[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

jagama jaga|ma, -da, (ma) jaga(n) R(jäga- Jõe Hlj; -maie Lüg; da-inf jakka Vai) S(jäga-) L(spor jäga-) K(jäga-) I([sa] jaad Kod) M(-me, -de; [me] `jaame Hel) T; (ma) jaka(n) spor L; da-inf -daʔ, jakaʔ, (ma) jaa V(-me ~ -mõ, -de Krl; [ma] jao Lei); imps jae- (jaa-), jäe- (jäa-, jää-) VNg Vai Khk Muh Rid Mar Var Tõs Khn Kod Vil Krk Hel T V
1. a. osadeks tegema; tükeldama, jaotama `vennad jagavad vara `puolest Vai; nee jägasid `leiba (läksid eri leiba) Khk; sillatöö jagati ära perede `peele Mus; jägasid kuha kaheks Kaa; kalad oo `seĺtsis ää müind, `oome omigu jagavad raha ää Mar; tänane pośt oli jägamatta VMr; `jaetasse kõik `piäde tasa (võrdselt) Kod; silmad tulevad jägada `varda pial pooliti Lai; põld om `jaetu viiess nurmõss Ran; raha `jaami poolõss, pu̬u̬ĺ sullõ, pu̬u̬ĺ mullõ Har; vanast oĺl maa `jaetu põllatõ Räp || peret heitma (mesilastest) sie suve nad jagasivad ka irmus pailu JJn b.  välja jaotama; midagi osade, jao- v tükikaupa välja andma `enne surma jagas oma varanduse `vällä Lüg; `Kasvu`kannikas, sie jagati `laste vahel `vällä Jõh; vaka jägamine [pulmas]; körvane jägas vakka Mus; sügisi `jäeti linad ää, `piode `viisi - - ühe võrsi said kõik Muh; Isa jägas liha εε, kεik said ühesuuruse tüki Emm; kui mõesad ära jägati, `ańti inimestele maad Kul; pruut oli sõni uiu all sõni kui `veimed `jaetud said Khn; ära jäga `kõiki oma kääst ää Ann; peräss kerikud vü̬ü̬l`mölder jagab `leibä `vaesile; `viina `jaet́i lapulisile Kod; kos sina siss ollit, ku tõstele äbi`tunmust `jaeti Nõo; siss nakati näet maad jagamõ inemistele San; ta‿m sääräne aruldaʔ, ta‿m aru jagamise `aigu vällän olluʔ Har; sõnu jagama sõimama `sõimab ja jakab `moole sõno nii et Mar; nakas `jälle sõnnu jagama Krl; hoope jagama peksmaIis Krk; voodit jagama abielus olemaPha c.  ühetasaselt jaotama, reguleerima ku [hammas]ratta `ambad ei ole `ästi `jaetud, siis akkab purustama Var; kui kedrati - - [vokilühi] `ambad jagasid [lõnga värtna] `piale Sim; [ratasadral] ratas jookseb taga, jagab vagu, adra ei lähä `kõrgemale ega sügavamale Trm || saehambaid laiemale väänama sae `ambad ei õle jaos, `tarvis akkada `saagi jagama Lüg || fig (puid-) maid jagama, maad-mõisad jagada õiendama; tülitsema mis `mõisa neil jaka om vai `mõisa kraaḿ, ku inemise ei mahuʔ elämäde eiʔ maa pääl Har || Sie on viel varestega jagamatta (s.t pole teada, kas asi õnnestub) Iis Vrd jägatama
2. matemaatilist jagamistehet sooritama jägamine oli `raskem kut kasvatamine Kär; ta (köster) pole `oskan mitte `murdudega jagamist Krj; Jäga kümme kahele Pöi; jägamise `rehnuk Kos; rehkendüśs `olle: kokko˛`arvamine, `maaha˛`arvamine ja jagamine Räp
3. fig taipama, aru saama mestu `katsa `aastane jagab, tu̬u̬ ike ei jaga midägi Nõo; kolu ~ kuppel ~ nupp ~ pea jagab, peaajud jagavad (taibukast, arukast inimesest) Ei sie ädä ei jää, sene pia jagab Jõh; pia ajod änam ei jäga Aud; nupukal nupp jägab iast Plt; ku˽pää jaa õiʔ, sõ̭s jagava jalaʔ Rõu
4. fig jagelema, sõnelema, tülitsema; sõimama; õiendama, seletama; jantima, sekeldama mida sa viel `vasta jagad, men tie ärä VNg; `eile `alles `preiliga jagasimma, midä nied käsi tahud õlivad Lüg; Küll jägas teda egasuguste sönadega Emm; ullo `pööra jakab ja `sõimab so läbi Mar; tä `ambad ei seesä mitte rahu, alate jagab; kaalussega (st kaeluse õmblemisega) on jagamine ja tego Kod; temä piab nende rumala lastega jagama sääl Vil; mis sa iki jagat, jäta ottigi üit́skõrd rahu Krk; sinnu `jaetas (st räägitakse, laimatakse) Vas
kraba2 kraba krobeline kase kraba koor; krabasaar seda‿p saa `muĺju ühh (ühti), on murus, ölgas, lihab katti. olga silekoorega saar, see on `sitke Jäm Vrd krabalik

naba|vars 1. nabaväät; naba kui on viga, siis ajab nava `suurest ja nava `varre `lahti ka; mul läks nava vars `lahti, sein kala `liimi ja oa jahu, sie pani `kinni Lüg; naba `vaŕskid pole veel ära `tilkund Ans; naba vars venind, siis on `köhtus `aige Käi; `väike nabavaŕs oo loomal all, kui ta sünnib Kse; nabavarrest lõigataks `lahti inimeselaps Hää; nabavarre `küĺgis `kińni Juu; naba vaŕss on paegast ää Koe; kui nabavarrel `tihked sõlmed, tulema `tihkess `lapsi Kod; keidab nabavarre `kinni Ksi; tõstab nõnna, et naba vaŕss ragiseb Plt; ku laits `sündüb, siss lõigatse naba vaŕs emäst `valla Hls; emä olli nabavarre pääl `viina pannu, poiss sai joodik Krk; `võetass villane lang - - siss keedetäss (köidetakse) latse nabavaŕs `kinni, muidu jooseb verest kuivass Ran; mia ole `katsa last `ilma toonu, ole esi kõ̭iḱ nabavarre lõiganu ja `kinni `köitnu Ote; kae˽ku `tarka last taht, sõ̭ss piat nabavarrõ raamadu pääl `kat́ski `lõikamma Urv; vanamu̬u̬ŕ piat parast `mu̬u̬du nabavaŕs `lõikamma, siss kasuss `teŕhve kõtuga inemine Har; ku `süńdü, naba vaŕs [oli] `üḿbre piha, tuud arvati, et ĺatt sõtta Se

2. eseme osa a. harkadra harusid ühendav pulk nabavars on kahe aisa vahel Saa; nabavarrõga omma raieʔ ütte `pantuʔ Plv b. voki osa oki nabavaŕs om joba `kinni, ülespoole änäp käändä‿i saa; nabavarrest käip ruvi läbi Krk; nabavaŕs om tu̬u̬, kohe voḱi kruuv́ läbi käü Kan c. käsikivi vänt jahvekivi nabavars on kivi küĺles `kinni Saa; vanast käsikivil oĺl, mõni üteĺ nabavarrõss, oĺl kivi man üts pü̬ü̬ŕ; pöörke noʔ nabavart Plv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur