[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

pidal1 pida|l Pä(-ä|l Tõs), pida|ĺ Trv, pidä|ĺ Krk, g -li hospidal, haigla mees oli pidalis kaks `korda Mih; emä suri pidalis ää Tõs; läksime `linna pidali, käsi `pańdi ipsi `sisse Aud; alastaja õed on pidalite sees Vän; `linnes on pidal ja laatsaretid Hää; ma kuuli, et pidäliss olli viit (viidud) Krk

pidal2 pida|l Jäm Kse Juu Hls Krk, pida|ĺ Trv Rõu Plv, g -li; pidali- hajusalt eP(pidäli- Mar), Nõo San/pü-/ Krl Vas pidalitõbi, leepra olnd pidalis Juu; temä om periss pidalin Trv; olli pidaliss `aigess jäänu Krk

pidal3 pidal g -i Krj Vll Muh; pidalas Muh sõim ühekorra ma oli painajaga ädas, ta pidal `tömbas mind asemalt maha Vll; mis sa pidalas sii `peale joosed Muh

pudal, pudalas pudal, pudal|as g -a põngerjas, pabul lapse pudalaid tuba täis; tuba `lapsi täis kui `väiksed pudalad Mär

püdel püdel Kei Pst Hel, g -a Saa Trv, -ä Ran Nõo, -e Hls Krk; pütel (-ĺ) g püdelä T V, püdele Hel poolpaks, poolvedel püdelad maad tuleb taheneda `laske; kui vett paĺlu sai - - siss puder jäi püdelas Saa; `tangest keedeti püdelt `putru; lubja ja ruusa segu, si̬i̬ iki `siante püdele`taoline om Krk; krohv tetti edimäld parass jagu püdel ja kui sais, siss tõmmass esi kõvembass Ran; mia `tahtse `paksu `putru `ki̬i̬tä, a sai serände pu̬u̬l pütel Nõo; lätsi läbi, `väega pütel pori `oĺli Kam; lobi om eläjä ju̬u̬ḱ, ku midägi püdelät `ju̬u̬ki tetti Kan; Krupa oĺli˽keenü˽häste˽püdeläss Urv; ta putr ei olõ nõrk ei sakõ, om enne säräne pütel Har; puu sehen um sala vaik, tu̬u̬ um püteĺ nigu mesi Rõu; ku̬u̬ŕ kokko es lääʔ, lät́s püdeläss õ̭nnõ Räp; maʔ taha püdelät `putru Se

pügal pügal g -a Jõe Hlj VNg Lüg Jõh IisR Jäm Khk Kaa Muh Hi hajusalt L, Ris Kei HJn Amb JMd Ann Koe VMr VJg IPõ Plt; pügäl g -ä Kuu Lüg Jõh Vai Tõs Saa Juu Kod KJn Trv TLä(n pükäl Nõo), -e Hls Krk; pügal|as g -a Vän Tor KJn/-äs g -ä/

1. a. täke, sälk, kriips pikk puu - - `niisukesed pügäläd `tehtud `sinne `otstesse, et siis [purjenöörid] `seisuvad siel `lenkiss; `leikab pügälü Kuu; `lamba naha `serva `külge `tehti pügalad, siis said `selle `järgi oma nahad kätte, kui `nahku `pargiti Lüg; kebi sise on `tehtü pügäläd Vai; selp̀ul oo pisine pügal - - `otsas, koes keis `ümber kεib Khk; süllapuul on iga jala pääl pügal Rei; laps nii paks, et pügalad pεεl (rasvavoltidest) Phl; Aitas oli pulk, kus peale isa iga korra lõikas pügala, kui ta uie seĺlatääve viĺla salve kallas Han; aav kasvab kinni, sis jääb `siuke pisike verme, pisike pügalas Vän; nää, `seia on pügal `sisse `tehtud Ris; tegin pügala `puule `sisse, et kui tagasi tulen, siis tunnen puu ära JMd; `nuaga lõiguti puu `sisse pügalaid Lai; vaalikurikal on tihid pügäläd KJn || (pilvetriipudest) taevas oo pügalid täis, [üleni] `pilves ei ole PJg; taevas om pügälin Hls b. sarvepügal sel [lehmal] juo viis pügala, sie juo viis `kerda `piimas VNg; iga kõrd, kui `piima tuleb, siis jääb pügäl `sarve `külge. kui jääb `ahtrast, siis - - täit pügälä ei jää Lüg; lehma sarve peal‿o pügalad, iga `aasta üks pügal Muh; kui ta (lehm) esimest `korda tuleb `lüpsma, tuleb esimene pügal Emm; see vana lehm juba, saŕv üsna pügalid täis Mär; metu pügäläd, naapaelu vasiku oln Tõs; tal nii pailu pügali juba pääl Hää; Lehma vanust `loeti pügalatest Kei; lueb lehma sarve pügalaid Koe; iga [lüpsma] tulemise aal lüeb pügala `sisse VMr; pügalatest soab lehma vanuse kätte Trm; pügälid sarved täis Kod; vana lehmä sarve om pügälit täis Trv; pügäle `sarvi pääl, neist loets lehmä vanumist Hls; ku lehm egä `aasta kańd, siss olli pügälä ligitside, `ahtrel lehmäl `oĺli pügälde vahe laemb Nõo c. piltl (segaduses olekust) pia on pügalaid täis, ei tia, mis teha Iis

2. kraad üks pügal `külma oli täna `rohkem Khk