[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

maa|märk objekt rannal püüniste asukoha meelespidamiseks või merel orienteerumiseks igaüks `tiadis maa`merkide järel - - kus kohast sa oma `verku `otsisid Jõe; kaks `kindlat `merki pidi olema, maa`merki, `Liesi kabel ige sie oli `tähtis ja siis sie `Mohni majakas `jälle; kui `vergud olid meress, siis `pandi maa `mergid ka igä Kuu; maa`märgid on paar puud `päälastikku vai kohastikku, `rannas on moned `suured kived Vai; `Võrkude `juure mindi maa `märkide `järge, `märkideks olid kergu tornid, puud, metsa tukad Pöi; Kui voimalik siis panta veel risti kaks maamärgi liini, sεεl pole siis änam midagid otsimest, muudkut mine maamärkide risti kohta ja aka vörku vetma voi öngid tragima Emm; maamärgid on kaks tükki, et nad `sihti `lähtvad Rid; maamärgid kus sadamad on, märgid `pandud, et lae uduga `oskab `alla `tulla. kevadi on `kange udune ja aurune Var; maa märgi `järgi sai seda `kurssi `peetud. maa märgiss oli `kaldas mõni suur puu või elumaea Aud; aga kui maa märgid väga ligistiku on - - se‿ei anna nii iad `märki `välla HMd; mua mäŕgid one ku kala püüdäväd, siis tiäväd kos unnad one siden. üks õlema Tõnora `veski Kod; maa mäŕk - - kelle `järgi `võrke manu lätsime Ran

muda|arb talule määratud maaosa rannal, kust tohtis adru koguda nad `lähtvad muidu tülise, kui igaühel oma muja `arba ei ole; muja arva vahede `peale `ollid koa õue märgid lõigat Muh