[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

pistläne `pistlä|ne g -se Nõo Rõn baptist temä `oĺli suur `pistläne ja pühä inimene, aga `vaese sandile ańd paĺla luu; kui `pistläsi ristitäss, siss kastetass vi̬i̬ `alla Nõo; tu̬u̬ naene käis ka tunnil, aga ta‿s ole `pistläne Rõn

purtsõhe risuselt, puruselt kuiss sa nii `purtsõhe põimit Se

püsteline püsteline püstine Nii püsteline redel, aga temä (koer) tulle nii iluste alla Nõo

püstine `püśti|ne g -se KuuK Kod(-śs-); `püstü|ne g -se Kuu, püstütse Krk püstloodne; püsti asetsev `suured `püstüsed `ümmärgüsed `kirnud olid Kuu; nüid näib akatama neid kivikatuseid kua `püśtisi tegema KuuK; `püśsine riśsikein üvä `niita Kod; üit́s tükik oo `püstüst lina, tõine ivak oo `maalist, kolmass ivak oo `seante pu̬u̬ĺ tölläkul Krk

püst|krae püstine krae `Mieste kraed, `kellega kerikus `käisid, olivad `ennevanast kõik püstkraed. `Naiste `pluusedelle `tehti ka üksvahe `ainuld püst`kraesi, maaskraed tulivad pärast IisR; püstkrae oli, et ta mahakeeratud krae ei oln Ris; mõni tegi nisukese püśtkrae ka, nisukse kahe sõrme `laiuse KuuK

püst|võll, püst|võlv (teat võll tuulikul) Püśtvõĺv, see tahuti ja ööveldati nii `sirgeks kut üks vile, püśt`võĺvisi `tehti ömargusi ja kaheksma tahulikkusi Pöi; püstvõĺl oo ollandil, pukk`veskil oo muidu pośt sihis Var; Püstvõlv käis kivi silmaauku pilliga vastamisi Trm; püssvõĺl käib alt üles `veskiss läbi Kod; piavõĺl ja püśtvõĺl, kaks `võĺli on [tuulikul] Äks; ülevält käis püśtvõĺl `alla ja sel püśtvõĺlil oĺli suur ratas, see aas sedä kedervart ja kivi siis `ümmer KJn; püśtvõĺl pidi väega `õige olema, et suure ratta `ambad kõik ütte `mu̬u̬du vedäsivä Ran