Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
aruline aruli|ne (aroli|ne) g -se Lüg IisR Jäm Khk Muh Noa LNg Mär Khn Kos JMd Rak VJg uus Kod, Plt Trv Krk(aruli|n), -tse San Kan Har Vas; arule|ne (arole|ne) g -se Khk LäLo Tõs Tor Hää Juu JMd Plt KJn Kõp; arulõnõ Krl; arvuli|ne (arvoli|ne) g -se Kod Ran Nõo, -tse Vas Se; `arvuli|ne (`arvoli|ne) g -se Lüg Vai
1. (täie) mõistusega, aruga; arusaaja, arukas üheksä `kümmend `aastat aga ikka õli viel `arvuline; `kerge aruline - - `justament kui laps `räägib `tõine Lüg; Nisuke imelik laps, ei sest arulist inimest `saagi IisR; lootsid on arulesed inimesed, suured `teadajad Hää; arvolised inimesed kõik egäl õma `mõistus Kod; mõni vanem inimene ei old täie arulene, nigu tit́a Plt
2. (kellegi, millegi) taoline, sarnane, sugune; (teatava) ealine, vanune, suurune jne; (kellegagi, millegagi) võrd(väär)ne ristlind. musta `valge kirju kana arulene lind - - nii suur kui kana;
tehasse kirgul inimiseks (
leeritatakse)
– vana inimise aruliseks;
oleks mool paras püu aruline (
sobiv matar löömiseks pihku võtta)
kää Khk;
te olete mo laste aruline (
sama vana)
Muh;
kooli arolene ma võisin `olla, kui see talu siin oli LNg;
kes sõja arulised (
kutseealised)
olid, nied `kartsid, et `sakslanõ sõda võtab Khn;
soavad leerist `lahti, siis soavad juba mehearuleseks, võivad `naisi võtta Juu;
lugijaarulised (
leeriealised)
poosid;
Ranna vald one tasane mua, nagu järvearuline;
alam `kahtekümmend `uassad `loetasse nagu lapsearvoline;
karjaaruline (
karjaseealine)
Kod;
temä om jo inimese aruline, ega ta änäp laitś ei oole Krk;
aga temä (
kadakas)
om nii ütearvuline (
ühtlane)
, kasup `pisti üless Nõo;
ku‿ma iks tütarlatsõ aruline olli, siss ma˽`kraassõ ka˽kässigõ `villu San;
latsõaruline puduŕ (
poolvedel puder)
nalj Kan;
timäle omma joʔ umaarulitse `rõiva tettü (
ei olõ suurõʔ egä vähämbäʔ);
ruusaaruline maa, sääl om kivikeìsi ja `liivanõ Har;
mu aroline - - mu˽suuruʔ Se Vrd argu,
arudline,
aruldane 3. korralik; sobiv, paras arvuline annoḿ Vas; arvoline sü̬ü̬ḱ, kõrraline; arvoline tüümi̬i̬śs Se
ihnus1 `ihnus Jõe Vai Aud KuuK VMr HljK, g -a Kuu,
-e Jäm Ris,
`ihnsa Kos Amb;
`ihnu|
ss g -se Nõo;
ihnus Pöi Hi spor L(-
os Mar),
Jür Kad Sim Plt, g -e hv Sa,
Rei Rid Khn/-
õ/
Hää Hls,
-sse KJn,
-kse JMd,
`ihnsa spor L,
Jä Kod(-
os; g ihinsa)
Hls,
`ihntsa Kse Han;
ihnuss Vil Trv Puh, g -e Muh Trm Lai Nõo(
`ihnsa);
`ihnus- Kuu IisR Rak,
-ss- Lüg Rõu;
ihnus- Phl Juu,
-ss- Har Rõu 1. ihne (inimene) `Ennemb saab kivest `kildu ku `ihnusald iva;
`Ihnusa `voitu mies, `viina ei ole `raatsind `miestele `osta Kuu;
`ihnuse inimese kääst äi saa sa midagid Jäm;
kui isa ihnus siis poeg pillakas Khk;
Ta on ju seda ihnuste sugu Pöi;
va ihnus inimene, pole `kähtand koeral öigus jägu `süia `anda Käi;
Kui vanemad oo `ihntsad või laisad, siis õpetavad oma lapsed kua `neukstes Han; Nenda ihnus et ei raatsi ninna nuusata Saa;
meil on neid ihnukseid küll JMd;
`ihnsa inimise käsi ei käi `iasti Ann;
ta oli nii ihnus nigu üks igavene koi VMr;
kes peremees nisuke ihnuss oli, ega selle juures `teenijad kaua old Lai;
Sedä ihnust ma juba tää Hls;
ku ihnuss `pernane `olli, tu̬u̬ es täi jahu panna [küpsetamisel] leevä `alla Nõo Vrd ihnass,
ihnur2. laisavõitu `raske ja töńsi jalaga ja `ihnsa käemaga [hobune] Mär
kerge `kerge üld;
`keŕge Mar Ksi spor eL/
`keŕde Lei/; komp kerem Kod,
keremb Nõo San V(
keŕemb Har),
`keŕgimp Kam1. a. (suhteliselt) väikesekaaluline `kerge regi;
midä `kerge `paadiga viga `mennä `sõudama;
tüö `vankri mis ise `rautas sie õli `kerge kui vokk Lüg;
`kuivand `aaba on `kerge Vai;
`Kerge just kut kaera kot́t,
äi koalu midagi Pöi;
üks kergitos `kergid `õĺga Kul;
`kerged villa kotti ei jõua `tõsta Tõs;
sii on `oopis `kergemad linad,
pane sada kakskümmend viis peo,
siis soad leesika;
ma olen nüid paelu `kergemaks läind,
kui ma `enne olin Juu;
meie margapu ei `näita enamb `õigust,
nui on `kergest läind Kad;
`kerge kui udu suĺg Lai;
kuusk on kõige `kergem puu. kaśk on `raske Plt;
`kerge kaup (pudukaubad) KJn;
kuurm jäi õige `kergese Trv;
`vaika (puhvaika) om `keŕgemp ku kassuk,
kassuk om jo `kange Puh;
ku `maltspu toores om,
siss om rasse,
ku kuivab,
siss om `kerge Ote;
ku ladvaʔ ütele poolõ,
sõ̭ss saa tõnõots saa `keŕgep (~
`keŕgemb),
tõnõ rasõ˛õmb,
sõ̭ss ei˽saa˽kupu `nõstaʔ Urv;
Lää ti̬i̬ hindä kergembäss (lähen ekskrementeerima) Räp b. mitte tihke, kohev, sõre Tänä oli `kuogi ruog kohe `paksuseld just paras,
nää ku siis `jääväd `kuogid hüäd `kerged Kuu;
`Kerge ku `pärmiga `kerkind Lüg;
oh kui `kerge pöld on – nii εε künda. muld on nii `kerge,
mud́u kohiseb adra ees;
einad on nii `kerged – jo ni kuivad ka on;
ühekorra kut abu piima petti oli,
see tegi supi nii `kergeks Khk;
leva juur tõuseb siis `kergeks,
siis ta kergitab ta ää Muh;
lina tahab saada `rasked maad,
ega lina `kerge maa peäl ei kasva Vig;
kergitab `patja,
kohendab,
teeb `kerges Tõs;
`värske lumi on kohevil ja `kerge Vän;
vill on ilus puhas,
nüid on `easte `kerge Juu;
`kerge lumi,
kohe lükka jalaga laiali JJn;
leivad on `kerged,
`äśti `kerkind Ann;
kui sulab lumi ära,
siis on jo maa `kerge,
vedel VMr;
`kerged maad on liiva maad Plt;
lina oo `keŕge,
ku karva mütsäk,
ei lää `kuiki paĺlu punna `pääle Krk;
`tat́rik `kaśvi `keŕgimbä maie pääl Kam c. (väiksema tiheduse tõttu) liikuv, lainetav (veest) vesi on `kerge sügise `aegu,
kui vähe tuuld on,
nii on laine meres Rei;
meri on `kerge;
kevadi ja talve vesi `kerge. `veikse tuulega akkab `käärima Ris ||
vesi om `kerge `lämmägaʔ ,
talvõl om vesi rassõ Se d. fig psüühilise paineta, muretu moo südä ete `kerge tänä. naa ea `olla Mar; [halb] asi läks `mööda,
on paelu `kergem Kos;
kui sul midägi äste lähäb,
siss om sul süd́ä `keŕge Ran;
mi̬i̬ĺ om rassõ,
süä halutass,
siss lasõ silmäpisar `ussõ,
siss om `õkva keremb Har;
süä oĺl `väega rassõ,
jovva‿s `kuige ollaʔ,
no sai süä `kergep kõ̭iḱ Se2. a. (tugevuselt, jõult, mõjult, suuruselt, hulgalt) vähene; nõrk, põgus; tasane Uni `kerge `nindagu jäneksel Kuu;
tuli `kerge lume ärmetus maha Hlj;
tämä (metsis) nii tasa `laulab,
et sa piad `õige `targu `kuulama - - tämä on nii kuradi `kerge `lauluga;
kui üvägä `kinni `annab,
siis on trahv `kergemb Lüg;
äi möista see `kergest jutust (heaga rääkimisest) midagid,
sii piab ikka üsna kurjaga `latsi varuma;
`kerge tali,
vähe lund Khk;
ma‿p kuule niid enam `kerged (tasast) juttu mitte Krj;
Enne `pandi räime kohe kõvase `soola,
`paergus pannakse esiteks `kergese `soola;
mõni saab `kerge vaevaga Muh;
Taha sõnna `ospidali `kerge irmuga `minna `öhti Pöi;
odra õlut o natuke `kerge,
rukid tegavad tugevamaks Muh;
Sedasi sai `kerge ermuga söömakorra käde Emm;
põle mol suurt vega üht,
see üsna `kerge vega Mar;
sajab `kerged `tuhkjast lund Mär;
lina esteks pannasse liku,
esteks `kergema matuse alla Vig;
põllal inimesed `küntsid,
`viidi kaosiga jahu lient,
`jõutsid küll tehä,
aga nüüd ei jõua enäm inimesed `siokse `kerge `süömisegä tüöd tehä Khn;
et nüüd oo `aigus kergitan või naa `kergemaks läin;
Sügisi on uutsakas maas,
kui esimene `kerge külm Hää;
kõhmab pia - - et esimine pesemine on old väga `kerge Amb;
iga `õhta saivad [jänesed] `kerge piutäie kaali `koori või kartulid JJn;
`kerge tuul Lai;
`keŕge `aige;
`keŕge unege,
`juśtku linnuke makass oksa pääl Krk;
ta (loisukoht) `oĺli `keŕge madalik,
sai `viĺlä tetä;
kui vihma u̬u̬g,
siss võib `keŕgemb sadu `olla Ran;
kassuv om iks roosist `kergemb Kan;
tõõsõl um tu̬u̬sama `haiguss `kerge aʔ tõõsõl väega rassõ Rõu;
kerge hinnaga ~ kaubaga odavalt, soodsalt peremed ikke `vaatavad,
kust `saavad `kerge `innaga `tüölisi Lüg;
Selle (lehma) ta sai ösna `kerge kaubaga käde Pöi;
sain ea `kerge kaubaga kodo Ris;
peremi̬i̬s annab keremä innaga `põrsa Kod;
b. õhuke; napp, väike `talvel ikke inimene `külmetab `endast kui läheb `kerge `riidega `välla Lüg;
`moandi oo lögäne,
piält `kerge sopaga Var;
Jõlm külm,
`kerge `riidegä üsä kõhe olla Khn;
`leikas ja `õmles `kergeid sui-eena`püksa Kos;
`kerged `pilved käivad,
taevas `sõõnas Jür;
kui [õlgkatus] na `kerge sai `tehtud,
õhukene,
sis tema kõdenes rutemalt ära Kad;
ärä mine nii `keŕge `rõõvage `väĺla Hel; [kleit] sai väega hää ta sai vähämb ja `keŕgemp Plv c. fig mittetäisväärtuslik; vilets, kehv, puudulik, pude, habras mool ju kõrva`kuulmine ka `kerge (puudulik) Jäm;
üheksas `kümnes piigistab inimese εε,
vana inimese rammu `kerge Khk;
see `aasta vilja kasu ka nii `kerge Jaa;
lena o `kerge,
ei kinnita kedrätä Mar;
riie on nii `kangeśti `kerge ja rabajas,
ää mädand;
leib oo `tahke ja `kerge,
kõik pudeneb Mär;
`kerge (mullavaene) maa põle ea maa `ühti Lih;
`kerge `kuulmene on sańt `kuulmene Juu;
eks vana küla sies eks sial ole paremad [maad], aga meil siin väĺlatagus eks nied ole `kergemad Rak;
liiva maad,
`kerge on arida,
aga eks saak ole ka `kerge Plt;
`kerge `jouga inime KJn;
`keŕge kõhvatse terä (külmavõetud viljal) Krk;
`keŕge iä vai rabe iä Kam;
Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kerge Räp c. puudulik, vähearenenud (mõistusest) `ninda `kerge `otsaga,
ei `oska midagi teha Hlj;
tämä on lühikese `arvoga ja `kerge mõttega,
tämäl on vähä `arvu Lüg;
Oli ikka küll natikse kergem (vähemarenenud) kut teised Kaa;
naa `kerge aruga tüdrik et Muh;
Oh ta üsna εεste kerge uiduga Käi;
tal `kerge oid `otsas Mar;
tämä oo naa `kerge `mõistusega et Var;
no küll oled `kergest lähänd oma `mõistusega,
ei pea enamb aru kedagi VJg;
si̬i̬ om üit́s `keŕge aruge,
aa laialist juttu,
mis `kohkil ei `kõlbu Krk;
no küll om mehel `keŕge aru,
tapab `tüt́rigulita peräst `endä ärä Nõo;
naeste`rahvid üteldas,
ta - - `kerge aruga Ote;
`kerge pää,
täl jää äi `päähä Se ||
tal üks rui natukse `kergem (puudulikust mõistusest) Jaa3. a. vähe vaeva ja pingutust nõudev, hõlpsasti teostatav või kasutatav vanast olivata `nuoda kived,
nüüd on kett all - - `kergemb `panna `alle VNg;
`kerge on `auku kukkuda,
ärä ronida `raske Lüg;
`Kergemb on omal teha kui teist `käskida IisR;
lestavõrk oli `kerge kududa Mus;
märjem aeg,
siis on ein `kergem ka [niita] Vll;
Sellel lehmal on ikka `kerge sünnitus olnd,
`korda kaks kaŋŋutab ja on käe Pöi;
Kerge teha ja odav pruukida (kergesti purunevast asjast) Emm;
kis juba abielu läheb,
ega sialt `kergemad saa,
lapsed kasvatada ja nendega angeldada Rid;
ta `lennas ea `kerge elo peal,
nää ku paksuks ta läind;
`rätsepa töö üsna `kerge töö,
see üsna `kerge ammet Mar;
Laisk ku soolikas,
midagi ei ti̬i̬ `kergetki Hää;
`alkad alud,
`kerged `lõhkuda Koe;
nüid one `kerge madal ti̬i̬,
ku akab lume tulema,
ti̬i̬b sügäväss ti̬i̬d ja kohevass Kod;
Villa`keträmine om `kergemp ku lina`keträmine Hls;
karu olevet ninast õige `keŕge ärä lüvvä Krk;
liiva tsośs,
– vai ka tsöśs. tsośs om nigu `keŕgemp üteldä Ote;
lähä `kõŕtsi,
võta suutäüe `viina,
saat keremb kodu minnäʔ Har;
saa nu̬u̬t `kergep (kergemini veetav); `kerge elo – suurt tü̬ü̬d ei olõʔ Se b. (hrl komp) (suhteliselt) hea tama oli `aige,
nüid on jo `kergemb Vai;
`kergemad `arsti ei ole ussi aava vasta,
kui kuld raha Rei;
too seda `kergemad (magustoidust) koa laua `peale Vig;
mu naanõ oĺl kah `väega rassõ `haigõ,
põrhõ·lla om jo˽keŕemb Har;
tuul (müüjal) om `kerge käsi –
ostat,
lätt `kõrda Se 4. a. ladusalt funktsioneeriv, kiiresti ja pingutuseta toimiv või liikuv minä õlin vana poiss juo,
aga kui `lauba `õhta tuli,
siis `ninda `kerge ku kerä püü;
`tõine on `kerge mõttega,
igale `puole lähäb,
kuhu `mõtleb;
õli `raske `jalgane [hobune], siis lasi `rauvutata,
aga kui `kerge õli,
siis ei `tahtund `lassa Lüg;
`Neie `aastade `kohta,
`mõtles `kerge (kergejalgne) kui `poisike Jõh;
sellel `kerged kopsud,
selle pärast iiritab [alati] Jäm;
küll mool ollid `kerged jalad Muh;
laalab nii `raske äälega,
ega tal nii ilus `kerge ääl ei ole Mär;
Tüdar oo `meitel `kerged `konti;
Oli `kerge jalaga ja `kerge `suuga. Ei tä vastust `võlgu jätn Han;
kibu teeb keele `kergemaks,
laulu ääle `lahkemaks Vän;
mol olid `kerged sõrmed ja `oskasin teha ka `kõike Nis;
vanaema oli ise `kerge `tańtsija Jür;
nuor lehm `kerge kehaga,
egas vana luom enam nii `kerge kehaga ole JõeK;
obusel jalad nii `kerged all et JMd;
Veski kerge käik tuli kua möldritest. teise möldri seadmise järel õli veski kerge,
käis kui vokk Trm;
ta (peremees) oli virk ja `kerge (liikuv) nagu kirp Pal;
aga om iluss `keŕge liigutusege,
ku `eńge pääl kõńd;
ku `eńgämine `keŕgess lää tagasi Krk;
mia `määrsi lambi õliga ja siss ma `tu̬u̬si et ihu läits nigu `keŕgembäss Ran;
temä om `keŕge egäde `paika minemä,
nii sõnaline ütte `viisi Nõo;
ku maʔ `kerge kihagõ olluʔ,
ma‿less tüüd tennü Krl;
sa olet keŕemb kumardamma,
võta mu piitsk säält üĺess maalt Har;
mant minemä olõ õi hädä `keŕge Vas;
täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle Räp;
`kerge hopõn `kergekeiste sõit ni `kergele Lut ||
kerge käsi ~ käega ~ kergest käest helde(lt); ennatlikult, mõtlematult tegutsev sie old `jälle `ninda `ihnus mies,
ei ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu;
`ansi `kerge `kääga kaik oma varanduse `vällä Vai;
Ermus kerge kεεga Emm;
`kerge `käega `andis raha `väĺla,
see põle seda väärt Mar;
`lüümene tuleb ju üsna `kergest ku `kerged käed Hää;
ema oli `kerge `kääga,
`ańdis `mulle `vitsa Ann;
`kerge `kääga raha `raiskama tüö `peale VJg;
`kerge `kääga kallale jokseb Sim;
käsi on `kergem kui kohus Trm;
`väege `keŕge `käege,
äkilitse vihage,
muutku lü̬ü̬p tõisel Krk b. tundlik; ergas, vastuvõtlik; aldis ue `korvas oppisin lugema,
tämäl oli `raske pää,
mul oli `kerge VNg;
`kerge `pääga,
`kange õppima,
pää võttab `vastu Lüg;
lüline külg köva `kervega `raiuda,
kuid `kerge mädanemas Jäm;
Küll sa oled `kerge minema igase `kohta Khk;
obu on `kerge ära `ehtima;
meri on ermus `kerge `tunma (tuul paneb vee lainetama) Vll;
Ta oli `irmus `kerge ninastama,
kui kedagi midagi `juhtus `ütlema Pöi;
ne täid o `kerged pähe asuma Muh;
`ästi `kerge `kuulma,
aga vana ea sees läheb juhmiks ikke Mar;
ta (koer) oo `kerge `kanda akama Tõs;
`kerge `uskma,
mis riägitässe Khn;
Noored inimesed kui tulepisud,
`äśti ergud ja `kerged minema Hää;
kes `easte kuuleb,
sel on ea `kerge `kuulmene Juu;
nõgi on `kerge põlema minemä Kod;
sial (karjas) pidid kõik kõrvad `kerged `oidma,
vemmal kääs ja `ühtelugu muku litsu Lai;
`kerge `piägä inime,
tal akab ruttu pähä (õppimisest) KJn;
oben om õige `keŕge nägeme,
näep puha ärä mis kõrvan om,
mis taga `järgi tule;
mea ole õige `keŕge `alba `luhti ja `vingu `tunme,
miu nõna om `keŕge `tunme Krk;
ta‿m `keŕge lubama,
aga ega ta‿i täädä toda Nõo;
nii `kerge pää oĺl,
kõ̭iḱ sai ärʔ opituss Rõu;
`häste kuuld,
`kerge `kuuldmisõgaʔ Se Vrd kerk25. fig kerglane, edev; kergemeelne `Kerge nagu `rätsep. Mehe `kõhta nagu vähä `kerge Jõh;
ise on üks `kärme inimine,
aga `kerge `mielega Vai;
väga aĺp,
`kerge olemesega,
albib väga `paĺlo Mar;
tal on `kerge pea `otses,
küll tema on `kerglane. kapsib `siia ja `sõnna;
ise nii kaval ja `kerge `jäoga Juu;
minu lapsed küll nii `kerged ei ole,
jõuad sa muodi järele üpata JJn;
`kerglane on `kerge `puole inime Kad;
`justkui va eblakas teine - - `kerge inimene,
poiśs või tüdruk Sim;
`kerge `piaga tegin selle tüki läbi Trm;
`kerge piä – edevid `aśju ti̬i̬b Kod;
`kerge`meelne inimene on `mõtlemise poolest `kerge,
ta ei kaalu järele Lai;
keps inimene om siante väha `keŕge Pst;
köhkenpöḱs om `keŕge-kaalu poiss Ran;
tu̬u̬ - - aab serätsit `kergit jutte Nõo;
ta tege nüüd ka `sääntsid ebutuìsi ja `kergit tükke Kan;
Kerge meel kui tuulelipp Vas;
Taa om sääne `keŕge inemine,
heigotas uma ihoga Räp ||
pealiskaudne, lohakas Kergest kεεst tehet Emm;
`kerge kääst tehakse,
kui ruttu tuleb teha Kos;
ta om tuiuline vai `keŕge,
pirts parts ruttu ja ruttu Ran Vrd kerk2
kratsima `kratsima,
Kul Kir Var, (ma) `kratsin R,
kratsi(
n)
Jäm Emm Rei;
`krat́sima Vll spor Lä KPõ,
Lai Ran Puh,
`krat́sma Ran Nõo TMr San(-
me)
V(
-mõ Krl),
kradsima Puh Rõn, (ma) kra´tsi(
n) (
kratsi[
n]),
kradsi(
n);
`ratsima,
Khk Vll Pöi Vig Kse Han,
`rat́sima Kse Han Vän Tor Saa SJn,
`rat́sma Var KJn Trv,
-me Hls Krk, (ma) rat́sin (
ratsi[
n])
1. küüntega kraapima, sügama; kriipima, küünistama aga küll selg sügeleb, paneb `kratsima Hlj;
midä sest pääst alalde `kratsid Vai;
kaśs ratsib kääd veriseks;
ta on oma naha `katki `ratsind Khk;
Kõik teki ratsid ää, küün `tõmmab lõŋŋad välja Pöi;
rat́si ja süka naa‿et veri oo taga Vig;
mis sa ennast naa paelu ratsid, sa ratsid enese `lõhki Kse;
`Kratsida ei tohi, küine viha lähäb `sisse Han;
Sead akkasid üksteist na ratsima et põlnd kellegi aru PJg;
akkas pääd `rat́sme Hls;
Katekeste iks mõstass [lammast] üit́s piap kińni ja tõne kradsip Rõn;
Ma‿lõ jala seere˽kõ̭iḱ süüdühädäga veritsess `krat́snuʔ Urv;
kukalt ~ kõrvatagust ~ perset kratsima kitsikuses, nõutu olema; millestki ilma jääma `kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu Lüg;
iline eläjas kratsib ikke perset Mar;
krat́sin kõrva takka, ehk sealt tuleb aru kätte, mis ma teen Juu;
kui `tarkus ots (otsas), siis akkas kukalt `krat́sima Lai;
Krat́s kõrvatagost ja pidi `plaane, et mis nüüd tetäʔ Räp ||
fig Igaüks piab ise oma kärnad kratsima (probleemid lahendama) Hää Vrd krassima22. (linadest) a. kupardama `Kuprad kratsiti otsast ää Jäm;
läbi kammi ratsitasse `kuprad ärä Vig;
kui [lina] sai kakutud, sis `rat́sijad mehed akkast `rat́sima. ja kui sai rat́situd, siis likku kohe SJn b. sugema; siluma ku suurõ˽peoʔ oĺliʔ, sõ̭ss `kääńti tõist `külge ja sõ̭ss iks krat́siti kõ̭iḱ läbi nii Plv;
linno krat́sitass;
krat́si ar lina pund Se3. (maha, lahti) kraapima, nühkima; tasandama [hakkas] `rohtu `kratsima `kääga loomale Jäm; [lapsed] Söid neid (männikasvude) südameid. `Kratsist okkad pääld ära ja söid Rei;
need (särjed) `kratsime soomusest `lahti Var;
siss noid (
puuanumaid)
me `krat́seme ja, et nad ike `puhtass saava TMr;
maad ägligaʔ tasatsõss `krat́sma Rõu;
krat́sliga `kratsõt vai puhastit hobõst Plv4. fig taga rääkima mis sa krat́sid `teisa taga Hag;
nu̬u̬ (inimesed) muud ei ti̬i̬, ku kratsiva üits`tõisi, mia `tõisi `kratsi ei taha Nõo Vrd kraatsima,
krätsima
käsi käsi g käe (
kää,
kεε), p kätt üld (
käži Lei)
1. inimese ülajäse; labakäsi, kämmal suola`tüükad on pisikesed `nüplikud inimese kätel Jõe;
Ega sa oma `rakvere (vasema) `käägä minu parema kää `vasta küll tüöd ei tie;
Käsitä `kiskub,
valuta `vingub,
jaluta `juokseb = tuul; Kääd kui `käiä `vändäd (lühikesed ja kõverad) Kuu;
võttab kää ~
käside `pääle;
`Lõikab `lääväku `kääga `leibä;
Kääd `komparas (sõrmed kronksus); pisikesel `lapsel `prisked kääd ku kakkud Lüg;
`nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni Jõh;
`Rahvast oli vähe kuos,
ühe käe `sõrmedel lugeda IisR;
kääd on `kohmas;
midä sa `plaksudad alalde oma käsi Vai;
kuulab (konutab) käsi pöse all pool `pääva renni `juures;
`sääma kää kinnas Ans;
käsis nii külm Khk;
Kääd on nii pakatand,
nahk on nii kõva ja `karme;
Äi siis saa änam toas käte vahel `miski teha kui juba adr `väljas;
Mõne lapsel oo kääd `sündides `randmest sandik `valged,
`ööti:
surma `kindad kää,
sureb noorelt ää või soab pailu teisi matta;
Käsi nagu suur lasn Pöi;
pisike käsi nagu `varblase jalg Muh;
oh taal oli ää meel,
pani kaks kätt kogu ja tänas ninda et Emm;
kääd vaheliti Kul;
ja mõned olid siis `tehtud naĺlakad,
sured vasakkää `luśkad,
et siis ei param`kääga ei `saagi seda `süia Lih;
Käed nagu küpse karduled ~ lehma nisad (saamatu) PJg;
lapsele õpetase `käśsa `risti panema Tor;
Käed jusku sia sõrad (mustad) Hää;
mehed `trampisid sis pärastiku puha,
ikka ükstese kääst `kinne Ris;
`ańdis (lõi) lapiti `kääga Kei;
käesime temaga käsi oli kääs;
oli `vandund sedasi:
kui ta piaks `süńdima,
olgu ta ilma käsita ja ilma jaluta Juu;
kui `kanda sai kokku `teisi (viljavihke), siis ikke sai üks `kaendla ja teene kää `otsa Amb;
tema kääd on alati rusikas (ihnus) Koe;
mul lõi nari kätte VMr;
kui pahem käsi sügeleb,
siis saad raha,
kui parem käsi sügeleb,
siis annad raha `väĺla;
tugeva `käega mies,
`raske rusikaga Sim;
Meister laiutas kua käsi,
mõistus õtsas Trm; [külm] nõnnagu su̬u̬lvesi `lõikab,
akab kätte;
kui lapsele esimess kõrd `särki `selgä `panna ja pahema käe kädis enne `pantse,
suab pahema ~
pahama käe mi̬i̬s;
kisendäs ja palus käed-küüned `püśsi Kod;
siul oo kardule pudrust käe,
ei viisi nõud näpu vahel `kinni oida;
käe musta ku kooberti;
kate käe kanik ~
kikk (õhuke leivaviil) Krk;
kui karvatse käe,
siss olna ää mesitse õńn;
käsi puusan nigu potil kõru küllen;
kõnnib nigu parun,
käe `perse pääl,
oless ta `lilligi liigutass;
kõ̭ik peeniksed ärräd,
ja tuleva miu inimese`mulda käest kätte teretämä Ran;
sul om ni̬i̬ käe nigu lehmä nisa jälle,
ei pia midägi `kinni Puh;
mul käe om sandiss lännuva,
ei jõvva enämb `lehmä `nüssä;
pua `olli kaalan ja muhve `olli `ümbre käte;
miu käsi om jakust väĺlän;
temä kätel oĺli nii suur käbedus;
võta nüid sääld kate `käega,
kos sa üte `käega `pannu oled (öeld, kui miski on kadunud) Nõo;
pane käe ruhmikule Võn;
ei ole `jõudu käte seen Rõn;
ma `tõmpsi tedä `käega,
et tulõ˽siiäʔ Kan;
Kel laǵa hääkäe päḱk om,
tu̬u̬ saa `ausa mehe Urv;
kes ää suuväŕgige - - tu̬u̬ oĺl käśsigõ kõva `tühvü kah;
ma ti̬i̬ uma katõ käe ja `kümne sõrmõga Krl;
käe`ju̬u̬ni pääl ollõv kõ̭iḱ inemise elu `ülhlen;
miiśs `ku̬u̬li mul käśsi vahõlõ;
ma ei või enämb medägi tetäʔ umist käsist Har;
Esi˽`peeti [vikati] kandsust kura `käega˽kińniʔ ja hüä `käega tõmmati lastuga vikadi terrä;
ku `paĺla `käega [söögilauda] pühit,
tulõ `puuduss;
Es hää käsi tohe ei˽teedä˽miä kura käsi tege;
käśsi otsahn um rassõ [kanda]; ei olõ˽kätt ei˽`jalga,
esi ilmamaa tark =
kell Rõu;
mõ̭nikõrd oĺli˽käeʔ nii ärʔ ramõhtunuʔ,
et või es üless `nõstaʔ;
ei ti̬i̬˽käeʔ inäp midägiʔ,
vana olõdõʔ;
käsildä ja jaluldaʔ,
a üle ilma tark =
kaal,
`minka kaalutass Vas;
täl om `kangõ˽käeʔ ku soel (abitu, saamatu); taa‿m käsist vigalanõ;
kuŕakäe tü̬ü̬miiss (vasakukäeline või oskamatu); `suuga tege suurõ liina,
käśsiga ti̬i̬ ei käo pessäge Räp;
ma˽lätsi - - `paljide kässigaʔ;
kid́si käeh;
ḱäut pümehhuisi,
kumbit käśsiga i̬i̬h;
tuĺl ilmalõkiʔ käeʔ kulakuh;
võt́t latsõ käśsi pääle Se || [kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi ei õle Lüg;
äga mool pole kahed kääd et ma nii pailu pidi `jöudma Khk;
ega mol põle kahesid `kässa mette Mar;
ega mul ometi `neĺla kätt ei ole KJn;
ega mul katte `paari käse ei oole Krk;
ega `mullegi `kolme kätt ei ole Ran;
ega mul ei olõ `kat́si käśsi eiʔ,
üte˽käe ennede Har;
kätt andma kättpidi teretama või jumalaga jätma; kokkuleppe kinnituseks, leppimiseks kätt ulatama tule anna külale kätt ka Vll;
Ole mees,
anna käsi,
lepime ää Pöi;
ta `ańdis kätt ja lubas `kińdlasti KJn;
anna mul käsi,
siss jääp `kindless,
et sa miul tulet Krk;
sääl om kolm `keisret lepitust tennuva ja üitstõstele käe `annuva Ran;
Ei anna ma sullõ kätt,
sul om käsi kärnäh hum Plv;
Tuu jutu pääle maʔ anni uma käe ja kaup oĺl kuuh Vas;
jät́t jumalaga,
ańd mullõ käe Räp;
teretät,
annat käe Se;
kätt laksama ~ lapsama patsi lööma tule onul kätt `laksame,
onu and `saia Krk;
kiä medä ańd latsõlõ,
siss `üĺti et `lapsa kätt kah Har;
käden ~ käe ~ käeh(n) ~ käen ~ käes ~ kähen 1.
peos, käe otsas Kui vähägi igä nuga `oskas joba kääss pidädä siis hagati vähikäsi `paatisi `vestämä Kuu;
Ää otsi vetit,
veti on mo käe Rei;
suur pitk vits `olle kεε;
kui `vörku kududakse,
siis oo kalas ühes kääs ja hui `teises Phl;
kubjal ja `keltrel oli paju tümikas käe PJg;
mul oli veki kibo kää,
natoke `marjo ka sies Ris;
nää,
kaks naist lähvad,
pakid kää Ann;
igal oma puulusikas käe Kõp;
mõõgad on neil kee sis `tahtnd mõõgaga `lüia Vil;
`oitke,
`pernane tulep,
vemmel om käen Puh;
tõesen käen om vikati lüsi,
tõesen käen om käsiläne,
siss keerutat Nõo;
ari om pengi küĺlen `kinni ja [lina]peo om kähen Ote;
ma˽tuĺli lehmägaʔ,
lõ̭ig oĺl käehn Rõu;
väits um alati kurah käeh Plv;
vaŕs oĺl puust,
tu̬u̬d hoiete käeh Räp;
krandaśs om käeh Se 2.
labakäe, randme või käsivarre ümber, labakäe või käsivarre katteks olema kui `kindad on kääs,
sis on sue Jõe;
kää võru on kääs Jõh;
`antskad kääs Vai; `
käised olid kääs,
nied olid vist `väĺla õmmeldud Kos;
ohakaid kitkuti kinnas käes Trm;
käetuĺbid one käen,
tuul ei lõhu nõnna käe `selgä ärä,
kui võtad kardulid Kod;
mul˽`kinda käeh,
mullõ ḱulm ei olõ Se;
käde ~ kätte 1.
pihku, käte vahele, käe otsa üks läks `parsile,
`toine ans maast [viljavihke] kätte ~
käde VNg;
ei saand midägi käde,
`miska oliks `viskand Vai;
kui kena `kaika käde saa,
lähe [ussile] kallale ja anna `pihta ka Mus;
vöttis ohjad tugevast käde Vll;
aerud kätte ja `tõmbama Muh;
näppaja inimene,
tea mis käde kahmib Rei;
võtame rähäd käte Vig;
võta laps oma kätte,
oia süles iluste PJg;
ma võtan korvi kätte Kei;
isamees `ańdis viinapudeli pruudi kätte Juu;
ma‿i või anguvart kättegi võtta VMr; `
murtsin metsast ia madjaka kätte,
muidu kuerad tulevad kallale Kad;
tämä ei võta kurikad kätte Kod;
nii `paĺlu kihulaisi `olli et,
mia es saa muedu tulla ku `võt́si lepäossa kätte,
tollega `laŕpse Nõo;
pruudilõ `ańti siss luud kätte,
siss `pańti pruut́ tarrõ `püh́kmä Võn;
murrõti säält [leiva] küllest `peoga egäle ütele oma tükükene kätte ja sü̬ü̬di Ote;
`mõtle laits võtap luśka kätte ja mulistap pääle `sü̬ü̬ḱi Rõn;
Üt́s nakass [kangast] `nitsele pandma,
tõnõ and takast `langu kätte Urv;
võta nui kätte,
ussõn om `nilbõ,
muud́u satat mahaʔ Har;
väits ei˽saa˽`häähä kätte kunagiʔ Plv 2.
labakäe või randme ümber, labakäe või randme katteks panema mie panen täguskad kätte Vai;
`palju käsi `ollid `kirkus,
seal es `panda `kindud kätte Muh;
tämä ei tee sukka ei kinnass,
õmal ei õle `kindid kätte `panna Kod;
käe tuĺbi,
ku kohekil ti̬i̬ pääl läits,
siis `panti kätte Krk;
`surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küpäŕ pään Har Vrd kätte; käest 1.
peost, käe otsast püt́t kukkus käest maha Muh;
`tõmmas kääst `lahti ja pani `irmsa valuga teśte rukkisse VMr;
tuul viis rätiku kääst Plt;
kivi `anden üitstõśte käest üits üte kätte tõine tõise kätte sõni ku lossi manu Krk;
kaśs tõmmass mul `karna·psti lihatüki käest ärä;
poosil `olli raamat käest ärä `võetu Nõo;
`katlakõnõ libahtu käest `maaha,
lät́s `kat́skiʔ Rõu 2.
käte ümbert Ta vettas `kindad kääst Kaa; [võtad] `kindasõrmist `kindi,
kui sa kääst ää `tõmbad Muh;
ma `tõmpsi `kinda käest mahaʔ Har 3.
(lisasöötmisest laudas) sie (lehm) on kääst `süödetud Lüg;
keda nied `luomad `karjamalt `saavad,
käest `anna muudkui `juure IisR;
loom ep toida ennast karjamalt,
ikka aeavad `öhta kεεst Khk;
loomad oo käest saand,
karivad ja keppovad kojo Mar;
sügise saavad loomad käest Tõs;
kui `rohkema `jälle kääst anna,
eks siis suab napi pärast üheksa [liitrit piima päevas] KuuK;
lehmäd saed käess,
ańnid üväss `piimä Kod;
kaśs on `õppinu käest `saama Äks;
ku na (sead) muan käüsiv,
käest `anti ka vähä lakatsit Krk;
käest andass ommuku varakult ärä Hel;
miul om niipaĺlu käest `anda,
et ei ole vaja `lu̬u̬me nii vara `väĺlä `aada Nõo;
vanast `laśti `lu̬u̬me kah keväjä kulu `pääle,
kui enämp midägi es ole käest `anda Kam;
śjoo elläi õ̭ks om saanu käest,
śjoo olõ õi `huupi illośs Se 4.
(koos adjektiiviga viisiadverbina) ei sie ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu;
`kangru kaŋŋaspuid `eetase nönda vähest kääst olavad Khk;
Mis kergest kääst saadud,
see kergest kääst läind ka;
See reha oo ka üsna jämest kääst tehtud;
jahu oli püsut napist kääst Kaa;
Kergest kεεst tehet (kiirustades, lohakalt) Emm;
käest saanud napsi võtnud Jutt soras hüäst,
sie oli vist vähä kääst saand Kuu;
ta täna käest saand Mar;
käest kätte ühelt teisele suur kepp käis käest käte Vig;
kiva `antud kääst kätte,
kui kedagi ehitatud Lai;
tüdruk käind kääst kätte Plt;
ega meil tunnistajat es ole,
miä käest kätte anni tolle raha;
kudass meie vanast eläsime käest kätte (üksmeelselt) Nõo;
tiiät küll,
ku üt́s asi käest kätte käüse,
sõ̭ss täl ei olõʔ `õigõt `kõrda Plv || [rukist]`lõika käess kätte,
siis‿o tasane si̬i̬ esi Kod;
ei tohi üitsütest ette minnä,
piäp käest kätte `põimma Nõo;
peost ~ suust suhu, käest kätte 1.
(laristamisest) suust suhu ja kääst käde ja palavald `perse Emm;
see läks üsna peost suho ja käest kätte Mar;
eläsiv nindasa·ma peost suhu ja käest kätte Krk 2.
(üksikasjalikult) räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte,
aga sina aru ei saa Mär;
ta räägib `talle suust suhu ja käest kätte KJn;
omast ~ oma käest 1.
endal olemas Iess ora,
`keskel kerä,
taga `käärid omast kääst = pääsuke Kuu;
`astri `taimed õlid oma kääst võtta Lüg;
si‿`
asta (tänavu) omast käest leib Vai;
Koorm `oksi `talve koju tuua,
regi omast käest Pöi;
Obo `raskõ pidädä,
aga üsä iä kua,
ku ta omast käest võtta ond Khn;
Egas vanasti kedagi ostetud,
kõik suuremad assad olid omast kääst Kei;
mis viga `süia kui suu omast kääst Trm;
saeva rubla kaitskümmend kopika päeväss,
sü̬ü̬k `olli omast käest Ran;
oĺl iks `hindäst vai umast käest võtta Räp 2.
enda poolt `kieräb `tõisite `uopis sene juttu,
paneb omast kääst `juure Lüg;
Omast käest ma‿i `anna punast koppikatki IisR;
linnast `toodi vörgulinad,
käbid tulid omast kääst `panna Pha;
ta lubas `mulle `soola omast kääst `anda Juu;
`tehti ise oma kääst `küünlad VMr;
säŋŋi pidi peigmes oma kääst tegema Kad;
poiss lubass omast käest `suhkru `tuvva,
et keedäme `mu̬u̬si Nõo;
omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote 3.
oma kogemusest Omast käest tiad,
`paĺju suppile `suola `panna IisR;
`tiatsin seda juba omast käest Plt;
käega ~ kätega 1.
käsitsi egä siis õld `angusi egä siis õld midägi,
me käsidega lahutasima [sõnnikut] Lüg;
se on käsigä `kuotu ja `poimitu Vai;
rukiõled [katuse tegemiseks] `peavad olema kätega niidetud,
et `vihku võtta saab Mih;
jahve kividel pidid `jahvama käsiga Hää;
ega ennemalt masinad old,
kõik `kääga õmmeldi Ann;
esi`otsa sai [sõnnikut] ikke `kääga `laotada,
a pärast akati argiga Pee;
erne kisuti `käega Trm;
pidi kikk kätega `niitmä ja `riismä Trv;
leevä juur klopiti kätega `enne `kastmist läbi Nõo;
Ku mina `lat́ske ja nu̬u̬r oĺlin siss puha `käedega tet́ti sedä tü̬ü̬d TMr;
vanast `peśti kõ̭iḱ rihe˽käśsigaʔ;
kõ̭iḱ `hammõ ummõldi käśsiga Har;
käśsiga˽`peśti vili Rõu;
mu `aigu `umbliva `rätsebä˽ka vi̬i̬l `käegaʔ Vas ||
sul om õks lihm paĺlu rammutsõp ku mul,
sul om nigu konagi `üt́si käśsiga peet́ Har 2.
kättpidi `jätsid `kääga jumalaga Jaa;
Tennäs käega Räp;
oma käega ~ kätega 1.
ise; enda tahtmise järgi joulute aeg saab oma `kääga liha vötta,
muul ajal `anti ikka jau pärast Ans;
oma kätega tehtud Khk;
tal ikke `leibä oma `käega võtta (on teistest sõltumatu) Mar;
liha `ańti nagu kuke noka täis,
ega oma `kääga `tohtind võtta Juu;
ta on kõik nied `uoned oma `kääga teind VMr;
surm ei ole oma `käega võtta Ran;
panõ noʔ uma `käega paigalõ,
säält om sul hää võttaʔ Har;
Võtaʔ õkva uma käega,
sõ̭s ei olõ peräst nurisõmiist Räp;
oma käte (ja) pihaga ~ pihtega füüsilise tööga tämä õma käte`pistegä (pihtadega) tiänib `leibä Kod;
oma käte `pihtega tegime [kõik tööd] Vil;
mõni leśk naene käte ja pihage toit ennäst,
kel `kustki muud `sissetulekut ei ole Hel 2. fig Asi `olgu aus,
käsi `olgu puhas ja inimene `otsekohene;
Käsi `puusass,
täi `pungass (laisast inimesest) Kuu;
Kui käed `käivad,
siis vats `naurab Lüg;
kääd `tieväd südäme järele,
`eigä südä tie `kässi järele Vai;
käte varal,
oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk;
Kuidas sa ometi nii `ilma kätteta oled,
äi sa `jäksa mitte üles `tösta,
mis sool maha kukub Rei;
Kelle käed sitaga,
selle suu saiaga Hää;
Mis ma annan,
käsi tühi,
teine paljas Ris;
mina ei soa `sõnna kedagi parata ega kätt ette `panna (takistada) Juu;
Kellel kääd,
sellel kalad,
kellel jänu,
sellel jalad Amb;
käsi on `kergem kui kohus (hõlpsam lüüa kui kohtusse minna) Trm;
ärä pühi õma käsi minu `külge (ära puutu, ära löö); `ju̬u̬mine läks nõnna suuress,
et tämäl aga kaks kätt (jäi vaeseks) Kod;
käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk;
käsi olgu puhass `võõra varast ja suu võlsist tühi Hel;
südä täis lääb,
siss `tõmbap käest (lööb) Nõo;
Käsi puusan,
täi pungan Urv;
Käsi enda poole kõvvõr (ahne); `pernaasil om kõigil käe tü̬ü̬d täüś;
käeʔ `tü̬ü̬ga kińniʔ Har;
aitu·mma,
küll mä küünü,
mul pikk käsi Räp |
Mis pahemb käsi tieb,
paremb käsi ei pia `tiadama (mehele ei ole vaja igast asjast aru anda) Lüg;
ega vassak käsi seda või teada,
mis param käsi teeb Juu;
Kural käel olõ õi˽vaja teedäʔ,
miä hüä käsi tege Rõu;
Mis ää käži teǵe,
taad kura käži ei tejä Lei | [Omatehtud esemest öeld] Mes käsi tege,
sen kaul `kanda Kuu;
midä käsi tieb,
sedä suu süöb Lüg;
kudas käed kärnatsed teevad,
nii perse `vaene piab Aud;
Mis käed kärnased teevad,
küll perse peenuke piab Hää;
kuda käsi ti̬i̬b nõnna kaal kannab Kod;
kud́ass käsi käänäb,
nõnda piht piäb Ran;
Nigu uma käsi käänd,
nii uma perse pedä Urv;
Miä uma käsi käänd,
tu̬u̬d uma kaal kand Rõu;
käsi täis keretäis mia nakassi `vasta,
siss `olli miul käsi täis;
laosut sa sõna `rohkemb,
om käsi täis Nõo;
käsi pikän (mangumisest, norimisest) opetaja oodap kirjutuseraha,
käsi pikän Puh;
ega joodik ei `keelä et,
ärä anna,
iks käsi pikän et anna Rõn;
Käsi pikäh (tahab igalt poolt midagi saada) Räp;
käsi peseb ~ mõseb kätt ~ teist (vastastikusest abist) `Toine käsi peseb igä toist Kuu;
Käsi `pesso kätt,
siis `saavad molemad `puhtast Vai;
teine käsi peseb ikka teise kää `puhtaks Vll;
üks käsi peseb tõiss Kod;
käsi mõsep kätt,
ku sa tõesele ääd ti̬i̬d,
siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo;
käsi kätt mõsk,
mõlõmbaʔ oma üte `valgõʔ Se;
käed kõhus laisk siruta kääd kõhust `väĺla (liiguta kiiremini), siis lähäb töö Lai;
temä oiab käed kõhus KJn;
ei saa käse kõtust `vällä Krk;
käed ~ kaks kätt kõrvas ~ töllus ~ vaheliti tööta, tegevuseta `Töllus kättega `seisab IisR;
Mis sa vahid kääd vaheldi,
kut va laisk inimene Kaa;
võiks jo kaks kätt vahelutte seista Muh;
seisab `peale käed `kõrbas,
eks sa tee koa kedägi tööd Mar;
`varda kot́id olid kellega `vardu sai kududa,
ega sedasi põln,
et sa köisid kaks kätt `kõrvas Aud;
seesab mutku kääd kõrvas,
ei tee kedagi Plt;
käed taskus ~ karmanis id rahvas pańd kat́s kät́t `tasku,
lätsivä˽Venne`maalõ Räp;
ḱäu käeʔ karmanih,
naańe tege [tööd] Lut;
käed kihelevad ~ sügelevad 1.
(virgast) kääd sügelevad töö järel Han;
Temäl käe nigu sügelevä tüü järgi Nõo 2.
(riiakast) Käed sügelevad,
tahaks `sellele pikki `kõrvi virutata IisR;
Kääd kihelevad,
äi või `olla Pöi;
Kui kääd sügelevad,
siis tahvad teise kallal `minna Han;
(nagu) teine ~ oma ~ hea ~ parem käsi (abilisest, ka tarvilikust tööriistast) sie laps on mul nagu `tõine käsi Lüg;
Koduväi - - on `mulle paremast käest IisR;
See [inimene] on ju änam kut oma käsi Pöi;
mo param käsi läks ää kõrvast Mar;
laps on mulle juba teisest kääst VJg;
miu esä `olli `väega laisk,
mia olli nigu tõene käsi täl Nõo;
tütäŕ om mul alasi kuʔ ää käsi `käskõ Krl;
śjoo lat́s om mul kui uma käsi;
tuĺl mullõ kui tõõsõst käest Se;
kätt pikem ~ pikemaks abiks Sa oleks juba kätt pikemaks olnd,
aga lähed `jälle ära Rei; [
lat́s]
um joʔ pikemb kätt Plv;
niguʔ uma käsi olõss uman käen (hea läbisaamine) Räp;
kätt (koos adjektiiviga) 1.
võitu, -poolne vabadikku `naised,
nied olivad `kehva kätt (vaesed); sie oli `piendlast kätt (väikesevõitu) VNg;
rumala kätt inimine;
`vaivast kätt (viletsavõitu) mehed oma `tüögä,
`uhket kätt mies;
sie `naine õli ka ise `niskene vähä `kerget kätt (kerglane) Lüg;
`uonuke inimene,
`veikest kätt,
`lahja Jõh 2.
(viisi- või hulgaadverbina) `Laapima,
sie o `kerget kätt `vaide üle `tembama,
`olgu `pühki˛ess vai `pessess;
`Lüüä heneläss `külgi vai `puusi˛e `müädä tugeva kätt üks hüä plaks;
`Esteki [vajutas] tasa`hilja,
sis vähä`haavalla tugevamba kätt;
Vade neid `norssisi o küll meress `oitegi tugeva kätt ja kohe ilusad `suured ka `teised Kuu;
kätt ~ käsi (ära) andma kihlama annab kεεd εε,
`kehlab ennast Emm;
keisid kirikus kätt `anmas Mar;
sel pruudil on ju käsi ~
kääd ära `antud VJg;
kätt lööma ~ vedama 1.
kihla vedama `lüöväd kätt kõhe,
`kumma valitsus `õigest jääb,
`kumma valest Lüg;
`löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm;
`viame kätt,
et õige on Hää;
lööme kääd selle `piale,
et sa võedad Kos;
muidugi `jälle käśa lõivad,
et tema ujub nii `kaugele Lai;
löönuva käe,
et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran;
Ants üteĺ:
olguʔ sõ̭ss toobi kulla pääle ja `leiväʔ käeʔ kokko Räp 2.
kokkuleppe, tehingu kinnituseks kätt andma kaup on `kindel,
lööme kääd kogu Vll;
obo oo ostetud,
käed oo `löödud,
liik oo `joodud Mar;
me lõeme selle `peale kätt,
et ta lubas `truuste `anda Juu;
`tõutasin kätt `lüies,
et sedamaid ma tien VJg;
käeʔ `lüüdi joʔ kokku,
kaup om tett Krl;
`lü̬ü̬di käsi kokku,
siss maśs `ośtja `müüjäle raha kińniʔ Har;
jutt om aet,
käsi ĺüüd Se 3.
kihlama keisid kirikus `kässa `löömas Mar 4.
(imestamisest) Seike asi paneks igaühe käsi kogu lööma Kaa;
Löid kahte kätt kogu Emm;
tu̬u̬ löönu ike katte kätt kokku,
et või õnnistegijä inimesekest Nõo;
käsi kokku panema kihlama nüid on kääd kokku `pandud,
`ööldi siis kui isamees `issameie `loetud sai,
siis akati `viina `jooma Juu;
käsi lahti ~ valla ~ koost ära lööma (kihlveo, kokkuleppe, tehingu tunnistaja poolt) üks lööb käed koost ää Muh;
kui `kihla lõid,
siis lõid kääd kokku,
käämees lõi kääd `lahti Juu;
Me leime käe. Ants om tunnistaja,
temä lei käe valla Hls;
kui millegi `pääle lepiti,
siss `oĺli tunnistaja man,
kes käe `valla võt́t Nõo;
kätt kaema ~ katsuma ~
vaatama ennustama `mustlane `katsub kätt, `ütleb kas saad mehele Lüg;
siin oli üks Tuavet,
tema `voatas käsa Kad;
küll `õlpsa raha`ti̬i̬nmine,
kaeb kätt ja,
jälle viis rubla Nõo;
ma kai su kätt,
kas sul om `õnnõ Krl; `
aŕbda kaie ḱätt kah Lei;
käed ~ käel ~ kätel ~ käsi käia ~ liikuda laskma kiiresti töötama `kõikide kääd käigu,
aga meie tüö `jõutku Jõe;
`naised lasevad kääd `liikuda Lüg;
Kes ikke jõudis kässa käia laska,
see korjas ikke õhtasse ulga marju PJg;
`laske aga nüid `easte kääd `käia,
et jõuame selle töö ää teha Juu;
lase käsi ~
kääd `käia,
tie `kärmemast VJg;
lahe kätel käedä,
et ei jää `uimama Kod;
ti̬i̬ ti̬i̬,
lase kätel kävvä Hel;
tu̬u̬ käsi käib sul,
`õkva nigu üits lind `lendäb Nõo;
lasõ˽`ḱävvu ḱäel Se |
Kätel valu `anma Han;
käed käima ~ tööle panema tööle hakkama mis sa muidu kuulad,
pane kääd `tööle Khk;
ma panin oma kääd `tööle ja akkasin `peale,
nõnna et see töö pidi `tehtud `soama Juu;
Pane aga käed käima,
mis sa ootad Tür;
Pange käe `käimä siis saade ennembide õdagule Nõo;
käsi ~ kätt (töö) külge ~ manu panema ~ pistma tööst osa võtma, abistama akka `juoma ja ei pane kättki tüö `külge Vai;
Pole teist-kolmat oma kätt sönna külge pand Kaa;
ei tema eese `käśsa töö `külge pista Mär;
sinä ike pissäd käed `külge ja `aitad minuda Kod;
pane käe `küĺge,
mis sa vahit;
ega `seismine ei massa midägi,
pane käe tü̬ü̬ manu Hel;
ma viĺläteräkse niidi,
`kartuli võti,
aga temä kätt `küĺge es pane Ran;
laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har;
pane˽käeʔ `külge,
naka˽`tüühü Räp |
ei hakkagi sen kääd kuhugi `kinni (ei sobi ükski töö) Kuu;
Nimepidi et ta tü̬ü̬s on,
aga kätt `sirgu ei aja (ei tee) Hää;
minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt,
ma en taha käśa `panna tämä aśja `külge Kod |
Mu käe ei olõ vi̬i̬l võ̭õ̭ra vara külge lännüvä (ei ole varastanud) Räp;
käsi külge ajama käperdama; lööma aab käed tõesele `külge,
ei jätä tõiss rahule Kod; (kellegi) peale ~ vastu kätt tõstma lööma ma põle küll kätt tä `peale tõstnd Mar;
mina ei ole tema `vastu kätt tõst VJg;
umma kätt ma timä `vasta `tõstnu ei olõʔ Räp;
nagu käega ära võtma hetkega vabastama (millestki) nagu `käega valu ää `võetud Muh;
nõnna nagu `kääga võt́tis ära [valu] VMr;
nagu kätega tehtud ilus, korralik lill nagu kätegä testod Kod;
kõik obese ilusa nigu pildi,
`juśtkui kätega tettu Puh;
taa‿m nigu käśsiga tett Räp;
kätega selgeks tegema peksa andma Kui `muidu ei saa,
siis `tiema vai käsidega `selgest Jõh;
Teeme kätega selgeks Kaa;
kätega rääkima lööma, kaklema –
Kaa;
käega heitma ~ (takka) lööma ~ viskama ükskõikne olema; millestki loobuma lei `kääga sene juttu `pääle,
sie jutt ei õle `õige jutt Lüg;
Ta pole sest oolind midagid,
eitis `kεεga sene `pεεle Emm;
ää pane tähelegi,
mes nad `rääkväd,
löö `käega takka Mar;
`Kääga ei või `lüia kui `alguses mõni töö ei lähä Han;
pärast lõin `kääga,
ei tia,
mis sie minu asi on VMr;
tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod;
ma `viska `käege ja lää ärä Krk;
mes sä sitta kahitsed,
lü̬ü̬ `käega,
las läits Ran;
`viska `käega,
asi tettu,
sulle temä `kraami vaja Nõo;
ku midägi `halva um,
hiidä˽`käega,
neeläʔ `alla Rõu;
ma hiidä `käega‿nõ Se;
käega ~ kätega kaeda ~ kobida ilmne, päevselge si̬i̬ oo `käege kaia,
et si̬i̬ võle om Krk;
mitte ülekohuss kotin ei saesa,
temä‿m `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä Puh;
Si̬i̬ om jo käega koppi Räp;
käega katsuda 1.
lähedal Puod on kohe nüüd meil `käägä `katsuda,
ega `sinne menu midägi `aiga oda Kuu;
Surm õli kõhe juo `kääga `katsuda Lüg;
Kui kalad vee peal pesevad,
on vihm `kääga `katsuda Pöi;
oh see oli üsna `kääga `katsuda,
pole mitte `kougel olnd end Emm;
silmaga `nähtav ja `kääga katsotav LNg 2.
ilmne, päevselge sie on `õige `käägä `katsuda,
et näväd `vargad `onvad Lüg;
see on `kääga `katsuda,
et ta on varastand Juu;
see on jo `kääga `katsuda vale Plt;
nagu ~ kui käega äkki, otsekohe Nuo oli ia `tohter,
nigu `käega `mõistas valu ära võtta IisR;
nagu käega valu ää `võetud Muh;
Tukkujatel õli uni kui käega pühitud Trm; (kahe) palja ~ tühja käega, paljaste ~ tühjade kätega 1. kingituseta, külakostita; pistiseta Ega sis `sinne peresse,
kus titt on,
kahe `palja `käägä `mennä Kuu;
tämä ei tule `palja `käägä,
alati tuleb kimp kääs,
komps `kainlas Lüg;
äi `meiteld saadeda `tühjade kättega kedaged εε Käi;
Mis sa saksu tüh́ja `käega teretad,
sellest põle abi Hää;
ega ma siis ka tühjä `käägä mend,
ma vein sinne värsket kala KuuK;
ega tüha `käega ei `mintud [pulma], `võetas `kõike:
liha ja `leiba ja võid ja `kõike mis `oĺli SJn;
ma tulli si̬i̬kõrd periss `paĺla `käege,
mul es oole midägi tuvva Krk;
poig tuĺl kate `paĺla `käega,
mitte midägi es tu̬u̬ Nõo;
ma˽lätsi paljalt `paljide kässigaʔ Se 2.
varanduseta mugu käsutedi inimese suure masina `pääle,
mine kate `paĺla `käega Ran;
siss `paĺssi küll,
et jummaĺ saada˽tedä ka˽nii `paĺlõidõ käśsigaʔ,
niu˽timä mi˽saat́ `paĺlõidõ käśsigaʔ Har;
`paĺlidõ käśsiga saadõti inemiseʔ `võ̭õ̭ralõ maalõ Rõu 3.
(kaitse)vahendita, relvata; tööriistata mis sa `paĺla `kääga `kuertele teed,
kedagi kää ei ole Mär;
lähäb `paĺla `kääga tigeda puĺli `vasta,
võtt ometi `miśkid kätte VMr;
`paĺja `kääga võttis [metslooma] kinni VJg;
ma `paĺla kätega kaabiss ta üless mulla sehest Ran;
kahe käega 1.
kõvasti, tugevasti laits ois kate `käega emäst `kinni Puh;
Tu̬u̬ um sul hää kotus,
tu̬u̬st piä˽katõ `käega kinniʔ,
`küüd́si ja˽hammastõgaʔ Rõu |
mõni om nii ahne,
kui mustikil om,
siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo 2.
meeleldi, lahkelt katõ `käega˽võt́t `vasta Se;
kahel käel 1.
südamlikult jättis mind kahel kεεl jumalaga Rei 2.
meeleldi, lahkelt Akuraad töömeest vetab egaüks kahel kεεl vastu Emm;
see inime võtaks mo kahel kääl `vastu,
kui ma läheks Ann;
võtab katel käel `vastu Trv;
kätel käsitsi paĺlalt kätel om [rukkilõikus] `raske tüü Trv;
kätel ~ käte peal kandma hoidma, hellitama nii armas,
et kannass kätel,
pärast jätab maha,
mine kus juudas Pal;
ta kannass või kätel tedä ütte lugu Trv;
ois oma `pruuti,
oless tedä vai käte pääl `kannu Ran;
kätes, kätesse 1.
hoole, meelevalla all(a) tema kätes veel töö kasvab,
aga teised ei soand akkama Kei;
talu jäi päriselt `võerasse kätesse JJn;
süda kohe rahul,
kui tiad,
et [loom] ikke `iades kätes on VMr 2.
käte vahele, sülle Lat́s harinass sul `käśsi,
sõ̭ss ei˽saa˽mant kohegiʔ;
Ta‿m õigõ˽vaga `lambakõnõ,
`käśsi harinuʔ Urv;
kiä `käśsi harinu kaśs om,
tu̬u̬ käü alasi inemiisil `riśti jalun `ńaugun Har;
võtaʔ lat́s `kässi Se;
käe all, käe ala ~ alla ~ alle 1.
läheduses, lähedusse, hoole all(a); teadupärast ta on arsti kεε all Emm;
tä suri ühnä mo kää all ää Mar;
tükib [sirbiga lõigates] tõese käe `alla,
ei taha kõvass tü̬ü̬d tehä Kod;
uma käe ala panõ,
`hindä tiiu (teadu) ala Se 2.
ülevõimu, juhtimise, eestkoste all(a), vastutusel(e) `tõise kää `alle ma ei `anna `ennast;
mies on `naise kää all,
ei saa oma `rehknoga akkamaie Lüg;
naine on ju ka mehe kää all Vll;
ta sai ta käe all `vaeva näha küll Mar;
tõõsõ käe ala olõ saanuʔ noʔ Se 3.
tarvitusel, kasutusel see [tünn] `ammu juba kää all olnd,
`kuskis vee all Vll;
käe järele ~ järgi ~ perrä teadmist, tahtmist mööda; käepärast, kättesaadavale pane oma kää järele Lüg;
pane eese käe järele ää Mar;
Kodu mul kõik oma kää `järgi ja tuttav,
mõjal kõik võeras Jür;
kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr;
Ristiema on teda oma käe järele kasvatanud Trm;
sääsi kõik oma käe `perrä Ran ||
tämä (lahke müüja) käe järele lähäb lu̬u̬m edesi (areneb), annab `lahke `käegä,
kellel vali kade käsi one,
ei lähä lu̬u̬m edesi Kod ||
`Õmlus on mul `nüidki viel kää `järgi,
aga eegeldus ei paśsi Jür;
käe peal(e) ülevõimu, meelevalla, hoole all(a), vastutusel(e) `tallitaja kää pääl õli sie asi,
tämä vei `aamid ja tõi rattad Lüg;
Teine mees `maksis `kautsjoni `sisse ja võttis mehe oma kää peale [vangist] `välja;
Kõigi kää peal äi kasu loomad Pöi;
puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja [ehitamise] `kauples `eesä kää `peale Mar;
ma usun seda sinu kää peale VJg;
ma võt́i uma ḱäe pääle `vällä Se;
omal käel, oma ~ enese käe ~ käte peal(e) ~ pealt, oma ~ enda käele, käelt oma tööga; iseseisvalt, teistest sõltumata isa surd ärä ja poig siis akkand ka oma kää‿päl elämä;
Külä eli henesä kääll - - sis jo `käüdi salamiste alade `Suome vahet Kuu;
eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast;
lüöb oma kää `pääle,
lähäb isa `juurest `vällä Lüg;
lapsed olid oma kää‿pel `välja läind Khk;
Noored pidada see kevade ka oma käe pεεle akkama Kaa;
eks poeg `tahtend koa oma `käele elama akata Pha;
käte pääl elama,
ennast `kümne küinega `toitma Rei;
ta elab eese kätte ~ käe peal,
eks ta `nõnna saab,
kuidas ta ise jõuab `teenida;
ennäst käte peal `toetma Mar;
lapsed on kõik oma kää peal,
mul põle neist muret Juu;
kes omal käel elas,
eks see õld ikke omaette peremees;
Kui õli sepatöö `seĺgest õpitud,
siis akkas oma käe pial tööle Trm;
mina ole arinu oma käe pääl elämä Nõo;
Oĺl ka `rätsepä käealunõ,
seenis ku joba uma käepäält nakaśs `umblõmma Urv;
uma käe pääl õks eläde,
kui päiv üle saa,
ega tu̬u̬d `kiäki ei ot́si eiʔ Har;
naaśs umal käel elämä Plv;
Mari nakaśs `hindä kotsõlt elämä vai `hindä käelt Räp;
timä eläss ummi käśsi päält,
uma `ḱümne sõrmõ päält;
uma käe‿pält sü̬ü̬t hinnäst Se3. (iseloomust, käitumisviisist, toimekusest) hea ~ hüva käsi usk positiivse mõjuga, edu tagav tegutsemine Ma valitsen `sulle `põrsa,
mul on ia käsi Jõh;
menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk;
võta sa kõige `enne,
sul on ikke ia käsi old Sim;
kel one üvä käsi,
selle käe järele lähäb egä asi edesi Kod;
helde käega helde üks väga `elde `kεεga inimene Emm;
anna `elde `käegä,
et põrsas edesi lähäb Kod;
tõene tütär om `eldede kätega Kam;
Tiä om nii `helde `käega,
et kõ̭iḱ viimätseni jaga `hindä käest ärʔ,
sõ̭ss esi om nällän Urv;
jõudsa käega kärme sie one `joudusa `kääga inimene,
`kärmest tieb ja `kärmest lüöb VNg;
kerge käsi ~
käega 1.
kakleja, riiakas `kerge käsi `keiki `lööma Khk;
Ta oli noorelt ikka `söukse `kerge `kääga Pöi;
Ilmast `ilma käsi seĺlas,
alati lü̬ü̬b `teisi,
`kerge käsi Hää;
ta on nii `kerge `kääga teist `lööma Juu;
`kerge `käegä ja äkise vihaga Kod;
Karla om `kerge `käega,
pańd Jaanilõ katõltpuult näh́vi ar,
es olõʔ asigi Vas;
Mul om kerge käsi (ähvardavalt) Räp 2.
virk täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle;
tü̬ü̬ man piävä `kerge˽käeʔ olõma Räp 3.
helde oli `kerge `kääga `andma Kos 4.
kergemeelne, mõtlematu `ansi `kerge `kääga oma varanduse `vällä Vai;
`kerge `käega `andis raha `väĺla Mar;
kinnine ~
kinniline ~ kinninane käsi 1.
ihnus Sie `kinninase `käega vanames,
`uota sa,
et `selle käest `keśki kedagi saab IisR 2.
tal on kinnine käsi (töö ei edene) Kad;
tõne saesap man ja ei piśtä kätt koheki,
tol ommava vana kinnilise käe (saamatu, oskamatu) Kam;
kinni(se) käega ~ kätega, käsi ~ käed kinni 1.
saamatu üks `kinni kätega inime Jäm;
Tal oo käed `kińni,
ti̬i̬b tü̬ü̬d küll,
aga si̬i̬ tü̬ü̬ ei lähä ta käe edasi Tor;
ei saa akkama ühe `tüöga,
`aeglane,
nigu kääd `kińni Sim;
si̬i̬ `seante `pehme `tü̬ü̬ge,
`kinni kätege Krk 2.
ihne, kitsi on üks `kińnise `kääga inime,
oma kääst ta teese kätte terä ei anna;
teese käsi põle `ilmaski `kińni ja on tal `kõike küll Juu;
Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega Trm;
teine on `elde `kääga inimene ja teine on `kińnise `kääga Lai;
ei `ihnu `anma teeśele,
temä käsi on `kińni KJn;
temä käsi oo kinni,
temä ottigi midägi tõisel anda ei taha Krk 3.
tegevuses takistatud Poariks `oastaks `jälle süle täis,
käed `kinni,
soa teha midägi (sündis laps) Pöi;
naesel käed `kinni Trm; [Naisel] käe kinni keidetu (laps sündinud) Trv;
Käed süles kinni Hls;
kitsa ~ kitsi käega ihnus Tõńõ om `kitsa `käega,
innembi lask hukka minnäʔ,
a tõsõlõ ei annaʔ Urv;
kõva käsi 1.
range juhtimine, ülemvalitsus `sulle oleks kõvemad kätt `tarvis Sim 2.
ihne, kitsi sellega ei pia käsi kõva olema Kad;
kuri käsi pahasoovlik, halb inimene Kuri käsi on kallal käind (midagi on varastatud) Pöi;
räägidi et pöleks mette uppond,
seal oli kuri käsi käind Rei;
kõva käega ihne, kitsi kui sa teise `vastu va kunnatu oled,
et sa‿p anna midad,
siis sa oled köva `kääga mees Vll;
kes kõva `kääga,
see on ihne Lai;
kõvera käega ~ käsi kõver midagi käes, kaenlas kandes `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega,
ikki `oĺli oma padajäńn ligi;
Ku naśteinimese `kohta `öeldi:
`senna tuleb `varsti kõvera `käega `minna,
siś [tähendas see] titte `vaatama Hää;
kui perenaine tuleb,
on alati käsi kõver Plt;
või te tulede kõvere `käege siiä,
`arvad et miu naisel esi süvvä `puuduss om Krk;
laabus käsi (töö edeneb) ta teǵe,
aga tal [
tü̬ü̬]
ei `laabu,
tal ei olõ `laapsa käsi Rõu;
lahke käega helde(lt) Kui oli `miŋŋestki `puudu,
tä igä `lahke `käägä avit Kuu;
annab `lahke `käegä Kod;
perenaine oli `lahke `kääga inimene,
ei tema jätt `ühtki vaest ilma Plt;
`tütre emäl `piava `lahke käe olema Nõo;
lahkete kätega 1.
nobe, kiire ta `lahke kätega,
saab iast akkama kõigega Jõe 2.
kääd `lahked `löömise `juures (kaklejast) Pha;
lahti(se) käega ~ lahti(ste) kätega ~ 1.
helde Ei tä `ihnus old,
igä ühe `vasta oli `lahtise `käägä Kuu;
Oli üks lahti kätega miis Pha;
Lahtise kεεga inimene Emm;
`lahtise kätega,
se on `elde inimene Sim ||
anna niipaelu kui sa annad,
tee käsi `lahti Mih 2.
osav, töökas On `lahtiste kättega,
kõik asi täma kääs läheb Lüg;
`Lahtised käed,
ta on osav tegima,
tü̬ü̬ on tema käes `lah́ti Hää;
oli `lahtise kätega,
tema kääs iga töö läks `korda Plt;
käed lahti (osavast, abivalmis inimesest) sellel on kääd ägas `pooles `lahti,
ikka käsipidi `külge `akmas Khk;
teise inimese kääs on `lahti iga töö külles Sim ||
naesed kudusid,
kui käed `lahti (tööst vabad) olid,
ika kudusid sukavarrast Mih;
osava käega osav, oskuslik Uugu oli väga osava `kääga,
tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr;
raske käsi, raske käega 1.
ihne, kitsi –
Sim 2.
(töös, ettevõtmistes ebaõnnestuv) `väega rassõ `käega;
taal om `väega rassõ käsi,
ku‿ta midä and,
siss timä käe päält ei lääʔ mitte edesi Se;
rohke käega heldelt annab `rohke käega Tõs;
täis käsi hea majanduslik olukord, küllus Sõ̭ss om rahval kõ̭kkõ tävvemb käsi,
hää praasnikka vai pomkit pitä,
kel tu̬u̬l aol tulõhus Se;
täie käega heldelt, rohkesti Tävve käega andja;
Õige tävve käegä pant [soola] Trv;
käed valla ~
vallalised käed (osav, töökas) ta käe om nii `valla kõege tü̬ü̬ man Puh;
küll om mõnel inimesel vallalise käe,
mes tä ette võtap,
si̬i̬ edesi lääp Nõo;
tõsõl ommava vallalisemba käe kui tõsel,
täl tü̬ü̬ lätt kah Kam;
vallalise käega 1.
helde Vallalitse `käega,
om virk `andma Urv 2.
kergesti kallale tulev ta om vallalise `käega,
tükib `küĺge `kergede tõsele Ote;
altkäe mitteametlikult, tutvuse poolest, pistise eest ma `laśsin omal koa altkää `kroasida;
se oli nihuke altkää tegemene,
põld `truuste vabrikus `ühti Juu;
sain selle `kuskilt alt kää `osta Kos;
ku sa saat sedäsi alt käe `pistä (pistist anda) Krk |
alt käega teretama (pistist andma) Mih;
ühekäe poiss (nõrgajõulisest, vähese jõuga inimesest) Amb;
käed ~ kaks kätt (risti) rinnal ~ rinna ~ rindade peal ~ rindul surnud Ei tüö `enne loppe kui kaks kätt `rinnal Kuu;
kut kaks kätt `rönna `pεεle saab,
siis on keik kεε,
mes tahtnd ja igatsend Käi;
ega tä `enni rahole jää,
kui kaks kätt `rõnde peal Mar;
Juhanil oo kah käed `riśti rinna pial Tor;
`vehkle ja `vehkle,
ühe kõrra one käed `rinde piäl Kod;
egä inimene enne rahu ei saa,
ku käe `risti rinna pääl om Krk;
mu˽tü̬ü̬ lõpõ õiʔ inne arʔ,
ku kat́s kätt `rindu pääl Rõu;
Aigo om sõ̭s ku kats kätt rinna pääl Räp;
pańd kat́s kätt jo rinna `pääle,
`kõ̭ikõ jo viländ Lut;
käed külmad id Tal omma joba käe külmä,
tuust ei olõ inämb midäge tegijät Räp;
ku midä saa ai `anda `lämmä käegaʔ,
siss tu külmäga jo `saaki‿iʔ (kui tahad kinkida, tee seda eluajal) Se |
külm käsi (surm) Krk;
käsi-jalg, käed-jalad Peksab käte-jalgega kohe (vaidleb vastu) Kaa;
Loĺl pea on ikka käte jalge riuks,
kes midagi äi mõista,
ta peab kõik `jõuga tegema Pöi;
Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jälg kaalas (luu katki) Emm;
Käte ja jalgadega vastu raiuma (energiliselt vastu vaidlema) Tür;
emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr;
es liiguta kätt ega `jalga,
nigu surnu Ran;
karanu käte ja `jalguga `appi Puh; käe ~ käe-jala juures ~ man lähedal, käepärast `präigus on `einamad kää jala `juures,
ei õle kuhugi `kaugelle `mennä Lüg;
Panin omal keik kεε-jäla juure valmis Emm;
Mis siis sel viga õli,
kui `veski käe-jala juures õli Trm;
tütär õli mul lähiksen ja juuren,
peris käe juuren Kod;
laps on emä käe-jala juures KJn;
oless ta vi̬i̬l `kaugel ollu,
siin saman käe-jala man Nõo;
käsist (ja) jalust kõigest hingest, kõigest väest; täiesti ma püia käsist ja `jälgust,
ei saa edasi Rei;
käsist-jalost `seotud LNg;
käsist-jalust `tüöga `siutud VMr;
naene võta `naabri talust,
seda tunned käsist-jalust SJn;
ma oli nende (laste) man käsist jalust `kinni,
ma ei saa kohekil `liiku Krk;
`jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen,
ei ole `võimu kohegile minnä ei midägi tetä Puh;
võta˽naańõ `naabritalost,
toda tunnõt käsist jalost Rõu;
ei käsist ega jalust mitte kuidagi, mitte mingil kombel ei `joua käsist ega jalust Kuu;
ei saa käsist ega jalust edesi (töö ei edene) Mar;
ei saa enämb kohegi,
ei käsist ega jalust,
ei pääst ega `persest Ran;
kätt-jalga mööda lohakalt, hooletult, pealiskaudselt, venitades [midagi tegema] Sa otsid na kätt jalga mööda,
eks sa otsi ikka leivatüki viisil Mär;
on selle töö kõik kätt `jalga `mööda teind,
küll tema on aga laisk Juu;
nii kätt `jalga müöda tieb,
ei uoli tüöst VJg;
ei kätt ega jalga mitte midagi Viab sia`nahka,
ei sie `viitsi kätt ei `jalga siin `liigutada Lüg;
sie `aigus võt́tis mehe nii maha,
et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim;
käsil jalul ~ käsi-jalgupidi usinalt, kogu energiaga üsna käsi `jälgu pidi on sεεl `juures tööl Emm4. a. inimene midu suud renni juures söömas on,
midu kätt `vaanast `vötmas on Jäm;
vöta käsi juurest vöi pane `juure (iga kätepaar on töö juures oluline) Mus;
`paljo käsi `tahtmas Emm;
`mitmed käed kallal keind juba;
meitid oli koa neĺlad käed `külgis Mar;
talus oo `tarbis paelu `kässa Mih;
ulk käśa abist Kad;
selle tüö jäust on pailu käśa vaja,
ei sie nii `kergesti lähe Sim;
sial on palju käsi küll,
`ükski ei `tüöta Iis;
siss on se naene omale `korteri leind kooli maeast,
kus tedä `lahkest kätest on `vasta `võetud KJn;
käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk;
aga `ulka käśe `oĺli man,
vahel teevä õge peenikesess tolle `ku̬u̬rma Ran;
`rohkõmp tü̬ü̬käśsi olõssi vaja Räp b. osaline kaardimängus `kaerta mängitasse nella käe pärast Mar;
`mäńgisid neĺja käe pial Sim;
nelja kää pialt `kaardi `mängima Trm; `
saasskoppi lüvväss ka neĺlä käe pääl Krk5. ülevõim, meelevald; õigus see on kaniste `kange [iseloomuga], tema käsi jäi nüid `peale Juu;
kui vägi`pulka `vieta [öeld] tema käsi jäi `peale VJg;
pulmas lapitasse `põlle,
pannasse raha ja `ööldasse:
`peidme käsi jääb `peale. kes pruudi poolt paneb `ütleb:
pruudi käsi jääb `peale Plt;
surm [välgulöögist] on ike inimesele vaĺmistet või jumala käsi ehk kuuĺ `juhtub `sinna Pal6. pikkusmõõt a. labakäe, kämbla laius sie pael on üks käsi lai Vai;
`austria vikat oli kuus kätt ja seitse kätt Sim;
vikadi olli kuus kätt ja ütese kätt Krk b. käsivarre pikkus sõrmeotstest õlani Käepikkussed kalad,
`augikalad jões Lüg;
rõevast sai `käega kah `mõõta - - käsi om ola nukast sõrme otsani Ran7. a. suund, pool, külg toistkätt `Ristimatu,
toistkätt `Risti`pellu [talu] Kuu;
majad on keik paremal kääl [tee ääres] VNg;
mene `vassaku kätt;
`kiera paremalle `kääle Lüg;
parema kää (parempoolne) piht on `aige Jõh;
Ma olin täna kerikus `mieste käel (paremal pool) IisR;
pööra `säämad kätt Jäm;
See oo ette üsna ükskeik kumba kätt sa lähed Kaa;
vassaku käelt perenaine `surri ää Muh;
Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei;
kui sa `undrehti kätt lähäd,
siis oo oma süi,
kui [auto] so `alla ajab Mar; [tee] `pöörab maanteest natuke `kõrva,
parampool kätt,
kui siit lähäd Tõs;
panin ärjad `undrati ikkesse,
teeńe oli teist kätt Nis;
adra õlm lükkab vagu paremale `käele VMr;
läksid neĺja kää poolt `vaenlase kallale Trm;
oia pahemad kätt Kod;
paremal kääl on mets Äks;
Mede ti̬i̬otsest mini kohe seda äädkätt ti̬i̬dpidi Vil;
mine üä käe poole ~
üät kätt Hls;
ku `õkvalt käe päält tuul om,
siis om [purjekal] kõge kiiremp sõidu jõud Ran;
kui ti̬i̬`lahkmede saad,
siss `käänä ääd kätt Nõo;
käänä sa ääd kätt Ote;
tu̬u̬ maja om sääl hää käe pu̬u̬l tii veeren Har;
Mõtsast läbi,
kurrakätt siss tulõ käändä Vas;
tõõńõ kolm [hunti] lät́s hääd kätt ja tõõńõ kolm lät́s `kuŕja ḱätt Räp ||
`nüöri `lüüja (lüüakse) teiskätt (vastupäeva) Jõe;
`hüvvä ḱätt (päripäeva); `kurra kätt (vastupäeva) Se b. (kangakudumisel) `kangal `teine käsi kisub ette VNg;
pane kangas nõnna,
et kangas ette ei kasva,
et ei kasvatand teist kätt ette VMr;
liidutasse järele kui `kangal lähäb käsi ette Kod;
tõne käsi ihen (kangal teine serv hõredam) Trv;
tõist vi̬i̬rt pidi teĺle kasvatev kätt ette Krk;
rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse,
tõine käsi kisub ette,
siss tõine pu̬u̬l jääb õrres Ote;
Nii lät́s tõnõ käsi ette ja˽kangas tuĺl vildak Har;
Kui [kangapalmiku] tõõsõ poolõ nõrgõmbidi `paĺmset,
sõ̭ss oll kuta˽`väega halb,
nakass tõist kätt ette vidämä Räp8. a. käekiri `selge käsi nago trikk (trükk) Mar;
temal on ea käsi,
tieb ilusa kirja VJg;
kańni `selge käsi Plt;
ää käsi,
ää käekiri tal Krk;
tu̬u̬l om illuss käsi Har b. allkiri `Kirjutasid kääd `alle,
`mitmest `aastast `annab `rendi `pääle Lüg;
`Ilmama pikk protukuĺl oli,
käed all ja kõik IisR;
Kaks käämeest oli,
kes kääd `alla kirjutasid Pöi;
tie `seia käsi `alla JMd;
pane käsi `alla VMr;
kirjuta nüid `siiä paberi `pääle käsi Puh;
ku joba `purju sai,
kirjut käe `alla Nõo;
kätt kirotaʔ õ̭ks `mõistsõ Se9. (koos numeraaliga väljendab liiki, sorti, järku) saa `kolmõ ḱätt jahuʔ,
kolmõsugutsõʔ,
kolmõ sordilitsõʔ Se;
linaʔ lätsiʔ kolmandalõ kätte;
Edimäist kätt [takud olid] laaskadsõ paklaʔ;
mu linaʔ är lätsiʔ edimäist kätt Lut10. usk nõidus, kaetamine vanast `veiga peĺäte,
õt eläjeĺle saa käsi vai kadõhhuśs;
kae ko kiä sul kotost mõ̭nõ eläjä ost vai kui muid́o `väĺlä veese,
siss või [väga] rutto käsi saiaʔ;
lammaśs `veiga `peĺgäss kätt ja kana ka `peĺgäss kätt Se11. (vormelid) (Küsimusele) kuidas käsi käib kuidas läheb? kuidas elad? (vastatakse) mo käsi käib nüid `εεsti Käi;
käsi käib kehvast Lai;
käsi käü hüäste Vas;
täl `höste käsi käu,
tä om õnnõlinõ mi̬i̬śs Se ||
hum käsi käib `kät́sess `sisse,
tõesess `väĺjä Kod;
käsi käü ütest `käüssest `ussõ,
tõsõst `käüssest `sisse,
mis käel hätä Har;
noh veli,
kuis sul käsi ḱäu? – ḱäu veli,
käsi `käussehe ja `käussest `vällä Se;
kui ḱäži ḱäüles? – nei kui kuži d́uuśk Lei |
su käsi `easte `käima ei pea Mär;
nii ta om si̬i̬ ilma asi,
nii ta käip si̬i̬ ilma käsi Nõo12. mitmesuguste esemete osa a. pl adra käsipuu adra pää om tu tagumane jagu,
kos käe küĺlen Kam;
Adra käeʔ olli ravvast,
vabrikoh valõt,
otsaʔ olli puust Vas;
haŕkadral om pääpuu,
a pluugal käeʔ;
adra käeʔ,
midä pite kinni piät Se b. pl kangastelgede niieplokid `nitse käeʔ;
tsõõri omma `kanga kässi seen Võn;
`kanga käeʔ Plv Vas Räp Se c. risti haru Punikvere riśsil on tõene käsi ärä. siäl one kaks `pulma `vassamiisi tullud. tõene peig on tõese õla või käe ärä `raidnud,
selleperäss tõene käsi riśsil õli lühike Kod d. semafori liikuv haru `vaksalis on kua,
tõstetasse käsi üles Ksi;
Simavori käsi Nõo e. vikatilöe käepide Vikati löe külen om kõvvõr käsi kost käega niitmise aigu kińni oietas Võn Vrd käsiline f. voki käsipuu –
Jõh Võn San V Voki käe küllen om ku̬u̬dslelaud San;
si̬i̬ puu `kõlbass voki käest Räp;
Suur käsi;
voḱi käsi,
`kuut́slilaud om küleh;
Oina saŕv rasvaga oĺl voḱi käe otsah Se g. pl voki aisad –
V Vokil om kats kätt,
mille vahel ommaʔ siivaʔ Urv;
pooli käeʔ;
käenahaʔ Plv;
Vokil om kats kätt ja puul juusk käe vahel Vas;
Väikse käeʔ Se h. katuseräästa tugipuu pandass käsi,
`käekäne mano,
lastass piḱebähe tud kaarõht;
käeʔ pandasõ `tulpõ pääle,
tetäss katust kavvõbahe Se i. varrukas [kaenlaaluse] lapp oli nii `kolme`nurka `senna ilusti `alla [pandud], siis `ańdis särgi käsi `tõusma pikemalt Amb j. käpaliste haraline juur jumalakäpal oo koa päkk ja käsi Mar
mõnikane mõnika|ne Hlj Lüg Kod(-ga|ne), mõnikai|ne Iis, monika|ne Jõe Kuu VNg, monikai|ne VNg Vai, g -se; p monigast Hlj
1. keegi (substantiivselt); keegi, mingi (adjektiivselt) Mes sa minust nüd `laabid, ega ma sis monikane kass ole; emä üttel monikast (kellestki), et sie‿o niisugune pigiving; Monikast `luoma ei saa `kuidagi `süömä Kuu; võib`olla et mõnikane ei `raat́sind `suola nii`paĺju `panna ja [kalad] `läksid appuks Hlj; monikaine on `kange toist inimest `pilkama Vai
2. mõni (vähene) `toine maa on puha must, ei ole mitte `ühte tut́ti, ja `toises on viel monikane Jõe;
`musta `sestre `piesas ei `kasva, `marju ei `kasva, monikane on;
neid on `palju siit ärä ävind neid majasi, siin ei ole ku monikane Kuu;
siin on mõnikane, kes tieb [
rehavarsi]
Hlj;
siin ei olegi peresid enamb, monikane pere viel on VNg;
oda säält monikaised puud Vai;
si̬i̬ mõnikane klimp õjub supi siden Kod Vrd mõnekane 3. mitmesugune neid `noiduse `kunsti, eks neid ole juo monikast kuuld, aga ei tule `kaiki `miele; eks neid siis monikast `seltsi `värvi `enne olnd; Suvel `korjati vahest monikasi `rohtusi vai `heisi tie jauks Kuu
4. halv mingi si̬i̬ mõnigane `tiädja Kod
pae|kivi paas `luoma `lauta one `paasist `tehtu, paekivi `jalgagi `alle `tehtu VNg; paekividest põledetti `lupja Lüg; muist on paekivid, mis sihantsed laiad, öhussed on Khk; Vanasti oli sii meite pool kandis änamast keik eluruumid paekivi parandaga Kaa; kui paekiva ükstese küljest `lahti raiutse, seda `üiti siis `paasimiseks Jaa; Põllud on nõnda paekivisi täis, et kohe paksuli Pöi; Vörgukivi on öhugene paekivi, mikele ouk εεre on puurit Emm; paekibid pannasse `süldä ja müiässe inimestele `ahjusi tehä ja `korstnud Mar; lubjakiba `võeti maa seest `väĺla, see oo seesama paekibi Mih; paekivi põhe, põle muudku `paĺlad paekivid Hää; `lahtine kaev oli - - paekivist sai `vooder `sisse `tehtud `ümmer `ringi Juu; kerise paaś paekivist, üleval kerise peal HJn; enne `mõisi lasi paĺlu [hooneid] paekividest teha, `metsa ei `raatsind raisata Kad; paekiva koŕjasid õma põllu piält ja põletasid `lupja Kod; reheahjud olid paekivist Plt; paekivi tuvvass mere veerest Krk; paekivid - - noid `tu̬u̬di katusse arja `pääle panna Ran; [linnas] kõ̭iḱ suurõ˽müürüʔ umma˽paekivist tettüʔ Plv Vrd paane|kivi, paas|kivi
peenemalt peene|malt PJg Hää Trm, -mald Rei Phl, -mält Pal, -mäld KJn, -mbält Hel, -mbäld Nõo, -pelt Krk; `pienema|lt Lüg Jõh, -ld Kuu VNg komp < peenelt a. nooblimalt, suursugusemalt `linnas `räägida viel `pienemald kui siin VNg; ei taha nagu naa `rostoilt ütelda - - `ütleb nagu peenemalt PJg; nüid on tuad ikke igal pu̬u̬l, nagu peenemält kõneldasse Pal; arit inimese kõnelev kirja `järgi, peenepelt Krk; vanast üteldi pojakoda, nüid üteldäss emäkoda, ja kes peenembäld tahab üteldä, `ütleb emäk Nõo b. täpsemalt Küll ma `öhta seleda peenemalt, `praegu `kange rutt Rei c. vähesemaga Ei `raatsind `süiä ka, `katsus, kuda `pienemalt läbi tuli Jõh