[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

põik|puu põik|pu(u) Lüg IisR Muh Mar Kul Mär Vig Mih Aud Tor Kei Juu Kos Jür Amb Koe VJg Sim Trm Plt Trv Plv Räp, pöik- Khk Käi Rei Ris, poik- Jõe Kuu, põip- Saa Hls Hel millegi suhtes risti või viltu asetsev puu `longa `saaling on poikpuu, mis on `stengi all `masti `otsas Jõe; Lie kõhal käis põikpuu, põikpuu `august käis raudpulk läbi, `katlanokk `torgeti raud`pulgaga põikpuu `auku Lüg; eina küinil oo pöikpuud Khk; põikpuu pannasse teisipidi `koorma `peale, kui koorm väga lai saab Muh; Istudaks kölgu pöikpuu ehk paku pεεle ja teine lükkab örrest vöi latist ümber (jääkelgust) Käi; värävä peal oo põikpuu ja väräv pannasse põik`puuga `kinni Mar; tiiva äärepuud ja tiiva põikpuud, kokku ree tiivad Mih; pesapuu on pingi sies, pesapuu ehk pöikpuu (vokist) Ris; ristil on põikpuu Juu; söögilaua jalad läksid all laiali ja neil oli põikpuu vahel Kos; lie pial sai suppi `kieta, `este oli põikpuu Amb; äkke põikpuu Sim; usse põikpuu Trv; Ri̬i̬ paańatusilõ `pańte põikpuu pääle Räp