[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kummali kummal|i Kõp Hel T(`k- Puh Nõo) Urv Krl, Võn V; kumali Saa Vil M; `kummale Kuu
1. kummuli, ümber, põhi või alapool ülespoole nõud käänetse kumali; sääl oĺli neid püt́te paĺlu rias kumali Saa; si̬i̬ läit́s kigen `ri̬i̬ge kumali Hls; nõu om kumali käänet, perse `pääle käänet Krk; siss pańd tüdruk raamandu kummali ja `pi̬i̬gle kummali mõlembe maha Hel; vene läits kummali keeraspääga; `keŕku kell om kui kummali pada, ää suur; kui lige [puu]anum om kummali, siss võtap aesu manu Ran; regi läits `kraavi `kummali lobjaku `sisse Puh; vana emmiss siga otsip `kuĺte, om molli kummali `aanu kõ̭ige söögiga; leevä mõhel `olli kaas ka pääl, kel kaast es ole, tu̬u̬ käänd mõhe kummali; obene - - virutab su `kummali kõ̭ge `vankriga Nõo; ma toda mäletä ku nüśk väläh aia otsan kummalõ `kuivi Võn; [adra] õlm tõstap `turba üless, käänäp kummali Kam; pannime `taĺdrigu kummali `pääle Rõn; Kapstatsäüstiʔ kupatõdi ja `panti kummalõ tõrdude `hapnema Urv; si̬i̬ atr ei olõ sukugi joonõn, maa jääss seŕvileʔ, ei `viska kummalõ sukugi Har; `vankri oĺli hummogu kummalõ Plv; adra leh́t käänd `turba ilosahe kummalõ Vas; Pääväkäändeh käänetäss külvivakk kummalõ (pööripäevaks lõpetatakse külv); sääl üt́s lood́sik oĺl kummalõ käänetu, sõ̭ss oĺl nigu vari, ku vihm olõss tulnuʔ Räp; kääni paa kummalõ Se || ku si̬i̬ vaheliku köüdüss alapoole jääss, sõ̭ss ütelts kangass oo kumali; ai `eldek, `kangak o kumali üles lännu, ei tää, ka viimän `kangak kudad om Krk; kui kuu sirbi otsa `allapoole on, siss ütelts, et kuu om kumali Hel
2. otseti, näoli `kieräs pohise`puole `silmäd ja siis `kummale maass ja siis pomises tasa `iljukasti Kuu; kumali suu `pääle maha sadanu Krk; vaśt üits luśka täis vett kivede vahel, laits `sinna kummali `eitnu ja ärä koolu Ran; ma olli obese man `kummali sääl, kas miä `näie Puh; visass `endä kummali maha ja rü̬ü̬k suure eliga; `olli rikass ja `uhke peremiis, aga sadanu `lompi kummali ja koolu ärä Nõo; näi et läit́s, läit́s, nii üte kõrragõ sattõ kummali San; kut́saŕ oĺl kummali köögin lavva pääl ja unnaśs nigu vana susi Urv; tu̬u̬ `viskas `eńdä kummali Krl; iḱk kummalõ maal; kaŕjalat́s oĺl kummalõ põllu pääle maha˽`laskunuʔ Har; lät́si kannu `otsa, esi˽kummalõ maahn, seene˽kõ̭iḱ lajahn Rõu; hüä oĺl, et ma˽küllüle sattõ, ku˽kummalõ sadanuʔ, löönü˽pää kõ̭gõ rukka; poiśs sattõ kummalõ `järve `sisse, tohe es tõõsõ˽ka mano minnäʔ Vas; mi̬i̬ss `kaivõ havva üless ja `kääńde `ku̬u̬ĺja kummalõ Räp || kummargil kumali olla ei või Krk || kes kumali `sündüb, si̬i̬ saab uppumise `surma Krk

mitme|tõugne mitmesugune neid (pütte) o `mitme `tõugsid Muh

mõskma1 `mõskma, (ma) mõsen Saa, mõse M(ma-inf -me) T, mõsõ hajusalt T, V

1. pesema ommuku `mõśsin suu `puhtas; käed `väśsid ära, linased `rõõvad on ju `rasked `mõske Saa; `lamba `mõsti enne pügämist Trv; külälin tuleb, ku kaśs mõsk Pst; mõśk küll ütel poole ja tõisel poole, aga paa `pihta es lää Krk; ku varesse `mõskve, siss tule `vihma Hel; anumide `mõske `oĺli `tu̬u̬du `valge liiv, liivatüńn iki nukan; naese es võta `ü̬ü̬si ka tanu pääst, ku‿na `sanna lätsivä, siss võtiva ärä, muidu oless tanu pääd `mõsken ligedass saanu Ran; na‿lliva ilma `mõskmada, `si̬i̬pi näil es ole; mõsnu mõsu ärä, mes sa mõsust nukkõ `mü̬ü̬dä vedeldät Puh; ma mõssi siss suud ja kässi ja `tahtsi pääd ka `mõske; miä ei ole ka `endäl `jalgu mõsnu - - ega `mustuss ärä ei kooleta; kui tulna tu̬u̬ lämmätuss, siss olna `rõiva säĺlän nigu `mõstu, `õkva nii ligeda Nõo; noh, tarel oĺli maa põrmand, ega toda `mõske‿s saa TMr; pühäbä ommogu `oĺle nood́e piimä pütte `mõskmine Võn; lammass viiäss `lompi ehk jõkke, sääl mõstass ta ärä Kam; sääl om periss `mõskja, kes kõ̭ik asja mõsep ärä, et solgi vi̬i̬ manu ei ole `käśsi `aamist Rõn; ma mõsõ `endäl suud (nägu), mul om siĺmä `väegõ udsutsõ San; inämbüsi iks tõlvaga mõstass Urv; mi˽`mõśki ja puhasti külʔ, a iks `leie täi˽`säĺgä; paremb om õdagunõ `uhtmene, ku ummugunõ `mõskmene Krl; tõnõ käsi mõsk tõist, noh tu üldäss nii kiä tõsõlõ taht medägi hüvvä tetäʔ Har; mul oĺl üt́s traadinõ tuuśt paa `mõskaʔ, tu̬u̬ lät́s `mõskõn kokko; ma `huhtsõ inne, ega ma‿s mõsõʔ Rõu; mu imä `pańti võiu `mõśkjass ja püttü `pandjass; ku nätäĺ oĺl hamõʔ mul säläh, siss kiśk säläst ärʔ, et `mõska vaia Vas; sul om `täämbä suu `mõskmaldaʔ, mi‿sa säänest pori jutto ajat (öeld häbitule); ma oĺli `mõśkja, minno kutsuti `mõskma‿tud `ku̬u̬ljat Se; `lambit mõstass, paĺlo um `virtsa, vill nakass `haisma virdsaga Lut || piltl ma˽mõsõ uma käe `puhtass tu̬u̬st halvast teost Har
2. uhama; vihtuma Küll nüid mõseb jämmet vihma maha Hls; sa mõset miul `pihta ku vana obesel, mats matsu `järgi; ma mõssi küll [niita] - - kaari pääl, aga es saa tal `järgi; kos ta nüid mõsk, lasep pikä sammudege Krk; mõse kurjalvaimul nahk kuumasse Hel; Obene nakas perutama, aga kül ta siss sai mõske Nõo || küll sai naise esä käest `mõskõʔ (sõimata) Rõu

nuustik nuuśti|k g -ku Ris Hag KuuK Kad VJg Plt Võn Krl Rõu; nuusti|k Käi Ran, g -ku Pöi Mär Vig Hää Saa Hag Juu Jür JMd Ann Koe/nui-/ Kad I(-ke Kod) Plt KJn Trv, -gu Jäm Khk Rei Puh; `nuusti|k g -ku Hlj VNg Lüg Jõh, -gu Kuu; `nuusti|ku g -gu VNg Vai/-ko g -go/; nuśti|k Nis Rap Juu Tür, nusti|k Kei JJn, g -ku; nuusti|kas g -ka Vll Pöi Muh Kse Ris/-ś-/, -ga Jäm

1. riidest vm materjalist pesemis- või küürimisvahend `nuustik - - `miska `saunas saab `tuhrada Lüg; `nuustiko - - minegä `riisto `pessä, sie on `tehtü rogoska `niinist Vai; nuustikaga küiritakse kihasi Vll; On seda kivi `pühkimise nuustikud sii koa nähja olnd; `Tehti sõrgrohu juurdest nuustikud Pöi; sõra nuustikaga ma pese `katla `puhtaks Muh; nuustik - - senega pesta pörandid, vee `raandud Rei; kus sa laua nuustiku oled pand Mär; nuustikuga pestas piima püt́te, nuustik peab `äśti `karre olema, et `puhtas võtab Saa; [pesu] nuśtik oli - - kas rohujuure kot́ist või `erne vartest või niine roguskist Nis; ernesvarre nuustikuga küüriti puu`nõusi. kui kodu ernes`vaŕssa põld, `toodi küläst ja `tehti nuustiku; paa pesemise nuśtik nii ää kulund et Juu; Pesemise nuustik tehti niinekoortest, et ta tugevam oleks Jür; küir moĺd oli - - sial sees said siis nuśtikuga püt́id ära `pesta Tür; ia kare nuistik Koe; robuśka nuuśtik on äśti vali Kad; nuustikuga vanass kruusati `riissu, nuustik õli õless ehk vanass `riide tükiss Kod; nuustik `oĺli mõni lupard `lauda vai riiulit `pühki Ran; pää `mõskmõsõ nuuśtik Krl || piltl `nuored inimised surevad, aga `niskesed vanad nuustikud nda ku minusugune võind juo `ammu`ilma surd `õlla Lüg
2. tuust; nutsak `malgad `pääle [kuhjale] ja siis `neile viel `niskene `nuustik `tehti `latvadest kokku; mul on pikkad `juuksed, tulen `saunast `välja‿s `kieran `nuustiku; `vueti aluskotti alt `ommiku pihuga `olgi ja `tehti `nuustik ja `pandi `saapa `pohja VNg; kui [lina] saab `suetust, paneb `kümme pihu `ühte `nuustikku ja `kierab `kinni; `kierama `erned `nuustikku ja panema redemelle `kuivama Lüg; Küll on aga suur nuustik õisi külges Mär; ma võta obosele koa siit ühü nuustiku Vig; nuuśtik `õĺgi kätte - - üks `kaendla täis või nisukene topp ja `lüödud vasta sedasamust algkatust `sinna `viltu (õlgkatuse tegemisest) KuuK; pia päsus niisama kui nuuśtik otsas Plt

*hommuku ommuku Saa Äks Ksi Lai SJn Vil M T, ommugu Hel hajusalt T(`omgu) Har/h-/, ommoku Jõh/`o-/ Trm Äks KJn(-ko) Võn(-gu), ommogo Kod, omuku KJn; ummugu Urv Krl Rõu/h-/, hummogu Kan VId(-go Räp); `uomugu Lei

1. hommikul ommuku tuĺli raasike lumelobi Saa; ommogo ei või `päävä `kiitä egä `õsta aset Kod; `pańnid ommoku `käima ja `õhtast oli sada vakka [jahvatatud] Äks; pulm `algas alati ike pühäbä ommoko; `aiged silmäd on omuku rähmägä `kinni KJn; me seime ommuku iva ärä, nüid es oleki ädä Krk; ommuku `kastege om kige paremb `niita Hel; miu vanami̬i̬ss, si̬i̬ sei egä ommuku üte sibula ärä, sibul olna `tervisele `väega ää Ran; ommugu `kastega ei või `laske ristikaena `pääle eläjit, lähvä `lahki Nõo; pühäbä ommogu `oĺle nood́e piimä pütte `mõskmine Võn; mes täst siss vi̬i̬l `karja `aeti, ku ta `omgu ütel ennäst `aige ollev Rõn; ummugu tuĺl `mäele `õkva `kaemõ, et mis tä kõ̭nõĺ kah Krl; ääsä hommugu lät́s Har; nu̬u̬˽niidivä õdagu `ilda ja niidivä hummogu `varra kah Plv; kül mä hummõĺ hummogo jo lää, `täämbä olõ ei `aigo Räp; kureʔ täniti äž́ä `uomugu Lei Vrd hommiku
2. homme hummogu kesspääväst jovva vaest ar kodogiʔ; meil om hummogu vana jakapäiv Se

pütt pütt (-t́t), püti (-t́i) eP M T, pütti Jõe Hlj Lüg Jõh IisR, püta Jäm Kär Kaa Var Mih Tõs Tor Hää, pütä Tõs Khn, pütü Võn San V, püdü Kuu; pütt|i g püd|i VNg Vai()

1. erinevate puunõude ühisnimetus mant `korjati [piimal] pääld ärä ja siis sie `pandi `ühte `suure püttü; Vähämäd `suolamise neud olid viel püdüd Kuu; püttid ja kappad, pütt on `aava puust Hlj; Pütt `pandi kesk `lauda ja `terve pere siis sei säält ühest püttist Jõh; akkas püttü varotamma (vitsutama) Vai; püttisid pole präägu `puhtid Jäm; küll nende püttidega vöis tööd `olla, neid `auti Khk; Kaupmees `töstas pütast `räimid Kaa; enne äi tohi mette inimest `uskuda, kui sa oled pütta kaks `soola seltsis ää söönd Vll; see oo jahu tooma püt́t Muh; Naagu pütt ja kaan (sobivad hästi omavahel) Emm; `silku `viida pütiga einamaale Rei; `kõiki `asju võib pütti `panna, pütil oo kaen peal, iired ei puke siis pütti Mar; `kangesti ilusti `valgeks küiritud püt́id `kuevasid aja`teibas Mär; lapsele `öetasse: tule noole püt́t ää Vig; lehm sai ära `lüpstud ja piim püttidesse kurnatud `apnema, neli viisteistkümme pütti läks iga päe `tarbis Mih; pütadega `köidi siis maa sees `räimi `müimas Tõs; püt́t oli kolme toobine või kahe toobine Pär; sarabust saab püta `vitsu Tor; kolm pütta obusel pääl ja `käiti räemelaadal Hää; kui laps `süńdis, siss `mińti ikki püt́ti `viima, tapeti kana ja `tehti kooki, kis püt́iga viis, see pańni need koogid püt́ti Saa; Püt́id olid kõik `ühte `moodi, silgupüt́id ja piimapüt́id ja kõik, mis vaea läks Kei; kui mo isa tegi püt́i `põhja, `sirklega `tõmmas kriipsu ette Juu; Mõisa peretuas `toodi tangusupp kohe püt́iga lauale, suur viie toobine püt́t oli Amb; püt́ta (pütte) pidi alati liivaga `nühkima JMd; suurem võim oli püt́tide kääs (s.t pütte oli rohkem), `kaussa oli vähe Ann; `lauba oli see `küirimene, püt́id olid kõik aja`teivas Pai; võil [on] `kõrvadega püt́t, kuas pial, pane suvel `sisse ja talvel süe VMr; võttis püt́iga `silku ühes Sim; panin või püt́ti Iis; ruot́si püt́id õlid `niskesed madalad, teene laud lepä, teene tamme, siis näd õlid triibolised Kod; püt́id olid naelased, kahe kolme ja mõned olid viie naelased, kaaś käis `pääle Äks; `veiksed püt́id olid või jäuks, kõrvad küĺles, kaaned pial Plt; piim on püt́tides alles `ku̬u̬rimata KJn; püt́t olli mati `mu̬u̬du, pütil es ole `sanga egä kedägi Hls; mi̬i̬s ku üit́s püt́t paks; nüid ole ma küll pütin (hädas) piltl Krk; sügise ehk keväde `tu̬u̬di iki pütiga `räimi kodu Ran; nüid om `endä kaalamulguni täis `toṕnu - - om sängin pikäli nigu püt́t; si̬i̬ laits `lendäb nigu lind ütest `tõisi, ta‿i püsi pütin, ei saesa kotin Nõo; pütül oĺl vi̬i̬l nü̬ü̬r külen - - sõ̭ss oĺl hää `sälgä võtta Võn; ega pütti es saa üttegi `tuusti ega kätt `aada, sa pidit tedä kivvega `kloṕma, nii et sul pää otsan like Ote; `mõisan - - pulli olliva nigu püti jälle liha täis Rõn; vanast pää`ku̬u̬li `mińti kah, piim pütüga˽sällän Urv; pütüʔ olliʔ iks kuusidsõʔ, oĺl iks näid tammidsit kah Rõu; `pütsebä tettü˽pütüʔ ja vaadiʔ oĺliʔ ilosaʔ Vas; mat́iva uma raha tammõ püttegaʔ mahaʔ Räp; pütül omma mõlõba otsa kińni, `tõrdol om õnnõ üt́s kińni Se; hopõn ka kui pütt, täüs paĺlo süönüʔ Lut
2. pütitäis või teat kindel mahumõõt `soolavad kalad ning viivad püta `viisi Kär; Pütt eeringid oli korraga pailu `ostada, `toodi ikka naela`kaupa Kaa; selle (külimitu) kolm täit läks siis pütti, see oli siis püt́t Noa; Jaanipäävast jääb juba püt́t `piima lehma pialt `päävas vähämas Han; Talvõks piäb oma jaoks ikka kua pütä `räimi `suõla panõma Khn; `setvert oli neli püt́ti, püt́t oli nelikümmend viis `toopi Kos; kaks vierikut on üks püt́t JMd; kolm püt́ti on `tündres; `ańtsin `talle kaks püt́ti `kartuleid Ann; püt́tis on nelikümmend neli `toopi Pee; neil (saunikutel) oli `tüńdrima, kolm püt́ti läks `viĺja `sinna maha VMr; neli pütti `pańdi kuli jaust, sie pidi kümme `puuda tegema Kad; tõi pu̬u̬l pütti eeringit; keväde `tu̬u̬di püt́t `räimi kodu, sügisess `oĺli `sü̬ü̬du Nõo; miʔ ośti muidõ perremihe käest pütü `silkõ; õllõ pütt oĺl sada `tu̬u̬pi Har; heeringet `tu̬u̬d́e poolõ pütü `viiśe Räp
3. a. võrgukäba kakuamide pial oo pütad - - et ülal oiab selle kakuami lina Tõs b. pontoon šild om pütte‿päl Lei

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur