[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
angas1 angas Sim Iis Trm, `aŋŋas Lüg, g `anga; `angas IisK = angas|aed `aŋŋas - - `latvad `lassasse kõik ühele `puole ja tüvid `lüässe `risti, ei sääl õld `vitsa `tarvis egä kedägi; lähän `aŋŋast `laskemaie Lüg; `ennemuina `tehti angast, `laśti puud üksteise `otsa ja oligi aed `vaĺmis Sim
angas2 angas g `anga Iis Trm Kod; pl anga Hel, angaʔ Räp tullide kinnituspuu `vennel on kaks angast, tõine tõisel puol Trm; angas o kolme pulgaga lavva `külge `kińni pandud; `anga ninäd, kaks `pulka, mes `viltu `lastse `anga `sisse, aerud kääväd `sinna taha Kod
arangas arang|as g -a L Ris
1. (lind) harakas; meriski arangas, karede peal munevad, kaks või kolm muna Rid
2. painard tamme, lemmerga või paiu arangad Mih; arangad keevad kodara `otsa, arangatega seesab regi koos Tor; arangad oĺlid auru sees käänetud, `õõneks `tehtud pesad ollid, need läksid kodarate `otsa Hää Vrd arand2
kangas kanga|s L K I M, -ss Krk T V( -śs Räp Se Lei), kaŋŋas S /kaas, ka˛as Emm/ Rid KuuK VMr Kad VJg, `kaŋŋa|s R(-ss Lüg; `kangass Jõh), g `kanga
1. (kodukootud) riie; parajasti telgedel olev kudum Paremb lühükäne `kaŋŋas `kuotud kui pikk `kääritud ja kudumata Kuu; kui `kangas `pańdi `pliekima, siis `pańdi `sõrva `üεsid Hlj; `kanga `serva on `teiselt puolt `lötva VNg; `Kaŋŋass tibab, sis on niis `katki Lüg; ku `kangass `valmis on, siis `autasse lehelisega; `kaŋŋas `pandi `auduma Jõh; Puest `ossetasse `riiet, mitte `kangast IisR; `tahtos `kaŋŋast kokko lappa Vai; Aka kaŋŋast kuduma, ma aja soole `poolisid Jäm; nee (Anseküla seelikud) kojuti ju `kangas ikka sedasi Ans; `vilne, linune, `takne, poom`vilne, labane, `toimne, üks `löngne kaŋŋas Khk; villased rätikud said päris `kangas kujutud Kär; Täna öhtaks jövab veel kangale silmad pehe ka veel teha (kudumist alustada) Kaa; kevadel `kooti `kangud Vll; `kangal `võetse (lõigatse) pea`nahka (kanga algusest lõigatakse maha kudumisvigadega tükk) Muh; palaga, särgi kaas Emm; `Kanga perse paljas ~ paistab (kudumine lõpukorral) Rei; nee kuduvad sεεl `kangud Phl; ta tõi kohe `kangade `viisi [riiet] ära poest Noa; kui sa `tahtsid nisukest kangast, mis triibud sees olid, siis pidi kahe lauaga `käärima Rid; ma `arba, et täna tuleb kangas maha (saab valmis); `enni kui `särki `tehti, siis pleegiti tä (riie) `kangast päräst ää Mar; Kangas pime alles, pole silmi peas ühti (pole kudumist alustatud) Kul; `kangal paar sees, ega seda tohi olla et kangas `paaris oo Vig; siis tõmmati kare `piale `kangad [pleekima], `tehti ońn ja tüdrukud `kangud `vahtima Lih; lööb `kangal silmad pähe, kui esimesed lõngad `sesse lööb Han; Kihnu naesed tegid `kangu Khn; poomvilla või linnalõemetega `kangast `tehti kiudud kördid; kangas sai teĺlete pealt ää arutud, kui `vaĺmis oli; kas poomil jo särk `seĺgas või püksid `jalgas oo, küsitse ikke, kui `kanga ots oo jo all `ümmer `riide poomi; `kangal silmad peas (esimesed koelõngad sisse löödud) Aud; Koelõng `tehtaks laum, siśs kangas saab `pehmem; Suured sääsed vi̬i̬ pääl lennavad, jusku kangast kujuvad ikki üles ja `alla, üles ja `alla Hää; kerst oli `kangad täis keik Ris; kui ma `kangas olen (kangast kudumas), siis see on mul kõige parem `puhkus; lähen `kangasse (kangast kuduma) Kei; `kangast `riided ju `väĺja lõigatakse Hag; kahe niiega labane kangas; käterätikul on murreldi kangas Juu; Panid sualae viltu piale, nüid kangas kasvatab kätt ette, - - üks jaar kõrgem kui teine Jür; ma `kehrasin `talve leisika linu ära ja tegin kevade `kangasse HJn; sie `üiti `murdmane, sie kaŋŋas, sie oli siis kot́ikaŋŋas KuuK; ega kangas `süńdind kohe `seĺga `panna; [kui kangas valmis oli, öeldi] nüid on `kangal surm, tooge nüid vere püt́ti VMr; `kanga kudumisel ikka `luetakse, et mitu `seina on juba `kuotud Kad; kui kaŋŋas on `vaĺmis, `panna paja `sisse ja `auta lehelisega VJg; `tempel käis `kangale `piale Trm; vanass kui `pulma pideti, tõmmati kangas lavvale ja tare seenäle Kod; pime kangas, põle kümmekonna `märki Pil; kangas on koest paks ja lõemest õre, kui üks lõng pinnu vahel KJn; kevädepoole ku saeva lõnga ärä kedrät, sõss nakati `kangit kudama Trv; paĺlass perse akkass `paistum `kangal joba (lõngapoomilt hakkab lõim otsa saama); kangass pill perset (lõimed katkevad) Krk; kui koe ja vee mõlemba keeru om, siss na‿i anna `kangan iluste ligi, saab kore rõevass; tuleb ku `kangast `alla (tugevast vihmasajust) Ran; tule meele kangast vanutama Puh; jalgräti `koeti `kangan, `ahtakene kangass `olli; labast kangast `koeti kate `nit́sega ja toomist kangast `koeti nellä `nit́sega Nõo; `väikeste telletega ei saa `mustrilist kangast kudada Ote; langan olõss võenu `mõske `valgõss, aga ma olli nipaĺlu `rummal, ma mõssi `kangan Rõn; t́ää naks nuilõ `kańgiid kodamõ San; `tütrik om peelede i̬i̬n, koda kangast Kan; kangass om `ülhen; ma `koie `kanga jo maha Har; Kuʔ õdagult sai kangas alustaʔ, sõ̭ss `üĺti, et tu̬u̬ um õnnõ kangas Rõu; kolm kuvvõpöörälist kangast oĺl mul kaśtih Vas; ku kangass om `höste joonõh, saina kangast kuat päävä päle ärʔ Se; neĺä `nitsega kangass um `rüüpiga Lut || riidelaid viis kaŋŋast `vööti ühe kuue taarist; `Mitme `kangaga su kuub on Jäm; niisukesed kleidid `kańti: viis kuus kaŋŋast `pańdi `alla; nüid on `kitsad üstku säŕgid Kad || vaip suur kangas käib kerikun `altari ette Kod; kangas rullis lüeme võrgud `kangast `lahti Khn; kangast kuduma teatud viisil pante lunastama kellel se pańt oli lunastata, see pidi kangast kuduma Lai
2. kääritud või telgedele ülespandud lõimelõngad Sain tänä `kanga üles, `uome voib kuduma akkada Kuu; akkama `kaŋŋast `kierämäie pakkule;`naised sättiväd `kaŋŋast üless Lüg; Kui `kaŋŋas sai `niide, siis õli sie muad siis, et `keideti `lapsele muna Jõh; Samal `päeval kui `kangas sai `estest pakkule `aetud, piab ka kude kohe `sisse `lüöma IisR; `surnuka käib läbi `kanga Vai; `käärisin täna `kanga üles Jäm; kui kaŋŋas ei kεi kenast mette‿nd, siis `öötasse: kaŋŋas ei `kerki kenasti mette Khk; `Kanga ülesvidamese juures peab kolmekeisti olema Emm; sii toas meie pole saan kaŋŋast `luua Phl; lähme kangast `poomima Mar; kangas paĺmitase ja `võetse let́ti Kse; kangas ond üläl Khn; `ammu seesab juba kangas `teĺge peal Vän; saratse piirud olid niide taga `lõngade sees, et kangas `lahku `ańdis Nis; nüid on kangas `vaĺmis ehitud, akka `tallama, kas kangas `easte `lahkub Juu; kiarpuie pial õli kolm neli ja viis `seina kangast Trm; kangas piäb õlema sirvitud ja arvatud; alate minä panin `kanga `siäde, siis tämä akas kudoma Kod; lõnga pakust `laśti kangast ala järele Plt; tagast piat kangass laemb oleme, siss om kangass `kerge Trv; `kanga vi̬i̬ŕ jäi üle, es lää puha sukka ärä Krk; kangass piap trammin olema, ku langa om löndin, siss ei saa kots`pu̬u̬li läbi visata Nõo; `Kanga vedämese jaoss võedas kümme kerrä Har; kangass ärʔ veet, vaja üless `panda; mul um kangass `nitsehe `pandaʔ, ei olõ˽kedägi˽kes kätte and Plv; ku noorõ `kuuga veetäss kangas, sis saa `veiga keerunõ Se
1. (kodukootud) riie; parajasti telgedel olev kudum Paremb lühükäne `kaŋŋas `kuotud kui pikk `kääritud ja kudumata Kuu; kui `kangas `pańdi `pliekima, siis `pańdi `sõrva `üεsid Hlj; `kanga `serva on `teiselt puolt `lötva VNg; `Kaŋŋass tibab, sis on niis `katki Lüg; ku `kangass `valmis on, siis `autasse lehelisega; `kaŋŋas `pandi `auduma Jõh; Puest `ossetasse `riiet, mitte `kangast IisR; `tahtos `kaŋŋast kokko lappa Vai; Aka kaŋŋast kuduma, ma aja soole `poolisid Jäm; nee (Anseküla seelikud) kojuti ju `kangas ikka sedasi Ans; `vilne, linune, `takne, poom`vilne, labane, `toimne, üks `löngne kaŋŋas Khk; villased rätikud said päris `kangas kujutud Kär; Täna öhtaks jövab veel kangale silmad pehe ka veel teha (kudumist alustada) Kaa; kevadel `kooti `kangud Vll; `kangal `võetse (lõigatse) pea`nahka (kanga algusest lõigatakse maha kudumisvigadega tükk) Muh; palaga, särgi kaas Emm; `Kanga perse paljas ~ paistab (kudumine lõpukorral) Rei; nee kuduvad sεεl `kangud Phl; ta tõi kohe `kangade `viisi [riiet] ära poest Noa; kui sa `tahtsid nisukest kangast, mis triibud sees olid, siis pidi kahe lauaga `käärima Rid; ma `arba, et täna tuleb kangas maha (saab valmis); `enni kui `särki `tehti, siis pleegiti tä (riie) `kangast päräst ää Mar; Kangas pime alles, pole silmi peas ühti (pole kudumist alustatud) Kul; `kangal paar sees, ega seda tohi olla et kangas `paaris oo Vig; siis tõmmati kare `piale `kangad [pleekima], `tehti ońn ja tüdrukud `kangud `vahtima Lih; lööb `kangal silmad pähe, kui esimesed lõngad `sesse lööb Han; Kihnu naesed tegid `kangu Khn; poomvilla või linnalõemetega `kangast `tehti kiudud kördid; kangas sai teĺlete pealt ää arutud, kui `vaĺmis oli; kas poomil jo särk `seĺgas või püksid `jalgas oo, küsitse ikke, kui `kanga ots oo jo all `ümmer `riide poomi; `kangal silmad peas (esimesed koelõngad sisse löödud) Aud; Koelõng `tehtaks laum, siśs kangas saab `pehmem; Suured sääsed vi̬i̬ pääl lennavad, jusku kangast kujuvad ikki üles ja `alla, üles ja `alla Hää; kerst oli `kangad täis keik Ris; kui ma `kangas olen (kangast kudumas), siis see on mul kõige parem `puhkus; lähen `kangasse (kangast kuduma) Kei; `kangast `riided ju `väĺja lõigatakse Hag; kahe niiega labane kangas; käterätikul on murreldi kangas Juu; Panid sualae viltu piale, nüid kangas kasvatab kätt ette, - - üks jaar kõrgem kui teine Jür; ma `kehrasin `talve leisika linu ära ja tegin kevade `kangasse HJn; sie `üiti `murdmane, sie kaŋŋas, sie oli siis kot́ikaŋŋas KuuK; ega kangas `süńdind kohe `seĺga `panna; [kui kangas valmis oli, öeldi] nüid on `kangal surm, tooge nüid vere püt́ti VMr; `kanga kudumisel ikka `luetakse, et mitu `seina on juba `kuotud Kad; kui kaŋŋas on `vaĺmis, `panna paja `sisse ja `auta lehelisega VJg; `tempel käis `kangale `piale Trm; vanass kui `pulma pideti, tõmmati kangas lavvale ja tare seenäle Kod; pime kangas, põle kümmekonna `märki Pil; kangas on koest paks ja lõemest õre, kui üks lõng pinnu vahel KJn; kevädepoole ku saeva lõnga ärä kedrät, sõss nakati `kangit kudama Trv; paĺlass perse akkass `paistum `kangal joba (lõngapoomilt hakkab lõim otsa saama); kangass pill perset (lõimed katkevad) Krk; kui koe ja vee mõlemba keeru om, siss na‿i anna `kangan iluste ligi, saab kore rõevass; tuleb ku `kangast `alla (tugevast vihmasajust) Ran; tule meele kangast vanutama Puh; jalgräti `koeti `kangan, `ahtakene kangass `olli; labast kangast `koeti kate `nit́sega ja toomist kangast `koeti nellä `nit́sega Nõo; `väikeste telletega ei saa `mustrilist kangast kudada Ote; langan olõss võenu `mõske `valgõss, aga ma olli nipaĺlu `rummal, ma mõssi `kangan Rõn; t́ää naks nuilõ `kańgiid kodamõ San; `tütrik om peelede i̬i̬n, koda kangast Kan; kangass om `ülhen; ma `koie `kanga jo maha Har; Kuʔ õdagult sai kangas alustaʔ, sõ̭ss `üĺti, et tu̬u̬ um õnnõ kangas Rõu; kolm kuvvõpöörälist kangast oĺl mul kaśtih Vas; ku kangass om `höste joonõh, saina kangast kuat päävä päle ärʔ Se; neĺä `nitsega kangass um `rüüpiga Lut || riidelaid viis kaŋŋast `vööti ühe kuue taarist; `Mitme `kangaga su kuub on Jäm; niisukesed kleidid `kańti: viis kuus kaŋŋast `pańdi `alla; nüid on `kitsad üstku säŕgid Kad || vaip suur kangas käib kerikun `altari ette Kod; kangas rullis lüeme võrgud `kangast `lahti Khn; kangast kuduma teatud viisil pante lunastama kellel se pańt oli lunastata, see pidi kangast kuduma Lai
2. kääritud või telgedele ülespandud lõimelõngad Sain tänä `kanga üles, `uome voib kuduma akkada Kuu; akkama `kaŋŋast `kierämäie pakkule;`naised sättiväd `kaŋŋast üless Lüg; Kui `kaŋŋas sai `niide, siis õli sie muad siis, et `keideti `lapsele muna Jõh; Samal `päeval kui `kangas sai `estest pakkule `aetud, piab ka kude kohe `sisse `lüöma IisR; `surnuka käib läbi `kanga Vai; `käärisin täna `kanga üles Jäm; kui kaŋŋas ei kεi kenast mette‿nd, siis `öötasse: kaŋŋas ei `kerki kenasti mette Khk; `Kanga ülesvidamese juures peab kolmekeisti olema Emm; sii toas meie pole saan kaŋŋast `luua Phl; lähme kangast `poomima Mar; kangas paĺmitase ja `võetse let́ti Kse; kangas ond üläl Khn; `ammu seesab juba kangas `teĺge peal Vän; saratse piirud olid niide taga `lõngade sees, et kangas `lahku `ańdis Nis; nüid on kangas `vaĺmis ehitud, akka `tallama, kas kangas `easte `lahkub Juu; kiarpuie pial õli kolm neli ja viis `seina kangast Trm; kangas piäb õlema sirvitud ja arvatud; alate minä panin `kanga `siäde, siis tämä akas kudoma Kod; lõnga pakust `laśti kangast ala järele Plt; tagast piat kangass laemb oleme, siss om kangass `kerge Trv; `kanga vi̬i̬ŕ jäi üle, es lää puha sukka ärä Krk; kangass piap trammin olema, ku langa om löndin, siss ei saa kots`pu̬u̬li läbi visata Nõo; `Kanga vedämese jaoss võedas kümme kerrä Har; kangass ärʔ veet, vaja üless `panda; mul um kangass `nitsehe `pandaʔ, ei olõ˽kedägi˽kes kätte and Plv; ku noorõ `kuuga veetäss kangas, sis saa `veiga keerunõ Se
langas1 `langas Hlj LNg Kul Aud VJg längus; kaldus see maa on jo nattuke `langas Hlj; puud oo `langas maas Kul; maea sedasi `langas, ülalt lae kohast lähäb `langa (katusealune tuba) Aud; [mesi]puu - - natuke `langas võib `olla taha `puale VJg Vrd langus2, längas
langas2 langa|s Ann KJn/-ss/ SJn, g -se Ksi Pil, -sse Äks, `lanka Juu (tume) õlu mõni kutsub `musta õlut langassest; mina olen langast küll joonu Äks; langas on `pehme Ksi; `kõrtsidest `toodi langast Pil; langass õlu `olli `pehmem kui paiass KJn Vrd langarts, langats
pangas1 pangas Tor Trm KJn, `pangas Lüg Jõh, g `panka pank, kamakas, tükk `andas `mulle ka ühe `panka aviliha; `kange `kuivaga ei võtta `atra `pääle, siis tulevad `suured `pankad; minä võttin `selle või `panka Lüg; [jää] `pankid jõgi täis Tor
pangas2 pangas Trm, `pangas Kuu Vai pankas Ei neist jahust `kuoki saa - - kaik on `pangas Kuu; muld on pangas Trm Vrd pangan
raagas1 `raagas VNg Ans Khk Pöi/-oa-/
1. lahja, armetu `raagas ning kudend `näuga Ans; On üks roagas loom Pöi
2. sorakil `talvel ikke on üks `aiga, `millal [kanad] ei muni, `sulgivad ja on `raagas VNg; `Raagas `iused Khk
raagas2 `raagas Jäm Kaa Vll/-ua-/ raagus Sügise on keik puud `raagas Jäm; Seikse vilu kevadega seisab mets kaua raagas Kaa; `ruagas puu Vll
ragas → rogusk
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|