[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

maru|haigus marutaud `lu̬u̬mel pannass naritset, akkaje `aiguse `vastu, põrna`aiguse ja maru`aiguse `vastu; maru`aiguss `peĺgävet vett Krk

narits1 nari|ts Hlj VNg VMr Kõp Hel, g -tsa Iis KJn Võn Ote V(-tsõ, -dsa), -tse Saa KJn Hls Krk Kam Ote San; narrits Rõn Har Vas, g -a Võn, -e San, Krl; naarits g -a Hää

1. (loomade tõbi) a. (hobustel) obene põde naritset Ote b. (lehmadel) ku pääsuk `lendävet läbi lehmä kõtu alt, sõss tegevet udare `sissi naritse Krk; narits om lehmä udara siśen, `valge vai verrev Kam; naritsa lü̬ü̬ tu̬u̬st, ku lehmäle mõ̭ni kõrd `piimä `nissa jäetäss Kan; lehm nüss apund `piimä, tu̬u̬l om narits nisan vai udarõn; ütel lehmäl oĺl kat́s nissa kińni jäänüʔ, oĺl narrits sisen Har; kui verd tulõ [udarast], siss om punanõ narits Plv; ku naridsa lüü, siss või muni nisa ar kuiodaʔ Se
2. vahend loomade (hrl hobuste) tõve raviks meil `kärvasid pailu `lu̬u̬mi ära, viimati `tohter `pańni naaritsad `sisse Hää; narits `pantse `aige kuha pääl ja `võetse `väĺla, ku aav paranenu on Saa; obesel om narits `rindu pant Hls; `lu̬u̬mel pannass naritset akkaje `aiguse `vastu, põrna`aiguse ja maru`aiguse `vastu Krk; narits vaja `sisse panna, siss tulli mädä `vällä Hel; ku obõsõl muhutõbi oĺl, `pańti narritsadõ Võn; suuŕ muhk [hobusel] küle pääl, sinna keśk `paika tõmmaśs naritsõ `sisse Kan; innevanast ku hobõsõl kaal `haigõ oĺl, sõ̭ss `pańti naritsõllõ Urv; tat piat naritsalõ `pandmõ, tulõ tu̬u̬ kuri vesi `vällä Krl; hobõsal om rind `paistõt, ta piat naritsõdõ `pandma Har; `lambalõ `pańti kaala ala˽naridsa nü̬ü̬ŕ, kui vett ai pää täüś Rõu; pandass hopõn naritsahõ, kabõl aetas naha alt läbi - - mädä tulõ `vällä Se
Vrd nari3

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur