[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

king kingg kinga L K(‑ä) I, g kiŋŋa S(van kia Käi, kea Emm Rei, pl kiŋad Phl) Rid VMr Kad Rak VJg, `kiŋŋa R(‑ä, ‑e Kuu, `kinga Jõe Kuu Hlj); keng g `keŋŋa VNg/`kinga/ Jõh Vai, ‑ä Lüg Vai, kenga Var Mih Aud Hää, kengä Jaa Var Tõs Khn Saa Hls; keńg g keńgä Tõs Khn Aud Saa Trv Krk, kengä M Krl; pl ḱengäʔ Lei 1. a. jalats (mis ei ulatu pahkluust kõrgemale) nää minu `kiŋŋad sii tie pial ies Jõe; mis sa neist `kiŋŋist `etsid Kuu; panen `paljad `keŋŋäd `jalga Lüg; `Tõistel `säärikud jalas - - tämä `palja `kingidega nagu ilparakas Jõh; miä punon `keŋŋä `nüöri Vai; mu taet `itles, ta olnd sia`nahksete `kingadega `leeris Jäm; nee on kövad kiŋŋad, nee `seisvad midu `aastad Khk; sul kabilas kiŋŋad `jalgas Mus; läkusi `kingi äs lubate tuba `tuua Krj; ae kead `jälga; kead, soad säi all; Poisid vurtsudast kingis-sukkis pau oukus Emm; mol sügavad kingad `jalgas, roe ei tule üle ääre mette Mar; ära pane `kingasid ilma `määrimata `seisma Mär; aga `kengu ikka siidist ei saa, need `peavad ikka nahast olema Mih; paŕknahast teeb lastele `saapu ja `kengu Tõs; `kengega ei saa `köidud, lossid on ka `rasked Aud; kes `kinga ot́sib, see talluka leiab (liiga nõudlikust inimesest) HMd; põle ma `ammugi `kingega käind Juu; jalad on nii `aiged, `kingi ei saa `ültse `otsa `panna Tür; nüüd `kantasse `kingi, ennemast õlid ikke `saapad Iis; parandan kingäd ärä, ike on minul jalavari Kod; proua `saatis kingissepa `juure `kingu `viia SJn; neli `neitsit kuseva üte keńgä kontsa `sissi = lehmalüpsmine Trv; mea taass `kengi `osta Krk; kinga ajama pruutpaarile pulmas raha korjama ruudi kiŋŋa ajamine Mus; kui ruudil tanu piha `pandi, siis `aeti ruudi `kinga ka Kär; kinga viskama vana-aastaõhtul ennustama `kinga `viskan üle õla, kus `puole keŋŋä nenä lähäb, säält kõsilane Lüg; sai `kingi visetud ‑ ‑ üle vassaku abu, kes sureb, selle kiŋŋa nina ukse poole Jäm; Kus uie `oasta `ööse vissati `kinga, et aru `soaja, kes `oasta sihes majast `välja lihab Pöi; king pigistab midagi on viga Ega `tõine tia, kust `tõisel king pigistab Lüg; Ise tiab kust king `piigistab IisR b. (eri liiki jalatseid) `saare `keŋŋäd `lesti pääl `õmmeldud Lüg; Viru Nigulas `piavad `rahvass kõik `suome `kingi Jõh; `uuletime `keŋŋäd (meresaapad) Vai; nipp`korkes king; pitkad mustad sukad jalas ning `uurdega kiŋŋad; vanast olid keik iiu`ranti kiŋŋad Jäm; vanast olid täsa Mustjalgas raadiga kiŋŋad, üitti vaad tuleluki kiŋŋad, nüid tehasse nakkidega Mus; `jalgas olid lühikese `pεεltsetega suured `pustel kiŋŋad Kaa; kutsuti lakaga kiŋŋad ja lappidega kiŋŋad; lappidega kiŋŋad `ollid ennemini `kõrge kut madala korgiga Muh; `körge king poolsaabas – Rei; ma ei või kummi `kingasi `kanda, keib `jalge `peale Vig; Nied nakitõt `taldõga `suapa kengäd Khn; ja tossu king oli väga ia põllu tüö king, sellepärast et tema oli `kerge KuuK; vartega kingad saapad – Amb Kad ni̬i̬d pualed `suapad on kua kingäd Kod; `räätsege keńgäl om räätsä `kańme küĺlen Krk; ĺouldavaʔ ḱengäʔ (uisud) Lei|| fig `leeris keind, lapseking jalast, poisi king ~ tüdrugu king `jalga Jäm; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää (noorena emaks saamisest) Rei; Ema nahka kingad (paljad jalad); Kingad kriiksuvad võlgu Amb; sel joba külmä kenga jalan (surnud) Trv Vrd kingas12. pastel `keŋŋa `ormad ja `kõrvissed Jõh; kingad ää kuind, aea kinga nina ülesse Mar; `kingi `tärkmä Vig; `Vaśsika nahast kengäd pidavad vähä; Kui `lautõs käüd, siis kengäd tärgeteni pasatsõd Khn; vanaste `ööldi ikka kingad, nüid `ütleb mõni `paslad koa Kei; mõnikord `aetakse `kingelle nahk paelad taha; meestel `enne muud põld kui kingad ja searega `soapad, nüid on maśsid ja tinkad Juu; pargit`nahka kingad Tür; paalaga kingä kanna sidess `ańti kanale teri süädä Kod 3. hobuseraud Obusel pole kingi all Jäm; piab määrale `laskma uued kiŋŋad ala `lüia Khk; kuus `naela oo `kingas Käi; paneme obusele kiŋŋad `jalga Rei; obosel `peavad koa kingad `jalges olema, kuda tema siis `paĺla jalu teenib Juu 4. (veskis) renn, mida mööda vili jookseb kolust kivide vahele `keŋŋäst `lassa kive `pääle `vilja Vai; vili `kaltaste kerstu `sisse, säält läheb `kinga ning siis kivide vahele Ans; Kiŋŋast pudises vili kivide vahele Kaa; Aŕkpill raputab `kinga, siis vili jooseb paramine kulise. Kiŋŋa änd on aŕkpilli `vastus Pöi; kengast jooseb vili kivi `alla Var; keńgäst lähväd teräd kivi `siĺmä Saa; king on allpidi kolu Ris; `veśki kinga kand on `niuke toru, sialt joosevad iibikesed `väĺlä Juu; Kingast tuli kua tellida, kas teri rohkem vai vähem `siĺma laske Trm; Kingä likats kingä all Kod
5. adratald VNg IisR `atra `kenga on `miska [adraga] ühest kohast toi (teise) `menna VNg 6. ankruküüne puust kaitse keng `pantaks `ankru küine `alle, et küin laeva `küĺgi ära ei kriibusta; keng on rasvaga kokku `tehtud, siis tuleb `kergesti üles; puulaevadel on kõigel kengad Hää
Vrd käng

nalja- `räägima siis `tõelist juttu, aga vahel tuleb `naljasõna ka `ulka Lüg; Mis sie `püksi `õmblus nüüd, sie on `naĺja asi IisR; sie esimine soda, sie oli `ninda ku `nalja`mängu nüüd sene soea aea `korval Vai; `iilased (hiidlased) on `kanged naĺja `ambad Jäm; pimedas tüdrokod tegid sukka, poisid ajasid mud́o naĺla jutto LNg; kis naljamees oo, sel naljasõnu küll Tõs; Kui aŕk oo ia, sis oo sõniku`tõstmine naĺla asi Tor; vahel naĺlapärast `öeldakse oinastalle `kohta oisik Kei; Naĺja`tilkadega tegemist ei tee, olen tõsine inime Jür; ega `pistuĺ põle naila asi VJg; teie majan ei aeta naĺjajuttu, ei tõdejuttu Kod; ta ei kannate mitte naĺlasõna kah Krk; t‿om vana naĺlaammass, mes sä toda kõnelet Nõo; ah sa `arvat, et perremihess `saamine nii naĺlaasi om Har; Koh oĺl seeh vi̬i̬l mõni sääne hüä naĺami̬i̬śs - - siss sai naarda˽nii õt kõttu pei˽kińniʔ Vas

oim1 oim Krl Rõu, g oimu hajusalt Sa, Mär Vän Hää Saa Kei JMd Koe VMr Plt KJn/-o/ Trv Ote, `oimu RId(n `oimu VNg), oemu Vän Rap Juu Kad Nõo, oime Mar Lih Kse Var PJg Tor Hää Trm Trv, oeme Rid Mar Vig Tõs Khn// Tor Kod Vil Ran, oima Iis Trm, `oima Jõh; oimes g `oime Khk Mus Krj Pöi Muh Hi Rid Ris Juu uim kala ku ujub, siis `oimud `liiguvad Lüg; [angerja sööta] piäd `ninda panema `seljä `oimu alt, et - - tämä elä Vai; ahvenal oo punassed `oimed Khk; oimestega tä ojub, ännaga annab suure vönksu Mus; sutil on `oimed üsna vähiksed Krj; kaks `oime oo aŋŋeral Muh; Ahvena selja oimes aa justkut sae Emm; Kalast pole muud järel kui rood ja oimed Käi; karus on punaste oemetega Rid; oemed oo kalal kõhu all ja pea `juures Mar; kaladel oo kõigel `oimed, kes ojovad, `pissel ogarullil koa Kse; kala oim akkas `kurku `kinni Tõs; kala kjõputab `oima Khn; oemud on mõla eest, saba on tüir Vän; ühed särjed on õige punase `oimedega Tor; tõmmasin oimuga käe kat́ti. vat lustul ei ole `oimu ega kedagi, `lutse on ää arida Saa; kala ei liiguta enam oimestki Ris; oemud on küĺle `kõrvas Rap; oemud visatakse minema, ega neid jo ära ei `süeda Kad; luomal ei õle `oimasi, luomal on koivad Iis; oimad on‿ned, kellega ta tasaluodis seisab Trm; oemed on kõik laiali, kui kala õjub Kod; rääbissel om oime ehen ja seĺlä pääl Trv; kalal om oeme laḱka, ku t́a vi̬i̬n om Ran; oimu om ni̬i̬ alumetse, kellega ta sõvvab Ote; mitte oimu(gi) liigutama mitte ühtki liigutust tegema Sie `ninda `otsas, et ei `jaksa `oimugi `liigutata IisR; nii vagusi magab, ep kipuda (liiguta) oimetkid Khk; ma olen nii väsind, et ma ei liigutaks `oimugi änam Mär; Nda laisk, et ei viisi `oimõ liiguta Khn; inime aenult `ingas, ei liigutand `oimegi Tor; `viskas vau vahele seilali ja‿i liigutand `oimugi VMr; sinä õle `kamrin ja ärä `liikta õma `oimegi Kod; kõrraliguld ei ti̬i̬, vahel rabeleb, vahel ei liiguta `oimugi Ran

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur