[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

rabelema rabele|ma R(-mma) hajusalt eP, Trv TLä Ote Rõn, -mä Kod, -me M(-m Krk) San; rabõlõ|ma Khn, -mma Har Rõu Plv Vas Räp, -mõ Krl

1. ennast ägedasti liigutama, siplema Ärä kisa ja rabele midägi Kuu; laps rabeleb, kui `süüli võtta Jõh; midä tei rabelette alalde, kui `paigal ette ole Vai; obu rabeleb Khk; `niitsid `lambud, va pisike jäära oli, küll se rabeles ja `rallis Vll; kana akkas moo kεε rabelema Käi; mõni loom, kui tä pannasse `kinni, siis rabeleb `kangeste, tahab teise käest `lahti Mar; laps sibeleb ja rabeleb paegal Mär; laps ei jää magama, rabeleb mud́u asemel Juu; obune rabeles `lahti JMd; luam läks rabasse, tümasse, küll ta rabeles sial VJg; tämä akab siäl (lehm karjamaal) rabelemä, pääv oo pitk, ei jõvva sedä `päävä ärä õlla Kod; rabeleb muas, ei sua üles Plt; obene nakass amaleme - - rabeless ütele ja tõesele poole Trv; kana rabeless kulli kähen, lõhk ja rabeless Krk; nigu ma `siśse karassin, nii `vaie kui kivi `põhja, nakassi rabelema, suure rabelemisega sai [pinna] `pääle Ran; no kudass sa nüssät näid, `parmega eläjä jo rabeleva `väega Puh; mõne `lamba `väega rabeleva, aga miu `lamba om nii vaa, et na‿i liiguta ka `endä, ku ma püä Nõo; nemä väedänuva toda `vaśkat `vankri pääle `tõsta, aga elu lu̬u̬m, ta jo rabeleb ja raputab, sina punnita kas vai viimätse `tukmeni Rõn; tsirgukõni rabõlõss maal Krl; ma oĺli `täämba hobõsõga hädän, ma lät́si `vaovast su̬u̬st läbi minemä, jäi hopõn `sisse, nika rabõli, ku rabõli õks `ussõ Har

2. maadeldes või muul moel jõudu katsuma mida rabelegu ja `voidelgu, ei `toinetoist maha saa VNg; sääl õli suur rabelemine, kui juba tõsisest läks asi Lüg; poisid rabelesid üksteisega Khk; inimesed rabelevad, `katsuvad `rammu Rei; poisid, nii vähiksed kui suured, rabelevad - - panevad teineteise maha Mar; rabelesime seal, ma olin ikke üle Mär; rabelevad, kummas kummagi maha saab Kse; Vana oln kolõ `kangõ rabõlõma Khn; kui mehed oĺlid raasike `aiga rabelenud, siss `jätsid `järgi, es tule säält `väĺla kedagi Saa; ärjäd rabelesid ja `kaevlesid Juu; rabelenuvad tükk `aega, aga pärast leppinuvad ikke kokku VMr; `Suuga oled küll suur mees, aga akkame rabelema, eks siss näeb SJn; küll na rabelive, es saa kummaki kõvempes Hls || piltl temä rabeles nende `võlge sehen Krk

3. a. kõigest jõust tööd tegema, rassima, rügama `tüöga rabele kevadest sügis`saate VNg; vanast sai leva pärast ka rabeldud küll; oli pεεl rabelnud, `viimaks vettend `muistuse pεhe Käi; ega `kerge ei oln, eks tööd oli `paĺlu, nii`moodi sai rabeledud HMd; mõni inimene rabeleb ööd kui päävad JMd; rabelesin mitu `aastad nende pośtega VMr; tämäl on üks rabelemine alate Kod; küll oli selle eluga ikke rabelemene, põllud tahvad `rammu ja sigu `tahtsime pidada ja Pil; küll me rabelim, vihmau̬u̬g olli tulemen; mea ole ka rabelnu ja tennu, `kuhja ei oole `kunnigil (rikkust pole kuskil) Krk; ta ei rabelegi sääl, tal lää iks `äśte Hel; `täämbä rabeleb, ommen om sireveli, ei ti̬i̬ enämb midägi Ran; mia rabeli ike `irmsade, et ma tõestele [tööga] `perrä saa Puh; mes mä ike rabele, ega mullegi katte amet `säĺgä ei panda, ku ma koole Nõo; aig om minnä˽kah (ära surra), las `poiskasõ˽rabõlõsõʔ Räp b. kiirustades, rabistades midagi tegema ärä rabele, `aiga on Lüg; kubjas võtt `vandu, et selle te rabeleta, jätätä kartulid maha Kod; kohegi rabeles `minna, siis teine `ütles: mis sa nüid `tormad, eks `aega ole Lai; mõ̭ni inemine om säärane rabõlõja, tu̬u̬ ei läpeʔ medägi kaiaʔ, haard ütest paigast ja tõsõst paigast Har

Vrd rabelama, räbelema

rabenema rabenema Kod Nõo rebenema, pudenema tekk rabeneb `kat́ki, auk siden Kod; kui kõrutuss `oĺli `sitke, ega ta siss `väega es rabene Nõo