[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

iganes iganes spor eP, igä- Kuu Mar Vig Khn Kod KJn; iganis Jäm Khk
1. iial a. (rõhutava sõnana) üldse(gi), vähegi; aga, vaid, ainult koess sa iganis oled, ikka üks tasane äda ja viletsus Khk; `rääkis mulle keik ää, mis ta iganes `tεεdas Kaa; mis seal koosta peal on, see lihab lage kut iganes [kui lüüa küünarnukile] Pöi; veta, mis sa iganes soovid Rei; [pulmas oli] `kõike `toitu - - mis aga iganes oli, seda `ańti `süia siis Kir; [ta] oli kiitnd et tal `kõike on mis süda iganes ihaldab Kei; pane nüüd kus sa iganes paned, tema nuugib ikke ülesse Kad; mes ma vähä igänes saen, ike lapsele Kod Vrd ianes b. (koos eitusega) mitte kunagi, iialgi Ei ma sen mihegä hakka igänes merel `käümä Kuu; iganes ma sind ei jäta Muh; Ma äi saa seda iganes `tääda Rei; tä põle sii igäneski keind Mar; põle iganes elus teeste `aśsu võtnd Kos; sedä põle olnd enäm `ammu igänes KJn Vrd igana, iganest, igävel
2. väga; päris, üsna; palju; küllalt, rohkesti – SaLä Kaa Khn natune `puudub sajast, iganes vana Jäm; [sa] neist pulma`värkidest iganes tead, sa oled ju vanam; se sai suurelt maalt `seasta iganes pailu raha; sääl oli inimissi üsna iganes Ans; siis oli iganes `löimid `saaja, neid oli `mütmed nägu; kui vahel valgastab, siis annab iganis (kui saju ajal vahel ilm selgib, siis pärast sajab kõvemini); nüüd ta nii iganes `purjus, akkab juba `ihkuma; säält (mere äärest) sai iganis `eina aga nüid pole änam `niita; iganes ma `tahtsi `sönna `minna Khk; Kuĺlid `kiibavad igänes jaa `otsas, `räimi vist ond; Rohotirtsud siristäväd igänes; Mede vana igänes mies `tuõksõl `käümä; `Piltsi igänes `prahti `korjan, puhastamõ ää; Tugõvatõ mieste käe tüe lähäb igänes; Ond ju igänes (põlastavalt: on ju küll) asi `kiita Khn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur