[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 3 artiklit

putk1 putk Muh Kir Var Saa Hag, g `putke Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Jäm Khk Rei, putke Vig Kse Han Plt, putkõ Khn; put́k Kul Nis JõeK, g putke Rid Mar Mär Vig Mih Tõs Vän Jür Jä ViK TaPõ(-t́-) Plt(-t́-); putkes hajusalt Sa, Phl Var Vän Tor Hää Ris Kei, `putkes Jõe Kuu SJn, g `putke; putke Nis, g `putke Kär Krj Vll Pöi Muh Emm Rei Phl; n, g `putke VNg Vai Iis KJn/-t́-/, putke Rid Kse Juu Krk, putkõ Khn; g `putke Juu JõeK

1. a. taime torujas vars; mitmete sarikaliste nimetus näid `putki siin on Kuu; `putked on nied kõik, mis `kõrge vars `kasvab Lüg; putk on `valge `õiedega, `kasvab `einamal Jõh; Siest `lahti, laseb nigu `putkest (putkest tehti pritse) IisR; Sibulatest pole see aasta suurt asja, kasvatavad putkid Kaa; [seelik] `olli nii `ümber `perse nagu putk Muh; Jälad tesel all kut‿sured putked (peenikesed) Emm; apigu `putkid nad söövad (hapuoblikast) Rei; merest tuuakse undikurikud, `valged, pikä putketega Mar; kuida ma need putked siit ää vii Kse; putk oo suur rohi Var; aralesed lehed, vaŕs oo `sohke put́k (koerputkest) Tõs; Lõega `põõsast putkõ, tieme pursa Khn; eenamas `põõsa `juures `oĺli ilus putkes Vän; `putke tüi on iki kõva Hää; vokil oli ora, putkes `pańdi `sõnna ora `otsa [kui pooliti] Ris; üks put́k on mürgine put́k JJn; eks sie ole virts (prits), mis tehasse putkest Sim; putked kasvavad einamaal IisK; süägi put́ke juur, ku `amma valu õli, `amma `auku `pańti; isäl `seisid obesed nõnnagu putked `sirged Kod; kahed `put́ked on küll, ein`put́ked ja koera`put́ked KJn || õie torujas osa `Õitse `aegu oli [üheksavägisel] suur kollakas `õitse putkes `otsas Pöi b. (kõrre loomisest; taime puiseks muutumisest) `otra one `putkel VNg; sibulad ajavad `putkele Lüg; kut kena sügis, siis ta (oras) kasub `putkele Jäm; `putkel on odrad, siis kui veel pole loond Khk; sibulad lähvad tänabu keik `putke Mär; Kui porgand või till juba `putkes on, siis änam `süia ei `kolva, akab `õitsema pealt Jür; rukis läheb putkele Ann; rukki oras on putkel Sim; vili akkas putkele `suama Trm; õdrad lähväd `putke, varsi tulevad piäd `väĺjä Kod

2. millegi õõnes torujas osa (hrl tööriistal varre kinnitamiseks) `Hangu `putkes mend puruks, enämb vars taga ei `seisugi Kuu; Sel `atral õli ies kaks `putkega `sahka Lüg; `Putke sies käis puu vars Jõh; Putkes, sellega `pandi püis käksi `otsa Jäm; raabi vaŕs lüiasse `putke `sisse ning siis nailaga `kinni Kär; Pöikli putkes äi pea peed kinni Kaa; `Paergused aŋŋud toppivad `putkest `katki minema Pöi; `kiplil oo raud putke `otsas Muh; Tuhlikookusi tehta mütmesugusi, ühe ja kahearulesi, sangaga ja putkega Emm; einaang sai `tehtud puust ja iga arul käis siis raud putke `otsas Rid; sõnniku kabli - - kaks aru ja seoke put́k, kelle sees vaŕs oo Vig; Labõdi putkõ murdun Khn; nüid tehakse `västred putkega Vän; Putkes on labindal ja sõnikuargil - - `putke `sisse käib varre ots Hää; luku put́k on luku augu all - - võt́i joosseb mäda `putke oma pesasse Nis; aesa `otsas on putked Juu; put́k taga angul, vaŕss sial sies JõeK; saha putked Koe; sõńniku konksu put́k Sim; put́ke sees õli auk, sinna lõid naela `siśse, et [vars] tagast ää ei tule Trm; labidal put́k taga, `sorkad varre put́ke `sisse; õõnes võti one putkega Kod; `enne olid aisa putked, nüid on võrud Lai; `put́kega `kartuli akk KJn; aida ja talli ustel änäpest om putke, välläpu̬u̬l usse `vu̬u̬dert tükk maad, si̬i̬ om `võtme `siśsi `sihkmise jaoss Krk

3. pl piltl jalad Küll oo monel `tütrigul igä `pienikäsed `putked; `Ansin `putkile valu, sen läbi `pääsin `terve nahaga Kuu; Äi käi änam, `putked valutavad Pöi; Omad `putked peavad ädast `välja `aitama Rei; `juoksis nii, et `putked `välkusid JõeK; oma `put́kesid ära aja `siia Plt; putked mängima panema ära jooksma, jalga laskma Vaatas veel kord ringi ja pani putked mängima Mar; ega nüid põle muud, ku pane enese putked `mäńgima Mär; isa `ütles, kui `keegi `putkas ära, et pani putked `mäńgima Lai

putk2 putk g putku S

1. kirn a. (toidu tegemiseks või säilitamiseks) `putkus `tehti vanast vöid Khk; piim sai pütis segamine liigutud ja `putku kallatud Kaa; Putkud `tehti kuuse `laudadest ja `paaspa vitsad `aeti `pääle Krj; kalad `pandi `putku Pöi; `visper olli putkul peal, siis akka aga `rummama Muh; putku sees `tehti vöid, mänd oli, senega virudati ja vöi läks kogu Käi; putkud olid `piima täis Rei; neid on `palju veel, kes tegevad vöid putku sees Phl b. (küünalde valmistamiseks) rasu pannasse `küinla `putku ning siis kastetase tah́t `sisse Khk; putku sees `tehti `küindlaid, rasu `pandi `sisse Mus; `küinle putk oli, tegime `mitmearulesed `küinlad ja need pölesid öö läbi Vll; `küinla tahid - - pisteti pahlaga putku `sisse Pöi; neli-viis küinalt `pandi ühe pahla `peale ja siis pisteti putku `sisse Muh c. (muuks otstarbeks) vörgud talveks `pandi putku `sisse Mus

2. pesakast ma tegi uuvi pärast neid `putkusi; `putkusi keik vanad puud täis Mus

putk3 → putka