[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

pleon → plehoh

plonn1 plońn g plońni (-nn-) Trm Kod Äks Plt KJn TLä Kam San Har Rõu Plv Se; plonn g `plonni Lüg; lońn g lonni Vil Krk

1. põletamata savitellis truadiga `lõikab plońni väĺja saviss; plońnid `pantse `kuivma, ilosa ilmaga kuevab plońn kolme-neĺjä päävägä ärä Kod; Päräst savi sõkutamist akati `lońna tegemä. Vedel lońn jäi lauvatükikse `pääle ja `viiti selle pääl löövi `alla kueuma Vil; savi `lońnest tetäss kivimajadel vahe`seinu Krk; reheahju võllid tetti plońnest, nu̬u̬ kannatava tuld paĺlu `aiga Ran; plońn om toorass teĺliskivi Har; miʔ teime esi kah `plońne Plv; plońniʔ, nu omma palotamaldaʔ Se Vrd plönn

2. tükk, kamakas leib jääb `plońni, tema jääb nagu plońn kõvast ja ei `kerki ülesse Äks; kajo konk om nii ärä `jäätedu nigu plońn; siĺm `olli nigu üits vere plonń Nõo; mua plońni rippuʔ `ündrugu veeren Rõu || jupp `viskavad `suitsu `plonnid (plotskid) `põske Lüg Vrd plõnn3

3. savine, sitke maa mõni savine põld õli väga `sitke savi, porine ja plońn Trm; kõege alvemb maa, madal `raske savi plońn Ran; savi maa `tükse kõvass minemä, kui tu plońn ärä `kuivi, es naka `üt́segi riist `küĺge Kam

plonn2 plońn g plońni Urv; lońn g lońni Plv katusekivi kinnitus plońn `pańti `ru̬u̬ǵma `taadõ Urv; lońni ots pandass roovi `taadõ Plv

ploom1 ploom Jäm Lä Tõs Saa Juu Trm, plu̬u̬m (-ḿ) Hää Kod/g -ua-/ Hel T V, g ploomi; pluom g pluomi Ris JMd VMr VJg IisK Iis Lei, `pluomi Kuu Lüg; n, g `pluomi VNg Vai; pluum g pluumi Jäm Plt; loom Sa Muh(-oe-) hajusalt Lä, Pä, lu̬u̬m (-ḿ) Hää VlPõ Trv Hls Krk, g loomi; luõm g luõmi Khn; kloom (-uu-) g kloomi (-uu-) Jäm

1. ploomipuu `mõisas `enne ikke õli `pluomisi küll Lüg; `loomisi sii teistel külas ikka on Vll; Mõni loom oli ka, kollane loom ja punane loom, muud pole olnd Pöi; nüid akkab ise koa `loema kasvatama Muh; külm rekkus `jälle puud ää, kõik õunpuud ja ploomid ja kreegid Mar; reegi ja loomi `marju `tahtvad (kährikutest) Var; ploomidelle `pańti lubja`rańti, `liiva, sõnikud ja `tuhka Saa; `naabri aeas on kollane pluom VMr; tämmu võt́tis küĺm ärä loomi õied Vil; Küll om täo `lu̬u̬ḿel `paĺlu `äitsnit Krk; siin lähike maa, küll tuleb jälle ja raputab tühjäss ploomi Nõo; meil `olli kaits `plu̬u̬mi, nii et es jõvva tukke `alla panna, nii täis olliva; `i̬i̬sspä nakame `plu̬u̬me istutama Rõn; ploomiʔ omma `õigõ vanaʔ, aga `maŕju ei kanna vi̬i̬l Har; külmä talvõgaʔ `küĺmäseʔ ploomiʔ är Rõu

2. ploomipuu vili loomid, millass nee ükskord `valmis saavad Kaa; `Seaste oli `loomisi noagu mädi Pöi; loomid oo `kastis päris limale läin Muh; sinised ploomid, nad on kreegi `marjadega pea`aegu `ühte `karva LNg; kui ploomid `valmis said, köisime `õhtu `plooma varastama Kir; `loomisid oo paelu PJg; pluom on apu, sinine pluom on `maitsvam VMr; pluamidel on kivid Kod; akkame `lu̬u̬me `sü̬ü̬mä, mis ilusamad on Vil; mitte ütte `lu̬u̬mi es ole puu otsan Hls; `plu̬u̬mel võetass kivi sehest `vällä Puh; ubinit võib `rohkemb `süvvä, ei saa viĺländ, a ploomi `vastava ärä Nõo; küt́seʔ ploomiʔ omma kõllatsõ Krl; timahavva ei oĺõʔ üttegi `plu̬u̬mi küleh Plv; vanast kut́s mõni vahat́set `plu̬u̬ḿe tsiaplooḿest Räp

Vrd ploum

ploom2 ploom Jäm Emm Rei Mär Kse Saa Kei Juu Ann Trm Pal Äks Lai Plt, plu̬u̬m (-ḿ) Kod/g -oa-/ Puh Nõo Ote Rõn San Urv Räp, g ploomi; pluom g pluomi JMd JJn VMr Kad, `pluomi Kuu RId/-ua- Jõh/; loom Sa Muh Mar Mär LäEd PäLo Hää Jür, lu̬u̬m (-ḿ) KJn M, g loomi sag pl ploomirasv, looma siserasv Mida paksem siga, seda suuremad loomid olid Khk; Kui sul sügise ikka kena lihav ut́sa ragede ala panna oo, siis saab sellest ikka oma kümme naela loomisi ka Kaa; nüid‿o ahvenal loomid sehes Muh; ploomi ümmer on ka peege, se on ploominahk Rei; `lõikas soolikad `kat́ki, rikkus loomid kõik ää sitaseks Mär; mis söödetud loom oo, sel oo loomid koa seĺlä `küĺgis Vig; loomid, pannase - - lae `alla `kuivama, määritse `vankrit Var; iga loomi tükk ei sula PJg; Muist `ploomi `aeti `ruĺli, `pańdi `vankre `määreks Kei; kus olid pluomid jäneksel, justkui nuorel sial JJn; iga ploomi nael kaalub leisikas liha Ann; Kui siga tapeti, siis võeti kohe terve sea ploom. Kui ära jahtus, siis keerati kõvast trulli ja köideti nöörikuga kõvast kinni Trm; ploom on `neerude juures, neerud on rasva sees Pal; `lambal on ka seĺja küĺjes `rasva, `lambal kua on omad ploomid Lai; sel mehel on alles ploomid (on kõhukas) Plt; ańds miul `terve vana sia loomi Krk; sääld saab `ulka `rasva, `plu̬u̬mi om `õkva unikun kõtu pääl Nõo; tu̬u̬ om nigu õhuke paper, kelle küĺlen tu̬u̬ plu̬u̬ḿ om sääl, nigu tsia kussim Ote

ploor → loor