[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 5 artiklit

pussakas1 pussakas Vll SJn; pussa|k g -ku Kod/-śs-/ Ran Puh Võn Rõn San V(-gu)

1. saamatu, loid inimene, tossike ta on `niskene tössäkäs, puśsak ja tobo Kod; pussakas, silmadki unised, põle `inge `si̬i̬ski SJn; pussak om pehme ja `leige - - täl es lää `üitsegi tü̬ü̬ edesi Ran; tu̬u̬ naesterahvass ei ollev ka suur asi, säräne pussak Rõn; sa‿lõt ku vana pussak, sust ei saa˽midägi tegijät Kan; ma esi anna su `kohtu kätte, mehest ei olõ `aśja, mi̬i̬ss om pussak Urv; saa‿i tast pussagust ütegi ammõdi pidäjät Rõu; tu̬u̬ imä sääne pussak oĺl, olõ õs tü̬ü̬tekij Vas; om üt́s pussak küĺl, timä ei jovvaʔ Se
2. miski vilets, väärtusetu linad nagu puśsakud Kod; tõi mullõ paaŕ pussakut (õunavissi), mis maʔ näist iks sei Kan; sääl no midä suurõmbat es olõʔ, pussakuʔ oĺliva inne (kapsapeadest) Räp

pussakas2 pussak|as g -a Muh Kse Tõs PJg Tor Hää VJg; pussa|k Lai, -ku Mär Aud Saa(-gu) Sim Plt Pil M, g -ki Vig Kse Mih Tõs Vil; `pussa|k g -ku Hlj, -gu Kuu; putsa|k g -gu Saa

1. lai kootud meestevöö; nahkrihm isa `pussakud pojale, ema `elmed tüttarelle rhvl Hlj; kojoti pussaka kaŋŋast, koed `valged ja lõemed kirjud, poole `küinra `laiune `olli; tutid `tehti pussakale `otsa Muh; kel pussakad, need olid `uhked Kse; talbe olid meestel pussakid kassukate peal - - `seoksed punase`kirju vööd Mih; pussakad olid ette ilusad - - kahe`kortsest `viltsest lõngast `tehtud Tõs; pussak, varrastega kujotud - - `äśti pikk, nii et mehel ikke kasuka pial `ümber ulatas Aud; enne oli kasukas ja oli peal `siuke pussakas PJg; meste`rahval käis tulupide pääl `panna, öeldi pussakas Hää; pussaguga võib ka leväkot́ti `seĺgä võtta Saa; pussakas - - miestel vanal ajal oli alati sie rihm VJg; võta mu pussak vöölt ää Pil; punane pussak kasuka `pääle seot Trv; pussak ulat paar `tiiru `ümmer ja siss sai vi̬i̬l `sõlmi sidude Pst; pussakidel ei ole `räätsi otsan Hls; Kas sa omale täämbe pussakut vammusele pääle ei panegi Hel Vrd kussak(as)
2. vana, vilets va pussak vöö Lai

pussakas3 pussak|as g -a Kaa Vll; pussa|k San Har, g -ku Plv, -gu Phl Rõu Lut, -ga Rei

1. pussnuga kennel tema pussagu `külge paneb, see saab kohe `terveks Phl; tallõ `tsialõ olõ õiʔ muud vaja, ku pussak `kurku õnnõ Plv || pussagad on laste noad Rei
2. vilets nuga Selle pussakaga äi saa leigata midagid Kaa; vana väidse pussak Rõu; `säändse pussakuga ei nakaʔ `t́suŕkmagiʔ Plv

pussakas4 pussaka|s Ris Kad, `pussak|as Kuu Lüg Jõh IisR(pusa-), g -a; pussa|k Iis, `pussa|k Hlj VNg Lüg Jõh, g -ku; n, g pusaku VNg kott, komps Toid puest `suhkuri, oli üks kodi `pussakas `kaindluss Kuu; mei panima `kelgu `pääle, kui `jälle `toima `kuskiltki midagi, ikke `pussak ja `pussak; sel one `ninda pali `riidi `seljas, et one ku pusaku `riietega VNg; käib `kauplemas, `pussakas pihas Lüg; Kääd `kohmos, ei saa tubaka `pussakagi `põvvest kättä Jõh; Sidusin `asjad `pussakasse IisR; käib nagu üks igavene kaltsu pussakas teine; mõni inime - - aab kodinaid ulga `ümber, `keskelt kõvaste `kinni nagu pussakas muistegi (kubujussist) Kad; kot́i pussak Iis Vrd putsakas

pussakas5 pussak|as g -a löök, hoop Andsi mõned ead pussakad Han

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur