[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kelp1 kelp g kelba Sa L K u spor eL, `kelba R, kelbä Vig Kod KJn Vas Räp, keĺbä eL(keĺp Rõu Räp, ḱelp Se)
1. katuse kaldots, otsakatus kaduse `otsa `üitase kelbaks; `einu on veel kelba all püsut Khk; kus mud́u sedä `kelpä tehässe, ike oo kelbä saarikud koa; nee oo `kelbäd, mis `kõrgemas oo kui räästäs Vig; täie viiluga katusel põle `kelpa Tor; kui katus neĺla kańdi pialt kokku joosseb, siis otsad `üitakse kelbad Nis; tuul lammutas katuse kelba ää Juu; voĺvi august tuleb kelp tulema, tuleb niikaua kui `riasta `piale; kõik ei `oska `kelpa tehagi KuuK; nüid änam paelu `kelpasi ei `tehta, tehakse täie viiluga JMd; vanal ajal õli palgidess kelp; kelp võtab ühe [sarika] puari jagu `ruumi ärä, tieväd täisviiluga; kelp one maja õtsan Kod; kelbale pannasse vitsad, et tuul katust ei lõhu Ksi; poole viiluga katussel on kelbäd KJn; katuss kelbä kottalt ärä lagunu Trv; mõnel maeal om pooĺ `kelpa, mõnel om terve kelp Pst; egäl majal om kelba, ots om kelp, mis `laudege lööd Hls; ku paari pääl om, siis tulep kelp, siis katuss Krk; kelp om poolõst maast katussel, kui õgu ots, siss `kelpä ei olõ Ran; katusse kelp om maea ots Ote; vanast tetti kõiḱ [hooned] iks kelbäga; ilma kelbätä maja San; kelp om maja otsan, tu̬u̬ lätt nii pu̬u̬ĺ `liuhka Urv; tarõ lauda vai aida ots oĺl kelp katusõ all; tarõl om kat́s `kelpä Rõu; ku `kelpä sugugi ei olõ, siss ommaʔ paari saina pääle `pantu Plv; keĺp taht parandaʔ; Kelp piat laudõga kinni lüümä Vas; värme keĺbä kollatsõss; keĺbäst aja lummõ tarõ pääle Se; poolkelpa ~ poole kelbaga (katus) poole viiluga puale kelbägä maja Kod; mis poolest maast `luipu om, see om poole kelbäge Hls; õlõ katussel `olli kah kelp, kutsuti poolõ kelbägä; poole kelbäga katussel om ots tettu `viltu `allapoole, pu̬u̬l `kelpä om madalamb kui täis kelp Ran; poole kelbage oone San; poolõ kelbäge Krl; pu̬u̬ĺ `kelpä Plv; mi̬i̬ʔ aida katuss um ilma kelbädä, aga maja katuss um pu̬u̬l `kelpä Vas; tu‿om poolõ kelbagaʔ Se; täiskelp (katus) ilma viiluta edemält `tehti ike täie kelbägä; täis kelbägä maju enäm ei `tehtä Kod; tävve kelbäge ülevest seni ku `alla Trv; täis kelbägä katussel lääb ots `õigede üless Ran; mõ̭ni maja tetäss täüve kelbägaʔ, mõ̭ni poolõ kelbägaʔ Urv; täüs kelp lätt üless `harja `vaiba Rõu || Tuul täna koja kelbalt (hum vastus küsimusele, kust tuul puhub) Rei Vrd kelbas, kelpus1, kemp
2. otsa- ja küljekatuse ühenduskoht roo`pialne on, kus kaks `kelpa kokku läksid Nis; kelp on katusse serv. otsa serv, kui pöörab üles, see on kelp Plt; `pü̬ü̬rämese kohad katussel on kelbäd KJn
3. a.  otsakatuse sarikas `otsmised sarikad, neil ei ole `pańdi külles, nied on kelbad Jür; kelbad on otsa sarikad, mis enam `puari ei lähe; täna ei sua `keiki sarikaid `piale, kelbad jäävad ikke panematta Koe b.  sarika tugipuu, tits – PJg Ann
4. ots(laud) Kerstu kelbad läind otsast ära; `kooĺja kerstul on kelp; Vöta sεεlt `oete kelba pεεlt kuub Jäm; aseme kelp Ans; (vankril) teine kelp ees, teine taga, et midaid ratastelt ära‿p kau; saani kelp ning kori; söömalaud oli tua `kelpas, `kambri seina `vastus Khk; aho keĺp (lagi) Rõu; sadula keĺp om i̬i̬n ja takan tu̬u̬ `korgõmp serv Räp || hum tagumik mis sa teed koεrust, saad kelba `pihta; mis sa oma `kelpa näidad; magab nda, kelp paljas, ise‿p `teegid Khk
5. puuriida lukk si̬i̬ kutsutasse kelp, ku ladud tõene kõrd tõõsipidi; puud tõene kõrd tõsipidi nagu `kelpä tegid; kui puuri̬i̬da tikka ei lü̬ü̬, ladutasse kelbägä Kod || ristnurka palgid kelp one majal kua all, kui raiutse maja `eeste ilma vundameńdita, `pantse kelp nuka `alla, paĺgid `riśsi nagu pu̬u̬ riida nukad Kod