[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

jändrik `jändri|k (`jäńdri|k) g -ku spor R, Jäm Krj Pöi(`jänri|k) spor L, K(?jändrik Koe) I Krk T(g -gu Puh Nõo) V(g -ko Räp); n `jändreka VNg kidur, vilets, väike, lühike a. (puust, selle osadest või puidust) visa ja `jändreka puu; `kuida neid `jändrekku `katki saab VNg; Seal pole `metsa `ollagi, pisiksed kase `jänrikud ja männi kässid Pöi; üks va puu `jändrik, ei ta lähe kuidagi `lõhki Mär; `üeldakse nisukese madala oksiku puu `kohta, et on üks oksa `jändrik Amb; [soomänd] `jäńdrikuss jäänü, ei ole õgvass kasunu Ote Vrd jandrik, jantlik, jantrik, jänderik, jäntrik b. (inimesest) on üks jäme `jändrik inime JõeK

klamber `klam|ber g -bri Jäm Emm Rei Mar Iis Kod, g -ri VJg; `klam|mer LNg, g -bri RId, -ri Kuu JMd, -re Juu Kos Plt; klammer Tor Hää Ran Rõn, g `klamr|e Ris Koe, g -i Kod Nõo; n, g `klambri San spor V(-mr- Krl; n klaaḿri Se); `klaam|er g -ri Kuu; klaamer g `klaam|bri JJn Trm/-ua-/, -ri San; `lam|ber g -(b)ri Khk Var, `lamb|ur g -ru Saa; lammer Vig Aud Krl/-õr/, g `lamre Tor; `lam|mer g -re Mär Kse KJn, g -ri Kse Han Tõs; `laam|er g -(b)ri Khk Kaa Vll Pöi/-oa-/ Tõs/-är/; `lammur Trv Hls/-mb-/; lammur Krk, g `lambru Hls; lamur g -i Trv/-oŕ/ Krk; n, g `lambri Har Vas
1. rauast või puidust kinnis a. teravate otstega raudklamber (kasut peam ehitustel kahe palgi või puu- ja raudosa ühendamiseks) `Klammer on nisuke `kańdiline lame `rauast, `oiab `paĺkisi `kinni IisR; [tuuliku] Völvikael `tehti kenast öhesuguselt ömarguseks ning tapiti `ömbe`rinki raud `loamrid tiheli täis Pöi; tehasse maeasid, pannasse seina `paĺka, ikke pannasse `klambrid vahele Mar; `Lamriga pannatse `lõhkivaun (vajunud) puu `kinni Han; lammer lüiase aamtala `sisse paranda tegimise `juures Tor; Sepad tegid `lambrid. `lambrudel kääneti otsad ära ja `löödi vähe teravas, siss lähvad puies `sisse Saa; kui maja nurk `tahtis maha kukkuda, siis `pańdi nihuke raud `klammer `sõnna `ümmer Juu; [vankri] aśsipakk käib `klamretega aśsi `küĺge Kos; [veski] päävõlli `kinnipaneku lamuri Krk; tüiripalgi ots `panti päälmätse krandsi `küĺge klammõrdõga `kinni Ran; maja nukk om ravvadse `lamrigõ kińni `pantuʔ Krl; `veski siibo pandasõ kinni pruśsi `külge klaamridõgaʔ Se || traadist konks ahjupottide ühendamiseks pot́tahi saap lamurtege `kinni panna ja `simpsege Krk || vikati paik vikati `laamär Tõs; `lamrega `pantase ea kat́tine vikat `kińni Tor b. pügalpakk, pitskruvi kut sedasi liimitasse, siis pannasse `lambritega `kinni Khk; `klamrite vahele `pantse, ku liimitässe Kod; lauad on `klamrete vahel, et kokku jääks Plt; lamurige pannass paĺk `kinni, mud́u ei saa varade egä tahude Krk || raudaas looga, reejalaste jm painutamiseks [reejalas] `pańdi `klaambrisse, et ei `õigne JJn; `lambru ja looga vahele lüvväs kiil, et [look] ei saa `löskude Hls; kas ratta`vitsu painute, või `lu̬u̬ka, või ri̬i̬ või saani jalasit, siis om lamuri Krk c. pesulõks pesu `klambrid Rei
2. (kirjavahemärk) Pisi Mardi Jaańi poeg, Jüri - - siis tuńnistuse pial olnd nõnna, ja järele `pandud veel Jürjens, klammerde vahele Plt

kooker `kook|er g -ri Mus; g `kookri Khn, -e Hää puidust püsttoru, mille kaudu rooliema ülaosa läbib laeva ahtrit Vesi lörsöb `kookri `aukus (rooliavas) Khn; `kookre august tuleb rooliema läbi Hää

männäne männä|ne g -se KJn; `mändäne Kuu

1. männi puidust männäne [pudru] mänd KJn

2. haruline, männataoline Pudru`mändä `saadigi tehä, kui sie puu oli hüäst `mändäne Kuu

peitel `peitel Hlj LNg Tür Sim, g `peitli Kuu RId(`peiteli Lüg Vai) HJn KuuK Amb JMd VMr VJg hajusalt TaPõ, Puh, `peitle Saa Jür Koe VMr/-äi-/ Plt KJn M(n `peidel Hel) Ran; `peikel Var, g `peikli Kul Kse Tõs Khn Juu, `peikle Phl Mär Vig Mih PJg Tor Hää; n, g `peitli (-t́-) Ote Kan Krl Rõu Vas, `peikli Nõo Võn Kam Rõn hajusalt V(-ḱ-), `peipli Plv, `pekli (-ḱ-) San Rõu Vas

1. tööriist puidusse süvendite ja aukude tegemiseks või puidu treimiseks `kitsas `peitel vai lai `peitel, nied on `tisleri `peitlid Lüg; Kes sie mehe `ambaid `ninda vahib, aga `naiste `rahval on `ilge kui on `ambad nagu `peitlid Jõh; [rähn] `raiu nigu `peiteliga Vai; kus sa need `peikled oled siit pand kõik Mär; `seoke kitsas `peikel, `peiklega tulad [pastlad] `tärkida Mih; ega `saagi‿i `tuntud, aenult kirves ja `peikel Tõs; lõigati - - `nuaga söörid `sisse, `peiklega lükati `sööride vaheld `väĺla, sai uure lauvasse Hää; ät́il oĺli mitu `peitelt, `peitlega raiutasse auk `puusse Saa; pahast tehakse `peitli päid HJn; `peitel on tubli tüöriist JMd; `peitel ti̬i̬b neĺjänukelise aagu ja uherd ümmärguse, `peitligä raiutasse ja uherdiga puuritasse Kod; `peitlege raiuts `su̬u̬ne `palkel `siśsi, nurk tule ju `peitlege tetä; ni̬i̬ augu om puha peideltege raiut Krk; jalassele `lasti oherdiga kaits kolm `mulku `sisse, lõegati vahe `väĺlä `peitlega, `olli kõdara mulk valmiss Ran; vara om nigu reńn jälle, `peikliga kaevetass palgi `sisse Nõo; purask `oĺli tublemp, `peikli `oĺli vähämp Kam; `peiklile lüüäss vasarõga pääle ja tetäss kas tsia ruht vai lihmä ruht - - tu̬u̬d puud pestäss vähämbäss Har; oĺli `ahtakõisi ja laḱu `peḱlit, `peḱlil oĺli `puunõ pää Rõu; `peipliga kaevetass mulk puu `sisse Plv

2. meisel `Kaigil mere`kraamil, `lieded, `potskad, kobud, `ankurid, `neile `raiuti `külmä`raua `peitligä merk `külgi Kuu; suab ise külmä rava `peikligä tükü maha `raiu, ei põlõ taris sepäle `minnä Khn; raud kividest olid `veśki kivid - - `päitletega tegi - - kivile suoned `sisse VMr; ravva `raidmise `peitel, sellegä raiutasse raud `kat́ki Kod

Vrd pöitel

pind pind g pinna eP eL, `pinna R(n `pinda VNg Vai), pinnu Hää Saa JMd Tür Sim TaPõ Plt KJn SJn eL, `pinnu Lüg IisR; pend g penna Mar Mih Juu; pjõnd g pjõnna Khn

1. millegi välis-, pealispind `pinna puold on `palki kova, aga siest on mädä Vai; Paranda pinnad õerutse naa libedas, et kuku pikale Han; üeveldamatta puu on koreda pinnaga Kad || tasapind ühes pinnas sa pidid ta nii `oidma (võrku kaladest tühjendamisel) Hää

2. maapind; maakamar, pinnas tieb küttist, paneb agu `servast põlemaie, pind `kõrbeneb siis Lüg; Vikkast õli `liiga maa teral, siis võttas `pinda `müädä Jõh; jänese `kaapsad, pisised lehed kasusid maa `pindas Vll; `mulda `rohkem, ää pind Hää; kui `vihmä tuleb koeva moa `peäle, teeb penna natuke märjäks Juu; meil on ia pinnaga mua JMd; mõni on ia pinnaga mua, teine alva pinnaga Trm; siin on `pehme pinnaga põllud Plt; maa pind võip olla liivane vai savine vai kruusane, kuiv, like Kam

3. veekogu ülemine piir, selle pealmine kiht Kerd oli kala`parved `pinnass, `toinekerd `jälle sügävämäss vie all Kuu; kilu `vergud, `nendega sai `suuremb osa `pinnast `püüetud Hlj; ku tahid peris `pinda `panna nied `võrgud, siis sai `nende `korkidega `võrgud `pandud, nii et `pinnal `sõisasivad Lüg; [hüljes] ajab vie `pinda enese, saab `luhti Jõh; kilu ei ole üsna vee `pindas Rid; `laosed `oidvad võrgu vee piäl, `pindas Tõs

4. (elamispinnast) tämä pojal enamb sääl `pinda‿i õle Jõh

5. a. terav puu (ka kõrre vms) killuke, tükike rukki `korrest lähevatta `pinnad `jalgu VNg; pind `torkas `piusse Lüg; ne `lauad on nii `pindasi täis, et `justku ogad Vai; ma ajasi omal pinnad `jalga Khk; Küll sii va tamme pind on ikka valus ihu sihes Kaa; Said sa pinna käe sihest käde Pöi; Pinnad `tahtvad mädanema akata, tää, kas ma saa ise selle pinna käde Rei; nõelaga pead penna kääst `vällä `võtma Mar; [leiva] viilukas `pandud siis päävä kätte `kuivama ja [sellel] oli siis nii `püśti pinnad sees ond, et olid sellega pääd sugend (aganasest leivast) Mär; Pend `turkas sõrme kööne `alla Mih; Võta nõelaga pjõnd mio `peiläst `vällä Khn; ma es saa `pindu kätte Saa; ema oli noppind `pindasi tagumikust `väĺla HJn; akkab mädanema ka - - kui `pinda kohe `välja‿i saa Amb; mul on `umbes `aige old, kui pind lääb `sisse VMr; pind läks küine `alla KJn; ai käe `pinde täüs Hls; ku lavva serv om tasane, siss om ää `mõske, ei lää pind käe `sisse Nõo; kui ärä es puhasta, olliva kahrukaara pinnu leevä sisen Kam; leeväküdsämise vańn om `väega `pindlikanõ, maʔ ai hennele sõrmõ `sisse pinnu `leibä `kastõn Har; `pinda enämb kätte ei saaʔ, sügävähe om lännüʔ Plv || piltl esite kisu palk oma `simast `vällä, siis akka `tõise `silmast `pindu `kiskuma Lüg; Teise `silmas nääb `pinda, aga `palki oma `silmas ei pane tähäl Han; on temale kui pinnaks `silmis (häirib teda) Ris; eks inime näeb ikke teise `siĺmas `enne pinnu ää Tür; mea ole ku pind silmän tal Krk; tõsõ siĺmän näet sa `pindu, umma `siĺmä ei näe `paĺki Har b. (torkivast tundest surnud jäsemetel) käsi on surd, ajab `pindusi Lüg; jalg suri ära, nüid kut `pindu täis Ans; käsi surnd, nagu pennad turgivad Juu; kääd ajavad `pindu VJg; jalg aab `pinda, ärä surenud, ei sua `piäle `assu Kod; tunned kohe, et pinnud kui särinal käivad Ksi; käsi `pinde täüs, ku käsi är koolu Krk; käe kooleva ärä - - aava nigu `pinde `väĺlä, ei saa muud, ku õõru ja pitsitä Ran; jalg om vällä˽kooluʔ, ku˽`naksi `käümä, siss `naksi `pindõ ajama Har c. puitunud kiud va `puine leiges, `pinda täis Käi; Kuiva `suiga - - kaalid nii `kuivi `pindusi täis Hää

6. lauaserv, pindlaud `laua `pinnad `loigeda `vällä VNg; sae`laual kahel puol `jäävad `pinnad `järgi Lüg; Kuuri sein on `pindadest Jäm; `laudu servatasse, tömmetasse pinnad maha küljest Khk; Pindadest saab lae klotsisi ja pöledus puid Emm; läńkaid oo laua `pindest `tehtud Var; palgi `saagimese `juures jäävad pinnad üle Tor; pinnudest saab tule puid Saa; igäst paĺgist saab kaks laua `pinda KJn; ku `palkõ lõigatass, siss nu̬u̬ tükü, mis üle jäävä - - omma pinnuʔ. ma osti henele süle `pindõ Har; ma˽käve, et vaest saa vabrigu mant `pinda Vas

7. a. lehtpuu koorealusest kihist kistud riba; ka puidust laast üldse `aava pind, sest `painetasse `siula kered Lüg; villakorvid, no nee on `pindadest - - männi `pindadest Ans; Löhmuse `pindadega oli ka sööla ja sarjakeresi kogu `pandud Kaa; sõela põhi oo kuuse `pindadest Muh; peks - - oli puust, pinnast oli ta `tehtud sedamodi Noa; tamme pinna - - õhuksed, muedu saa täda kududa mitte Kse; jahumat́t, koolutud aavapuu kere, `vahtrabu pinnaga õmmeldi kokku Var; külemit - - aava pinnast painutud Kos; korvid tegid puu juurest ja sarap̀u `pindadest VMr; tiht sari `tehti kua neist `pindudest, `vahtrad `aeti `lõhki Trm; aavapuu pinnust tettänä sarja kere, aavapuu `pindel `lastana suvi `aiga - - saesta Nõo; sarja põhi olli pinnudest, pind olli pääl kummõr ja libe, et terä läbi lät́s Kam || ani sule `pindudega nõeluti `kińni [karbi] kere SJn b. pilbas, puutükk männa pinnaga [pani maasikaid] suhu Vll; mis sa muidu `pinda kisud puu küljest Muh; `piirda panemise pind Kod; kirst oĺl kõ̭iḱ puha puruss `lü̬ü̬dü, periss pinnõlõ `õkva Urv; meil oĺl mõtsan `pikne suurõ puu periss pinnalõ löönüʔ Har; latsõn ma - - näi, ku `pikne lei kuusõ, pinnu˽käve kauõndallõ Rõu; võta˽kirvõss, lü̬ü̬˽`pinda Plv || kübe, ebe ei ole mitte lume `pindagi maas Muh; raud lätt `ki̬i̬mä nigu vesi, pill `pinda Har

8. puu lõhe, pragu kui loogal pind pεεl on, siis `keertasse nöör `ümber, muidu leheb `katki Khk; Vingelkaigas vettas pinna peele, saab näha, kas peab öhtani vastu Kaa; mõnest kohast on puu `pehmem, teine poolt on kõbem. teine pool võtab ennast `kat́ki ka, a teine pool kisub `pinda Tor; laud är kulunu, akkas `pinde üles `aama Krk; mõnikõrd sai nii illuss jalass, et luśt `kaeda, aga mõnikõrd ess paenu nii, võt́t pinnu üless Nõo

9. okas, oga, astel `Permand on `kuuse `pindu täüs varisend Kuu; Pind `torkab, ei saa `kääga kibu`vitsa `murda Lüg; saksamaa kuusel `pehmed pinnad kut jugapuul Jäm; Pind oo uhagal vahe kut nööl Khk; [mesilaste] `perse `külges on pind, kui vihaseks lähvad, siis [pistavad] pinnaga. oomiku on pinna viha `suurem Kär; Kadaka pinnad oo ergud pölema Kaa; viherbu, ka pinnad `küĺges Vll; Suur tõuk `roomas maas, suur pind oli perss Pöi; ohaka `pindasi läksid kääd täis Mär; Kõiksugu praht läks ju [rehe] rabamisega - - särgi vahele, ja kos veel need õhaka pinnud Trm; siilu pinnuge sorgi ammast, sõss ei valute änäp Krk; soe`uibu om suuremb kui kit́se`uibu, terävä pinnu küĺlen Ran

10. pii, pulk `Piiral olivad `pinnud IisR; kui sua pind kat́ti lähab, siss on tükk tööd, et uut panna; iga `paasmes oĺli kolmkümment `pindu, `lõngu oĺli `paasmes kuuskümmend, vat iga pinnu vahele `pańti kaks `lõnga Saa; kruasid õlid nõnna pikergused lauvad, sabad taga, truadist pinnud kruasi küljes `kińni Trm; ku suab [linad] ärä `suetud, pane kaŕbid pinnudelle `piäle, mueda nürid ärä pinnud; puu `pindega äes; ku tõurehi tallatud, võt́id neĺjä pinnuga rehä; `tõrva `lastse arja pinnude `sisse, `täiu tõi `väĺjä Kod; kaks `lõnga piass arilikult olema pinnu vahel, si̬i̬ laudlina on [kootud] kolm `lõnga pinnu vahel Pal; ennemast olid puu suad, pinnud puust Plt; `kraatsmise jaoss `oĺli lina ari, tol suured pinnud Ran; [kuslapuust] pinnuʔ saiva `nilbõʔ, niguʔ vaśksuga sai Räp

11. peenike kalaluu `Värske särg on muidu kena küll, aga irmus pailu `kontisi ja `pindu; Lutsu liha on magus ja ilma `pindateta Pöi; ahvenas on `kangesti nisuke końdine ja `pindasi täis Rid

12. (muud juhud) sia pekki `kõhta mõned `ütlevad sia pind, `pinna liha ja tai liha; on `niisuke `laisa `pinnaga, ei akka kedägi tegemäie Lüg; Purjus peaga akatakse äga peale pinda kiskuma (tüli norima) Pöi; mo reie pinnad (lihased) oo `aiged - - kui sa paelo köid, siss pinnad jääväd `aigess Vig; tien `sulle pinna `piale (annan peksa) Koe; nüid om elu vällän, muud ku akkame `pindu (nahka) `tõmbame Krk

plank|vender -`vender Emm Hää JõeK, -`pender Kuu Phl puidust vender plank`vender ja rull`vender käivad laeva ja kai vahel Emm; plank`vender `pantaks ruĺl`vendre `alla Hää

puiam puiam g -o puidust ankrumärk kes ti̬i̬d, et kõva nü̬ü̬r vai ket́t om, sõ̭ss puiamot ei panõʔ; kehväle pandass puiam `küĺge, puiamo otsan om mulk ja nü̬ü̬r külen Räp

puu|pea 1. taipamatu, juhm mida sie puu`pääga `linna oppima `lähteb Hlj; Isa õli tark mies, aga nääd misike puupia pojast tuli Jõh; Päris puupee, äi tema jaga mette üht asja Kaa; puupea kedägi `kinni ei võta Muh; oh sa vana puupea Mär; Puupää - - midagi pähe ei jää Hää; puupea, seda `öeldakse `ühte `puhku, kui on kõva aru`saamisega Kei; Reagi või ära reagi, see on puupeale üks kõik Trm; ei sellest puupiast old õppijad Lai; ta‿m egävene puu`pääga `poiskõnõ, taalõ loe sada kõrd ette, taal mitte enämb `mi̬i̬lde ei jääʔ Har

2. puidust käepide puu`peega nuga oo ike meestenuga Mus; pisiksed ja suured `peiklid, puupiäd taga Tõs; Sepä Pärt tieb äid puupiägä nugõ Khn; puu`pääge väidse, ni̬i̬ om `lu̬u̬ma tappa Hls

puu|tald puidust tald a. (jalatsil) puukiŋŋad, puutallad ning nahk`pεεltsed Jäm; Mütmel poisil oli puutallaga saapad jalgas Kaa; `tuhvlid olivad jälle puutallaga, puutald all Lai b. (reel) puu`talladega ree jalased olnd Khk; Puu`talladega reed olid, kui pitkad reisid, siis olid varu tallad öhes, öhed kulusid ää, `pandi teised `jälle Pöi; vanaste olid regedel puutallad all, puust `tehti ja `löödi naeltega `kinni Mar; mia ei ole puu`talluga rege nännu, miu `aigu olli joba ravvutedu ri̬i̬ Nõo

puu|värk puidust osa(d) `Meie mehed `tievad keik `vankri ja rie ja äkke ja ark`atra puu`värgid ise, pärast `viiasse puuvärk seppale `rautada IisR; `vankril - - `enni tehasse puuvärk `valmis Mar; si̬i̬ tegiśs kivitü̬ü̬, si̬i̬ tegiśs puuvärgi [ehitusel] Krk; ta tegi ratta puuvärgi parembest ku üit́s tõllassepp Hel; kui savi saenad valmiss, siss nakati puu`värki `pääle panema. venitused ja talad ja paarid, nu̬u̬ om puuväŕk Ran; magasiait `oĺli kivine oone, aga tolle `u̬u̬ne puuväŕk palass ärä Nõo; kat́s jalast, neli paańatust, katõssa kõdarat ja pääpakk, kat́s veerepuud, lu̬u̬k, peräpuu, kümme `varba, kummagi veere pääl viis, tu̬u̬ om ri̬i̬ puuväŕk Räp

puu|äke puidust äke `sahka pole siis olnd, ainult puuadra ning siis puuägi, nee olid keik pöllutöö riistad Ans; puuägi pulgad `kuivasid `lahti, neid kasteti `enne `äästamist Khk; kervestega sai akitud maad, raudäge‿s ole ning puuäge‿s tee midagid Kär; puuäked `ollid, pole raud`piisid sees oln Phl; puuäkega veel lohistadi kardolid Mar; puuäkkele köis üks obone ikka ette Vig; Enäm puuägesi ei põlõ, ennemä `äestäti puu`äegä `õuni Khn; puuäkkel on puust pulgad Kos; isa - - `istus pinumaal ja tegi puuäket, `kervega kõik `tehti sie `vaĺmis Amb; puuäkked, kas nad olid tamme või kuuse puust, tollised pihlakapulgad sies Sim; kui mina `töösse akasin, olid aŕkadrad ja puuäkked Plt; karuäkked olliva riśt`pulkega, puuäkked õgva `pulkega Ran Vrd puu|ägel