[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kulp1 kuĺp Kir Lih, g kulbi Sa Muh Mar Kse M T, kuĺbi spor L, K I V; kulp g kulbi Hi, `kulbi R(n `kulpi Vai)
1. a. kulp, toidu segamis- ja tõstmisvahend Ku `kulbist süöd, saad `suure `suuga `lapsed; `kulbil alustab, lusigal lobetabkui sa `liiga `laiald eläd, siis loppeb ka `kiiresti Kuu; Siis ämm võttas `kulbi ja lei - - `pruudile pähe, ise üttel, pada ja kulp on mino, aga sia`ämber ja `kaivuvinn on sinu Lüg; `töstis `kulbiga `putru Khk; kuĺp oli koa puust Mar; mehed tegid isi `kuĺpa Lih; kuĺp ond `vaanga sees; suure kulbiga segatud `seiti Mih; juba üks eitn kuĺbi käest ää (suri); Mõni tanguterä liperdäb kuĺbiss Khn; kuĺbiga tõstetase suppi Tor; mul vahel pudru segada va puu kuĺbi pulk Hää; kuĺp jääb kuĺbiks, tõsta taaga (temaga) mida tahes Juu; see põle kellegi kuĺp just kui sia lõug Ann; puu kuĺbi kobakas VMr; vahu `koŕjad piält kuĺbi `sisse; kuĺbiga õlema mesiläsed `väĺjä `tõsnud mesipuuss Kod; kuĺbi peremes (perenaine) Plt; Tema oma kulbiga ka seas (öeldi teiste jutule vahele segajale) Pil; nüüd ostave lekist kuĺpe Hls; kulbige tõsteti `putru paast ja `kat́lest Krk; ma tõi liinast ää kulbi Puh; käpp `olli kulbi i̬i̬st, täl es ole `kulpi; `tüt́rik palut keele ärä, visass kulbi `kolka Nõo; `kuĺpege tõstetess suppi San; kuĺp oĺl iks `rohkõmb vedelä jaoss Kan; imä võt́t pańni, hiit́ `tu̬u̬ga `ru̬u̬ga `katlast `vällä, olõ õs `kuĺpi; kunass kuĺp isonõss vai taaripulk janonõss, söögi`maitsjal ja taaritegijäl um kõ̭gõ kõtt täüś Rõu; varass varastav kuumast kuĺbist ja palavast paast Vas; kuĺp sünnü‿ui `luit́sidõ sisse (öeld kokkusobimatusest) Se || fig `kulbiga `annetud, `molliga `võetud (kie `puole aruga on) Lüg; Suule (sulle) o lusikaga meelt pähä antud ja kulbiga tagasi võetud Aud; Lusikaga antud, kulbiga korjatud tagasi Lai; mõnel om sedä `kurjust kulbige mõõdet, tõisel om `luśkuge ant Krk || fig mokk hobusel oo kuĺp, ammaste ees `seoke kulbi `moodi käib Khk b. puulusikas Põlõgid `liiga ammu, kui `süedi `kuĺpõga, nüüd seüässe luśsikatõga Khnc. „lusika moodi õõnestatud leili viskamise kapp“Vas
2. adralusikas kuĺp `pööris paremini `mulda. karduli ajamese jaus ei `pandud `kulpi `peale Kse; Sio adralõ kuĺp `piäle Khn; adra kuĺp o aŕk adral, see mulla `pööraja Aud
3. kangastelgede osa, lasikPöi Sim
4. kalapüügivahend kulp on `nõnda, et puuvaru `ümber ja võrk `alle, `varras on kesk`paigas, sel on auk `keskel. sääld käib `varras läbi, kulp `õtsas, konn `kulbi sies Lüg

okas okas Jäm Phl PJg Vän Tor Hää(g okase) K Iis Pal Lai Hls Puh, okkas Hlj IisR Vai, g okka; okass Plv, g okka Äks Trv; õkas Trm Kod, õkkas Lüg Jõh, g õkka; pl okka Ote, oka Rõn; p okast Krk

1. a. okaspuu nõeljas leht; taime oga, ohe Siis `lasti viel obused `sinne `puhta `vilja `päälä, siis `tampisivad nied õkkad terade `küljäst `vällä Jõh; Valutab siin sies ja `torgib nigu okkas oleks südames IisR; pöldmarja vened (väänded), okkad küĺles Jäm; okastega puu Rid; ajasin odra okka `kurku Vig; jalad oĺlid okkid täis, ei võind `astu Tor; ohra okas kägel `kurkus (kägu on kevadise kukkumise lõpetanud) piltl Juu; kuuse okas, tema - - verd `väĺja ei võta KuuK; piimauhakas on kollaste õitega, pärisuhakas okkaga Amb; ta on mulle okkaks silmas piltl Koe; rukkil, nisul kua okkad tera külles IisK; sei õkkaid ja õksendas Trm; kõva paks katus õkkiss piäl [sipelgapesal] Kod; roosipuudel on okkid paelu KJn; ku `kuuskil kolm `kõrda okast maha tuleb, siis lääp kuu aa peräst lumi maast ärä Krk; orjavitsa `põõsa, kellel okka küĺlen om Ote b. (kalal, loomal) `kiisid on `piened kalad ja teräväd okkad selä pääl Vai; ogalas on nagu leppmadis, okkad on küĺles Vän; kiludel on terav köht - - teravad okkad köhu all Ris; karitsad on okastega JõeK; koer rabab `siili, siil õkkitegä `sorkab tädä Kod; siilul om okka seĺlän Trv; Kivikiiss, toda `süvvä ei saa - - oka küĺlen Rõn
2. okaskarv `talvel tal (rebasel) on okas, nüid on punane `pehme karv HJn; maja `tuhkor, si̬i̬ one - - muss, vahakas õkas mussa piäl; `praega ei õle rebäsel karva piäl õkass Kod
3. okaspäitsed varssal pannaks okkad nina peal, siis ta ei saa imeda Ris; varsal okkad ninä‿päl, sis vana‿i lase imedä Juu

põld|mari põldmurakas pöldmarja vene (väät), okkad küĺles, kasuvad enam kivi`aedade pεεl Jäm; pöldmarjad on sinised, `valge öitses ning siis tulevad marjad `pεεle Kär; Põldmarja `moosi keedetakse `paergus koa Pöi; põldmari, `sõuke jäme sinine, `sõuke nagu männa mulk Muh; põldmarjad oo ead marjad, kui tee `sesse `panna, naa ea mekk Mar; põldmarjad on ead apud marjad Han; põldmari - - kasuvad kraavi kallaste piäl suured valusad vääned Tõs; mõnis `kohtas põllu `piendra pial on põldmarja varred Ris

pöörama `pöörama (-üö-, -üe-), da-inf pöörata (-üö-, -üe-) Kul Mär K I(ma-inf -ü̬ü̬-); `pü̬ü̬rämä, da-inf pöörätä KJn; `püörama (-ämä), da-inf `püörada (-ädä) R; `püördä|mä, da-inf -dä Kuu; `pöörma S L(-mä), `pü̬ü̬rma Tõs Hää, da-inf pöörda (-dä); `pü̬ü̬rmä, da-inf pöördä Kõp M(ma-inf -me) T, püärtä Kod; `püermä, da-inf püerdä Khn; `pü̬ü̬rdmä (`pü̬ü̬ŕmä), da-inf pöördäʔ V(püö- Lut)

1. a. midagi keskpunkti või telje ümber liikuma panema, selles suunas nihutama `köied `saavad `pandu puu `külge, siis `püöräd `luoma üless, siis saab `suoled `vällä `lasta; `tarvis `mennä `kaŋŋast `püörama `käärbudele Lüg; Käärpuid on vaja `püörada peri`päivä Jõh; pöörratta pεεl tuulik keerab, kui ta `tuule `pöörtakse Ans; tuuligut pöörtasse `tuule Khk; vardad `pöörsid omingo `poole, siis akkas koit tulema Mar; pöörtsi `kartsal teise otsa üles Kse; piab kera `pöörma `ühte lugu, kui pööretse, tuleb ilusti (lõngakera kerimisest) Tõs; Püerä lae `rohkõm `tuulõ Khn; ollandi `veske - - pea oo `pöördav, köib `ringi Aud; Pöörand `silmadega loomus on ia loomus, ta ei veni `väĺla Amb; püärämä `veski `tuulde, `niske kelk on, raud toed vassan Kod; Sootaguse `mõisas oli vana tuulik, pööratigi alt, kõege kerega käis Äks; `vińtide pidi pööretse rui `sisse KJn; pü̬ü̬rd pulgage nina `kinni, et ta (siga) liigute ei saa; tõene lähäp lootsiku manu ja akkave sõss mõlempe `pü̬ü̬rmä, pööräve ärä üits kolmkümmend `süldä `nü̬ü̬ri pööräle [noota välja tõmmates] Trv; kui tuul `oĺli ärä `käännü, siss pidi jälle `veśket `tuulde `pü̬ü̬rmä, `mölder `pü̬ü̬rd Ran; pööretu `vehmre saesiva ri̬i̬l taĺv läbi, aga keedetu (köidetud) `vehmre tulli alati `väĺlä; `kańga pu̬u̬m om, kangass pööretäss pulgaga poomi pääle Nõo; vedelät `putru iks paan pöörissega pööreti Rõn; tarõ uśs kińni˽pööret; Pööräʔ aidavõtind kat́s `ki̬i̬rdu Har; Ku˽lammast `naati püǵämä, sõ̭ss `pü̬ü̬ŕti timä kohe `puhta põhu pääleʔ mahaʔ Rõu; pööräʔ kirstu kaaś kińniʔ; pü̬ü̬rd ussõ lukust `valla Plv; noorik oĺl nõrgahhanuʔ lavva `taadõ arʔ, ni˽kõvastõ oĺl linik `päähhä pü̬ü̬rt Vas; `kellä pöörä üless; kaivost vett pööretäss Se b. keerdu ajama, painutama, punuma vms köit `püöräti, õlivad `köie `püöräd ja `pulgad Lüg; portu sõĺm‿o alvaste pöördud köie sõĺm; kui - - vask`raati tõid, siis `jälle `pöörtsid kahekorra (juuksenõeltest) Aud; vikati tera pöörab, akkab `pöörma [kui liiga õhukeseks on käiatud] PJg; mo vanaisa on kasvatand kanepid ja pöörand ise köied kokku Kos; `kapsal ju `kuulmed `pöördud Lai; `poiskõsõ pöördävä pedäjäst `püśsä; roovigu vitsaʔ `tu̬u̬ralt pööreti `pääle Har; kõo vits um `vindsõ, tu̬u̬ pöördäss `ki̬i̬rdu, siss um tä sääne pehmelik, ei˽`murduʔ Rõu; tu̬u̬ samadsõ viho päält `võeti sidõ - - `pü̬ü̬ŕdi ilostõ `sõlmõ jaʔ oĺl vihk käen Plv; paio `vitsogaʔ pööretäss `aida Räp; timä nakass `vahru `pü̬ü̬rdmä; vöid vaia püördäʔ, `säändseʔ lavvakõsõʔ, lavvakõsõl neli mulgukeist Lut c. käiama läits kirvest `pü̬ü̬rmä Nõo; ma‿lä pöörä väidse terävess San; Igumisega ei˽saa˽kirvõst teräväss, taad tulõ iks pöördäʔ Urv; ku sa `vaiba väist tahat, siss piat `pü̬ü̬rmä, enne na ei saa vaavass Har; mi `rahval ka omma pööräʔ, kirvõst pöörtäʔ Se || treima nüśsikul `oĺle sääne pedäjä puust `vällä pööretö piip külepääl, säält kurnat́e `piimä Räp d. midagi kahekorra seadma palistus, [riide] alumine äär veel natine ala pöördud Jäm; kolm siidirätikut `seoti ikka mool pähe kirikus, aga nende `eari es pöörata mette Muh; [Teki] äär `pü̬ü̬rdi palistusega Tõs; nied akati juo kraeks `üidma, mis sedasi püöratud oli KuuK; vanaste oĺlid särgi kaeltagused `välla maha pööretud SJn || väänama vaja mõsk `vällä pöördäʔ Se
2. (seoses inimese vm olendi asendi muutumisega:) käänama, keerama siga `püörab `pahnas ja muda`augus, `suojaga on `kange `püörama Lüg; `püöra `toisele `küljele Vai; Pööris selja kohe ning es räägi Khk; Pööra korra pea eest ää Pöi; see pöörab oma `silmadega nenna et; `matsabe ussid pöörn teise külje Muh; `pööras mulle selja kohe Käi; `Piśke laps kaub `kergeste kääst ää, kui sa silma pöörad, juba kadun Han; kõhu alune ennem niideti [lambal] ää ja siis - - pöörsid teese küĺle piale, siis pööreti `jälle naakauas, ku oli niidetud Tõs; ärg `pööris `mulle sarved `pihta Tor; kui ma natuke tahan pöörda või käända, siis nõnda ku kõrvetab siin puusade sees Hää; siga `püörab alati mudas VJg; `siĺmi ei sua ärä püärtä, muko vahin Kod; tahab ennast varjata, pöörab näo ära Plt; Kuuma ilmage tsia pü̬ü̬rvä ennast muaaugun Hel; poiss tõmmanu [tüdruku] `ümbrekihä `kinni ja mugu `sängi `pü̬ü̬rmä Nõo; t́siaʔ `pü̬ü̬rvä `hindä poriga kokko Plv
3. a. midagi teistpidi, teisele küljele keerama saside `püöramine oli `reie rehaga, `püördi `vasta `jalga `toine puol `pääle VNg; `Püöra kasukas pahempidi IisR; `toombäst - - mehed `pöörtsid oma laevad kummuli, siis‿s lähe änam mere Jäm; pöörame palgile teise kandi `pεεle; taarist rehi `ümber pöörda, `angudega pöörti rehi `ümber Khk; ma `pöörtsi [piimanõu] nii, et ta oli küliti Vll; siis pöördasse pahmas teisi pidi, et vili `välja tuleb; nüid ta pöörab selle va mere põhja ületsi Muh; kui sandid ilmad, siis `eina `pöördaks mütu `korda Käi; äkine tuuletükk `pööris kaks `paati `ümber Rid; selle varrega pööräti `jälle vorsti soolikud Mar; `pöörsin `einu sii teese küĺle `peäle, siss koevab paramini Vig; ma või oma leidi ko `rinki pöörda Kse; Pöörä `õues üks siamoĺd kummuli Var; `pöördi need laed `ümmer ja `anti veel teene kord (rehepeksmisest) Tõs; püerdässe puu küliti Khn; Teenekord `oĺli seenevańn `ümber `pöördud Hää; kaks inimest tulevad järel, rukki ladema `püöravad teisipidi Kei; lähme linu `püörama JMd; kaks `korda pekseti ühed puoled, siis püerati lade Sim; kui tä (ader) üväss ei `pü̬ü̬rä mätäss, si̬i̬ tahab sepäle viädä Kod; `mitmele korrale ma olen teda (loogu) `ümber pööranud, `jälle tuleb sadu `piale Pal; üitskõrd olli kubjass - - ütelnu: ma tahass teil kõrva`juuri pahupidi pöörda ja `ambit lõvvaluu si̬i̬st `vällä `puista, et rõuk olevet alvast tett ollu Krk; kui ain olli alt like, siss pöörime `ümbre, sai ain kujuma Puh; `sõ̬õ̬rd `paĺli ku hubisass, siss `naati tedä `saibidõga˽`pü̬ü̬rdmä, et kõ̭iḱ üteliste är˽palass Rõu b. segi ajama, tuhnima siad `lahti, nied - - `püöravad maa purust puha Lüg; taal oli aud segamini `pöördud Kaa; Siga oli `tuhlid segamine pöörnd Pöi; soost pole medaged kasu, sa oled va segamisi `pöörja Käi; sea tõngerma, kus sead oo maa `kangeste ää pöörand Kul; seal‿o keik pea `peale `pöördud Kse; ta `pööräs läbi kõik kohad, aga ei leind Juu; neid (vargaid) pidi ikka kaks olema, tene käis ja `püöras - - ja tene `paśsis JJn; tuba kõik pahupidi `pöördud Äks; t́sial `oĺli ussaid kõ̭ik pahupidi pööretu Rõn; `taiva ja maa oĺl ussõn kokku `pü̬ü̬rdänü Har c. (kündmisest) saha olm `püörab vagu `ümber Jõe; see saha‿p pööra kenasti `mulda Khk; sahaga pöörda sönik maa sise Rei; `pööris sõniku liig sügavasse Mär; sahk `pöörab kare mättad `ümmer Lih; adra kuĺp‿o aŕk adral, see mulla `pööraja Aud; saha tiiv - - kui ta `roostes on, ta siis ei taha pöörata Ris; adra pagi - - sie siis `püöras seda muad `rohkemb seilali Kad; obese `oĺliva tugeva, maa pöörivä üless Ran
4. oma suunda muutma a. (liikumisel) tuul `püöra tänä `siie ja `sinne VNg; ajasin siga taga, aga siga `püöras `ümber ja pani menema Lüg; vanad ärjad kεind nii kenasti, `pöörtsid nii kenasti Khk; Ma `tahtsi tagatsi pöörda, aga rahvast nii pailu, tee keik täis Kaa; Mõni `ütles, et kaśs kisub tuult, kui ta seda`viiti küündega kisub, et tuul pidade siis `pöörma; Vana nägi, et teised pole tulnd, `pööris koa `ömber ja läks koju tagasi Pöi; lehmad `pöörsid tänavale Muh; obu ei taha mette pöörda Käi; pimedas võib `õlpsasti tee pealt `kõrva pöörata Mär; näd `pöörsid surnu`aeda Vig; `pöörge sealt pahemale Tõs; `Kiegi taha tie piält `kõrva lumõssõ püerdä Khn; tuul `pööras põhja poolt idasse Kei; `pü̬ü̬rä paremad kätt Kod; tüdruk `pöörab `ümmer, tuleb tagasi Kõp; tuul om `pü̬ü̬rnu joba `lõunede, nüid nakkab vaest `vihma sadama Nõo b. (ilma liikumiseta) tee pöörab ala Kär; vesi kui ta pöörab, siis pöörukohast sööb `rohkem [kallast] Vll; siit pöörab tee `alla Aud; kulm, si̬i̬, mis äkitselt `pöörab Ksi; ku te lähäte, siis `pü̬ü̬räte siit `sinna `alla Viĺländi `poole; `pü̬ü̬rämese kohad katussel on kelbäd KJn; kõ̭ik kari pööräb `järve `sisse, kõ̭ik paneva üle järve minemä Ran; no˽pü̬ü̬rd ta `õigõ ti̬i̬ päält välläʔ Har; tuuĺ om `pü̬ü̬rdnü Vas; vaja ar pöörtä sinnäp̀oolõ Se c. piltl teist suunda võtma juo `aigus akka `püörama; päi one juo `püörand, sie one `ulga lühemb, kui `enne oli VNg; nüid sadab iga päiv, ei tia, `millal ta `püörab Lüg; Ajad on `püörand, `kesse vanasti `ninda kekkutas IisR; täna `pööras ilm teiseks Khk; pööri`päeva päevad `pöördvad Muh; `aigus pöörab, inimeine akkab `tervemaks `saama Käi; eks ta nüid ikke `pöörab paremuse `poole Mär; Sügüse, kui jõlmad `püerväd, ikka paelu `aigõsi Khn; elmad `pöörasid vihmaseks Juu; viiendamal (1905.) `oastal asi `pööras, siis tuli lühem tööpää Kos; nüid akan ike `pü̬ü̬rmä ja paremass `suama Kod; ilma pööräve kurjale Trv; nätä, ka ilm pü̬ü̬rt tõisep̀ess Krk; no om seo ilm nigu `ümbre˽pü̬ü̬rt, olõ õi˽nii nigu innembüsi oĺl Vas d. piltl hakkama midagi tegema lätsime jagelema, kae peräst `pü̬ü̬rsime `tülli Nõo; köögi`tüt́rigu, nu `pü̬ü̬rsevä `irmsast `naarma Kam; hargut́ `hindä ärʔ, ku sõ̭ss `vanma ja `sõimamma `pü̬ü̬rdse Urv; Nu̬u̬ läävä˽kuumast, peräst `pü̬ü̬rvä˽mädänemmä Räp; rüäʔ jo `pü̬ü̬rdväʔ `häitsemä, rüäʔ `tahtvaʔ `häitsemä Lut
5. a. millegi või kellegi suunda muutma pidi `mööda `pääva paet `ümber `pöördud `saama, et parem öńn olevad Pha; pöörame teise alsi `piale Pöi; `püöra obune `ümber JMd || vahetama `lõngu saab pöörda, aga kiri oo üks ja see samma Mih b. (veenma kedagi) tõekspidamisi, usku vms vahetama, meelt muutma või parandama ei tia, kas one `kiegi ka pattust `püörand vai VNg; vaat sie on `ümber `püörand, et püha`kirja `enne ei `uskund ja nüid usub; mina õlen ka mielt `püörand, nüid ma enämb `viina ei võtta; `rahva `püöräjä, ke `mässu õhutab Lüg; Ega sie tüdruk `ennast ei `püöra, üks `tõmmaja on IisR; nüüd on tämä `ümber `püöretü ja akkand `uvvesta elämä Vai; Äi see oma meelt pööra, mis ta on, selleks jääb Pöi; inimene akkab `õntsas menema, pööräb patust ää Mar; akkad jumalad armastama, sis `pöörad `ümmer Juu; teised `püörasid mu miele ää Koe; tema lubas patust `ümber püörata ja `usklikust akata VJg; `pü̬ü̬rgä õmetegi sest suuress vihass, ärä riielgä na `irmsass; si̬i̬ pü̬ü̬rd `ümber, vangileib läks mõruss Kod; ei taha patust pöördä Hls; poig ollu nooren `väega ää ja `mõistlik poiss, aga vangi`laagrin `pantu poiss `nahka - - siss ollu `õkva nigu `ümbre pööretu Nõo; jumal pööräp meele `ümbre San; muid käve sa `ümbre pöörden, esi˽`teie sa˽`hullõ t́ekõ Har; mõni om `pü̬ü̬rmädäʔ, sääne, kes kedägi ei kullõʔ - - `ümbre ei pöörä hinnäst, tege uma nõna `perrä ku pero hobõnõ Se c. millelegi teist sisu, teistsugust suunda andma, midagi teiseks muutma (ka piltl) paneb juttule omast kääst `juure, `püörab juttu `tõisest `uopis Lüg; see pöörab omad jutud ikka teiseks Khk; `pööras sõnad `ringi, ega ma naa ütelnd Mär; siis `pöördi se surmaotsus vitsa`nuhtluse `peäle Vig; Sie tahab `jõlma `ümber püerdä Khn; tuli ika sedasi püörata seda juttu Hag; tema `püöras aśja `uopis teisip̀idi Koe; mes sa minu sõnadess tõõsite `pü̬ü̬räd Kod; palus, et jumal `pööraks tuule päri Lai; valitsus `pü̬ü̬räs aśjad teeśes KJn; tõne tõse `kõnne `ümbre pü̬ü̬rd San; ta pü̬ü̬rd taad juttu edesi ja tagasi Har; timä ummi sõ̭nnogaʔ pü̬ü̬rd `tõisdõ, kõ̭nõlõss tõisildõ Se
6. intensiivselt midagi tegema [tüdruk] esi `oĺli tälle `endä `kaala `pü̬ü̬rnu Nõo; kae kos no pü̬ü̬rd lummõ, `paksu lummõ satass Kan; Ku raha es olõ˽nii paĺlu, sõ̭ss pü̬ü̬ŕd `mõisnik säŕgisiilust kińniʔ ja üteĺ, et see - - kuub om minu, aga täiäd om sinu; Sanna ussõst pü̬ü̬rd `savvu `vällä Urv; Paĺgi˽pü̬ü̬ŕd `säĺgä ja vinnaśs kodu Rõu; Lehm nakass ristkhainu - - pü̬ü̬rmä Vas; sa tahat `kõ̭ikõ `ilma kätte saiaʔ, sa pööräde kõõ ilma `üśkä (ahnitsejast) piltl Se
7. (iiveldustunde tekkimisest) kõllast vatto ai `vällä, nakaśs `süäme all `pü̬ü̬rdmä Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur