[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

rakk3 rakk g raku eP(rako Mar Ris) Trv Puh, rakku Hlj Lüg Jõh IisR, ragu Kuu; rakku g ragu VNg Vai/-o g -o/

1. vill, kubel Kui `kiele `otsas on rakk, siis - - moni kirub tädä kovast Kuu; tuli vottab rakkud üles Hlj; nie vanad raudnogelaised - - nie `torgivad, sa lähäd kohe rakkusi täis üleni keik VNg; ajab rakkud üless, kui nõgelased `kõrvetavad Lüg; ragod ajavad käde, ku `lapjo on käes Vai; suured rakud püus Vll; nöges kipidab rakud öles Käi; loom ammustab ähk tuleb ihu `pääle, siis on rakk Rei; põlend rakkodele tuuasse ikka lennast `salbi, selle paned rako `peale Mar; rakk läks `kat́ki, akkas valutama nüid Mär; tä oli `suuri `paisi, rakka täis Tõs; põletad `veega, siis aeab raku üles Vän; pala tilk `kargas käe pääl ja rakk üleval Hää; soabas ja passel õerub, võtab raku ülese Juu; rakud aavad pihusse, kui sai `töötada sõnniku `tõstmisel ja rukki `leikusel Amb; oja varrest kõvasti `kińni, muidu õerutab rakud `pihku VMr; rakk tuleb `õerumisest ja põletamisest Kad; rakud õlid pihus Trm; suurem õli si̬i̬ rakk kui si̬i̬ peiäl Kod; rakk tuleb sellest, kui inimene ei ole kedagi teind ja võtab angu või labida kätte Ksi; sul rakk keele otsas, olet `teisi taga `riakind Lai; mäda rakk, mäda on si̬i̬s SJn; mul om mitu rakku peon Puh || `kärpsesiäned one suured nagu kobakud, `valged rakud piäl Kod

2. mull `kuoki - - `pandi `leiva`ahju suu ette `küpsema, vahest kohutas veel `niskest `korged rakkud `sinne, mei ikke mittu kord `torkisimma `katki neid VNg; siep lähäb juo rakkule - - mõla `küljest juo `vällä; vesi akkab rakkule vedämäie, akkab `kiemä `varsti Lüg; vesi akkab `ki̬i̬mä, joba rakud piäl Kod

3. põis `silgu rakku `üeldi `ennevanast, nüid `üella pois VNg; sia rakkust saab iad tubaka kotti; rakk - - lähäb `lõhki, siis lüöb `plaksu nagu `püssitong (kala ujupõiest) Lüg; Las obune kuseb, ära sega, `muidu jäeb rakk `aigest IisR; sia raku `sisse pani isa teri, sidus kaśsil sava `küĺge, ah kuda sie siis `juoksis Sim; kala rakk on `keskelt `kinni, tõine on lühem õts, tõine pikem Trm; kui kuseäda ja ei saa kud́agid, siis `ööldasse, et rakk lääb `lõhki Lai

4. herilasepesa Ärä sa hörülase rakku pöhüdä Kuu; `Lõhkusin kogematta erilase rakku ära, oh sa `eldus, kus erilased `läksid tigedast IisR; öröläise rakko, neid on sääl rago sies mittu sada, `elläd sääl rago sies Vai; udjasin erilase rakku udjakaga Kad; piriseb nagu erilase rakk VJg; erilaine tieb oma raku, kuhu ta saab; katuse külles on erilaise rakkusi IisK; eriläse rakk oo `aukline, õõnes, nagu sõrmega soŕgitud Kod

5. kärg; kärjekann mee rakud, poja rakud, möni mett täis, möni `poegi täis Jäm; mee täma `korjab rakkude `sisse, ise ta ka ika vahel raku sehes Krj; mesilese rakud on `keikidel mesilestel Emm; kärje sees on vεhesed augud, need `hüitakse rakud Phl