[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

alistama alistama VNg Lüg(-mma) Jõh põetama, haige eest hoolitsema nie alistivata toist, ei sure `eiga sure VNg; süönd ia `süöta, `aiget paha alistada; piän alistamma sinuda Lüg

kalistama1 kalistama Kuu on Sai `toodud poest `lehmäle uus kell, `ninda se nüüd kalistab `sengä `käüä pikki `metsä Kuu

kalistama2 kali·śtama end tähtsaks pidama võtaʔ, ku andass, mi‿sa kali·śtat tah nii; räbäk, kali·śtas no tah hińnäst Se

palistama1 palist|ama IisR S Mar Mär Kir Kse Pä Ris Juu Amb JMd Koe Kad VJg IisK I/-ss- Kod/ Plt KJn Trv TLä Võn Kan Urv Rõu Vas Lei, -amma Har Plv, -eme Hls Krk(-em) Hel San, -õmmõ Krl; `pallistama Kuu Lüg Jõh Vai/-mma/

1. a. riide serva ära keerates läbi õmblema `Püksid `tahtuvad viel `saada `pallistamist Kuu; nämäd `pallistivad oma ja miä `pallistin oma rättisi Vai; mis mitte `ultusäär pole, tuleb ära palista Jäm; palistatud linad Khk; pöörtakse `riide narmakad `sisse, palistakse äär kahekorra Krj; palaga eared palistati Muh; Palista sa linad ää Rei; rät́ikud oo alles kõik palistamatta, süńnigi kätte võtta Mär; leit palistatse ää Tõs; kõrt ei või alt `raagus `olla, ikke ta peab palistud `saama Tor; `enne palistati kõik näpuga, egä masinaid põld Juu; tüdrukud palistavad `säŕka JMd; pikad püksid olid alt palistetud Kad; palissamata rätt ja `rissämätä laps oo üks Kod; mis `argub, si̬i̬ tahab palistada, pannasse kahekorra ja nõelutasse läbi KJn; rät́t om vaja ärä paliste Hls; si̬i̬ om näpuge palistet Krk; `ammõ`rõivale lõegati päämulk `sisse ja palistedi ärä Nõo; vanast kõ̭iḱ `käega˽palistõdi ja ummõldi Kan; naka˽no˽sa˽kah rät́ti palistamma, konass taa palistõduss saa Har; `rõivit, rätti palistõdass Vas || (oskamatust luiskamisest) palistab vikati tera ära, teeb ümmarguseks Vll b. ääristama `kaula `juurest õli [särk]- - `riidega `pallistattud Lüg; piluga palissasid palanga serväd, kaks `lõnga võt́id `väĺjä Kod

2. punuma, palmitsema vanast olid - - patsipailad, mis `iuste `sisse said palistud Jäm; obused palistadi `ändadest `kinni Ans; kui nad (juuksed) ikka olid sool palistud, siis nad `seisasid ka Kär; kui ta (luupainaja) nirgi kujul kεis, palistas obuse lakad ära Mus; `paergus äi palistata muud kut obuse jala `paelu ning suka `paelu Vll; Mõni tegi ka palistud `ohju Pöi; kolme aruga palmik palistaks pεhe Käi; Ma `istusi ukse lappes - - öljekimp pölide pääl ja palistasi Rei

palistama2 palistama Kaa Ris kõlistama Noor köŕb kihutas `kella palistes teistest obustest kaudu Kaa; palistab `kella Ris

rabistama rabist|ama Lüg IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mar Mär Kse Han Var Tõs Tor Hää Saa JMd JJn VJg Trm Lai Plt KJn Trv TLä Võn Ote, -amma Plv, -eme Hls Krk Hel, -õmõ San

1. a. rabinat tekitama, krabistama koer rabistas ukse taga Khk; rotid rabistavad Vll; [Põrsas] jähi rabistama `jälle, ma `tõmmasi ukse `kinni, kus ta ikka läheb Pöi; vihm rabistab `vastu katust Muh; kaśs lääb riiulisse, rabistab seal, ajab `viimeks mõne nõu maha Mär; `keegi rabistas ukse taga Kse; Kuiva eina sihes rabistasid putukad; Rabistamene aas une pialt ää Han; rae rabistas `vastu aket Tõs; linnud rabistavad katuse pääl Saa; `pilpakatussel ka vihm rabistab Lai; mis ta seal rabistab paberiga Plt; iire rabistave Trv; Ü̬ü̬se - - kuuled läbi une, kudas vihm rabisten vasta akand tuleb Nõo; küll siss soe purõlnuva sääl kuusõ all ja rabistanu ja järänuva toda kuust Võn b. rabinat tekitades midagi tegema Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha ja õled rabistattud, `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa Lüg; Rahet rabistab nigu `erni IisR; `vihma akkas rabistama Vll; täna rabistas nõnna `vihma et Muh; küll rabistab `vihma sadada Mar; tuul õunad maha rabistanu Hää; tuul rabistab `õunu JMd; vähä rabiśt `vihma, läits üle jällegi Hel; edimält rabist rahet, siss `tuĺli vihmau̬u̬g `pääle Ran; joba `vihma rabistass Ote; tuuĺ rabistass `oĺgi kuh́ah Plv

2. kiiruga midagi tegema, rahmeldama Rabistab `teine `liiga, ega suurt `sellepärast `jõuva IisR; eks ta kõige mõnukam olekski nii, et rabistad ja oledki läind (sured tööd rühmates) JJn; üks vana ehakas, ei ole `aega vaadatagi, rabistab aga teha VJg; rabistab `reaki, ei soa aru kedagi Trm; ta oĺl selle tü̬ü̬ ülepääkaala är‿rabistanu Trv; kõrraliguld ei `tü̬ü̬tä, vahel rabistab küll Ran; ti̬i̬ pikkamisi tü̬ü̬d, ärä rabista Puh; Ma rabista tolle peräst, et ennembi ärä saassi, õdak om jo varsti käen Nõo

3. (muud juhud) Mis sa oma suuauguga `peale rabistad, ole vahest vagusi ka Pöi; kukk rabistab (sugutab) kana, poiss rabistab `naisi KJn; egass ta vihanõ ei olõ, ta muku rabistõss (käratab) üts kõrd ärä ja jääss rahulõ San

Vrd räbistama

ragistama ragist|ama Kuu VNg IisR Jäm Khk Pöi Muh Mar Mär Kse Mih Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe Iis Trm Plt KJn Trv Puh, -amma Vai Vas, -eme Hls Krk(-em)

1. raginat tekitama; midagi raginal tegema `tormi ragista kadust ja puid VNg; Ragistab `pähklid `süia IisR; akkasivad ragistamma `püssü Vai; kadagad ragistavad pöleda; söńn ragistab pöösaste sihes Khk; `Ööse magades ragistas ammastega nõnda mis irmus Pöi; obu ragistab [ketiga] `ühte `järge Muh; tuul ragistab koa vahest `puude sees, kui sügise `kange tuul oo Mar; ragistab viha pärast `ambaid Kse; mees ragistas ukse kallal Tor; metssiad akasid tamme all tõrusid ragistama Saa; ragistavad `ammaid Ris; poisid ragistavad `metsas JMd; koer ragistab `konti närida Trm; ragistab metsas puid Plt; ragistap `pähkle `sü̬ü̬mist Trv; ei tää, mis na sääl ragisteve Hls; temä ragist puu`osse maha Puh; ragistagu‿iʔ neid luid Vai || rassima, rahmeldama Kui nad öhe tõsise päeva seal ragistavad, siis on `valmis koa (küttepuudest) Pöi

2. riidlema, tülitsema; pragama Va äge on `teine, `mutku akkab ragistama `teiste `kallal IisR; küll nee aga ragistasid Muh; mo ema oli `kangeste `neoke oolas, ragistas `meitega, kui ei ond sedasi, nagu `õigus olass ond Mih; muudku võttiss ragistada Trv; ragisteme vahel äräde, sõss lää üle jälle Krk

Vrd pragistama, rägistama