[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
kaigas kaiga|s S Mar Mär Kse Han Hää spor KPõ, Iis Trm Plt Hls Ote Vas Se, -ss Trv Krk San Krl Plv, `kaigas R(n `kaika VNg), kaega|s Jäm/g `kaeka/ Pöi L, spor Ha Jä, Kad Kod KJn Vil, -ss Muh Trv TLä; `kaegas Muh Kad Trm; kaõgas Khn, g `kaika; kaiga|śs g -sõ Rõu
1. puukepp, teivas `Nindagu oles `kaikaga pähe saand, kadus kaik `mielest Kuu; tahus `kaikaid Lüg; kotti `taoti `kaikaga täis Vai; Ussi kaigast äi tohi `kiskuda, siis tulavad `söuksed punased laigud naha `pääle Krj; Moa ilma jäme roog kut `kaikad, sest kenad katust äi soa Pöi; `Kaika varal käib Rei; puu kaigas oo ühöskohes maas Mar; mõned lehmäd närivad `kaiku, kui neil tõbi oo kallal Tõs; karjane aga [pullide] `körves oln alati `kaikaga Ris; eks see koer ikka ammustab, kellesse kaegas puudub Hag; `murtsime sae [katki] pisikese `kaika `sisse JJn; mina `ańtsin `vemblaga, teśtel olid `kaikad Sim; ma pane sul `kaikage `jalgu `mü̬ü̬dä, et sa jalust maha läät Krk; anna penile `kaikaga Nõo; võta kaigasõ, siss sullõ `näüdä Rõu; taa inemine um ku kaigass Plv; kaigast andma, saama peksa andma, saama ouna varastele lubati ka kaigast anda Khk; anna `kaegast taale Muh; Sa tahad vist kaigast maide (maitsta) `saada Rei; ära tee `ühti, saad kaigast Mär; vana `Mihkel andis `kaikud ja kiba Vig; mede isa `andis teevast ja kaegast ukse pealt Mih; teistele annid kaigast, said ise ka VJg; piä sä meelen, ku sa `kurja ti̬i̬d, saat kaegast Nõo; kaigast loopima ~ lööma ~ viskama (mäng) lähme kaigast `veskama Mar; pulga `võt́sid kätte ja lõid `vasta teist `pulka, siis see läks `kaugele, siis see oli kaegast `lööma Juu; nuared `luapisid kaegast Kad; kaigast vedama jõukatsumismäng `jöulu siis vädasid kaigast Jäm; Õlgedel hakati ka vεεkaigast vidama Phl || fig kaikaid kodaratesse ~ kodarate ~ rataste vahele loopima ~ pilduma ~ pistma ~ viskama kellelegi halba tegema `viskas `kaika kodarate vahele Kos; temä om mulle külländ `kaikit `pilnu kõdaride vahele Nõo
2. töövahend; mingi eseme osa `vaalikurikas ja `kaikad on `jälle. `riide on sääl `kaika `ümber VNg; `treŋŋid on `nüörist `aisad. `atra `kaikade `külles `käisid; üks rabas `reie toas ja `tõised tagusivad `kaikadega `pengi peäl Lüg; saha kaigas Khk; rulli kaigas `üiti, `sõuke suur ümmargune puu oli; `koorma kaigas Pöi; [adral] kaigas all ja pial käis kurg Han; nuõda `kaika augud Khn; kel `ruĺli ei ole, on kaegas ja kurikas Kad
3. (pejoratiivsetes väljendites ja koloratiivsetes ühendites) `kurja`ilma`kaigas sõim Jõh; Igavene `kaigas (väänik, laisk) sie mies IisR; `kaitse`liitlased ka, et `kaika mehed, talusid `püssi kaigast seljas Khk; litsikaegas (lits) Rid; kaegass (peenis) Ran
Vrd kadikas, kaikapuu, kajakas2, kali2, kalikas1
1. puukepp, teivas `Nindagu oles `kaikaga pähe saand, kadus kaik `mielest Kuu; tahus `kaikaid Lüg; kotti `taoti `kaikaga täis Vai; Ussi kaigast äi tohi `kiskuda, siis tulavad `söuksed punased laigud naha `pääle Krj; Moa ilma jäme roog kut `kaikad, sest kenad katust äi soa Pöi; `Kaika varal käib Rei; puu kaigas oo ühöskohes maas Mar; mõned lehmäd närivad `kaiku, kui neil tõbi oo kallal Tõs; karjane aga [pullide] `körves oln alati `kaikaga Ris; eks see koer ikka ammustab, kellesse kaegas puudub Hag; `murtsime sae [katki] pisikese `kaika `sisse JJn; mina `ańtsin `vemblaga, teśtel olid `kaikad Sim; ma pane sul `kaikage `jalgu `mü̬ü̬dä, et sa jalust maha läät Krk; anna penile `kaikaga Nõo; võta kaigasõ, siss sullõ `näüdä Rõu; taa inemine um ku kaigass Plv; kaigast andma, saama peksa andma, saama ouna varastele lubati ka kaigast anda Khk; anna `kaegast taale Muh; Sa tahad vist kaigast maide (maitsta) `saada Rei; ära tee `ühti, saad kaigast Mär; vana `Mihkel andis `kaikud ja kiba Vig; mede isa `andis teevast ja kaegast ukse pealt Mih; teistele annid kaigast, said ise ka VJg; piä sä meelen, ku sa `kurja ti̬i̬d, saat kaegast Nõo; kaigast loopima ~ lööma ~ viskama (mäng) lähme kaigast `veskama Mar; pulga `võt́sid kätte ja lõid `vasta teist `pulka, siis see läks `kaugele, siis see oli kaegast `lööma Juu; nuared `luapisid kaegast Kad; kaigast vedama jõukatsumismäng `jöulu siis vädasid kaigast Jäm; Õlgedel hakati ka vεεkaigast vidama Phl || fig kaikaid kodaratesse ~ kodarate ~ rataste vahele loopima ~ pilduma ~ pistma ~ viskama kellelegi halba tegema `viskas `kaika kodarate vahele Kos; temä om mulle külländ `kaikit `pilnu kõdaride vahele Nõo
2. töövahend; mingi eseme osa `vaalikurikas ja `kaikad on `jälle. `riide on sääl `kaika `ümber VNg; `treŋŋid on `nüörist `aisad. `atra `kaikade `külles `käisid; üks rabas `reie toas ja `tõised tagusivad `kaikadega `pengi peäl Lüg; saha kaigas Khk; rulli kaigas `üiti, `sõuke suur ümmargune puu oli; `koorma kaigas Pöi; [adral] kaigas all ja pial käis kurg Han; nuõda `kaika augud Khn; kel `ruĺli ei ole, on kaegas ja kurikas Kad
3. (pejoratiivsetes väljendites ja koloratiivsetes ühendites) `kurja`ilma`kaigas sõim Jõh; Igavene `kaigas (väänik, laisk) sie mies IisR; `kaitse`liitlased ka, et `kaika mehed, talusid `püssi kaigast seljas Khk; litsikaegas (lits) Rid; kaegass (peenis) Ran
Vrd kadikas, kaikapuu, kajakas2, kali2, kalikas1
laigas1 `laigas g `laika kamakas, pank save maast tulevad `laikad üles; siin on suur jää `laigas, sene `laika `pääle võib `menna `sõitama; neid `laikaid on kevade jões pali kõhe Lüg
-paigas Ls ise|paigas
raagas1 `raagas VNg Ans Khk Pöi/-oa-/
1. lahja, armetu `raagas ning kudend `näuga Ans; On üks roagas loom Pöi
2. sorakil `talvel ikke on üks `aiga, `millal [kanad] ei muni, `sulgivad ja on `raagas VNg; `Raagas `iused Khk
raagas2 `raagas Jäm Kaa Vll/-ua-/ raagus Sügise on keik puud `raagas Jäm; Seikse vilu kevadega seisab mets kaua raagas Kaa; `ruagas puu Vll
ragas → rogusk
raigass raigass g `raika karusnahast rõivakaunistus käbärdet `raika `panti kasugul ette; katsipidi `õlmi pidi ju̬u̬sk raigass ala ja `käüse veeren Krk
-raigass Ls rebu|raigass
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|