[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

põõn põõn g põõna Pöi Muh L(põen LäLo) K(põen KPõ) I eL(põ̭õ̭n), `põõna Lüg Jõh IisR; pöön g pööna Sa Emm Rei Ris; puen Jõe Hlj; pien g `piena Kuu; n, g `piena VNg Vai

1. põikliist esemete ühendamiseks ja tugevdamiseks; ristpuu puu`lüpsiku `kaanest üle oli `piena ja sene ribast `kannedi `lüpsiku VNg; `põõna `saega `saeta `uksidele `põõna asemed `sisse Lüg; Puu`pingil siin all on ka põõn `sisse tappitud, siis on pink tugev IisR; Louda uks on `pöönadega koos Jäm; [vankri] all on rataste pöhilaud, kaks `pööna all, mis täda koos `oidvad, et ta εε‿p lagu Khk; Ukse pöönad lasti ikka soonega laudade sisse, pöönadel oo valtsi ääred Kaa; Puupulkadega olid lauad [ukse] põõna `küĺges, päris vanadel olid veel puuiŋŋed ka, põõna ots oli kohe iŋŋeks Pöi; `karga `põõna `kinni ja tõsta kaas pealt Muh; lodi, laia pöhjaga, emapuud pole olnd end, pöigiti pöönad, pöhi `löödi `pöönade `külge `pulkadega `kinni Emm; uksel oo põen, põõnast saab siis `kinni akata Mar; kraad́saag oo see, kellega `põõnasi saab `sisse kraaditud Mär; Uksõ põõn `lõhki pakatõt Khn; vasaraga `löödi põõnad kõvasti soonesse `sinna kaanele Saa; lauaplate oli `põõnadega kokku `löödud, lauajalad käisid `põõnade `sisse Kos; pane põõn kuane piale, muidu ta ei seesa JMd; riista kuanel on põõn pial Trm; põikpõõn, et uks ei kualu õtseti, seisäb alati luadin Kod; pada kaasel on põõn, mis põõna viisi kokko pannasse Äks; seina `külge `löödud põõn Plt; `kirved põõnas, kirves on põõna vahel KJn; paa kaane tetti põõnage, pulk pääl või `väike õõneke sehen Hls; põõna`saege lõigats `uśsele põõna `sissi. pu̬u̬ĺ `tolli om põõna sügävus põõna `ü̬ü̬vlel ja põõnasael Krk; `pulkega `lü̬ü̬di põõn põhilavvale `alla, `lasti oherdiga mulk `sisse, ̀panti põõn pulgaga `kinni Ran; ussõ põ̭õ̭n `oĺli iks oma kolm `toĺli laǵa ja sakar `oĺli vähämbält tolli `laonõ Nõo; vaksiku kaase tõsel otsal olli kandiline nibu põõnal, si̬i̬ läits kaase `mulku ja tõsen otsan olli pulk Ote; Kolmõ jalaga laud, tu̬u̬ oĺl meil katõ toĺli `paksunõ laud, sääl oĺli˽kat́s `põ̭õ̭na all Urv; suurõl ussõl oĺli põõnaʔ sisepu̬u̬l, pu̬u̬ĺussõl välläpu̬u̬l Har; toolõ oĺli˽`lastu˽`kiilõ asõmõlõ `pulkõga˽põõna˽pääle, `põ̭õ̭nuga˽truĺl Vas; Liha`tõrdolõ ja läńnikohõ tet́te ka kaaś pääle, kaaś tet́te päält üte põõnagaʔ Räp
2. (kaunistav või laiust reguleeriv) riideriba riietusesemetel Lasin tehä omale `põõnaga `paltu, tagant saba `lõhkinane Lüg; vodin sene `piena `paldold `vällä Vai; püksi pöön tömmab püksid tagant kogu Jäm; kuuel oli pöön pεεl Khk; vanal aal meeste kasukavatil `olli koa põõn taga, teese otsa peal teene nüöp Muh; `rõnde ette oli koa `aetud need punased põõnad Mar; panen kuuele uie põõna `peale Kse; poisi palitul on põõn kah Vän; kasukal ja suure riietel olid põõnad Hag; `põena põld taha õmmeldud VMr; põõn oli selja pial töĺbil või pinsakul, `rätsep oli kohe teind sihukse pisikse põõna Lai; si̬i̬ om [särgi] õla põ̭õ̭n Trv; nüid om uus mu̬u̬d, nüid tetäss kuvve põõnage ja `kõrge `raege Hel; Meste palitul oĺle säĺlä pääl vü̬ü̬ kottal üits põõn ja põõna pääl kaits nöpsi Nõo; kattõ põ̭õ̭na ei olõ `kossõgi San; säŕgi sällä pääle om ka põ̭õ̭n ummõlduʔ Har
3. a. hoop, löök ma anna `soole ühe põõna, ää `tahtig teist mitte Muh; `ańdis taale ühü põõna Mär; panes talle matakuga öhe igavese põõna Saa; annan tälle nisukese põõna, et ta tõiss `päevä enäm ei näe Kod; `ańtsin talle ea põõna, nii et määletab surma `laubani Plt; käänä tal üit́s põ̭õ̭n Krk; kui ma `tõmba sulle paar `põõna `mü̬ü̬dä küĺleluid, nii et sa enämb ei niutsategi Hel; Paneb tõese käega tolle põõna, siss paĺl lendäb nii et Nõo; ta sai üte ää põõna Võn; no˽sai sa˽ka esä käest üte põõna, kas halutass ka˽vi̬i̬l Har; Maʔ panni täüt`värki põõna, siss oĺl maah ku tirahti Vas b. piltl kahju See annab varandusele sihukese pööna Khk; `Seikest `pööna pole kedagid `tεεdend `karta Kaa; Ülerünna töstmene pani terisele pööna Emm

-põõn Ls pää|põõn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur