[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

juurets juurets g -i Saa Hls, -e Hls Krk Hel; juuret́s Kõp juuretis juurets `jäetas `mõhke; juurets on ää paśtetuse pääle Saa; Rüäjahu `lü̬ü̬di keevä `vi̬i̬ge `audume [hapuroka jaoks], peräst `panti juuretsed manu; leväl vana juuretse maik man [kui leivanõu hästi ära ei kaabita]; juuretse pät́s Hls; ku juuretse suur saa, siss võets juuretse kõrvast muist mant ärä ja pannass `ahju, si̬i̬ om siss kaabe kakk Krk || fig (raseduse algusest) nõnda ku tõine putuss, nõnda pannass ka uus juurets `siśsi Krk
kummuli kummuli eP(-o- LNg Mar; kumuli Kod), `kummu|li R(-lli Hlj VNg) Khk Ris
1. ümber(pööratud), põhi või alapool ülespoole kes `viska `sirbi `kummuli, ots maa sise, sie sureb VNg; pada on `kummuli, ei õle `pandudki `istukalli Lüg; Kui jua kuak üläs kohutas - - siis `võeti `kontsuga `panni `servast `kinni ja plaks `lauale `kummuli Jõh; obu läks `vilksti körvale ning meid ratastega (vankriga) kummuli Khk; sahk pöörab mulla kummuli, ader muidu lammudab Mus; orikas läin tuppa, pöörn leva `lõime kummuli Muh; `talve `veeti [paadid] `mεεle, lükadi kummuli Phl; `toover kummuli `väĺles Mär; kui `kange torm oo, lööb paadi kummuli Var; pane `raandas kummuli `teibä `otsa Tõs; `Räästa korrad `pantaks kaksipidi: selipidi laast `alla ja kummuli [laast] pääle Hää; kummuli voĺlid olid, alt `kinni ja kahele `poole preśsitud Ris; mul eela `õhta jäi suur kauss persili riiuli `peale, ei keerand kummuli Juu; lapse käḱki seesab sial kummuli, põhi ülesspidi JMd; mätäs piäb täätsä kummuli õlema (kündmisel); kot́t o kummuli, kot́t vaja `perse `piäle `tõssa Kod; siad tuhnivad, `keeravad `kopli ivakse aeaga kummuli Lai; kesk`paika `lauda `oĺli üks tadrek old ja teene kummuli piäl KJn; regi kummuli (raseduse katkemisest)Hää || oh kuu kummuli, tuleb paha `ilma Emm; kuri kuu on kummuli, selge kuu on seĺjali KuuK || See on ikka `sõuke kummuli paise, kasub `sisse `poole Pöi
2. otseti, näoli kas nüüd asud roho `pääle `kummuli ja akkad nuttamaie Lüg; inimene magab kummuli Jäm; kukkus `kummuli pinu `otsa Khk; Tuleusulised - - olid `tundide `viiti kummuli maas, `rääksid `võõrud `keeli Pöi; siis pannasse [uppunu] kummuli moa `peale Muh; ma ehmätasi nii `kangeste, ma pidi kummoli kukkuma ühnä Mar; sa makad kummuli, sa sured vee `surma ää Kse; ei saa kepiga `käidud, käin kummuli maha HMd; ole seal (lambaniitmisel) upakille, kuku viel kummuli, saa lammaski `ingama JJn; kukkus kummuli maha, `purjes inime, suri ummukses ää Ann; naene kummuli kisendäs kerso kuane piäl Kod || kummargil kisu juurdega odrad ülese, ole otseti kummuli odra pöllal Pha
Vrd kummakeli, kummakille, kummaldõ, kummali, kummu2, kummukalli, kummula, kummule, kummulesti, kummuliste, kummus1
lapse|lootaja oma raseduse katkestaja naine ise on lapse `lootaja - - kutsub ka mõne vanamoori appi või katsub ise ära teha Ksi
latse|vaev tuhud; raseduse lõppjärk per‿naine oĺl oige kavva latse vaevan, tuhu `vu̬u̬dis Hls; kui lat́s sünnüss, siss om latsõvaiv Plv; esiʔ jo latsõ vaivuh, a ḱau viil nurmõ pääle tüh́hü Se Vrd lapsevaev

ninuma ninuma raseduse algusjärgus olema Tüdruk aa juba ninumas; Ninumese aegu - - teised saa esteks aru ühtid Emm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur