[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

jõgev jõgev g -a kindakiri jõgeva kiri one `kinda kiri; suur jõgev ja veeke jõgev Kod

kõge1 kõge, kõ̭ge T, kõ̭gõ Ote V
1. adv kõige (väljendab superlatiivsust) si̬i̬ `aasta ma ole kõge kehvemb, nii äkki jäi siĺmänägu ärä Ran; ega minagi kõ̭ge paremb ei ole, miu sehen om `kurjust külländ Nõo; `sinna - - oĺl kõge kaugemp `minna Võn; minu esä `oĺli kõ̭gõ vanemb Ote; Kõge perän nakati vedruga rot́i `lõkse `müimä Rõn; ta om mul kõ̭ge tublem miis kigi `eestliste seäss San; ma‿lõ kõ̭gõ `uhkõp Urv; tel om kõ̭gõ suurõmb ja ilusamb helü nuidõ `lauljeide siäst Har; hää pini lätt [jahil] kõ̭gõ ette Rõu; kõ̭gõ lähemp ti̬i̬ `Kauksihe Plv; Võt́t kõ̭gõ ilosamba hobõsõ `hindälle Räp Vrd kõkõ1
2. alati, pidevalt, alatasa timä es `saaki˽säńgün küllüle ollaʔ, kõ̭gõ `istõ; ma˽kõ̭gõ `umbli Rõu; ma˽kõ̭gõ `mõtli, a targõbat es saaʔ midägi Plv; tõõsõ `halvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku `näeki eiʔ; kõ̭gõ ku `liina `mińti, `pańti söögikot́t üteh Vas; edimätsel pääväl oĺl kaŕrussõl kõ̭gõ kana muna üteh; vanapatt kõ̭gõ tüḱüss [ristimata] latsõlõ mano Se || täiesti ku `alla järve `vi̬i̬rde ar˽saat, om joud kõ̭gõ `kaonuʔ Vas Vrd kõgõge, kõõ

kõger kõger g -i tükk, mügar [maa] kõgerit täis, tükiline Ran Vrd kõgerik

lõges lõges g -e lõge – Jür Vrd lõgemed

nõgel nõgel M hajusalt T, nõgõl, -õĺ Võn San Kan(nõguĺ) Urv Rõu Plv Vas Räp Se(nõ̭-), nõkl Krl Har Lei(nõ̭-) Lut Kra, g nõgla

1. a. teravaotsaline vahend õmblemiseks, kinnitamiseks jne; ka ilunõel aa niit nõgla `perrä Trv; miul‿o `nõklu küll, `nõkle `puudust miul ei ole; kummutemis nõgel tuhkpeenik, tahiline, sellege kasugu `rihmu kummudets Krk; latsel - - nigu nõgla terävä `amba; tõene eläp ärä, ta ei ole mitte ütte naha `nõkla `võtnu, aga tõene varastab Ran; ta‿m nii `kooner, et tõesele ei täi `anda tina `nõklagi; vahel kirp `suskab ku nõglaga; `juusse `nõkluga `olli `kinni `pantu Nõo; `kaśka `nõgla oĺli esi, noil oĺli otsa kandelise, tõõńe nõgõl oĺl ümärgune Võn; jalg `naksi `pindõ ajama, no‿m nigu `nõklu täüs; tu̬u̬ säŕk om `õkva rät́sepä käest `tu̬u̬duʔ, tu̬u̬l om `õkva nõkl mant maha˽lõigat Har; kaśsi puja i̬i̬st andass suur nõgõl, siss `saasõ teräne kaśs Plv; [ta] oĺl iks terräv ku nõgõĺ, tu̬u̬ oĺl iks i̬i̬st`võt́ja ja plaani`ańdja Vas; põrmandust nõgla näḱk arʔ, olõ õi˽pümme Se; nõ̭glaga tšukaš́š kini kaalarät́i Lei; ravvanõ tsiga, `paklanõ hand = nõkl Lut || (nimetissõrmest) edemine sõŕm om nõkl tu̬u̬peräst, et timä om kikõ edemine nõgla kińni `võt́ja Har b. piirits, ui peenembit `võrke tetäss nõglage, puust nõgel paĺlalt ja auk sehen Trv

2. okas ku siil oma `nõklege pist, om veri perän Krk; raudkiiss om serände `väike kala - - nõglad vai ormussed sällä pääl Ran; kuuse nõgel om jala `sisse lännu; karuuhak om terävä `nõkluga, täl om pikembä nõgla ku kikerpillil; kadajass ei `aagina `nõklu küĺlest ärä Nõo; `U̬u̬nit ehitedi kõegist puist, kos enne nõgla küĺlen oĺliva Rõn; pedäje nõgla omma pikembä ku kuusõ nõglaʔ Har; siilil ummaʔ kalõʔ nõglaʔ, lätt ku kukkõlõss õnnõ Rõu; `haukaküüdsel umma˽nõgla˽küleh, tu̬u̬d saa ai˽`peiu võttaʔ Vas; noorõmp poig, taa om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se

3. astel, pistmissuised (ka mao keelest) nu kate keelega inimese om kõege vastikumba, nigu kate nõglaga ussi Ran; ku mihiläne pand, siss jääss nõkl naha `sisse, no‿m ta esi˽ka läbi rõibõʔ; kihulanõ tu pikä nõgla aja naha `sisse, siss `tõmbass verd täüs Har; rästik nõglaga `tsuskass Rõu; nõgõl om `meh́tsel `perseh Räp; huśs `tsuskass, täl om nõ̭gõl Se

Vrd nõel

4. väike haug purika nõgel Ran

nõges nõge|s Jõh IisR Pöi Muh L HaLä Kos Jür Amb Tür Pee VJg IisK I, nõge|ss hajusalt KPõ I, M Ran Nõo TMr, g -s(s)e; nõgõ|ss g -sõ Khn/n nõgõ|s/ hajusalt V(n -śs Se); nöges g -e Sa Hi; nõge|ne hajusalt T, nöge|ne hajusalt Sa, g -se; nõgõ|nõ g -sõ Võn Ote Kan Urv Rõu Plv Räp; nõkõn (-ń) g nõgõsõ San Krl Har Rõu Lei(nõ̭-); pl nõgõsõʔ Kra, noge(k)sed Kuu Hlj; gpl nõgõsside Lut (rohttaim) `kuiva nõgestega `vihtlesin Jõh; Nõgesi - - `kuivatatti kanadelle `talvest IisR; `valged nögesed, tee ääres `kasvasid, päris `valge öis Khk; nögene oo va vihane loom - - körvetab `kangesti Mus; Siis olnd nälg möödas, kui kevade nõges ja malts olid ninad moa sihest `välja pisnd Pöi; nõgessed kasuvad nagu mets Muh; nögese tee on kööma `vastu, vetab pεε kööma ära Käi; nõgeseid oo `kolme `seĺtsi, raudnõges, piimanõges ja kõrvetaja nõges Rid; ma `leitsin kana pesa nõgeste seest Mär; (lastele:) sii te vahite küll, aga kui `tarvis oo, siss põle `ühti, võtan nõgessid, vaat siss Vig; nõgesed kõrvetavad suured villid kätele ja `jalgele Tõs; Mürde `iäres kasvab ikka nõgõsi Khn; nõges on `jooskja rohus Saa; ää mine `sönna nõgeste `sissi Ris; `vihtles ennast nõgestega Rap; nõgesseid on kaht `seltsi, teised on raudnõgessed, teised on muidu nõgessed IisK; ma õlen nagu nõgessite si̬i̬s, nõnna suur `orjus mul‿o piäl Kod; peris nõgess kõrvetab Pal; nõgess - - raiutasse `kat́ki, `pantasse kuum vesi `pääle ja lehm sü̬ü̬b Äks; mis õitsevad, on emanõgessed, ei kõrveta. mis ei õitse, on isanõgessed. suured nõgessed on muidu nõgessed Lai; oh, vana nõgess tulep, ta kõrvetep (mõisavalitsejast); vanal aal olli nõgese vardest tett ame `seĺgä Krk; sigadele `raoti nõgessit kah, mes ni noore nõgesse om Ran; temä mi̬i̬s `olli nõgeste sehen kasunu, aga temä `olli talulaits piltl Nõo; nõgõsõ ja `ohtja ja `takja ja mis‿säl kõik `kasviva Ote; nõkõn puttõ `jalga, puri su jala `kat́ski; vanast is mõista nõgõsõist `kiäki medägi tetäʔ, no˽söödetäss kannu nõgõstõga ja `apti̬i̬gri tegevä ruhe Har; nõgõsõ juurõ˽teǵevä˽piimä soonõ˽vallalõ [lehmal] ja `andva˽piimäle `ramsust Rõu; nõgõśsidiga `kõrbat, siss jäävä kublaʔ Se; nõkõn `salvas Lei; nõgõsside siäh `sündünü (vallaslapsest) Lut Vrd nões

peger peger g -i koll, lastehirmutis pegerid, sedä näd (lapsed) peĺjäsid. peger lakan, si̬i̬ `kuulab, mes lapsed tiäväd `koeruss, siis tuleb lakass; `ennevanass peteti, peger tuleb. peger sei `lapsi, peger one pitkä ammassegä Kod

pigel pigel g -i Kuu KuuK Ann Ksi Plt pits net́sil olid pigelid ilustuseks oma `tehtud niidist; pigelipulga pial `tehti pigelid Ksi

pigem pigem Sa (rõhutavalt või täpsustavalt:) ennem a. enam, rohkem emane oli pigem `koorma tegemas, isane `andas alt käde Jäm; ma pole nönda `väĺjas käind, ma ole `umbsest pigem mehe koha pεεl eland keik‿se aja Ans; vanad inimesed kεisid pigem paĺlaste `jalgadega, nüid `kingas, sukkas Khk; Täna oo supp pigem soolane saand Kaa b. parem too talle pigem `süia ning pane kuitsu `kinni Kaa; vöta sa pigem see teine omale; pigem [mine] `maanded kauda Vll

poger1 poger g -i Khk Pha Muh Emm Mar Vig Kir Khn/-õr/ Kos põhjasüvendaja, bager `Riigas `olla pogerid, mis mere pöhast kivisid `väĺja `töstvad Khk; poger `olli Kuivastus Muh; poger `töötäs kaks kolm suid Mar; jõe peäl, seäl oo poger, jõe põhjast tõi kiba `vällä Vig; jõgõ süvendäs sie pogõr `Pärnü jões Khn; Poger võtab mere põhjast muda `väĺla Kos Vrd puger

poger2 → pagor

puger puger g -i hajusalt Sa(pugel Khk), Mar põhjasüvendaja, bager läks pugeri `pεεle tühe Jäm; puger puhastab sadamaid; pugel teeb merd süaks Khk; pugeriga - - kaevati jõge sügävämäks Mar Vrd poger1

põder põd|er Ris Hag Jür HJn Plt KJn SJn Kõp M hajusalt T, pöd|er SaLä Kaa Krj Vll Rei Phl, põd|õŕ San Urv VId, põd|uŕ Kan, g -ra; põter Var PäLo Tor Hää Saa Trm Kod MMg, põtõr Khn, põtr Lä HaLä Kos Jür Krl Har Rõu Vas Lei, põdr Pöi Muh, g põdra; n, g põdra Hlj IisR Mär Kse Var PJg Vän HJn KuuK Jä ViK Iis MMg Äks Ksi Lai Plt Pil, pödra Jäm Ans Krj Emm, `põtra Lüg Jõh IisR, `petra Kuu VNg Vai, `potra Hlj; `petr|as, `potr|as g -a Jõe; petr g `petra Kuu suur sõraline (Alces alces) `potra `sarvest teha nagisid Jõe; `meie `oues kävi `petru `kangest, ühe`kerra üks suur `petra `vahtis, pää oli üle `aia Kuu; siin one juo `petrasi mahagi `lastu VNg; `põtra on suur küll, `ninda suur kui obone Lüg; `suured `aaralised `sarved on `petral Vai; sääl oli pailu jänessi ning pödru Jäm; jooseb kut pöder Khk; pödrad on `rusked, kaheksa `sarve peas, üks on emasari ja nagu suured vösad oleks `külge ajand Krj; Põdr oli - - `meite aja tagant läbi läind Pöi; pödrasid pole mitte olnud Iiumaal Rei; põtr tuln teed möödä, kaksteistkümmend `sarbe oln pias Mar; põdra `kaotab oma sarved `metses ää, siis vahel ikke `leidvad Mär; Põdrad oo `uhked loomad Han; põdra meie põllal kahe vassikaga Kse; iga `aasta kasude üks sari `põtrel `juure, isa põdral Tõs; Juõsõb nagu põtõr küläkaudu Khn; talve põter sööb männa kasud ää Aud; põdra ei tee inimesele kedagi PJg; põdrad ja kitsed oo ää kadund Tor; sõra asemed olid, nää, põtr oo siit läin Ris; põdra oli siin minu `akna all, `vahtis `aknast `sisse KuuK; vanast oli `rohkem põdrasi kui nüid JMd; ega põdra siis `sõnna tule, kus inimesi on Ann; `leikab nagu põdra edasi Kad; ei õle nähnud põdra Iis; emä põter `üeldässe nudi õlema Kod; põdrad äbeneväd ärä, metsäd jääväd õredast MMg; olnu suur ilus põdra, ilus ollu kui obene Äks; `metstes käisivad `põtrasid ja `kitsesid `laskmas Plt; `põtradel on jooso aeg KJn; pikä lahe `jalgek lask ku põder kunagi Krk; si̬i̬ olli `põtre ti̬i̬rada Hel; põdra sarve - - nu̬u̬ om nigu ossa pää küĺlen Nõo; põduŕ eläss `mõtsu sisen Kan; siihn omma mõtsaʔ ärä `raodu, konh tu̬u̬ põtr siihn vi̬i̬l eläss Har; ega `aaśtaga hiit põdõŕ sarvõʔ arʔ, nu̬u̬˽noorõ˽sarvõʔ ollõv `sääntse˽pehmeliguʔ Rõu; inemist iks `peĺgäse˽põdra˽kah Vas

*põgema imperf (nad) põgesid põgenema ni̬i̬d `põrsad, mes üle õlid jäänud, ni̬i̬d põgesid redeli vahele aadiku Kod

põke põke g põkke

1. säde liidi alt lööb tule põke `välja, teab `külma; teine oo `sõuke põke et (elavaloomulisest lapsest) Muh

2. natuke, kübeke tule mitte suitsu põket `välja `korsnast Muh

põle → olema

põnev uus põnev Lüg Iis Võn, pönev Kuu, g -a; põnnõv g põnõva Har paeluv, kaasakiskuv, erutav sie `mardiks `käümine [oli] kohe pönev Kuu; õli `miski põnev lugu, sie `pandi trükki kõhe Lüg; küll sie lähäb ka põnevast Iis; näidend oĺl `väega põnev Võn; sääräst põnõvat juttu om periss armass kullõldaʔ Har

põre põre Pöi Muh Tõs, pöre Khk Mus Krj Vll pragu puu on pöre `sesse vötnd, vigastatud koht puul Khk; pöred `küpsen `sisse [leivale] Krj; pisike põre `olli sehes laasil Muh; lauad põresi täis Tõs || kõvaks küpsenud koht leivas `Kõrbend põred, missest pole änam jägu soand, nee `tehti siis apu piima `sisse podideks; Sai tüki põret `püuse; Põre, see on oopis magusam kui sisu Pöi

põrge põrge g `põrke JJn VMr Sim vedruga kinnituskonks `põrkega on ket́t päitsete külles `kinni JJn; `ohjadel on raud`põrked küĺjes Sim

põse- põse- poseluud `onvata kideme pääl, kala - - ajab poseluud `laiali VNg; `Priske nägu, ku `naerab, sis nääd põse`lohkusi; Põsenükkid on mõnel peris punased Lüg; pakkenpar̀rud on nied `lõuva peräde taga, nied `ongi põseabe; pale`ambad ehk põse`ambad, nied on ikke nied puri`ambad, tagapuol Jõh; oli `amba `välja `kiskumisega pösekondi `luhki `tömband; kes sii pailu pöse`karvu kasvatab, nee on linna mihed Ans; Siit väljapooltsest silmanurgast pireke `alla on põsekońt Pöi; põsenukk, kõba końt, liha ja nahk pial PJg; ku põsenukk süüdäp, siss saab naarda Hls; kõhnass jäänu, `paĺla põsenuka ülevän Ran; mul põsesarna pääl om must pleḱk Nõo; ku põsõsarn süüdäss, siss saat ikkõʔ San; nuid hobõsõid, kel laja˽põsõluu ommaʔ, üldäss, et nu̬u̬ ollõv hää `sü̬ü̬ja hobõsõʔ; kuis sul nii suure˽põsõsarnaʔ ommaʔ Har; Kiä `tahtsõ vereviid `põśki, tu̬u̬ hõ̭õ̭ŕ põsõ`sarnu villadsõ laṕiga Rõu; ma ańni tälle üte põsõloṕsi Se

-põse- → käsi|põse-

püge püge põikkurd, -joon riipsu kuhad, mis keivad pöigiti läbi, nee `üitakse pügeks, lehma keel koa `söuke Jaa