[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

puha puha RId Jäm Pöi Käi Rid Mar Kse Tõs Aud Tor Hää Saa Kei Jür Amb Koe VMr Rak Iis Kod Äks Lai Plt KJn M hajusalt T V, poha Kõp Vil Trv täiesti, üleni; kõik; ainult, üksnes `meie rent oli juo puha `tüöga tasuda parunille VNg; pani `nahka puha, mis `laua pääl õli Lüg; kaik puha `onvad `menned `vällä Vai; `joodi ning `söödi, siis olid puha pulmatoidud `tehtud Pöi; `leedrid on pisigest krellid, lööb ihu punaseks puha Käi; ühesugused vanad puha Kse; nüid too kõik puha poest Aud; puha mähaga ku̬u̬s Hää; Puha vale Jür; Mõni ei teind midagi, jät́tis puha tüdruku teha Amb; `ambad olid puha suus tal VMr; säält siss pidi kõik ärrale `viima puha (jahisaagist) Äks; läks puha sohu om jutuga Lai; paduvihm on roosid puha puruks löönd Plt; `kaukaga säŕk `oĺli, i̬i̬st rind `oĺli poha paĺlas Vil; aid om puha `lüngä vajunu Trv; miul üits ää puha (olen eluga rahul); vanast kutsuti arakmarja, sitikmarja, karumarja, nüid om na `sestre puha Krk; vanast tettu kõ̭ik puha taṕpega, mitte üits nagel ei ole ollu Ran; si̬i̬ obene `sammu ei `käigi, si̬i̬ puha jooseb `neĺlu; kõ̭ik maja om roti `urge täis, põrmandu all kõ̭ik roti puha Nõo; puha vana inemise lät́si lauva `keŕküde, `nu̬u̬ri es olõ San; lavvakõsõ `ärki `võetu˽puha Urv; kõ̭iḱ puha saksakeeli kõnõliʔ Krl; mis ma siist saanu olõ, puha tü̬ü̬ ja vaiv Vas; mõ̭nõ joovaʔ puha verihaańa ti̬i̬d Räp; ja puha väljendab heakskiitvat vms kinnitust no midasugust `kapteni siin nüüd oli, ku `kuolimatta keik olimma ja puha VNg; Mõisas proua ise `oidis `nõela ja puha, kua takuse lasi läbi nõelasilma asveldada Amb; pulmapäe `kindel ja puha Rak