg; meheemä tuli, et kaetseb `lapsi kodo kui minä tü̬ü̬l käin Kod; Loosi (kolhoosi) kari om küĺmä i̬i̬st `kaitstud; Kanu tuleb rebäste i̬i̬st `kaitsa Hls; mea `kaitsi oma `raami paĺt, ega ma tõiste `raami es kaidse; kaitse ku `ki̬i̬ba katelt (ole valvel) Krk; mina siin ike koriste ja kaedsa (korraldan) Hel; Ega tu aid luume ei kaedsa; vanasõnagi `ütlep: ti̬i̬ nüit tigedale ääd ehk kaedsa kadeda `karja, üits ju̬u̬dass kõ̭ik Nõo; rahvass kaad́siva toda (maja) Võn; kaidsaʔ umma rahvast Rõu; kiŕriv kari, lakõ väli, tark kaŕa `kaitsja = kirä täheʔ, papõŕ ja lukõi Vas; väĺämaa pääl om hüä `kaŕja `kaitsaʔ; ti̬i̬ tigõhõlõ hüvvä vai kaidsa kuŕa `kaŕja, śjo om kõ̭iḱ üt́s Se; äž́uomugu ma kaid́ži `kaŕda Lei; `valgõ nuŕm, must tõbraš, targal kaŕüssõl `kaitsaʔ = kiri raamatus Lut || int Oh et eige kaitse ja keela (oh hoidku, hoia ja keela) Emm
2. tõrjuma, eemale hoidma, (ohtu) vältida püüdma peab seda `näĺga `kaitsema; meie sõdurid `kaitsesid `vaenlase ää Juu; mee (mine) kaidsa vana siga ärä põrste mant; iki kaidsat `koera, et koer `külgi aia ei saa Krk; kes `pesmä nakab, `kaitsma, `kaklõma nakab, tollel om `õkva sällän (mesilased); lastega olli jo vana u̬u̬l pää arimisega, et `täie `kaitsa Ran; mia kaedsa`kärbläisi, muedu `kärbläse söövä su ärä Nõo; ma kaedsa `lambit `vasta Rõn; ma˽kaid́si pińni, pini `tahtsõ minnu purrõʔ; ubinõid `äestät haina `kaitsmisess Har; Ma kaadsi vasta katõ käpäga Räp || ringi vahtima, silmsidet vältima Mis sa kaitsed ilma kaudu, vaada ikka ede, kus sa lähed (lapsega tõrelemine); Mette‿p vaada su otsa, muud kut kaitseb ühtlast nurki kaudu Kaa
3. kellegi eest seisma, kedagi õigustama `jaksab `endast`kaitseda Kuu; mina `võtsi eesele `kaitsjas advugati Vig; ahukaart kaetseb `kohtus Tor; Akka teist `kaitsema, jääd isi ka vahel Hää; kui niuke armulik taga (temaga) on, eks ta siis `kaitse teda Juu; kaetse siis minuda kua `kontori ju̬u̬ren; ei sua ennäss `kaitsta; minä õlen tädä `kaitsnud mitu `aega, kaitse sina nüid Kod
kana1 kanaüld
1. kodulind, kana Kana on, kedä voib `süüa `enne `sündümist ja peräst `surma;`Valged kanad `orrel, punane kukk `keskel = keel ja hambad Kuu; Kana `laulab, sis saab `surmasõnumi; madise`päiväl `anta kanadele `võtmed kätte (lastakse õue süüa otsima) Lüg; `Naisel on jo kana aru; Mis ned `naised oma kana `mõistusega viel `kuoli kippuvad IisR; kui kanad nakkitsevad `ennast, tulo `vihma Vai; Kana üle supikatla lendand (supp on lahja) Kaa; kanad lähvad juba `öhta `valges magama Pha; kanad `lähtvad kiblima Käi; mõnes talus `peetakse paĺju kanu Mär; kanadele tehässe talve nõgese `söömä Tõs; va `audja kana metu muna lämuse `sõtkun Aud; ku kana laalab, sis see kuulutab jälle`alba Vän; Mine`vaata, kas kanadel einad ees on (öeld, kui tahetakse soovimatust isikust vabaneda) Hää; kui kanad `siibi lehvitavad, lähäb tuulele Saa; `käskisin omal üks nuor kana `oeda Ris; kanal suur kõŕss `persses - - tänä soab surma sõnumeid Juu; kanad nakitsevad talvel, siis tuleb sula Koe; talvel `kange külmaga ei või väljas kanu pidada Kad; kanad nakitsesid, nägid `tuisku VJg; `auduja kana luksub Iis; siis ku kana munele akkab, ari lähäb punasest IisK; meie kanad sõevad [kiile] ja nüid on munemine läbi Äks; kui kana `auduma tikkus, siis `pańdi vette, kasteti märjast Lai; kanad nakitsevad, sula tuleb Plt; kaks kana läks salaja `audma Vil; kanade võti andas madise päe kätte Hls; ku kana laul, siis saa surnut, - - ku tal küĺmä jala om, ku kuuma, siis saa tulekahjut. kana näge kadu, selleperäst ta laul Krk; kana vihus, ilm lää sulale Hel; tõese tapava kanu ja teevä `väŕsket suṕpi Ran; kana om orsil nüid, ega kana prõ̭lla ussaian ei ole Puh; väśs kana, väśs kana, kas te saade viĺläst `väĺlä; sa kae `kannugina, et kana `aida rehitsemä ei lähävä Nõo; rebäne kurivaim om kannu ja `kaśse pääle majass Võn; kana `panti õlevõru `sisse ütte `sü̬ü̬mä, siss na läävä ka ütte `pessä munele Ote; kui kana pessä ot́s, siss kaaritass Kan; ta ju̬u̬ nigu kana veidükese Har; Ku suʔ uma kana kiŕg, sõ̭ss sul pahandust ja˽kah́o tulõ; ku ah́oluud aia nõ̭al `pistü om, siss kuĺl ei˽näe˽kannu Rõu; kikass `sarjass kanna Plv; Kat́s orrõtäüt `vaĺgiid kannuʔ = `hambaʔ Vas; üldäss kanolõ: kõõśs, kõśs, kõśs, kõśs, ku kanno aiass Se; kanadega varakult ühes kanadega `tõusvad üles ja ühes kanadega läksid magama Mih; Kanadega magama, sigadega ülesse (laisa inimese tunnus) Jür; tõuse kanadega ühes üless ja mine sigadega ühes magama, siis jõuad paĺlu ära teha Lai; ka hummogo `aetass su kannoga üteh üless; kannoga üteh magama, a tsikoga üles (sulase unistus) Plv || (kevadisest madisepäevast) Küinla päevast kolm (nädalat) kanasse Kad; Küündle pääväst jääsi 10 nädälid `kündi, 7 tsikku, 2 kannu San; Küündlepääväst kat́s kanna, viis vette, säitse t́sikka Urv || lstk erneste `öitsmed on kanad, lapsed `üidvad Jäm
2. fig a. (võrdlused)`Kuidas kana `nõnda muna Lüg; ma olen nii kui küps kana kohe (hirmul) VJg; ei saand rahu `seista, - - nigu kana kaagutab, kui munelt tuleb Lai; inimene loksub nigu `auduja kana Plt; ot́s nagu kana pesä kunagi Trv; Nigu kana, nii muna Hel; minijäss istup nigu `audja kana pesä pääl, ei viisi midägi tetä Nõo; taa sääre hadak um, taa nigu kana hand tuulõ käeh Plv; sa olt ku kakut kana (näruses riides); pahanu käüt ku hämmet kana Se | (saamatu) `Vergu `päästämise ajal küll `kinnastega midägi tehä ei old, olid `nindagu kana taguss Kuu; Tatterdab `käia nigu takkus kana IisR; [nagu] Kana `takkude sees `kinni Jäm; Just kut kana takkus Emm; See mees oo iga aśsaga nagu kana takkus Han; ei saa oma `tööga edasi, nigu kana kammitsas Lai; Es lää täl üit́ski tüü, nigu kana rabeli pakalden Hel; nigu kana `paklin, käperdäb `paĺlald Ran; Um ku˽kana kammitsõn Rõu; Olõt nigu kana paklih Vas; ni hiĺlak olõdõ kui kana pakaldõ śeeh Se | (nõutu, teovõimetu) `Miski kättä ei akka, `ulgub nagu `piata kana `ringi Jõh; Just noagu `peata kana, `oska änam tehja midagi; Jooseb ömber naagu muna valus kana Pöi; Just kut munas kana Emm; Inimesed olid nagu `piata kanad sõja `aegas Han; jooseb mööda küla nagu kana munas Juu; lõkendab näost kui munas kana Lai; Käi ku munavalus kana Hel; b. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Sant kana kaagudab ise oma pesa üles Emm; (vallaslapse sündimisest) Vade (talu) noor kana akand eele omiku munele Juu | Kana muneb nokkast, lehm `lüpsab suust IisR; Lehem lüpsab suust, kana muneb nokkast Emm; kana muneb nokast ja lehm lüpsab suust KuuK; kana võtt noḱist munõ Urv; Lehm nüss suust, kana munõss nokast Krl | läät püve `püüntme, `kaotet kana kogunti kätte ärä Krk; no püvve lääti˽`püüdmä, peräkõrd `kaotat kanagi˽käest ärʔ Krl; sa˽ `lät́si püvve `püündmä, `kaodi kanagi käest välläʔ Har; läät püvve `püüdmä, kaotat ärʔ kanagiʔ Lut | Ega˽kõ̭iḱ kana ei˽saa oŕsilõ ja kõ̭iḱ `tütrugu ei˽saa mehele kah Urv; kana katkuma ~ kitkuma tülitsema, jagelema, erimeelsusi lahendama tämäl oli sen onuga ka midägi kana `kitkuda siel Kuu; Mis kana te katkute Pha; nendel oo `ampsest ajast teene tesega kana `katkoda Mih; meil on üks sihuke kana `kitkuda Plt; `kiisleva ja `kakleva, mes kana näil kakku piass olema Nõo; mul um sukka üt́s kana kakku Plv; kana kuseb ilmvõimatu asi `enne ma [ei] akka tegema, kui kana kusel akkab Ris | (manitsus lapsele, kes suurte jutu vahele kippus rääkima) laps ei tohi muul aal `rääkida [kui ainult] siis, kui kana kuseb Kul; laps räägib siis kui kana kuseb Hag; laps tohib `riakida, kui kana kuseb Lai; kas nüid kana `kussi (küsiti lapselt) Ran; üteldi latsele et: sa kõnele siss ku kana kuseb Nõo; pime kana (rumal) Näh pime kana, kus su oma `mõistus oli IisR; mis `soldat püme kana lεhe kohegid Khk; ta üt́s pimme kana om päälegi Kan | (ootamatust, teenimatust edust, õnnest) Ka püme kana löiab vahest tera Emm; pime kana leiab ea tera Tor; Nagu pime kana, aga nää, tera leidis Jür; sul nagu pimmel kanal õńn Trv; pime kana lövväb kah terä Ran; Pümme kana ei lövvä terri Krl; sa‿lt nigu pümme kana terä `leüdünü Har; pümme kana löüd kaʔ terä, kuʔ aladi tsagaʔ Rõu | os‿sa kanade päralt küll (leebe kirumine) VJg
3. (linnunimetustes liitsõna järelkomponendina), hrl emaslind `Laanepüü kukk on `teise `äälega ja kana `vastab `teise `äälega; Kuldnokkakana tänä `kaagutas, ei tia, kas akkas munele vai IisR; Metsakanad on mustad linnud - - kukk natuke suurem ja `uhkem kut kana Pöi; [pärlkanad on] väga trähnilised pikema kaelaga `kalkuni `muodi kanad JJn; met́sisse emä, aga tedre kana Kod; vasaa·ni kana Hel
4. taime-, looma- ja putukanimetustes liitsõna järelkomponendina Ls järve|kana, lees|kana, leesu|kana, liiva|kana, maarja|kana, paju|kana, peeter|kana, sipelga|kana, öö|kana
5. vurrkann Ls luuri|kana, tantsi|kana, tantsu|kana
kangesti `kange|sti, -ste, -st Jõe eP(-śti Plt), -ste, -st Vil M Ran Nõo TMr, -st Lüg; `kangess Kod MMg, `kangõst KodT Plv Vas(-õ)
1. väga sie vottab `kangest `viina Jõe; meri `õhkab `kangest `külma Jõh; `kangest oli paha `ilma Vai; meri on sεεl `kangesti saarekas, `saari teis Khk; kuued olid `kurdus `kangest - - `kangesti tiheli `kurdus Kär; mool nii `kangesti `rindus `aige Mus; obu kukkun `kangest `irnuma ja keige oma `jalgega kiban nii `kangest Krj; sis nad `kuumasid `irmpsast `kangest meitele `järge Jaa; ühekorra kohutasid mind `kangest, ma olli nii `kangest `kohkun Muh; taevas `eitleb `kangest - - öeldakse virmalisist Käi; `olli `kangest tubli poiss Phl; kardab `kangeste `külmä Rid; `kangeste paĺlu kala Mar; ma `kangeste õhikast `tahtsi Vig; on rabe leib, pudiseb `kangeste Lih; Kohu sa lähed naa `kangeste Han; tää oo `seuke kuri `kangeste; `kangeste pehmed lund sadas Aud; mul `kangesti kaĺlis kaśs HMd; aab `mõnda `aśsa `kangeste `piale, tahab omale Nis;`kangeste lubas, aga ei teind Juu; aga `kangeste `vänge ais on juures Amb; mies oli `kangest `viina võtt JJn; jalad `kangest pakitsesid Pee; `kangesti `kange viin oli VMr; alval teel vanger `kangest logiseb Trm;`kangess sadas ja `tuiskas Kod; ta olema ia `kangest olnd Pal; loomal silmad kiiluvad, läigivad `kangest Plt; mul on si̬i̬ nii meeles `kangesti KJn; neväd oĺlid `oidjad (kitsid) `kangeste Vil; ää jahu `kangeste Hls; `eitüsi nõnda `kangest ärä Krk; kõtt `kangeste valut Ran; lina `oĺli `kangest pehme ja õrn, nigu vanast leieri `pruutel Nõo; mul oĺl nii `kangest kahju ja ale et TMr; kops `kangõst `õhku täis KodT; peremiis väegaʔ kahitsõnnuʔ `kangõstõ; vanapakań jälle sai `kangõst vihatsõss Vas Vrd kangesta, kangede, kangõhe
2. vaevaliselt, aktsendiga `õige `kangest mõned sõnad `porssib `iesti kielt Lüg; nönda `kangest räägib eesti keelt, imelist `moodi Jäm; laps kui ta `reäkima akkab, reägib vaevalt ja `kangeste Juu; räägib - - `kangeste nagu `sakslane VJg
3. jäigalt, kangelt obune käib `kangesti, jalad `kanged all Kos; lukk käib `kangeśti Plt;
4. tugevasti, vastupidavalt no rihe ahi om ka õks savi kivest tettü ja - - tu‿m iks `kangõst tettü ahi Plv
kurg kurg (-ŕ-) g kure üld (n `kurg|i, -e Vai; n, g kure Jäm Khk Hi; g kurõ Khn Ran Võn Kam San V)
1. sookurg õlen kui üks lesk kurg või nagu unt `üksi `päine Lüg; `pitke `kaulaga ja `pitki `jalgoga `kurge Vai; kure on konna kunniŋŋas, kured `otsivad, `nolpsavad neid kevade Jäm; kes `meite odrad puhas `nahka paneb, vana kure, käte vahelt `äigab pöllu `puhtaks Khk; Kui kured `kangesti `karjuvad, see pidi `jälle `vihma tähendama Pöi; kurg `olli `täida täis, üsna kubises täedega Muh; Täisi täis kut kure pueg Emm; suured karjad olid `kurgesi, summa viisi LNg; Kured olid `tähtsad linnud, neid `tunti igas pool; Kure kael üle mere = katla sang Han; Kui kurõd `kõrgõ `lendväd, tulõb külm tali Khn; kured lähvad, `kurja `ilma, aned lähvad, `alva `ilma PJg; akab juba taĺv tulema kui kured `lähtvad Ris; sui siis on `kuŕga sii küll, söövad sügise na jõhvikaid; kui kured sügise sedasi `rongis läksid, me akkasime `karjuma, sega pudru, sega pudru, kus kured läksid nii segamini, põld `rongi enam kusagil Juu; kuŕg on `rändaja lind Koe; kure munal ei piä `mingid maetsed õlema; kuŕg tõssab aga `jalgu ja käib üksi, egä tämä peregä ei käi Kod; mõned üksikud kured on, kellel pesa `tehtud puie `peale Äks; kuŕg läind kurjas, and lastele tappa SJn; kure om är `eśsunu (ei lenda reas) Krk; piḱä seere nigu kurel Ran; kuŕg tunnep oma `säetut `aiga, kona ärä piäb minemä Nõo; kuŕg kah `korjass `konnõ ja mis tä kätte saa, veese `poele tood́uss Võn; kuŕg om maisa lind Ote; kurõ˽läävä˽kurja ilmaʔ, hani läävä alla˽tulõvõ Krl; Miili tulõ uḿmi kurõ`jalguga, astuss `õkva ku kuŕg Har; ku kurõ˽suuhn tänitäseʔ, sõ̭ss umma˽hüäʔ ilmaʔ Rõu; inne es `naata rükägi tegemä, ku˽kurõ laugõlõma nakasõʔ Plv; sügüse kurõʔ `lätväʔ, saavaʔ kuŕa ilmaʔ Lut; kurge viskama valetama kas `viskat `kurge või kõnelet `õigust Krk || (kuresaabastest) kured `tievad `nairid Hlj; kured nokkivad `jalgu, siis kui `lapsed `käiväd vie `loitudes `palja jalu Jõh; lastele ikke `öeti, ärge minge `veese, kuŕg toob `saapad Tõs; lapsed ei tohi `õue `minna kured tulevad ja künnavad `nairid `piale JõeK; nä kurg on `naerid `jalgade `piale teind Amb; küll sai sellega valu näha, kui kuŕg kevadel siared `lõhki nokkis Sim; kuŕg um verevä˽`saapa˽toonuʔ Plv || u toonekurg (euf kurg lastetoojana) Noh eit, pane puder akkama, naabri naisel tulnd kurg külaliseks Pha; Seal kuuleb `varsti kure äält Pöi; kurg toob tite tiiva all Kse; kuŕg olla nähä (rasedast naisest) Juu; naesele `leńtsid kured Pil; juba kured keerutavad siäl KJn; kurõ˽toova tiigist konnapujakasõ ni `saage lat́s Se || (rikkast inimesest, kiitlejast) Mis siss kurel viga võõrsil kävvä, ku erne een ja tatrik taka Ote; Mis kurõl viga kõrista˽ku `herne nõ̭na all ommaʔ Urv; Mis kurõl viga `kurku kurista, ku su̬u̬ sula om Rõu; Kas kurg sõs söömädä, ku herneh nõna all Räp || (teat mängust) ku lõpõdi põimmaʔ, aiʔ kuŕe kotti Lut || (muid ütlemisi) Kured `vievad ühe `süöma aja `kaasa (lõunasöögikord jääb sügisest ära); Kurenokkast on ka mehele `saadud Lüg; kui kuŕg petäb ää, tulevad täid `peäle Juu; Täib kurel oodata, mil soomaa sulaks saab Amb; Senni kurg kooles, kui soo sulas (laenu maksmata jätmisest) Urv; kui kuŕg pett, lätt mõ̭ni asi katski, kas tsiŕp, adõ̭r vai midägi muud Vas; Ei kurg madalahe mõtsa kae Rõu
2. vannasadra käepide; harkadra aisad `kurgidega adra VNg; sel adral õli - - taga pikkad kured kust `kinni `oieti; `Kurgedegä `atral on kureõts, kaks kure `õtsa Lüg; kureots pole `püuse saand (pole veel kündnud) Kär; Kurg `tehti kõverast kadakast Pöi; Kure käib adra varre pääld Rei; [adral] ermus madalad kured Rid; kurg `tehti `peale, kaigas all ja peal käis kurg Han; adra kured või aesad Tor; adra kured olid vanast kõverad kuusejuured, kust `oiti `kińni HJn; adra `kurgi on minugi kääd oind Tür; `kurgede vahel viab obune, aga tagumised otsad on käsipuust Sim; mua adral õlid kured, kus obune vahele `pańdi, mua adral õlid kure otsad üles kõverad, aga vene adra kured õlid `õiged Trm; kartuliater on `sahkegä `kurge vahel Kod; Muĺgimaa adral on löhemad kured Plt; `kurgede küllen om käsipuu Trv; adra kurõd olliva kuusitset, `võeti üten juurikuga Ran; kõvõra otsaga `raide olliva kurõ Kam; too adra kuŕg siiä, vaja om ader ärä `köütä Ote; noist kurist (kurgedest), noist saivaki adra `vehmreʔ, noidõ `kuŕgi vahelõ `pańti obõnõ Urv
3. esi, tööriba seisab taga kure otsas Amb; katsu et kurega järele pääsed VJg; suvel kõigutan kure otsas, talvel laalan laua otsas rhvl Sim; si̬i̬ jäi `kurge tegeme, ku temä oma viilukest ei jõvva ärä lõigade Krk; kurge jääma (jätma) ~ kures olema rukkilõikusel eega maha jääma `minga perast sina `lõikumaal `kurge jäid VNg; kie rukki `lõiku ajal jäi maha oma `iega, siis `üöldi, sie rippub kures, `tõised avitasid `vällä kurest Lüg; Jätsid kurge Amb; jäi `kurge oma `eega Kad; olid laisk, jäid `kurge VJg; kes iega taha jäi, sie jäi `kurge Iis
4. mõrra tiivapuu – Kod Lai kuuritsa kured, kaks `kurge, üks kurg käib `mü̬ü̬dä jõe `servä, tõene kesk jõge Kod
5. jõhvikas – Kod MMg Kõp Krk [öökülmad] küpsetäväd `kurgi Kod; kure `äitsnemise aig olli küĺm, kure `äitsne `külmiv ärä; täo om perätu `kurgi mõtsan Krk
käe käe, kää Hlj eP(kεε S)I. adv
1. valduses, kasutusel, olemas keik asi läheb ukka mis kεε sandiks läheb; `päitsed pole mo kää täna olnd Khk; Korvid on keik kää, kadund pole ühtegid; See ju vana kää keind (kasutusel olnud) riist juba; `kessel aga jalad kεε on, mis siis viga `kεia Kaa; Kui vähegi `tamme kää oli, siis `tehti ikka [tuuliku] aripuu tammest; Kes vähegi peremees oli, sellel seisis öks sulane oort `aasta `viiti kää Pöi; taal suured maad kεε Käi; tä mõja inime, tääl kardulid ja `kõike käe küll; rikkus `otses, `vaene, põle käe kedägi Vig; Oia see labidi oma kää Han; Mis viga ninastada, ku küll käe on Hää; vanemal vennal oli ikke suur koht kää VMr; `mõisa kää olid ni̬i̬d maad Pal; oles sul sedä `aega käe oleva; isä aeg `oĺli ta (tubakakast) käe (tarvitusel), miu aeg on ta `seisnud mud́u mälestusess Vil || (tööhobusest) see pole veel kεε kεima obu, sälg alles Khk; kolm kää käima obust (teised on välja õpetamata); kaks obust ikka käisid kää (tegid tööd) Vll; kolm `olli käe `köijad oost, üks `olli sälg Muh
2. (märgib mingis seisukorras, olukorras, mingites tingimustes olekut) taal on kitsas kää Jäm; mureta elu kεε, mis taal viga Khk; äda `varsti kää Krj; Vanadus on kää, tee änam midagi Pöi; minul o paergust teris käe Muh; üsna tüdimus kää Mär; kui suurem kitsas käe oo, siis `naabrid tulad jälle `meitele abisse Mih; `püśti äda kää Ris; tulel suur võim kää Kei; `puudus kää Juu; tüdrukul on `püsti äda kää JMd; `ongi näĺg kää Äks; minnes `oĺli ädä käe, tuul `oĺli nõnda maru Vil || ta `sõitis nii tulist et, `vankre rattad `kiunsid käe KJn
3. kätte saadud; saavutatud lähäd üle `kopli ja siis o Tulesu [talu] kää Mus; Selle lehmal on ikka `kerge sünnitus olnd, `korda kaks kaŋŋutab ja on kää; Nii laiad lauad olid, kaks `lauda ja ukse `laius oli kää Pöi; tal kasu kää, mis ta `naiste kääst `püides Phl; `käärbud kεisid `rinki niikaua kui `kanga `laius kää on Rid; `kinda pikus käe, aeg oo ahendama akata Vig; Siss laud (laod = kood) ikki ratastrinki - - niikavva ku säär käe (sukka kududes) Hää
4. (ajaliselt) saabunud, tulnud või vahetult ees mai on kää juba Ans; `pöimisid `pääle üksteśt sönni kut `löömine oli otsaga kää Krj; `jälle rahutimad aad kää Jaa; Kui udu korra maha eidab ja `jälle öles veab on vihm kää Pöi; nüid oo ju ammu `põlgaaeg käe Muh; rugi `leikamene `varsti kεε Käi; nüid juba sui käe Vig; kaessa`kümne teine `aasta kää (saab 82-aastaseks) Lih; Puari päävä päräst eenätüe lõpõtus käe Khn; surma käsk käe Vän; suurt valu ei ole, aga ta juba akatus kää Ris; `õhta oli kää Tür; kevade vetelagu aal on ikke ots käe, põdurid siis ikke surevad Kad; kanad eila sabitsesid ja näe vihm `ongi käe VJg; no mina olen neid `möldrid siin ära seitse tükki pidand, kahessas on kää Äks; vanaduse päeväd on käe KJn || `lasvad siis na `valju [laulu] et karimine käe Tõs
5. selge (millegi oskamisest) Meite lapsel oo lugu kää, oskab lugeda Kaa; lugemene oli mool `ammu kεε Käi; [lambad] `tahtvad üle üpata, kus madalam aed oo, korra amet kää MärII. postp
1. kellegi valduses, omanduses, kasutada maa`ilma kruńt on jo tema kää Hlj; maad `möisate kεε; ühe korra on ühe kää, teise korra on teise kää `tuupida (halvast töölisest) Khk; nad (vorstid) olid - - ikka apud küll nende kεε Rei; jumala sõna liigob inimeste käe Mar; minu käe olid viinad Kir; sinu käe ei `kesta mette `keegi Kse; see maa oo `metme riigi käe olnd Mih; kõik raha mu käe Aud; koht oli nende kää pooletera pial HMd; vabadiku lehm old pere`rahva kää sööma peal; see asi on nüid `kohtu kää (kohtusse antud) Juu; se oli kõik `mõisnikude kää se Paĺtimaa Pee; `mõisa kää olid ni̬i̬d maad Pal
2. millegi mõju, toime all; millegi mõjul, toimel kas `seisas `terve `aasta pääva (päikese) kää, ta‿s lεhe teist nägu (potisinisest värvist) Ans; loomad `ambuvad jänu kää; ta `aiguse kää nenda εε löppend Khk; süĺt kallerdab külma kää ää Kär; pole suure mere kää tormiga nalja asi `olla Mus; sörmed jäävad külma kää `künti Jaa; `kange valu käe maas karis Muh; tuule kεε vöivad rugikörred `lönki küll `murduda Käi; ärä näbräständ üsnä `niiske käe Vig; `Riästäd akkavad päävä käe `tjõlkma Khn; lootsik õõtsub tuule käe Vän; Judrad `paisusid kaste käe `lõhki Hää; tukkusin `päikese kää Amb
3. kellegi võimuses, meelevallas ma akka karima kärbeste käe Muh; ma olen pulli käe olnd Vig; [ta] lõuan nende käe naa et Kir; lehm tańsib kärbeste kää, ei lase `lüpsta Koe || see jutt on ilma kää laial Khk
4. kellegi tehes raudlukid, nee‿s ole ta (varga) kää midagid [lahti teha] Jaa; Kibe mees oli leki katust `lööma, see‿s ole ta käe midagi Pöi; minu kää läks see kudumine `äśti edasi Rid; see ei lähä edassi ta käe Mär
Vrd käen, käes
kärna|hein rohttaim, millega kärna ravitseti emäne sammaspoolik om - - kuri `arsti - - kidsipaatsibu kõllast `mähke, kärnäeinä `juuri, tuleve peeniksess `pessa - - ja sedä `pääle `panna; süidikute rohi om siĺmäkivi, püssirohi, elävõbe, kärnäeinä juure `pulber; kärnäeinäl om marnagu otsan Krk Vrd kärnahain, kärnhein
käsi|arst nurgatohter, posija kodoaŕst ehk käsiaŕst, kes kodo ravitsevad; käsiarstid lugesid nõiasõnu, elidingi sõnu ja nikastamese sõnu ja Juu
luu luuüld(lou Lei)
1. a. kont (inimese-, looma-, kalaluu) luu `paigast ära Hlj; luu `murdamist tule ikke ede VNg; Kää `varrel on kaks luud Lüg; `vaimu `kombel käib, ei õle liha ega luud Jõh; Sel jo luud-`kondid `unnikus (on pikali) IisR; `krompsu ei ole liha `eigä luu; krabul on kaks puol `ümmärgäist luud Vai; luud kondid on `terved, aga liha pole pεεl Ans; ää `murdag `eese luid-`kontisid ää Khk; pusija, kes `möistas luid `liikmid paega `peale `mutsida Mus; äi kana luudest saa midagid mette Pha; Vanasti oli luude `rohtu keedetud ja `joodud kui luud olid valutand Pöi; kassile `antud liha luid; `kärpsed ammustavad üsna luini Muh; Luud-kondid valudavad, ilm leheb sandigs Emm; Kui luu sees `aige on, kaabi aga öbet Rei; pigistas nii, et luud-końdid ragisesid Mär; tuli koa ehetamesel luid `väĺlä Vig; põletik oli juba luu sehes Kse; kaladel oo paelu luid Tõs; kõik luud `liikmed `aiged, või teha kedagi mette PJg; luuroos virutab luu `lõhki Vän; näe luu on `kat́ki `murtu Hää; olen täna nii paelu tööd teind, et luud ja końdid kõik valutavad Juu; [luupainaja] matab sinu luud `liikmed `kangeks, et sa `kuśkilt liiguta ei sua KuuK; luudes on valu; surnu`aedas on pailu luid JMd; ta nii ää põdend, luude vahel põle liha `ollagi enam Koe; luu on lapergune, aga końt on ümmargune Sim; sel luomal on paĺlu luid Iis; `ju̬u̬ksva lei luie `sisse Kod; põle luie pial liha kedagi enam, `paljad luud Ksi; üks `ütleb luuks, teine końdiks; luud końdid jäid `terveks kõik Plt; obesa luu, sedä änäm paranda ei saa Vil; luts om ilma `luuta kala Trv; süldil luu olli sehen Pst; ärä kahedet lait́s, liha luu ümmert `valla; ta om nõnda `puhtess varasten, et luud ega pääd ei ole maha jätten (mitte midagi); mu luu ja kondi om valu täis, ka neid võtt või jätt Krk; looma luu sehen om säsi Ran; ku kiiss oless ilma luida, siss `vaene inimene ei saass tedä `maitsagi; su silgu `sü̬ü̬mine olli, miä jäti iki pää ja luu alali, temä virut kõ̭ik kõttu Puh; peni üräb luud; kuul läits lihast läbi ja luu `sisse jäi `saisma; kos mul vanast perse `olli taka nigu pada, kobi, nüid om paĺlass luu; löönu [naise] nii `kangede `vasta `saina, et kas vai luu kondi puruss Nõo; siist puusa luie mant om valluss Võn; tu̬u̬ lätt niigu vana lõngess, nii ku `luidigi ei ole Ote; `rõhkust ei olõ luie sisen Urv; mul omma kõ̭iḱ luu `liikmõ `terhveʔ; anna˽telle silmä luie vahelõ (näkku) Har; maa seest tulõ inemise luid `vällä Rõu; liha nigu luu külest vallalõ Plv; kõik luu˽kondiʔ ragisõsõʔ Vas; liki luud [on] liha makuss Se; mul um aŕst võtt `ussõ ta lou Lei; laih liha um `luuga, a väkev olõ‿i· Lut; luud lahti ~ vallale (sünnitajal, munejal) kui lehm akkab - - `poegima, siis `öötasse luud `lahti Mar; muedu ei saa laps `sündi `ühti, kui luud `lahti ei lähä PJg; luud lüövad `lahti, [kana] akkab usinast munema Ris; ku kana luud on `lahti, siis akkab munele IisK; kanal luuʔ vallalõ Rõu || (kõhnast olendist) `püksid on luil (rebadel, st ei püsi üleval) IisR; ta (hobune) ommetik üits luu mul ette panna; ei ole muud ku eńg luie vahel Krk; lehm om nigu luu koŕv, nahk oiap luid ku̬u̬n Nõo; no‿m mul kat́s lehmä luud, no˽saat õks `piimä enämb Har b. (luu-, sarvainena) ku `naine elas, tegin luust `iegel`niula Lüg; kamm õlema `ülge luuss Kod; piibu `vanduss `olli ostetu, tu̬u̬ `olli luust tettu Nõo; kammi omma luust tett Krl; `tartu piibuʔ oĺli˽`kaĺliʔ, nu̬u̬ʔ oĺli ilosa luust hannagaʔ Plv; `pekslär, sarvõ luust `treise `väĺlä piibo varrõ ja pit́si ja koĺo Räp
2. kehaehitus, kasv monusa `luuga inimeine VNg; `korpi `luuga luom, alati nisukese `ilge õlekuga Lüg; tugeva `luuga mees Ans; see oo nii `moeka `luuga (ilus hobune, inimene) Muh; obune oo koreda `luuga, `sohkse suure jämedä `luuga, teene oo tihedä `luuga Tõs; laia `luuga inime Tor; üks va koreda `luuga obone, ajab ikke iest `sisse ja takka `väĺla; ea tihi `luuga obune peab oma ramm peal Ris; see va korbi `luuga obune, ei võta `rammu `ühti Juu; ilusa `luuga inime Koe; `kuivand `luuga mies VJg; kidura `luuga Kod; see on `peene `luuga, ei kaalu kedagi Lai; suure luiega KJn; ta‿i ole miu `mu̬u̬du ega miu luud kah Krk; ta om jämmembä luiega Puh; temä es ole suurd luud [vasikas], ta olli peenikest luud Rõn; taa meil illust laḱa luud lihm, taad `kõlbass kasuma jättäʔ Har; ei olõʔ ta mino luud Plv || (inimkehast üldisemalt) miul käis ihust luiest värin läbi - - ku ta maha läks Krk; no sai ma˽ka reṕist `terve luu-lihaga üless Vas; kunass ma kodo är saasõ uma luu-lihagaʔ Se
3. fig (võrdlustes, ütlemistes) Luu liha valijalle, `kannigas `leivä `leikajalle (jagaja saab jäägid) Kuu; Küll luu liha `kasvatab (tervis tuleb) Lüg; `Niisikest tuleb ikke `ninda `vemmeldata, et liha `lõhki ja luu sies pügäl Jõh; Luu-liha lusti täis, perse peremehe leiba täis (muretust elust) Kaa; Ää `näita oma `ristimata luid (öeldi lahtise suuga naerjale) - - `ambad tulad ju pärast `riśtmest lapsel suhu Han; Vihm lei luuni läbi Khn; nagu luud ajab `silmä, anna ja anna Kod; mis sa miu vana luiest närit (kiusamisest); väel ja vägisi aap luud sarve `seĺgä, muudku anna ja anna Krk; rahast ilma nigu peni luust; üitskõrd petetäss `luuga, aga tõene kõrd ei saa lihagagi pettä (tasuta jätmisel); Kõik aig ma lõdisi külmä käen, nii et ma ole õkva luuss külmänu Nõo; kas sul soe luu˽kõtun ommaʔ, et sa ni˽`kangõ olõt Har; `rõiva omma ar luust (kõvaks) küĺmänüʔ, toogõ `tarrõ `kostuma Se; luu ja nahk (väga kõhnast olendist) `aigus `ninda `kurnand `vällä - - luu ja nahk [järel] Lüg; Sie igavene `kolgispuu mõni `naine, nigu luu ja nahk; Vana obune lõppend `otsa, `ainult viel luu ja nahk IisR; loom oo tükkis ää `nälgind, paĺjas luu ja nahk veel Khk; `Otsa lõppen nagu luu ja nahk, varsti Liiva Annuse `juure minija Han; ni vaevane ja `otses, nii kuind nagu luu ja nahk, nagu üks luu kere Juu; `paĺlalt luu ja nahk VMr; inimene kõhna, luu ja nahk Kod; si̬i̬ om nõnda ärä lõpenu ku luu ja nahk Hls; kõhn obes‿końt olli, luu ja nahk; ihu om nii ärä kujunu, paĺlass luu ja nahk jäänu Ran; liha om kõ̭ik luie pääld kadunu, `paĺlald nahk ja luu Rõn; kuis sul taa hopõń ni kõhnass om jätet, ta om nigu luu ja nahk Har; luust ja lihast kogu kehast `Maśsina vile `kuulub täna `ninda `selgest, et käib luust ja lihast läbi IisR; luust ja lihast keis valu läbi Khk; `Lõikav tuul, ta puhub sul - - luust ja lihast läbi Hää; tuuĺ puhk armõtohe, taa puhk `õkva luust ja lihast läbi Vas; leiba ~ iva luusse laskma pärast sööki pikutama lähän `leibä `luusse `laskemaie Lüg; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; lähme `leibä `luusse `laskma Mar; eedan `leiba `luuse `lasma Tor; lähän aan nüid `leiba koa `luusse Juu; laheb `leibä `luusse, ku ärä sü̬ü̬d, suad vähäkene siruli `laska, kõhe kerem Kod; nüid laseme `leiba `luuse Hls; vanast üteldi peräst `süüki, et laseme ivä luie `sisse Ran; ma˽lähä `leibä `luuhhõ `laskma Har
4. (taimel) a. linaluu `ropsida kaik nied luud lina siest `vällä; `ninda `kavva `kolgida kui kaik luu `lähtö purust sääl sies Vai; linal o luud sees ja kiud `ümber; mõõgad `rookvad luud `väĺlä Vig; lina lõugeti oli, kellega `peksis luud purus Lih; Nõnda kavva `liutadi, ku luu kat́ti läks `ümmer sõrme mäśsides Hää; lõugutame lina küĺlest luud `lahti Juu; takud on luised, saab puistatud luud ää Ann; kui linad `vaĺmis `aedund on, siis kiud lüövad luu küllest `lahti Koe; mõegaga ropsiti linad luiest `puhtast Trm; eks poiss `oĺli lõegand rihmad `kat́ki ja luute `alla pand KJn; lina `aiguve seni, ku na luu `valla annave Pst; tuli os luie ja lemmelte `sisse lännü Hls; otsik `paklil `oĺli luid kah sehen Ran; lina `võeti leost, `laotedi maha [ja] ku luu loogan `olli, `võeti üless; kui kolgitsega `linnu kolgiti, siss `koĺkmisega tulliva luu, aga rabamisega tulliva ravike Nõo; [kui] ärä `oĺli kolgitu luu puruss, siss rabajaga `pesti luu `väĺlä Ote; võta masina alt lina luuʔ, vii eläjeile küĺle ala Har; Koĺgidsõ `vaihõl sai˽linaʔ jo˽pu̬u̬l `puhtass luust Rõu; lina kasuss `luuga, luu puhastadass arʔ `ussõ Lut b. luuvilja kivi kova luu on neil [lodjapuu] `marjol sies Vai; juba kikk `jälle loomi luid (ploomikive) täis pillutud Vil; toome marja, luu sehen, `si̬i̬mle terä luu sehen, säält kasvap puu; reegil ja `lu̬u̬mel, `kirssel om luu sehen Krk; kirsimarja omma hää marjaʔ, olõss neil luud sisen is olluʔ, siss olõss paremb süüaʔ olluʔ Har

maa|haigus folkl maaviha põhjustatud nahahaigus maa `aiguss on sie `jälle kui inimine kukkub ja maast `engäb, siis tuleb `niisuke `aiguss Lüg; arsti [ravitsevad] neid `maalisi - - üteldse maa `aigus Hls; ma ole nännü toda maa`aigust, lähät `paistuma ja vereväss ja `irmuss suur valu Kam; maa`aigust om küll, inemene eidas magama maa `pääle, nakkas paistetama ja sures Ote Vrd maa|alune, maadleine, maa|hakkandus, maa|haldjad, maa|häda, maalased, maaline2, maaljad, maa|ohatus, maa|rabandus, maa|viga, mailane

nägema nägema (-mä), da-inf näha () R(ma-inf -maie Lüg) eP(da-inf nähja, `nähja), niha Jäm Ans, nätä M(ma-inf -me) T(ma-inf -me San), nätäʔ V(-ǵ-; -me Krl); nägi|ma Vän Tor Hää, -me San, -mä, -mõ Krl; (ma) näe(n), nää(n) üld, nεε hajusalt S; tud-kesks nästud, -od Kod

1. a. silmadega, nägemisaistingutega tajuma; (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima kass nägeb pimedass ka Jõe; nään küll `ilma `prillidetta lugeda Kuu; seda mina olen oma `silmaga nähend, ku uss on kivi pial VNg; tia kas `jõulupühasi saab ka näha või surm koristab `enne; kihutab `metsäst tulemaie `ninda, et tämäl saba sitta `auku ei nää (kiiresti) piltl Lüg; `ovve `kuerad - - kui näkköd `ihmist, sis akkad `aukuma Vai; kellel silma `valgus kεε, miks see‿p nää; nεεb nönda kut läbi oeu Khk; taal `nähti suits `lahti olad, ju ta ikka kodu on Kaa; pääsuksi on sii koa nähja Vll; üks purju laev nähakse tulavad Jaa; Pealt näha `sõuke va tubli mees, aga teud rumalad Pöi; olli `nähtud, et tüdrik undi änna `peose võtn Muh; teda ma‿i kannata `nähja ka mette Käi; meie pole mette nεin, misuke see `olle Phl; kui `ärkas nägemä, nii pani `joosma; siis ma nägin (mõistsin) koa, et pead ei või `päikese kätte `panna Mar; siin põle nähä varesid Kul; ega ta minu nähäs seda `julge teha; nägin näost ää juba, et see `õige mees põle `ühti Mär; ma ole näin koa silmaga `viiskusi, need oo paiu koorest Lih; tä ei nähje `easte mette Var; kõrbad ei kuule, aga silmad nägad küll Mih; Kissi‿ss sedä nägemäs ond, kui paha tehässe Khn; kukkusin lume pääl tuld nähjes Hää; tares oli nii pime, et ei näind `sõrmegi suhu `piśta Saa; kirikulesi `nähti ikka üsna ia jägu olevad Ris; kui ma lugeda nääks, oleks aja viidet olema HMd; ma põle näind, kus ta oli Kei; peält nähikse kaniste kenä olema Juu; ega ta minu nähes ei `julge seda teha JõeK; nüid saan nägema, nään ja luen Amb; siin ei nää nädalal pääval inimest JJn; kus tegijaid, seal nägijaid. `mõtle küll, et ega `keegi nää, aga ikka `keegi nääb Ann; vana inimese silmad, näe änam kedagi ilma prillita Tür; kui nähasse `õhta taevast virvendama, siis `üeldasse, et tuleb tuult VMr; kes seda `enne näind, et kaśs ja kuer ühest süevad Kad; ei sie sua enamb `musta muad näha, ta juba nii `aige VJg; ma õlen arjust meres nähnud Trm; seda one nästod, et rükki piä `õtsa kasvab terä ärä Kod; inimene on nii `uhke, et ei näe nina pähe Pal; ega ta (vähk) ilma nägemata ei ole, silmad on i̬i̬s, kos vuńsid Äks; tubakas kasvab päris silma nähes Ksi; ma ei nähnud seda, kui ärjad `küńtsid Lai; kodune elu nähasse küll kena olema Pil; tõhu `nahka oled ju näind küll SJn; luts ja purik ja säŕg ja ahven, neid ma olen näänd ja neid ma olen söönd Vil; temä püünäb nägemada mińnä, miu näten ei lää Trv; ka tulekahjut näide (nägite); mis sa kuulet, ärä pane `kuulduss, mis sa näet, ärä pane nätüss Krk; `mõistlik näge silmäge, rummal kaess `käege Hel; sääl (peopesas) om paĺlu nätä, kui vanass eläd ja; nigu `leibä näi, suu nakass vett `ju̬u̬skma; tõise saava `kallu, sinu [püügi] riist iki vist ei näe nalj Ran; vanast olliva õle katusse - - siss muud es `näekina; `ütlivä, et kana tulega ei nännä, aga tühi jutt, näeb küll Nõo; ku ma `näessi, siss ma `ti̬i̬ssi Kam; nii pimme, et jala ette es näe Ote; oĺl lõigatu, siss oĺl nakanu nägime San; paĺlukõsõ mi˽tu̬u̬d `liina sääl näḱki Krl; ta näḱk külh, et ma˽säält timä `hainu võt́ti, ta kai tõsõlõ poolõ, is panõ nägeväss; kis ti̬i̬d, kas ma joulusid enämb `näegi Har; `kaśvi `siĺmi näteh; ńago muidõ nätäʔ, `tervüss `hindä teedäʔ Plv; timä siĺmih jäi sõda näǵemälläʔ; timä kah ei näḱev inäp lukõ˽siĺmist Vas; nätä, õt sust olõ õi `asja Se; Aabramit ~ Iisakut näinud (purjus olemisest) ta täna iisakid näind Mar; sa oled täna `aabrami näinud Lai; ni̬i̬ om `aabramit nännu puha Krk; mehe on `täämbä jälle `aabramit nännu, ei mina joodikit inimesi ei salli Nõo; käärid ~ nuga ei näe (nüri olemisest) sie nuga ei näe midagi. mene viel `suoja sitta `lõikama, aga muud midagi ei näe Lüg; nuga nüri, ei see näe kedagi Mär; ei need keärid nää sugugi Juu; ni̬i̬d kiärid ei näe kedägi, nõnna nüriss lähnud Kod b. (tegelike nägemisaistinguteta) ma `nuoremald nägin `ühte lugu unes, aga nüüd enamb ei näe Lüg; tεε‿p mis koer unes nääb, nönda nuutsub Khk; ma nägi täna `alba und Muh; ta nεεb `vaimusid Käi; Ma nägi nägemist, et üks `iilav `valgete riietega `ingli kuju `lehvis `aknast `mööda Rei; kas sa nägid unes seda Var; kui sa `surnud unes nääd, sis on `teisi `ilmu Juu; kõik näeväd und, eläjäd ja inimene Kod; ku ma vahel unel näe, ega ma vana ei ole suguki, iks nu̬u̬r Nõo; ku˽siss sõda tuĺl, siss mi˽papa näḱk unõn Har; siss oĺl kah uńni nätt, et üt́s suuŕ pahanduss um tulõmah; ma näi unõhn, et kaśsi perse˽`paĺli ja sa˽kańni˽`suuga vett pääle Rõu; inemine näḱk und, et vett jõi, a˽`siugu jõi, ju̬u̬ õs vett Vas c. märkama, tähele panema ühe `kõrraga nääd, et ei õlegi tähele pand; kas õled minu tõist sippuka nähänd Jõh; teise `silmas nääb `pinda, oma `silmas `palki üht Vll; ku `juhtud nägima, et Selma `mööda lähab, kutsu `sisse Vän; eks inime näeb ikke teise `siĺmas `enne pinnu ää, kui oma `siĺmas `paĺki Tür; eläjä ain kesväst `väĺlä - - peĺlässin, et kodust nätäss Ran; ku sa tõenekõrd johut vi̬i̬l seräst ilusat rõevast nägemä, siss võta miu jaoss kah Nõo; ku ma näi, et inemine oĺl armõdu, ma iks ańni, mis mul `küündü Plv; tõõsõ `halvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku `näeki eiʔ Vas d. külastama `milla siis tuled `jälle mind nägemaie Lüg; tüttär käis minu nägemas Jõh; Ehk võttab `selle pikka tie ette ja läheb kälimest nägema IisR
2. kogema, tunda saama kolm`kümmend `aestat olen mere pääl neh `liepund, eks ma ole siis saand `mitmesugused `päiväd nähä Kuu; mina olen meres mittu valu nähend VNg; mõni tüö saab `valmist nii, et ei õlegi `vaiva nähnd Lüg; `linnas sain `nälga näha kole pali Jõh; `vaeva nägemata äi saa sa siit nuki pεεlt midad Khk; küll sa näed kala nälja (tunned kalast puudust) Kaa; Juused on ripakil kaela vahel, kammi nee pole änam teab millal näind Pöi; kes ädas on, see saab nägu`pεεvi `nähja Käi; eks selle luige jahiga ikka keige `rohkem sai [vaeva] näha Noa; kis teab, kas seda `aega änam nähä saab Mär; küll sai `valku (viletsust) nähä Var; ega ma üksi, seda vatti nägavad kõik emad, kel pojad on Tõs; Ää nähk tühjä aśja kallal muedu `vaeva Khn; ei ole `seokest valu näin, mis ta nüid näin Aud; eks see ike `näĺgä viimäks nää Juu; ega tema ei ole ka `kerged elu näind JJn; näävad natuke `päikest, siis nad on kõik ära `pliekind VMr; oh `päävi, mes‿o suanud nähä; küll näie `uassite siden on tü̬ü̬d testod ja muret nästod; tämä ei sua `valged `päevä nähä, alate ühed ädäd ja riśsid Kod; peris `näĺgä põle näind KJn; Kadu näeb si̬i̬ [vanamees] küll oma `tempega Trv; sina ei ole vi̬i̬l kedägi muret nännu Krk; kas sa tal õppe vai õppemede, tal pähä ei jää - - temä man näet `vaeva ilma`aigu Hel; mia ole ollu igävene ori, ei ole üttegi ääd `päivä nännu Ran; ega miä ei ole `keŕget `põlve nännu Puh; kõiksugutse valu ja päevä näi tä; kes kõ̭ik pühä piäb, si̬i̬ kõ̭ik näĺlä näeb Nõo; olõ ma küll näguli `päivi nännü Võn; ei tunne `nüidse aja rahvass toda `vaiva, mis mina `näie Ote; küll sa saat ummi `lat́si peräst `rõ̭õ̭mu nägemä, ku na suurõss kasusõ Har; kaŕa pääl sa näet hätä ja `haiguisi Rõu; viletsüse pääväkeseʔ näḱk timä kah Vas; sõta no küll inämb ei tahaʔ, märäst hätä sai nättüs sõ̭a `aigu Räp; śoo põld olõ õi joht sitta `näńnüʔ Se
3. (etteheitvalt:) taipama, oskama Ise ei näe oma `lapsi `kasvatata, mis minul `nendega `asja; Sie‿nd `kellegi kuer, pueb aga `ahju `alle `suoja, `aukuda ei näe IisR; sa‿b näe vagusi `olla mitte Muh; mis sa kaaberdad `ringi, kui sa tööd ei näe teha Mär; Küla `mü̬ü̬da `aega laperdada küll, aga kodus ei näe `korda teha Hää; nüid sue süek, ei nää `süia (koerale) JJn; Süda üösse kodjatakse, ei näe magama `eita Kad; neh, tõiss obess ei näe ärä ruunata Kod; oma tü̬ü̬d ei näe tetä, aga muudku `sõklap `tõisi Puh; joba `jälle lähät tõśtega `kuitama, kas sa kotun ei näe olla Nõo
4. tajuma, tunnetama; ette nägema kaeakad nägeväd tuult ja `tormi Mar; pääsukesed sidistavad, need näävad `vihma vist Mär; kui `täisi on, siis täid näävad õnnetust Juu; kanad nakitsesid, nägid `tuisku VJg; `kärpsed valusass ammussavad, näeväd vihimä; kusilased tulevad `väĺjä, ku `näeväd `kuŕja `ilma Kod; lapsed jooksevad ja kilatsevad - - kas `vihma näevad või Plt; ü̬ü̬kuĺl nännä ka `surma, ku ta kodu lähikesi tuleb `ikma Ran; si̬i̬ näeb viśt küll iä `otsa (elu lõppu), kõ̭iḱ ta ärä `pillap ja `raiskap; kõ̭iḱ jalaluu ja käeluu valutava, vaśt `albu `ilmu näevä; peni istup ange otsan ja uĺub, ei tiiä, kas näeb pahandust vai Nõo; kihulasõʔ `väega `suŕmvaʔ, nägevä `vihma Plv
5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama ju me nääme, kudas see elu nüid minema akkab Khk; saab näha, mis nendega keik tehakse Kaa; ju nääb kuuleb, kas näh veel see `aigus `kargab sedasi küĺje `sisse Vll; seda `parka see `oasta on, jo nääb, kudas selle muha soab Jaa; Saab nähja, kas akkab sadama `jälle Pöi; `Varssi nähäkse, mis sest `vällä tulõb Khn; soab näha, kas lehm tuleb koa karjasmalt ää Juu; eks näe, kaua sie sõbrustus kestab VJg; saab nähä, mis ta selle `pääle kostab Vil; ma sul tübinege anna, siss sa näet Krk; ma ärä koolda ei taha vi̬i̬l, tahass nätä, mis sest elust saab Puh; uiss käägsät, nätä saap, kes säält tulep Nõo; no näge, mis tege neĺlä latsõga Har
6. heaks arvama tee nagu sa isi nääd, ega `maagi tea ütelda Mär; talita nõnda, ku isi näed Hää; tiä niisamadõ eläss nigu nägi San
7. (määr- või hüüdsõnalaadselt:) tähelepanu juhtides, seletades, nentides või kinnitades; imestust, halvakspanu vms väljendades siga käis nää siin `meie sama aja taga `tuhnimas Jõe; nää `süüess mend sie meri`ärjä kont `sinne `kurku ja nää - - nii `onnetumald, et nää enämb `kurgust `väljä‿i ole saand Kuu; on `kiele pääl ja nää mitte ei tule `miele Hlj; siis ei old mitte prago `olla ja, aga `päiväl nääd `liutas sene prau `sisse [jäässe] Vai; nää nüid, mis vana `viimaks tegi Khk; Nahaloud küljeli ja näe mo küüp `nurkas maas Rei; olavad näe paĺlu raha `teenind Rid; meie rahvas läks täna põllale odre `lõikama, nää tahab teina vägise `põldu pudiseda Mar; nää sel pisiksel pardil - - koa nihuke nälv kõhu all Juu; `kapsuni varrukas nää läks kärinal kat́ti Tür; nää lehm jäi `ammuma mu järel Pee; nääd nüüd, mis inimestele vahest pähä tuleb VMr; nää kui paĺlu ma jämedast olen lähnud Äks; näed sa, mis sääl tetäss Krk; näet nigu sa laset otseti, siss lääp mi̬i̬l pääst ärä Nõo; vihma pääle om näet kastõ suuŕ San; esä oĺl näet ni‿kõhn, et es jovva˽maia `ostaʔ Urv; näet noʔ, kas ma is `ütlä ääsäʔ, et ajage kari `täämbä varatsõpa `mõtsa Har; Magasilõ sai `villä näet nigu˽hoiulõ ka˽tuvvaʔ, nüüd näet `häötedi magasiʔ ärʔ Rõu; kõ̭iḱ tsirgu˽näet `laulvaʔ, kui sis kiä laul, a varõsõl `vaesõl näet olõ õi määnestke muud `laulo ko kõgõ uma vaaʔ Se
8. ette nägema 1. (ette) aimama, oletama Vanaste `olla old `targad, kes `mõistand kõik ette näha IisR; kis seda söda siis ede nägi Khk; mes `moodi ma selle ette nägi, et mool kana nüid `paergo ää suri Mar; näeb muret ette Kod; südä valut́ sehen, näi ku ette ärä, et üits õnnetus tulep Krk; miä `näie joba toda ette, et tu̬u̬ asi nii ei lähä Nõo; ega me `kiäki `endä elo `otsa ette ei näe Võn; mu˽süä näḱk ette välläʔ, et taast õnnõtusõst ma `mü̬ü̬dä ei pääseʔ Har 2. ettepoole nägema sa˽piät õks ette nägemä kah, kohe sa astut, noʔ olõt kaalani hämm Har 3. sätestama Pailu, mis `määrus ede näeb, kes see `määruse `järge teeb Pöi; pealt nägema pealtnägijaks, tunnistajaks olema nägin kõhe ise päält oma kahe `silmaga, ku täma varastas Lüg; `vargal ikka pεεlt nägijad ka Khk; eks ta nägi jo pealt, kui ma tegin, nüid teeb isi järäle Mär; nägin `kaugemalt piält, ku õśs selle obese Kod; välja nägema teat väljanägemisega olema `Välja nägemine on selle majal `tõesti kena Pöi; peaks sa isi nägema koa, misuke sa `väĺla nääd Mär; sie asi näeb ilus `väĺlä Ris; nüid nääb jo inimese `muodi `väĺla VMr; ta‿i näe kedägist `vällä Krk; ta näeb suur `väĺlä, aga kaaluld ta `rasse ei ole; tol `olli ka kasvatedu siri abe, nüid näeb ta nii naĺlak `väĺlä Nõo; inemõni näge pääle `aiguse alv `vällä Krl; ära nägema 1. (ammendavalt) nägema; näha saama; ka kogema et ma vana inimene pεε ka köik εε nägema Khk; looma alvatuse ma näi ära Kär; ta nägi kõrvast ää, mis ma tegin Mär; ma ole need naĺjad ikke kõik ää näin Aud; seda peaks oma silmaga ää nägema HJn; minä õlen kua kõik ilman ärä nähnud Kod; ta `oĺli naese ärä näind (vahekorras olnud) `enne kui laalatadi KJn; temä nägiśs ärä, et ma vellel nisu `andsi Krk; ärä näi mina puu vigla Ran; miä näe ärä, et sa olet üits `tõtlane inimene Nõo 2. mõistma, taipama ta nägi ää, et ega sii ikke midagi teha ei ole Mär

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur