Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
iva iva R hv S,
L K I Hls Krk Võn Kam San; n, g iba Kul Mär Vig(
ibä)
Kse Vän HaLä Tür;
ivä Kod KJn Vil M T; pl ived Kuu1. tera a. viljatera; kõrreliste seemnetera Moni oli pand `leivä `taiginalle `sotkies ivi `hulka;
iva on `lendävä nogass (usinus annab leiba) Kuu;
kana nokkib ivad maast `välla Lüg;
Kaer `tuores viel, iva `alles `piimal IisR;
Aidast `vilja `tuues ikka iva kukkus moha Pöi;
tööd oli küll `eńni kui ibad akkasid `paistma. [nüüd] masin tuleb põllale [vilja koristama], kohe iba paestab Kul;
kue‿ma selle koha `võt́sin, siis mol ei olnd iba otseti maas (vilja külvatud) Mär;
mitte üks iva röömike mul ei ole kodus änam Saa;
Kui ibad piast `väĺla `kargavad [mütsi sisse löömisel], siis võid akata rukist `lõikama Kei;
vahest läks prügisi koa tuulatud ibide `peale Juu;
karu kaeral on oma ivad sies ka VMr;
tuŋŋalpiad `jälle on odral, kui näpuga [odra]iva katsu, lähäb purust Kad;
lakaga kaeral on ivad ühel puol;
maa kaeral on `piened ivad Sim;
kivi om iväde sehen Nõo ||
tungaltera `mustad ived Kuu;
`tungal tera ivi oli rukkiste `ulgas Hlj;
ise siest lahk `valged, nied `mustad ivad Lüg;
mõni kord on rukiste ulgas paĺlu `musti ivi Sim b. kaunviljade seemnetera kaanad küĺles ja ivad sies [hernel] Amb;
nuorest piast, kui põle [türgi ubadel] ivasid sies, kiedeti [kaunu] JJn;
kui `ernel viel ivi sies põle, siis on lestad. kui `lestadelle ivad `sisse kasavad, siis on kaanad ~ kaunad;
oa ivad Sim c. muude taimede seemnetera; terataoline asi või moodustis elav õbe, `niskesed ivad Lüg;
virtsi ibad pannaks kalade peal;
pöle `mullu sui näin mena maasika iba;
öbe kröllid, ibade `viisi lükiti neid Ris;
mul oli ivasi, `pipra ivasi;
nää, selles mustas `sõstras on ivasid (marju) JJn;
ivad on ike [püssirohul] VMr;
sinepiiva VJg;
ańd nõnnagu `ingveri iva (väga vähe) Kod;
kihud on nii pisikesed nigu ivad Lai;
sońn on einamaal, veike ümmargune iva Plt2. tera tuum; vilja toiteväärtus iva oĺli kõva, õlu tuĺli raanist nagu vahutas;
kõssakudel iva ei ole Saa;
`ernel ja ual on iva paĺlu, see on kõigest viĺjast ette;
anna loomale iva, küll ta siis ramusast lääb Trm; [taarileib] lastass är ligude, nõnda et si̬i̬ iva väŕk `vällä tule Hls;
terä akkass kasume, iva om sehen joba Krk;
katõtahilitsel [odral] om jämedä terä, noil om `rohkemb ivä sehen;
`veskin kooritass nisu ärä, jääp paĺlass ivä;
kaarajahu om ütsindä `väega vesine, kaaral ei ole jo iväd säl paĺlu Nõo;
iva tulõp [linnase] koordõ seest `vällä Võn3. teraviljasaadus a. jahu kaks kamalutäit ikki `pańti pangi pääl seda iva `raami [koeratoidule]; ivale tuleb kardulid ligi panna, siss lähab iva vähem, ega `paĺla ivaga saa `looma `sü̬ü̬ta Saa;
vaja iva `anda eläjille Kod;
rokk tetti kaara iväst Trv;
iugutse õle virutide `puhtess puha [kaljaastjas], et iva iuk läit́s `vällä puha Krk;
`siale anna puhast ivä ja, `kartuld ja `lõssi Puh;
ivä (rukkijahu) raputedi `nahkule `pääle, ja `panti apatusi Nõo;
kellele ivva `ańti, tollel (loomal) oĺl väkev sitt kah Kam; [pärast võõrutamist anti põrsastele] Edimält paĺlast lehmä`piimä ja perän ivä kah sekkä Rõn b. jahujook, -rokk loomade ivä – tuulalutse terä ja `sõkla ärä jahvatedu [vee sees]; iväge joodet vasik Hel;
mõni ju̬u̬t́ `vaśka viienädälisess, siss nakati ivä `anma Nõo ||
jahusade, juuk paksem ivä, mis `põhja jäeb, on peru KJn;
ku taaŕ `kinni jääss ei joose, siss om paĺlu ivä sihen Trv;
ku õlu är om tett, sis jooseb alt `valged ivage Hls;
egän `tu̬u̬brin ja egän tünnin om ivä põhjan [jahurokast] Nõo c. van uhmris tambitud odratera; tang, kruup ilma ivate kapuste, neil es panna `tange `sisse Krk;
jüripäeväss keedeti äräminejile ilma iväte `kapstit;
Üt́s ivä `uikass tõist (liigvedelast supist) Hel;
vanast tetti ilma ivätä `putru, `kartuli `putru Nõo4. toit, toidupala; kerge eine, oode miä‿n ole tänä vel `ühte iva `amba `pääle pand (söönud) Vai;
Ole ma täna viel iva suhu saand IisR;
Oli `aegu kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi;
ma `võt́si natuke iva Hää; [haige] ei võta iva `röömigi Saa;
rahvass tahave iva, `õhtu oodakud;
nüüd ku kolm `kõrdi süvväss ommokune sü̬ü̬ḱ om iva Hls;
ommuku `anti iva enne `ruugos̀ti;
Söö iva ärä sis kägu ei petä ärä;
kellä kuvve aig tuuvvass `mõtsa võileib või lihaleib, ivass `mõtsa Krk;
nii `aige et ei võta joba mitu `päevä enämb ivä `marja suhu;
tulge `sü̬ü̬mä, `kaege kah ivä ärä Hel;
ja ma olli ilma ivätä terve päiv;
vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et, laseme ivä `luie `sisse Ran;
miä ei ole `katsa `päivä ivä `iukugi saanu;
ma‿i ole `täämbä vi̬i̬l ivä `raasu suhu pannu;
miä ei ole `täämbä vi̬i̬l ivä ei `marja saanu (täiesti söömata) Nõo;
Siss toda (kaera- ja hernejahu segu) `ańti tü̬ü̬ `aigu obestele, et siss om kõva ivä Rõn;
ma võta iks vähä iva [varahommikul] San5. väike osa, kübe, raas `Ennemb saab kivest `kildu ku `ihnusald iva Kuu;
ei `andand ivagi Vai;
vöid pole mette iva kodu Khk;
pole saand täna toidu ivagi `amba `alla Mär;
naene ei õlema suanud võid ivagi;
and (andis) nõnnagu lidveiva selle liistu [leiba, õuna]; ei mõessa lugeda üks iva Kod;
pühitasse et iva `tolmu ei jää [ahjupõrandale] Pal;
ivagi `eina ei saa kätte [vihma pärast]; leib on terve ma ei ole sealt küĺlest ivagi lõegand;
`ühte ivä ei sua `tehtud KJn;
võtame paar ivä (sööme veidi) Hel ||
natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte `aega tämä ei viida ivagi;
ei lahe iva ust `lahti Kod;
kaks `tuńdi oli `lõune `aega, siis sai ka iva ivake puhata Lai;
see (reuma) ei kannata `külma iva Plt;
`oĺli ivä ärä KJn;
ilust naa ivaki ei elä Hls;
tal ei oole aru mitte ivaki pähän Krk6. terav ots a. oherdi või vindla teravik –
Vig Vän spor Ha Jä,
MMg uherdi iba Vig;
oherdi iba `lõikab puud Nis;
Oherdil oli ia õhuke iba Kei;
oherdi iva van ~
ots;
oherdil ja `vindlal lähvad vahest ivad otsast ää JMd; [oherdil] `üitakse iba se õõnes koht, kuhu puru `sisse läheb Tür b. terav konksuke, kida Öŋŋeivad on muist küljest ära läind Jäm;
`västrä ivä ~ kisa Võn7. `siuke iba (püstloodis kasvav) oks - - `siuke old ea `västre vaŕs Vän;
`iidlase iba, `soarlase saba ja `mustlase muńn läks `tartlase taha Kei Vrd jüvä