[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

lahjendama lahjendama Khk Pöi JMd VJg Trm Kod; `lahjendam(m)a VNg Jõh Vai
1. (kontsentratsioonilt) lahjemaks muutma seda `suola appet `jälle `lahjendetti, `sellega `määriti [kui siga oli punataudis] Jõh; `viina `lahjendamma Vai; rohi `kange, tuleb `veega lahjenda Khk; Tõid piiritust, lahjendasid `veega ää ja jõid Pöi; `aigele ei või `piima sedasi `anda, peab lahjendama VJg; mõni toit one rammus, [siis] lahjendad Kod
2. lahjutama `naine `lahjenda `lehma VNg; luamad said lahjendata VJg
liikva n, g `liikva Kuu RId(-g- Vai) Pöi Muh Mar Mär Tõs Vän Hää Saa Juu JMd Koe VJg Iis Trm Kod(n `liikev) Plt KJn Trv(-ä; n `liikev) TLä San V/`lõi- Lei/, `liikveri Khk Rei Mar PJg; `liikv|er Var, g -eri VNg Khk Kaa Pöi Emm Kse, -(e)re Hls Krk; `liikver|i g -e Jäm Vll eeterpiiritus sigadel on puna`taudi ja sini`taudi, kaik `mutku `panna `liikva `korva VNg; `juoma radid mehed `juovad `liigva Vai; `liikveri tarvitase rohuks, `vöetase `sisse, kui köht `aige on Khk; kui `liikverd juuakse, siis nii `kange `liikvere ais Vll; `liikva eli aab vere `liikuma Muh; Lähed apteeki, võta liikvat ka Mar; `liikva oo viinä eest, meite vana ikke võtab tänd vahel Tõs; mõned panevad `liikva `amma `peale, aga kas ta `aitab vai ei `aita Vän; `õerusin ikke `jalga viinaga ja `liikvaga, aga ei aedand `ühti Juu; kärbes `lendas `liikva `sisse JMd; veri akab `käima, kui `liikvad võta VJg; võt́tis ea tropi `liikvad Trm; kõnelevad, et [kui] juada `liikvad, siis akavad kelläd `lü̬ü̬mä kõrvan Kod; nüid om `liikev `jalge sihen, juśt ku `vinnas, seni ku ta läbi käi Trv; sai mõni lõḿps `liikvert võtta, süä läit́s nõnda karres ja ääs Hls; mina võti `liikvat, anni tõstele kah, mina kõtutõppe es jää; `liikvat üteldäss naĺlaperäst `õuka Ran; arjukese `kävveve, siss neil olli `liikvat kah üten San; mihe joovaʔ `liikvad Krl; tu̬u̬ `aŕste kõ̭iḱ `liikvagaʔ Plv; puśo `liikvat võt́i hulga pääle Se
lõkendama lõkendama Muh Mär Vig Tõs Tor Hää Juu JMd Ann Koe VMr Sim TaPõ Plt KJn Trv Puh, -eme Hls; lõkõndamma Har; lõkkendama Kuu/lo-/ IisR, -mma Lüg; lökendama Khk Kär Emm Ris
1. leegitsema tuluke lõkkendab üles `kuuse `oksidest `saate Lüg; ahi lökendab paes pöleda Kär; tuli üsna lõkendab Muh; sai küll kustutud, aga akkas jällä lõkendama Mär; tuli lähäb eledaks, lõkendab nii paelu Juu; tuli lõkendas ja silma pilguga olid kõik maas, katus ja õle virnad Ann; küll lõkendab nüid, kuivad puud all Äks; rehe ahi palap kui lõkendap Puh; näet, sääl nakass jo tuli lõkõndamma Har
2. fig õhetama, punetama kana [hari] lõkkendab, juo akkab `varsti munele Lüg; Sina läind ka ia eluga näust lõkkendama IisR; Tuli suure joosuga, nägu lökendab pεεs Emm; paled lõkendavad kas külmäst või sojast Tõs; küll `teitel on aga punased paled, üsna lökendavad keik Ris; ta on viha täis, nii et lõkendab näust Koe; vanaeit ei `juoma mutku `selged kuort, ega ta muidu nii näust lõkendaks VMr; kui `purje jäivad, siis lõkendasid ja punetasid Lai; kül‿si lõkendab, kül sel on palav KJn || eredalt särama kardule äitseve alle ku lõkendeb Hls
Vrd lõketama1

natask natask g -i nolk ennä, `poeskese nataskid, mes näd‿o tehnd Kod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur